2-10-59891/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-59891 Tsiviilasi M.G. vastuhagi R.L. vastu ühisvara jagamiseks. Menetlusabi taotlus. Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 21. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.G. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (vastuhageja): M.G. (isikukood: XXX) Vastustaja (vastukostja): R.L. (isikukood: XXX), esindaja Tatjana Jerjomenko Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt ja tühistada Viru Maakohtu 21. märtsi 2012 määrus.

2. Rahuldada M.G. menetlusabi taotlus osaliselt ja vabasta ta riigilõivu tasumisest summas 239,66 eurot.

3. M.G. l tasuda vastuhagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 239 eurot 66 senti viie osamaksena. Esimene osamakse summas 47 eurot 93 senti (nelikümmend seitse eurot 93 senti) tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, järgmised osamaksed tasuda järgmise nelja kuu jooksul igakuuliselt summas 47 eurot 93 senti (nelikümmend seitse eurot 93 senti) kuu 20.- ndaks kuupäevaks.

4. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides Viru Maakohtu viitenumbri 2900072136 ja selgitusse tsiviilasi nr 2-10-59891. Riigilõivu maksmise maksekorraldus või selle tasumist kontrollida võimaldavad andmed tuleb esitada maakohtule.

5. Kui M.G. jätab esimese osamakse 47 eurot 93 senti määratud kuupäevaks tasumata, keeldub maakohtus vastuhagi menetlusse võtmast.

6. Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud (TsMS § 189 lg 1p 3). Edasikaebamise kord Menetlusabi taotlejal või saajal või TsMS § 191 lg 1 nimetatud riigiasutusel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. M.G. esitas vastuhagi R.L. vastu ühisvara jagamiseks. Koos vastuhagi avaldusega esitas vastuhageja kohtule menetlusabi taotluse, milles palus vabastada teda riigilõivu tasumisest.

M. G poolt esitatud menetlusabi taotluse ning teatise tema isikliku ja majandusliku seisundi kohta töötab taotleja lasteaias „Tuhkatriinu“. Taotleja sissetulekuks on töötasu summas 290 eurot kuus ja lastetoetus summas 19,18 eurot, kulutused moodustavad: eluasemekulud 140 eurot, kulutused toidule 250 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 30 eurot, tervishoiukulud 30 eurot ja lapse koolikohustused 30 eurot, kokku 530 eurot. Taotlejal on kohustused AS-i Swedbank ees - laenulepingu alusel igakuine makse 56,60 eurot ja Kaupmehe Järelmaks OÜ-le kuumaks summas 40 eurot. Krediidiasutustes on taotlejal arveldusarve AS-is Swedbank, mille saldo 13.02.2012 seisuga on 107,77 eurot; arveldusarve AS-is SEB Pank, mille saldo 17.02.2012 seisuga on 12,74 eurot. Maksu-ja Tolliameti 02.12.2010 teatise kohaselt moodustab taotleja netotöötasu ajavahemikul 01.02.2011 - 31.01.2012 kokku 3 587,77 eurot. Sotsiaalkindlustusameti teate kohaselt saab taotleja riikliku peretoetust summas 19,18 eurot kuus. Eesti Riiklikus Autoregistris on avaldaja nimele registreeritud sõidukid Opel Astra (ehitusaasta 1994) ja Ford Transit (ehitusaasta 1995).

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus rahuldas 21. märtsi 2012 määrusega M. G menetlusabi taotluse osaliselt, lubades tal tasuda haginõudelt riigilõivu summas 479,33 senti nelja osamaksena summas 119,83 eurot.

Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 126 lg 21, et ühisvara jagamise hagi hind on 1/10 hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtusest. Eeldatakse, et ühisvara jagamise hagi hind on 1/10 poolest ühisvara väärtusest, mille jagamist taotletakse. Vastuhagis on poolte ühisvara väärtuseks märgitud kokku 43 278,23 eurot. M.G.

palub jätta ühisvara väärtuses 43 278,23 eurot vastukostja ainuomandisse ja mõista vastukostjalt vastuhageja kasuks välja vastuhageja osa ühisvaras summas 21 639 eurot. 1/10 sellest summast on 2 163,91 eurot. Riigilõivu seaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulub hagihinnalt kuni 3 195,58 eurot tasumisele 479,33 eurot riigilõivu. TsMS § 180 lg 1 p 2 järgi võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Maakohus asus seisukohale, et hageja suudab tasuda menetluskulud osamaksetena, mistõttu maakohus määras talle tähtaja riigilõivu osamaksetena tasumiseks 4 kuu jooksul, igakuiselt 119,83 eurot, alates 30.03.2012 kuni 30.06.2012.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. M.G. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. märtsi 2012 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega M.G. menetlusabi taotlus rahuldatakse täielikult ja taotleja vabastatakse riigilõivu tasumisest vastuhagilt. Alternatiivselt palub M.G. vabastada ta osaliselt riigilõivu tasumisest ning võimaldada tasuda ülejäänud osa riigilõivust igakuiste osamaksetena mitte rohkem kui 25 eurot kuus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus põhjendanud, miks ta keeldus vabastamast hagejat vastuhagi esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest. Määrusest ei selgu, millistest kaalutlustest lähtudes on maakohus asunud seisukohale, et vastuhagejale tuleb määrata igakuiste maksete suuruseks 119,82 eurot; 2) koosneb vastuhageja igakuine sissetulek palgast summas 290 eurot kuus ja lastetoetusest summas 19,18 eurot. Kulutused moodustavad eluasemekulud 140 eurot, kulutused toidule

250 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 30 eurot, tervishoiukulud 30 eurot ja lapsekoolikulutused 30 eurot, kokku 530 eurot. Vastuhageja kasvatab alaealist last. Tänasel päeval on tema kulud suuremad kui sissetulek ning ta on sunnitud võlgu võtma sugulaste või sõprade käest enda ja lapse ülalpidamiseks. Sõiduauto Opel Astra on katki ning vajab remondi. Sõiduauto Ford on endise abikaasa käes. Autode väärtus on nii väike, et nende müümisel ei saa mingit tulu. Eelmisel aastal surid määruskaebuse esitaja lähisugulased, kelle matusekulud vastuhageja kandis. Seoses sellega määruskaebuse esitaja majanduslik olukord ei anna võimalust maksta riigilõivu vaidlustatava määrusega määratud suuruses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 21. märtsi 2012 määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab osaliselt määruskaebuse ja rahuldab osaliselt M.G. menetlusabi taotluse. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu. Sama sätte lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. Käesoleva tsiviilasja hind on 2 163,91 eurot. RLS lisa 1 kohaselt kuulub hagihinnalt kuni 3 195,58 eurot tasumisele 479,33 eurot riigilõivu. Vastavalt TsMS § 180 lg-le 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 1 p 1 ja 2 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

TsMS § 181 lg 2 alusel eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Lähtudes TsMS § 181 lg-st 2 on antud juhul piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. M.G. poolt esitatud menetlusabi taotluse ning teatise tema isikliku ja majandusliku seisundi kohta (teatis) alusel töötab taotleja lasteaias. Avaldajaga koos elab alaealine poeg.

Taotleja igakuine sissetulek on töötasu summas 290 eurot ja lastetoetus 19,18 eurot. Taotlejal on kohustused AS-i Swedbank ees - laenulepingu alusel igakuine makse 56,60 eurot ja Kaupmehe Järelmaks OÜ-le kuumaks summas 40 eurot. Krediidiasutustes on taotlejal arveldusarve AS-is Swedbank, mille saldo 13.02.2012 seisuga on 107,77 eurot, AS-is SEB Pank, mille saldo 17.02.2012 seisuga on 12,74 eurot. Maksuja Tolliameti 02.12.2010 teatise kohaselt moodustab taotleja netotöötasu ajavahemikul 01.02.2011 - 31.01.2012 kokku 3 587,77 eurot. Sotsiaalkindlustusameti teate kohaselt saab taotleja riikliku peretoetust summas 19,18 eurot kuus.

Autoregistri andmete kohaselt on avaldaja nimele registreeritud sõidukid Opel Astra (ehitusaasta 1994) ja Ford Transit (ehitusaasta 1995). Kinnistusraamatu andmete järgi ei kuulu taotlejale kinnistuid. Äriregistri andmete kohaselt ei tegele taotleja äritegevusega. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja varalist olukorda tuleb talle anda TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel menetlusabi, vabastades ta riigilõivu tasumisest summas 239,66 eurot ja võimaldades tal tasuda vastuhagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 239,66 eurot viie võrdse osamaksena suuruses 47,93 eurot.

Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 190 lg-le 1 ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline täies ulatuses oma menetluskulud ka siis, kui talle anti menetlusabi ja kohtulahend tehakse tema kahjuks.

5. Asja materjalidest nähtuvalt on M.G. tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 25,56 eurot. RLS § 22 lg 1 p 10 järgi ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest. Kuna M.G. poolt esitatud määruskaebus oli riigilõivuvaba, on tal võimalus taotleda ekslikult tasutud riigilõivu tagastamist, esitades maakohtule vastava taotluse.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson