3-11-2921/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2921 Haldusasi Erki Sommer kaebus Tartu Vangla toimingu – vaide E5 563 tähtaegselt lahendamata jätmine – õigusvastaseks tunnistamiseks, Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses öörahu rikkumisega summas 320 eurot ja Tartu Vangla kohustamiseks paigutada hilisõhtul ravimeid saavad kinnipeetavad ühte sektorisse Menetluse alus ringkonnakohtus Erki Sommeri taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Erki Sommer Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Erki Sommeri taotlus riigi õigusabi saamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohus jättis 18.05.2012. a otsusega rahuldamata taotleja kaebuse Tartu Vangla toimingu (vaide E5 563 tähtaegselt lahendamata jätmine) õigusvastaseks tunnistamiseks, öörahu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks paigutada hilisõhtul ravimeid saavad kinnipeetavad ühte kambrisse.

2. 27.05.2012 esitas taotleja Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks põhjendusega, et soovib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 18.05.2012. a kohtuotsuse selle osa peale, millega taotleja kaebus rahuldamata jäeti. Taotluse kohaselt ei ole taotlejal juurdepääsu halduskohtu otsuses viidatud erinevatele kohtulahenditele ja õigusaktidele ning ta saaks nendes esitatud asjaolusid kontrollida üksnes advokaadi abiga. Taotleja märgib, et vastustaja rikkus pidevalt tema und, rikkudes enda kehtestatud kodukorda, kuid kahjutasu õiguste rikkumise eest taotlejale makstud ei ole. Kaebaja märgib talle asjast tuleneva võimaliku kasuna, et advokaadi abil saaks ta kahjutasu, mis tagab omakorda selle, et vastustaja lõpetab taolised rikkumised. Samuti saaksid taotlejale riigi õigusabi võimaldamisel tema õigused lõpuni kaitstud.

2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulenevalt RÕS § 4 lg 3 p-st 5 on riigi õigusabi liigiks ka isiku esindamine halduskohtumenetluses.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

5. Taotleja on kinnipeetav Tartu Vanglas. Kaebaja isikukonto väljavõtte kohaselt oli tal riigi õigusabi taotluse esitamise seisuga vabaks kasutamiseks mõeldud rahalisi vahendeid X,XX eurot. Seega on tõendatud küll taotleja maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.

Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on käesolevas haldusasjas halduskohtule esitanud arusaadava ja põhjaliku kaebuse, milles on ära toodud nii haldusasjas olulist tähtsust omavad asjaolud, põhjendused ning kaebuse õiguslikud alused.

6. Taotleja õiguste kaitsele aitab kaasa ka halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

7. Eelnevast lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat.

Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits