3-10-2637/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. mai 2012, Tartu

Haldusasja number

3-10-2637

Haldusasi

OÜ Goldbrit kaebus Maksu-ja tolliameti Ida maksu-ja

tollikeskuse 12.08.2010. a otsuse nr 12.2-3/3579-18

tühistamiseks

ning

viivituste

õigusvastaseks

tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 03.03.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Goldbrit apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Goldbrit, esindaja vandeadvokaat Mati

Maksing

Vastustaja Maksu ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 03.03.2011. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so kuni 2. juulini 2012.

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.08.2010 otsusega nr 12.2-3/3579-18 peatas Ida maksu ja tollikeskus (MTK) Goldbrit

OÜ poolt 20.04.2010 esitatud tagastusnõude täitmise 311 460 krooni osas kuni otsuse

jõustumiseni väärteomenetluses.

03.09.2010 esitas Goldbrit OÜ Ida MTK 12.08.2010 otsusele nr 12.2-3/3579-18 vaide ning

08.09.2010 vaide täpsustuse.

07.10.2010 tegi Goldbrit OÜ vaiet menetlenud Maksu- ja Tolliamet vaideotsuse nr 6-1/502-2,

millega rahuldas vaide osaliselt (tagastusnõude täitmise taotluse osas summas 36 000 krooni).

2. 07.10.2010 esitas OÜ Goldbrit Tallinna Halduskohtule kaebuse Ida MTK 12.08.2010. a

otsuse tühistamiseks ning sellega seotud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja

haldusakti andmiseks kohustamiseks. 27.10.2010. a määrusega anti kaebus selles osas

kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.

05.11.2010 esitas OÜ Goldbrit Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse tunnistada

õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti või Maksu- ja Tolliameti Ida MTK viivitus Goldbrit OÜ

22. 04.2010 taotlusega taotletud maksusumma (36 000 krooni) tagastamisel.

11.11.2010. a tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse nr 6-1/502-3, millega parandas vaideotsuse

resolutiivosas sisaldunud ilmse ebatäpsuse.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 03.03.2011. a otsusega osaliselt kaebuse ja tunnistas Maksu- ja

Tolliameti Ida MTK viivituse maksusumma 36 000 krooni tagastamisel õigusvastaseks jättes

muus osas kaebuse rahuldamata.

Kohus märkis, et tagastusnõude täitmise peatamist ja pikendamist käsitleb maksukorralduse

seaduse (MKS) § 107. Selle esimeses ja teises lõikes kehtestatu annab riiklike maksude

maksuhaldurile õiguse peatada kirjaliku motiveeritud otsusega tagastusnõude täitmine kuni

väärteomenetluses või kriminaalmenetluses tehtava otsuse või kohtuotsuse jõustumise või

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni, kui maksukohustuslase tegevuses on

tuvastatud maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses sellega on alustatud

kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Kohus tuvastas, et 11.08.2010 oli kaebaja suhtes

algatatud väärteomenetlus.

Halduskohus märkis, et tagastusnõude peatamise otsus langetatakse kaalutlusõiguse alusel ja

selle kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab kontrollida vaid seda,

kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused ja järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja

õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, kuid tal puudub õigus hinnata otstarbekust. Kohus sedastas,

et vaidlusalune otsus on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtinud õiguse alusel

ja sellega kooskõlas. Otsuses esitatud faktilised andmed ja õiguslikud viited võimaldavad

mõista, millisel põhjusel tagastusnõude täitmise peatamine üldse kaalumisele võeti ning on

selgitatud, miks otsustati just peatamise kasuks. Tagastusnõude täitmise peatamine mõjub

vaieldamatult seda omava isiku õigustele ja eeldab seega vahetut ja olulist põhjust. Antud juhul

oli see väärteo kahtluse näol olemas, vastav menetlus oli algatatud just tagastusnõude sisuga

seotud asjaoludel ning võimaldas järeldada, et nõuet ei saa täita enne väärteoasjas tehtava otsuse

jõustumist. Seega oli kaebaja õiguste piiramine vajalik, selleks rakendatud abinõu kohane ja

eesmärgi suhtes proportsionaalne ning ükski kohtule esitatud väide või tõend ei võimalda arvata,

et seejuures oleks rikutud õiguskindluse, võrdse kohtlemise või mistahes muud õiguse

üldtunnustatud põhimõtet.

Kohus märkis, et kaebaja esitas lisaks tühistamisnõudele tuvastamisnõude ning vaidlustas selles

viivituse 36 000 krooni tagastamisel. MKS § 106 lg 2 kohaselt tuleb tagastusnõue täita üldjuhul

30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Maksu- ja Tolliamet on 07.10.2010 vaideotsuses

jõudnud järeldusele, et kaebaja poolt 22.04.2010 esitatud 36 000 krooni tagastustaotlus polnud

seotud kahtluse alla seatud kütusetehingutega ja on selle ära täitnud. Seega on vastustaja ise

tunnistanud, et tagastusnõude peatamine eelnevalt käsitletud otsusega ja ka viivitus

tagastusnõude täitmisel oli selle summa osas õigusvastane ja vastupidist pole põhjust järeldada

ka kohtul.

Kohus leidis, et kaebajal on põhjendatud huvi toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, ent seda,

kas kaebajale on tagastusnõude täitmisega viivitamise tõttu ka tegelikult tekkinud mingit reaalset

varalist kahju, mis ületab MKS § 116 lg 2 ja § 117 lg 1 kohaselt arvutatava intressisumma ning

kas kõik vastava nõude rahuldamise eelduseks olevad riigivastutuse seadusest või muust

õigusaktist tulenevad tingimused on täidetud, ei saa kohus tuvastamisnõude lahendamisel

hinnata.

Kohus märkis, et kaebaja pole esitanud mingeid nõudeid vaideotsuse või selle muutmise otsuse

suhtes, mistõttu pole need otsused käesoleva kaebuse esemeks. Samuti pole seda 17.11.2010

koostatud kontrollakt. Seega on asjakohatud ja arusaamatud kõik need seisukohad, mida kaebaja

on nende dokumentide suhtes avaldanud. Arusaamatu on ka väide selle kohta, et maksuhaldur oli

kaebaja maksukohustused vaidluse põhjuseks oleva käibedeklaratsioonijärgse enammaksega

juba tasaarvestanud ja 12.08.2010 ei olnud tal enam 252 291 krooni suurust tagastusnõuet. Ükski

kohtutoimikusse esitatud tõend ei kinnita seda. Selle tõele vastavuse korral kaoks

tühistamisnõude alus valdavas osas üldse ära, sest olematu tagastusnõude täitmise peatamine ei

saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. HKMS-i § 7 lg 1 kohaselt pole isikul kaebeõigust, kui

vaidlustatu ei riku tema subjektiivseid õigusi.

4. Apellatsioonkaebuses palub kaebaja tühistada halduskohtu 03.03.2011. a otsuse osas,

millega kaebus jäi osaliselt rahuldamata ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada ja

tühistada Maksu- ja Tolliameti Ida MTK 12.08.2010 otsus nr 12.2-3/3579-18.

1) Kaebaja arvates ei ole halduskohus vaidlustatavas otsuses pööranud sisulist tähelepanu

kaebaja väitele, et vastustaja ei saanud õiguspäraselt otsust teha juba ainuüksi seetõttu, et

otsuse tegemise ajaks oli möödunud vastustaja enda pikendatud tähtaeg tagastusnõude

täitmiseks ja tagastusnõue oli maksukohustusega tasaarvestamise tõttu enne otsuse tegemist

suures osas lõppenud.

Kaebaja selgitusel esitas ta maksuhaldurile tagastamistaotluse 21.04.2010. Selle nõude

täitmise tähtaega pikendas vastustaja korduvalt, viimane pikendatud tähtaeg lõppes

08.08.2010. Samal ajal esitas kaebaja täiendavaid maksudeklaratsioone, milles deklareeris

tasumisele kuuluvaid makse. Kaebaja eeldas, et maksusummad tasaarvestatakse ettemaksega.

Kuigi vastustaja ei toimetanud kaebajale kätte täitmise tähtaja pikendamist puudutavaid

haldusakte, siis sisuliselt viis maksuhaldur tasaarvestused läbi, sest maksuhalduri

andmebaasis ei kajastunud ka vahepealsel perioodil kaebaja maksuvõlg. Isegi kui eeldada, et

tasaarvestus võis täitmise peatamise tõttu olla takistatud kuni 08.08.2010, puuduvad ikkagi

andmed ja haldusaktid selle kohta, et tasaarvestuste tegemine oleks olnud takistatud veel ka

09.08.2010 või sellele järgnevatel päevadel. Seega vabanes kaebaja ettemaksukonto hiljemalt

09.08.2010, järelikult oli tasaarvestus sisuliselt tehtud enne otsuse tegemist ja otsuse päeva

seisuga ei olnud kaebajal sellist tagastamistaotlust nagu märgib vastustaja.

Halduskohtu otsusest ei selgu, et halduskohus oleks kontrollinud vaidlustatud haldusakti

andmise ajalist korrektsust ja sellise tagastusnõude olemasolu, millel otsus rajaneb. Samuti

leidis halduskohus ebaõigesti ja põhjendamatult, et ükski kohtutoimikusse esitatud tõend ei

kinnita kaebaja väiteid varasemast tasaarvestusest, jättes tähelepanuta kaebaja õiguslikud

põhjendused.

Kaebaja leiab, et vastustaja ei saa meelevaldselt pikendada aega, mille jooksul tuleb otsustada

maksukohustuslase tagastusnõudega seonduvad küsimused. Tähtaeg on kindlaksmääratud

ajavahemik koos õiguslike tagajärgedega. MKS § 50 lg-st 5 tulenevalt võib maksuhaldur

pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Sellest

järeldab kaebaja, et kui tagastusnõude täitmise pikendamise tähtaeg on lõppenud (ja

tagastusnõue järelikult täidetud), siis ei saa maksuhaldur enam peatada sama nõude täitmist.

2) Kaebaja leiab, et Ida MTK otsuses on olulisel määral teostamata kaalutlusõigus.

Kaebaja hinnangul ei ole piisav, et kaalutlusõiguse alusel langetatud otsuses esitatu

„võimaldab mõista“ selle alust ja selles sisalduvad üksnes „selgitused“. Haldusorgani

kaalutlused ning nende aluseks võetud faktilised ja õiguslikud asjaolud peavad olema

haldusaktist selgelt nähtavad ja arusaadavad. Selleks, et kaalutlusõigusel rajanevat haldusakti

saaks kohus kontrollida, peavad nii eesmärk, põhimõtted, asjaolud kui ka kaalutud huvid

nähtuma haldusaktist endast. Halduskohus ei ole tuvastanud, et otsus neile tingimustele

vastaks. Otsus ei sisalda viidet ühelegi käibemaksu arvestust puudutavale õigusnormile.

Samuti ei ole otsuses ühtegi etteheidet kaebajale, mis Euroopa Kohtu senise praktika valguses

võimaldaks asuda seisukohale nagu puuduks kaebajal sisendkäibemaksu arvestamise ja tagasi

nõudmise õigus. Vastustaja pidanuks otsuse tegemisel kaaluma, millise maksuga on

tagastusnõue seotud ja kas seda konkreetset maksu reguleerivad õigusnormid võimaldavad

üldse hinnata kaebaja deklareeritud maksusummat ekslikuks.

Kaebaja märgib, et on teinud kõik endast oleneva, et veenduda sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigsuses, mistõttu on põhjendamatu halduskohtu arusaam, et igasuguse (st ka

ilmselgelt alusetu) kahtlustuse puhul on põhjendatud tagastusnõude täitmise peatamine.

Kaebaja märgib, et halduskohus jättis tähelepanuta tema väite, mille kohaselt vastustajal

puudus territoriaalne pädevus otsuse tegemiseks.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kui otsuses on tagastusnõude summa märgitud

tegelikust suuremana, puudub kaebajal kaebeõigust. Kaebusest nähtub, et just otsusele

tuginedes on vastustaja haldusasjas nr 3-10-2612 andnud korralduse maksuvõla tasumiseks.

Korralduse esemeks olev maksuvõlg sõltub otseselt otsuses märgitud tagastusnõude summast.

Seega on kaebajal otsene huvi nii otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks kui ka tühistamiseks.

Halduskohtu viide HKMS § 7 lg-le 1 on käesoleva asja kontekstis põhjendamatu.

3) Halduskohus rahuldas kaebaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Kuna

kaebaja taotleb kogu kaebuse rahuldamist, siis palub kaebaja panna kõik menetluskulud

vastustaja kanda.

5. Vastustaja palus oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata.

Vastustaja leiab, et halduskohtus on õigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud materiaal- ja

menetlusõiguse norme.

1) Vastustaja selgitab, et MKS § 106 lg 2 järgi oleks märtsikuu käibedeklaratsioonis

20.04.2010 esitatud käibemaksu tagastusnõude täitmise 30-päevane tähtaeg saabunud

20.05.2010. Tuginedes KMS § 34 lg 2 ja 3 pikendas Ida MTK 12.05.2010 otsusega

nr 12.23/3579-5 kaebaja tagastusnõude täitmise tähtaega esimest korda kuni 30 päeva (s.o

kuni 19.06.2010), 11.06.2010 otsusega nr 12.2-3/3579-10 teist korda kuni 30 päeva (s.o kuni

19.07.2010) ning 09.07.2010 otsusega nr 12.2-3/3579-13 kolmandat korda kuni 30 päeva (s.o

kuni 18.08.2010). Seega erinevalt kaebaja väidetust ei lõppenud tagastusnõude täitmise

pikendatud tähtaeg mitte 08.08.2010, vaid oleks lõppenud alles 18.08.2010. Kuna vaidlustatav

otsus tagastusnõude täitmise peatamiseks oli tehtud 12.08.2010, oli see tehtud enne

tagastusnõude täitmise tähtaja saabumist, millest tulenevalt kaebaja vastavad väited on

alusetud ning halduskohus jätnud need põhjendatult tähelepanuta. Väär on ka kaebaja

seisukoht, et maksuhaldur ei saanud enam peatada tagastusnõude täitmist.

Eksitav on kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vastustaja ei toimetanud kaebajale

kätte täitmise tähtaja pikendamist puudutavaid haldusakte. Need toimetati kaebaja teatatud

elektronposti aadressile (s.h vaidlustatav 12.08.2010 otsus nr 12.2-3/3579-18).

Vastustaja märgib, et väär on kaebaja väide, justkui oleks tagastusnõue maksukohustusega

tasaarveldamise tõttu enne vaidlustatava otsuse tegemist suures osas lõppenud. Vastustaja

selgitab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel

eelkõige maksukohustuslase esitatud deklaratsioonidest, eeldades esitatud andmete õigsust.

Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta

täiendavaid tõendeid. Seega, kui isik esitab deklaratsiooni, mille alusel kuulub tagastamisele

teatud summa, kuid samas on isikul tasumisele kuuluv kohustus, siis süsteem kuvab võlana

tasumisele kuuluvate kohustuste ja tagastusnõude vahet, kuigi tasumist tegelikkuses toimunud

ei ole. Tasaarveldamine toimub reaalselt alles pärast selle tagastusnõude kontrolli lõppemist ja

seda vaid juhul kui tagastusnõue oli õiguspärane. Avalik võlapäring näitab aga võla

puudumist, eesmärgiga minimeerida äriühingute jaoks nende õiguste võimalik riive

tehingupartnerite ja klientidega seonduvalt. Elik võla kajastumine e-maksuametis ei tähenda

tegeliku enammakse olemasolu, samuti nagu ka avalik võlapäring või maksuvõla puudumise

tõendi väljastamine ei tähenda tegeliku maksuvõla puudumist.

Kuna kaebaja ekslik järeldus, et tasaarvestus võis tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise

tõttu olla takistatud üksnes kuni 08.08.2010 ning kaebaja ettemaksukonto vabanes hiljemalt

09.08.2010, põhineb tagastusnõude täitmise tähtaja (koos pikendamistega) valel arvestamisel,

on alusetu ka kaebaja väide selle kohta nagu oleks tasaarvestus sisuliselt tehtud enne

vaidlustatava otsuse tegemist ja otsuse päeva seisuga ei olnud kaebajal sellist

tagastamistaotlust nagu otsuses märgitud.

2) Vastustaja hinnangul ei ole halduskohus jätnud kontrollimata kaalutlusõiguse teostamist

vastustaja poolt. Vastustaja tsiteerib halduskohtu otsust, mille kohaselt: „Otsuses esitatud

faktilised andmed ja õiguslikud viited võimaldavad mõista, millisel põhjusel tagastusnõude

täitmise peatamine üldse kaalumisele võeti ning on selgitatud ka seda, miks otsustati just

peatamise kasuks“ ja leiab, et halduskohus resümeeriski just sedasama mõtet, mille puudumist

kaebaja halduskohtule ette heidab.

Vastustaja selgitab, et erinevalt kaebaja arvamusest, ei pidanudki Ida MTK 12.08.2010 otsus

nr 12.2-3/3579-18 kajastama käibemaksuarvestust puudutavaid õigusnorme või

kohtulahendite seisukohti. Nõuded kõnealusele otsusele on ammendavalt sätestatud MKS §

107 lg-tes 1 ja 2. Antud sätted kohalduvad ükskõik millise maksu tagastusnõude täitmise

peatamise suhtes ning põhjendamatu oleks käibemaksu tagastusnõuet käsitleda erinevalt

olukorras, kus käibemaksuseadus mingeid erisusi tagastusnõude täitmise peatamisel ette ei

näe.

Vastustaja leiab, et väär on kaebaja väide, mille kohaselt halduskohus pole kontrollinud

territoriaalse pädevuse puudumist. Halduskohus märkis, et vaidlusalune otsus on antud

pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Ida

MTK märkis tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks 30.04.2010 antud korralduses nr

12.2-3/3579-1, et Maksu- ja Tolliameti poolt võeti 29.04.2010 vastu otsus nr 12.2-1/3744

Goldbrit OÜ menetlusalluvuse muutmise kohta. Nimetatud korralduses kaebajale teatavaks

tehtud menetlusalluvuse muutmist kaebaja vaidlustanud ei ole, antud menetlusalluvuse puhul

on tegemist üksnes haldusorgani sisest pädevust puudutava küsimusega.

Vastupidiselt kaebajale ei leia vastustaja, et halduskohtu viide HKMS-i § 7 lg-le 1 oleks

käesoleva asja kontekstis põhjendamatu. Kui tõele vastaks kaebaja väide tagastusnõude

maksuvõlaga tasaarvestamise kohta, kaoks ära tühistamisnõude alus valdavas osas. Vastustaja

märgib, et kaebaja oligi Ida MTK 12.08.2010 otsusele esitanud üksnes tühistamiskaebuse.

Tuvastamiskaebuse esitas kaebaja ainult seoses Ida MTK viivitusega 36 000 krooni

tagastamisel. Seega ei oma kaebaja väited tema otsesest huvist otsuse õigusvastasuse

tuvastamiseks tähtsust, kuna selles osas ei esitatud kohtule tuvastamiskaebust.

3) Vastustaja leiab menetluskulude jaotamise taotluse osas, et need on lahendatud kooskõlas

kehtiva õigusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 03.03.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et vastustaja

12.08.2010. otsus kuulub tühistamisele seetõttu, et otsuse tegemise ajaks oli möödunud

vastustaja enda pikendatud tähtaeg tagastusnõude täitmiseks.

MKS § 106 lg 2 alusel oleks märtsikuu käibedeklaratsioonis 20.04.2010 esitatud

tagastusnõude täitmise tähtaeg saabunud 20.05.2010. KMS § 34 lg 2 ja 3 alusel pikendas

vastustaja 12.05.2010, 11.06.2010 ja 09.07.2010 otsustega tagastusnõude täitmise tähtaega

igakordselt kuni 30 päeva. Antud juhul on kaebaja ebaõigesti lugenud tagastusnõude täitmise

30 päevase tähtaja alguseks vastustaja poolt vastuvõetud otsuste tegemise kuupäevi. Sisuliselt

algas tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine 20.05.2010 ja kuna seda täitmist oli

pikendatud kolmel korral iga kord 30 päeva kaupa, siis lõppenuks tagastusnõude täitmise

pikendamine alles 18.08.2010, mitte 08.08.2010 nagu seda on leidnud kaebaja. Seega oli

vastustaja 12.08.2010 vaidlustatud otsus tehtud pikendatud tähtaja jooksul ja puudub alus

selle tühistamiseks seetõttu, et otsuse tegemisel on rikutud tähtaega.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega nagu ei oleks vastustaja talle edastanud täitmise

tähtaja pikendamist puudutavaid haldusakte. Vastustaja kinnitusel on kõik haldusaktid

edastatud kaebaja elektronposti aadressile. Seega puudub alus eeldada, et kaebaja ei ole neid

haldusakte kätte saanud. Ringkonnakohtu arvates näitab kaebaja teadlikkust tagastusnõude

täitmise peatamisega seonduvatest haldusaktidest ka asjaolu, et ta ei ole pöördunud vastustaja

poole seoses tagastusnõudega. Samuti ei oleks tagastusnõude täitmise pikendamisest

mitteteadmisel kaebajal võimalik väita, et tema arvates oli tagastusnõude täitmine pikendatud

ainult kuni 08.08.2010. Seega ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigusi teda puudutavate

haldusaktide edastamata jätmisega.

8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega nagu oleks

vastustaja läbi viinud mingeid tasaarvestusi perioodil, millal tagastusnõude täitmise tähtaeg

oli pikendatud. Seoses sellega viitab kaebaja asjaolule, et vastustaja andmebaasides ei olnud

kajastatud kaebaja maksuvõlga.

Käesoleval juhul on vastustaja leidnud, et kaebaja tagastusnõue kuulub täiendavale

kontrollile. Kuna puudub selgus, kas kaebajal on õigus tagastamisele kuuluvat maksusummat

tagasi saada või mitte, siis puudus vastustajal ka õigus selle summa arvel teha mingeid

tasaarveldusi. Asjaolu, et vastustaja andmebaasid ei näita kaebajal võla puudumist, ei anna

veel alust väita, et kaebajal need ka reaalselt puuduvad. Ringkonnakohtu arvates oleks isegi

maksuvõlgnevuse olemasolul selle näitamine ajal, millal tagastusnõue on täiendaval

kontrollil, ebaõige, kuna tagastusnõude põhjendatusel oleks selle alusel võimalik teha

tasaarveldusi ning sellega võlgnevusi kustutada. Samuti on võlgnevuse puudumise näitamine

kuni tagastusnõude seaduslikkuse kontrolli lõpuni ka kaebaja huvides, kuna sellise

võlgnevuse näitamine võib pärssida kaebaja majandustegevust ja oleks näiteks üheks aluseks,

mis võtaks ettevõttel võimaluse osaleda riigihangetes.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega nagu kuuluks vastustaja

12.08.2010. a otsus tühistamisele seoses sellega, et kaalutlusõigust on teostatud puudulikult.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kohtulik

kontroll on piiratud.

Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud haldusaktis piisavalt välja toodud selle andmise

faktilised ja õiguslikud alused. Asjaolu, et kaebaja nendega ei nõustu, ei anna veel alust väita,

et haldusakt oleks antud kaalutlusvigadega. Haldusaktist nähtub ka see, et see on antud seoses

käibemaksu tagastusnõudega. Asjaolu, et viidatud ei ole käibemaksu arvestust puudutavatele

õigusnormidele, ei muuda haldusakti tühiseks, kuna haldusakti andmise eesmärgiks on

tagastusnõude täitmine peatamine. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et käibemaks on õigesti

arvestatud, vaid tagastamise peatamise aluseks on kahtlus, et kaebaja on rikkunud

maksuseadusi ja valeandmete esitamisega loonud olukorra, kus ta nõuab tagasi käibemaksu,

mida tal vastustaja arvates ei ole võimalik tagasi nõuda. Käibemaksu tagastusnõude õigsus

kuulub kontrollimisele läbiviidava väärteomenetluse käigus.

Samuti on vastustaja ringkonnakohtu arvates õigesti viidanud ka asjaolule, et käesoleval juhul

on tagastusnõude täitmise peatamine vajalik ka avalikes huvides, kuna arvestades kaebaja

majanduslikku seisundit võib peatamata jätmine tuua kaasa olukorra, kus väärteomenetluses

süüdimõistmisel puuduvad kaebajal vajalikud vahendid maksusumma tasumiseks.

10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses heitnud halduskohtule ette seda, et halduskohus on

jätnud tähelepanuta tema väited selle kohta, et vastustajal puudus territoriaalne pädevus

vaidlustatud otsuse tegemiseks.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaebaja on tõepoolest registreeritud Maksu- ja

tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse teeniduspiirkonnas. Samas on Maksu- ja Tolliameti

kontrolliosakonna juhataja 29.04.2010. a otsusega nr 12.2-1/3744 antud Maksu- ja Tolliameti

Ida maksu- ja tollikeskusele nõusolek kontrollida Põhja maksu- ja tollikeskuse tööpiirkonna

registreeritud ettevõtet, so kaebajat. Kaebaja seda nõusolekut ei ole haldusasja materjalide

kohaselt vaidlustanud. Samuti ei saa selline üleandmine ringkonnakohtu arvates ka iseenesest

rikkuda kaebaja õigusi.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise puhul jäävad kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Madis Ernits

Maili Lokk

Agu Timmi