2-11-8676/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2012.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-8676

Tsiviilasi

ÜP hagi OÜ H vastu meretöölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvise

nõudes

Tsiviilasja hind

2 255.06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja ÜP(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider

(Advokaadibüroo Siiri Schneider, Müürivahe 33, Tallinn,

e-post siiri@schneider.ee)

Kostja OÜ H (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja esindaja advokaat Iivi Otto (Advokaadibüroo

Glikman&Partnerid,

Liivalaia

45,

Tallinn,

e-post

iivi.otto@ee.blslawfirm.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

15. mai 2012

1. Rahuldada ÜP hagi OÜ H vastu.

2. Tuvastada OÜ H poolt 13.11.2010 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.

3. Tunnistada OÜ H ja ÜP vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2

alusel 14.12.2010.

4. Välja mõista OÜ H TLS § 100 lg 5 alusel ÜP kasuks hüvitis 580.18 eurot

(viissada kaheksakümmend eurot ja 18 senti).

5. Välja mõista OÜ H TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses summas 1 674.88 eurot (tuhat kuussada seitsekümmend neli eurot ja 88

senti).

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ H kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluse käik

ÜPesitas 13.12.2010 töövaidluskomisjonile avalduse OÜ H vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise ja

etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon jättis

02.02.2011otsusega töövaidlusasjas avalduse rahuldamata. 01.03.2011 esitas ÜP Harju

Maakohtule hagiavalduse OÜ H vastu.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt ÜP töötas OÜ H alates 24.04.2006.a. stjuardessina. Kuna ta määrati

täitma nii vanemstjuardessi kui ka kelner-baarmani ametikohti viimaste ajutisel äraolekul, siis

see näitab, et tööandja oli tema tööga rahul, usaldadades teda asenduse korras töötama ka

vastutusrikkamatel kohtadel. 2008.a. detsembris, kui senine mängutoa mängujuht lahkus, viidi

hageja ajutiselt, neljaks kuuks mängujuhi ametikohale. Nelja kuu möödudes tegi tööandja talle

ettepaneku jääda tööle mängujuhina ja alates sellest ajast kuni meretöölepingu ülesütlemiseni

töötas ÜP mängujuhina. Koolitust mängujuhi ametikohal töötamisel ÜP ei pakutud. Hageja

tööülesanded mängutoas olid sätestatud ametijuhendi p 5. Ametijuhendi kohaselt oli

mängujuhi ülesanneteks vastutada laste mängutoas toimuva lasteprogrammi eest, vastutada

laste mängutoa inventari eest, hoolitseda selle eest, et lastetoas oleks alati ettenähtud hulk

inventari, nende lõpu korral tellida inventari juurde, inventari kadumise korral informeerida

sellest koheselt kruiisijuhti või programmijuhti. Kui laevas toimusid kruiisid, siis korraldas

mängujuht programmijärgsete mängude, võistluste läbiviimise ja vajadusel korraldas lastele

laeva tutvustavaid ekskursioone. Hagiavalduses käsitletud ajal kruiise ei toimunud ja seetõttu

programmijärgseid mänge, võistlusi jms. ei toimunud.

Vastavalt mängutoa reeglitele pidid lapsed mängima mängutoas vanemate vastutusel ja sellest

nõudest tulenevalt olid ka vanemad mängutoas ja kas mängisid lastega koos või valvasid neid.

28.03.2010.a. tegi OÜ H ÜP hoiatuse seoses sellega, et vastavalt lapsevanem S. K kaebusele

ei olevat hageja suutnud tekkinud olukorda lahendada rahumeelselt, olevat käitunud üleolevalt

ja olevat lapse peale karjunud. Hoiatuses ei ole nimetatud, milles seisnes „tekkinud olukord“.

Hageja leiab, et ei ole hoiatuses nimetatud tööülesannete rikkumist toime pannud. Hageja

selgitab, et 27.03.2010.a. tekkis olukord sellest, et 9-aastane poiss (kaebaja S .K poeg) sõitis

mängutoas mänguautoga, mis oli mõeldud väikestele lastele. Hageja ütles poisile, et ta on liiga

suur poiss sellise autoga sõitmiseks ja soovitas tal mängida mängukonsooliga. Tegemist oli

väikelastele mõeldud autoga, millele saab peale istuda ja jalgadega lükates edasi liikuda. Poisi

ema nõudis hagejalt paberit, millisest nähtuvalt oleks reguleeritud, kui vana laps sellise autoga

sõita võib või kus oleks öeldud, et 9 aastane ei tohi sellise autoga sõita. Kuna hagejal sellist

paberit poisi emale näidata ei olnud, siis poiss hageja keelitusele ei reageerinud ja jätkas

sõitmist niikaua kuni mänguauto läks katki (rool murdus). Hageja kirjutas 27.03.2010.a.

tööpäeva lõppedes intendant AM seletuse sõiduauto lõhkumise kohta ja mänguauto visati

prügina minema. Hageja eitab igasugust klientide peale karjumist ja leiab, et hoiatuses

nimetatud süüdistus ei ole tõendatud. Väär on kostja väide, et kuna töötaja ei pöördunud

hoiatuse vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni, siis justnagu ta oleks tunnistanud hoiatuses

nimetatud tööülesannete rikkumist. Hoiatuse vaidlustamata jätmine ei tõenda töötaja

süütegusid. Töölepingu seadus ei näe ette hoiatuse vaidlustamist. Kui tööandja tahab

ülesütlemisel tugineda varasemas hoiatuses nimetatud väidetavale töökohustuse rikkumisele,

siis peab tööandja tõendama rikkumise. Hageja oleks töökohustusi rikkunud juhul, kui ta ei

oleks reageerinud sellele, et suur, 9 aastane poiss sõidab väikelastele mõeldud mänguautoga.

Enne hoiatuse tegemist võttis tööandja hagejalt toimunu kohta ka seletuse. Hageja kinnitab, et

kirjutas 27.03.2010 intendant AM seletuse S. K pojaga asetleidnud asjaolude ja auto

lõhkumise kohta.

13.11.2010.a. sai hageja kostjalt meretöölepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt tööleping

lõppes 14.11.2010.a. Kostja luges töölepingu ülesütlemise aluseks töötajast tuleneval põhjusel

lähtuvalt klientide R.K ja P.V pretensioonidele.

Kui tutvuda R K kirjaga, millest nähtub, et töötaja koristas mänguasju, siis ühtegi selget

töökohustuse rikkumist sellest ei selgu. Kui tutvuda P V kirjaga, siis ka sellest ei nähtu hageja

poolt tööülesannete rikkumine. Hageja olevat nõudnud mängutoas jalanõude äravõtmist, samuti

olevat keelanud suurtel tüdrukutel pallimeres mängimise. Kirjade sisu kinnitab hageja

püüdlikku tööülesannete täitmist: ta koristas mängutuba, hoidis mängutoas distsipliini ning

tutvustas klientidele mängutoa reegleid. Vastavalt mängutoa reeglitele ei tohi lapsed

muuhulgas minna mängutuppa välisjalanõudega, samuti on reguleeritud see, et pallimeres

võivad mängida lapsed vanuses kuni 7 aastat. P V kirjast võib aru saada, et klient ei olnud

rahul sellega, et kuigi reeglid näevad ette, et suured lapsed ei tohi mängida pallimeres, oleks

hageja võinud tüdrukuid sinna lubada, kuna sel hetkel tuba olevat olnud tühi. Tegelikult oleks

hageja just siis reegleid rikkunud, kui ta suured (kaebusest tulenevalt ka teismelised) lapsed

oleks lubanud pallimerre. See oleks olnud ebaturvaline, kuna iga hetk võib mängutuppa tulla ka

väikseid lapsi. Lisaks sellele kaitseb reegel, et suuri lapsi ei lubata pallimerre mängima, palle

purunemise eest.

Eriti taunimist vääriv käitumine klient P V poolt on aga see, et ta nimetas kaebuses hagejat

„natsiks“. Hageja ei ole nats, ei kaudses ega otseses mõttes. Hageja leiab, et lugeda töötaja

poolt töökohustuste rikkumine tõendatuks sellise kliendi kliendikaebuse alusel, kes teenindajat

tema nõudlikkuse tõttu natsiks nimetab, on ilmselgelt ebaõige. Kui klient kasutab kirjas töötaja

isiksuse suhtes teadavalt vale ja töötajat laimavat terminoloogiat, siis ei ole mingit põhjust

sellist kaebust pidada tõeseks. Sellise mõtte- ja väljenduslaadiga klientide kaebused ei saa olla

tõsiseltvõetavad. Üks põhjus, miks klient sellise kaebekirja teenindaja kohta kirjutas, selgub

kliendi viimasest lausest: klient ootab, et laevafirma hüvitab temale tema sõidu (s.t. ta ootas, et

saab pileti eest raha tagasi või saab muud hüvitust).

Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadus § 12‘ peaks tööandja tagama töötajale kohase

kaitse kliendipoolse pahatahtliku ja solvava käitumise korral, mida natsiks sõimamine

kahtlemata on. Käesoleval juhul ei ole tööandja mitte midagi ette võtnud töötaja kaitseks ega

ole sellele kirjale mitte mingil moel reageerinud töötaja kaitse seisukohalt. Hageja leiab, et

sellega on kostja rikkunud tööohutuse ja töötervishoiu seadus § 12‘.

TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja leiab, et käesoleval juhul oli ülesütlemine tühine

seadusest tuleneva aluseta, samuti ei vastanud ülesütlemine seaduse nõuetele.

TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või

rikkunud töökohustusi. Käesoleval juhul ei olnud tegu töötaja töökohustuste rikkumisega, kuna

töötaja ametijuhendis toodud tööülesannetest ei ole töötaja ühtegi punkti rikkunud. Tööandja ei

ole andnud korraldusi, mida töötaja oleks täitmata jätnud. OÜ H ei ole ka ülesütlemisavalduses

nimetanud mängujuhi ametijuhendis nimetatud ülesannetest töökohustust, mida töötaja oleks

rikkunud. Hageja esitas väidetavad nõuded lastele tulenevalt tööandja poolt kehtestatud

reeglitest.

Lisaks sellele rikkus tööandja TLS § 88 lg 2, mille kohaselt enne töölepingu ülesütlemist peab

tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja peaks pakkuma töötajale teist

tööd, sealhulgas korraldama vajadusel töötaja täiendusõppe ja kohandama töökohta või

muutma töötaja töötingimusi. Midagi sellist tööandja ei teinud. Mitte kordagi ei pakutud

hagejale täiendusõpet mängujuhina töötamisel. Saanud teada temaga töölepingu ülesütlemise

kavatsusest tööandja poolt, pöördus ÜP ise tööandja personaliosakonda, et kas ei ole võimalust

tal jätkata tööandja juures töötamist kasvõi endisel, s.t. stjuardessi ametikohal.

Personaliosakonna töötaja selgituse kohaselt oleks olnud võimalik teda jätta nö ootele

stjuardessikoha vabanemiseni ilma, et tööandja esitaks ülesütlemisavaldust koheseks

töölepingu lõpetamiseks (s.t. niikaua kui koht vabaneb, töötab endisel töökohal). Olenemata

sellest kutsus intendant töötaja välja ja andis kätte ülesütlemisavalduse (isegi üks päev varem,

kui dokumendil olev koostamise kuupäev).

Lisaks sellele rikkus tööandja TLS § 97 lg 2, mille kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab

tööandja töötajale teatama ette, kui töötaja töösuhe on tööandja juures kestnud üks kuni viis

tööaastat, vähemalt 30 kalendripäeva. Käesoleval juhul lõpetas tööandja töölepingu

ülesütlemispäeval, kusjuures ühtegi sisulist põhjust ülesütlemistähtaja mittejärgimise kohta

tööandja ei esitanud.

Hageja palub TLS § 104 lg 1 alusel tuvastada, et OÜ H poolt ÜP esitatud meretöölepingu

ülesütlemine on tühine, TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada OÜ H ja ÜP meretööleping maakohtu

poolt 14.detsember 2010.a., TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista ÜPOÜ H hüvitis kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses, s.o. (26206,14 EEK) 1674,88 €, TLS § 100 lg 5 alusel välja mõista

ÜPOÜ H hüvitis ulatuses, mida töötajal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel,

s.o. 22 tööpäeva eest (9077,86 EEK) 580,18 € (15.november-14.detsember 2010.a.) lähtudes

tööpäeva keskmise töötasu arvestusest ja menetluskulud jätta OÜ H kanda.

Hageja 26.08.2011 esitatud seisukohas kostja vastusele hageja märgib, et väär on kostja väide,

et hoiatuse saamisel 28.03.2010.a. hageja nõustus hoiatusega. Hoiatus on ühepoolne toiming,

teise poole nõustumine või vastuväite esitamine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Väär ja kohut

eksitav on kostja väide, et hageja võrdsustab hoiatuse tegemise kuni 30.06.2009.a. kehtinud

redaktsioonis töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega sätestatud distsiplinaarkaristuseks

olnud noomituse määramisega. Hageja ei nõustu kostjaga selles, et hageja poolt enne hoiatuse

saamist tööandjale esitatud seletuskiri ei oma asjas tähtsust.

Hageja seletuskiri on antud seonduvalt S. K poja poolt mänguauto lõhkumisega ja lapsevanem

S. K 27.03.2010.a. kaebusega. 28.03.2010.a. tegi OÜ H ÜP hoiatuse seoses sellega, et

vastavalt lapsevanem S. K kaebusele ei olevat hageja suutnud tekkinud olukorda lahendada

rahumeelselt, olevat käitunud üleolevalt ja olevat lapse peale karjunud. Hoiatuses ei ole

nimetatud, milles seisnes „tekkinud olukord“. Hageja selgitab, et 27.03.2010.a. tekkis olukord

sellest, et 9-aastane poiss (kaebaja S. K poeg) sõitis mängutoas mänguautoga, mis oli mõeldud

väikestele lastele. Hageja ütles poisile, et ta on liiga suur poiss sellise autoga sõitmiseks ja

soovitas tal mängida mängukonsooliga. Tegemist oli väikelastele mõeldud autoga, millele saab

peale istuda ja jalgadega lükates edasi liikuda. Poisi ema nõudis hagejalt paberit, millisest

nähtuvalt oleks reguleeritud, kui vana laps sellise autoga sõita võib või kus oleks öeldud, et 9

aastane ei tohi sellise autoga sõita. Kuna hagejal sellist paberit poisi emale näidata ei olnud, siis

poiss hageja keelitusele ei reageerinud ja jätkas sõitmist niikaua kuni mänguauto läks katki

(rool murdus). Hageja kirjutas 27.03.2010.a. tööpäeva lõppedes intendant AM selle kohta

seletuskirja ja mänguauto visati prügina minema. Hageja seletuskirjast nähtub, et hageja

avaldas tööandjale, et ta ei lubanud poisil vanuses ca 8 aastat autot lõhkuda, kuna see on

mõeldud sõitmiseks 3-6 aastastele lastele ja hageja pakkus poisile muud tegevust (playstationi

mäng, TV, raamatud, joonistamist). Samuti tuleneb seletuskirjast asjaolu, et poisi ema lubas

pöörduda infosse, kuna ta ei näe silti, kus oleks kirjas, et suured lapsed ei tohi sõita autodega.

Asjaolu, et SK 9-aastane poeg pealeistutava mänguautoga mängis ja SK leidis, et see olevat

lubatud, kuna kuskil ei ole kirjas, et see on keelatud, nähtub ka SK enda poolt 27.03.2010.a.

esitatud kaebusest, kus ta eelpoolnimetatud asjaolusid avaldab.

Ilmselge on, et väikelaste pealeistutav mänguauto ei ole ette nähtud 9-aastasele poisile

sõitmiseks ja kui sellist asja esines, siis oli hageja kohustuseks seda keelata. Hageja leiab, et

sellise kliendi kaebus, kes ei täida laevas kehtestatud ja temale teenindaja poolt teatavaks

tehtud reegleid, kes lubab ka lapsel reegleid rikkuda, kuna neid ei olevat kuskil kirjas, ei ole

tõsiseltvõetav ja sellise isiku kaebuse alusel ei saa tuvastada töötaja poolt töökohustuste

rikkumist.

Hagejale ei ole tutvustatud klient MK tagasisidet 15.09.2009.a. toimunud reisiga ega KS

tagasisidet 13-14.septembril 2009.a. toimunu kohta. Kostja poolt esitatud tekstidest ei nähtu ka,

millal need on kirjutatud, kuid reisidest on käesolevaks ajaks möödunud ligi kaks aastat, seega

on möödunud igasugune mõistlik aeg esitada töötajale pretensioone töökohustuste väidetavate

rikkumiste kohta. Mingit konkreetset hagejapoolset töökohustuste rikkumist need tekstid välja

ei too. Tegemist on isikute subjektiivse arvamuse avaldamisega hageja isiku kohta. Juhul, kui

kostjal tekkis tahtmine selliste kommentaaride põhjal õiguslikult midagi ette võtta, oleks tulnud

tagasiside esitajatega ühendust võtta ja asjaolud põhjalikult välja selgitada.

Väär on kostja väide, et P.V nimel tagasiside esitanud isik ei ole hageja suhtes pahatahtlikult

ega solvavalt käitunud. Hageja leiab, et sõna „nats“ kasutamine isiku või tema käitumise kohta

on äärmiselt pahatahtlik ja solvav ning kostja vastupidised väited on ekslikud. Juhul, kui kohus

leiab, et tagasiside on koostatud P.V poolt, siis palun suhtuda tema tagasisides toodud

väidetesse kriitiliselt, kuna ta ilmselgelt soovis hagejat solvata ja temale sõnadega haiget teha.

Väär on kostja väide, et P. V nimel tagasiside esitanud isik ei esitanud kaebust soovist saada

mingit hüvitust. P.V tagasiside kohaselt: “Ootan, et kompenseerite selle kruiisi ...“ Selles

lauses on otsesõnu väljendatud soov saada kompensatsiooni (hüvitust).

TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise vaidlustamisel peab tööandja tõendama, et

töötaja poolt on toime pandud tegu, mida võib kvalifitseerida töökohustuse rikkumisena või

tõendama, et ta on andnud korralduse, mille töötaja jättis täitmata. Käesoleval juhul kostjal

puudus alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatud eelduste puudumise

tõttu. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kohane reageerimine rahulolematute

klientide tagasidele. Klientide tagasiside tekstides on väljendatud üksnes isikute subjektiivset

seisukohta hageja kohta ja see seisukoht on kujunenud väga pealiskaudsel, välisel vaatlusel.

Tööandja ise ei ole tagasisides esitatud andmete õigust ja/või töötaja töökohustuste täitmist

kontrollinud. Puuduvad andmed, et tööandja oleks hageja töökohustuste täitmisel puuduseid

avastanud.

Ülesütlemisel on täitmata TLS § 88 lg 2 lauses 2 sätestatud eeldused. Kostja ei pakkunud

hagejale teist tööd. Samuti ei võtnud ta mitte mingisuguseid muid mõistlikke abinõusid

tarvitusele enne hagejaga töölepingu ülesütlemist. Kui tööandja leidis, et klientide kaebused on

põhjendatud (millele hageja vastu vaidleb), oleks tulnud anda hagejale täiendõpet, näiteks

koolitust, kuidas tulla toime rahulolematu kliendiga või kuidas mängutoas lastele ja nende

vanematele reegleid nii selgitada, et need neile liiga ranged ei tundu jms. Hagejale aga ei

pakutud mitte mingisugust täiendõpet ega instrueeritud teda mitte mingilgi moel. Hagejale on

arusaamatu ja tööandja ei selgitanud, millist töökohustust ta rikkus või kuidas oleks pidanud

teisiti käituma. Hageja käitus tööülesandeid täites vastavalt oma oskustele ja enda arvates täitis

tööülesandeid nõuetekohaselt.

Hageja palub hagi rahuldamise korral menetluskulud jätta kostja kanda. Arvestades hageja ja

kostja äärmiselt ebavõrdset varalist seisu, sealhulgas asjaolu, et hageja kaotas töölepingu nö

päevapealt ülesütlemise tõttu pikaks ajaks töö (hageja oli töötu rohkem kui kuus kuud), oleks

kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane.

Kostja vastuväited

Kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnista ning peab neid alusetuteks ja

põhjendamatuteks.

Kostja vastuse kohaselt alates 29.12.2008.a. töötas hageja kostja juures mängujuhi ametikohal

ja hageja oli suunatud tööle reisilaevale “Baltic Princess“ ning hageja töötas 26.03.2010-

27.03.2010, 04.10.2010-05.10.2010 ja 06.-07.10.2010 reisilaeval „Baltic Princess“ laste

mängutoas mängujuhina. Hageja kui mängujuht pidi vastavalt oma meretöölepingu punktile 2.2

ja meretöölepingu lahutamatuks lisaks oleva mängujuhi ametijuhendi punktile 3.1 laevas

asuvas laste mängutoas tagama, looma ja hoidma meelelahutuslikku õhkkonda. Hageja on

ametijuhendiga tutvunud mängujuhina tööle asumisel 29.12.2008.

28.03.2010.a. tegi kostja hagejale kirjaliku hoiatuse seoses hageja poolt 27.03.2010.a.

mängujuhi ametijuhendi punkt 3.1 rikkumisega, kuna hageja ei suutnud 27.03.2010.a. reisil

tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada vaid käitus mängutoas viibinud klientidega

üleolevalt ja karjus lapse peale. Eelkirjeldatud rikkumine on kvalifitseeritav TLS § 88 lg 1

punkti 3 „töökohustuste eiramine või rikkumine“ järgi. Hagejale 28.03.2010.a. tehtud kirjalikus

hoiatuses hoiatas kostja hagejat, et kui hageja paneb toime uue rikkumise on kostjal õigus

hagejale meretööleping üles öelda. Kõnealuse hoiatusega seonduvalt ei ole poolte vahel

vaidlust ka selles, et 27.03.2010.a. esitas hageja suhtes kaebuse klient SK , kes oli reisilaeval

„Baltic Princess“ samal päeval reisinud koos oma väikeste lastega. Kaebuses esitatud

kliendiandmete kontrollimisel leidis kinnitust, et SK on Tallinki ja Silja kaubamärkide all

sõitvate reislaevade püsikliendiprogrammi Club One´i klient ning piletisüsteemi andmete

kontrollimisel leidis kinnitust ka see, et SK oli koos 9 aastase N K ´i ja 7 aastase S K ´iga

reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 26.03.-27.03.2010.a Asjaolu, et 27.03.2010 reisilaeval

„Baltic Princess“ laste mängutoas töötades tekkis hagejal klientide SK ja viimase 9-aastase

pojaga konfliktsituatsioon, mida hageja ei suutnud rahumeelselt lahendada, on tõendatud klient

SK ´i poolt kaebuse esitamisega. Ka hageja ise hagiavalduses sisuliselt kinnitab konflikti

tekkimist, kuid eitab tema poolt 27.03.2010 tööülesannete rikkumise toime panemist eitades

klientide suhtes üleolevat käitumist ning lapse peale karjumist. Ka väidab hageja nagu oleks

laps mänguauto mängimise käigus lõhkunud. Kostja hageja väidetega ei nõustu, sest hageja

väited on väärad, ennastõigustavad aga ka sisutud. Hoiatuse saamisel 28.03.2010 hageja

tegelikult nõustus hoiatusega. On ilmne, et hageja on temale 28.03.2010 tehtud hoiatusele

asunud nüüd vastu vaidlema ajendatuna soovist kindlustada oma positsioone kostjaga peetavas

käesolevas töövaidluses. Hageja ei esitanud kostja poolt hagejale 28.03.2010 kirjalikult tehtud

hoiatuse kohta vastuväiteid ei hoiatuse saamisel 28.03.2010 ega ka mõistliku aja jooksul pärast

hoiatuse saamist. Sellise käitumisega väljendas hageja oma nõustumist hoiatusega ja võttis

omaks tema poolt 27.03.2010 oma tööülesannete rikkumise 28.03.2010 kirjalikus hoiatuses

märgitud asjaoludel. Alles 13.12.2010, st. 8,5 kuud pärast kirjaliku hoiatuse saamist, asus

hageja väitma, et ei ole hoiatuses nimetatud tööülesannete rikkumist toime pannud.

Esmakordselt sisaldus selline väide hageja poolt käesolevas töövaidlusasjas 13.12.2010

töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, millega hageja vaidlustas temale meretöölepingu

ülesse ütlemise.

Hageja püüab alusetult omistada tähtsust tema poolt 27.03.2010 kirjutatud seletuskirjale, milles

olevat hageja selgitanud S. K lapsega asetleidnud asjaolusid. Hagiavaldusest nähtub, et hageja

ekslikult võrdsustab töölepingu seaduse uues redaktsioonis (kehtiv alates 01.07.2009)

sätestatud hoiatuse tegemise (TLS § 88 lg 3) kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsioonis töötajate

distsiplinaarvastutuse

seadusega

sätestatud

distsiplinaarkaristuseks

olnud

noomituse

määramisega. Hageja isegi väidab hagiavalduses vääralt nagu oleks hagejale määratud

noomitus. Kui distsiplinaarkaristuseks olnud noomituse määramisele eelnevalt tuli tööandjal

üldjuhul töötajalt tõesti kirjalikku seletust nõuda, siis TLS § 88 lg 3 sätestatud hoiatus ei ole

distsiplinaarkaristus ja selle tegemisele eelnevalt ei pea tööandja töötajalt seletust nõudma.

Pärast hoiatuse saamist on töötajal võimalik esitada tööandjale oma vastuväited saadud

hoiatuse kohta. Igale mõistlikule isikule on arusaadav, et enne hoiatuse saamist ei olegi töötajal

hoiatusele võimalik vastuväiteid esitada. Seega ei oma hoiatuse tegemisele eelnevalt töötaja

poolt antud seletus hoiatuse vaidlustamise seisukohalt mitte mingit tähendust ning enne

hoiatuse saamist töötaja poolt tööandjale esitatud seletused ei oma hoiatuse vaidlustamise

seisukohalt tähtsust.

Nagu kostja on märkinud hagejale 28.03.2010 tehtud kirjalikus hoiatuses, siis oli hageja otsene

ülemus kruiisijuht teinud hagejale ka juba varasemalt suulisi märkusi seoses hagejapoolse

taunitava tööalase käitumisega, mille suhtes oli ka varasemalt klientide poolt esitatud

pretensioone. Nii näiteks esitas klient MK pretensiooni hageja käitumise kohta 2009.a. 15.

augustil ning KS pretensiooni hageja käitumise kohta 2009.a. 13.- 14. septembril.

Eelnimetatud pretensioonid on klientide poolt esitatud Tallink Silja internetikoduleheküljel

www.tallink.fi klientidele loodud klienditagasiside keskkonna kaudu elektrooniliselt soome

keeles. Paraku hageja kostja poolt tehtud hoiatusest vajalikke järeldusi ei teinud.

Hageja suhtes esitas 10.10.2010.a. kaebuse klient R K , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“

reisinud 04.-05.10.2010.a. koos oma väikese lapsega. Kaebuse esitas klient R K Tallink Silja

internetikoduleheküljel

www.tallink.fi

klientidele

loodud

klienditagasiside

keskkonna

elektroonilist vormi kasutades. Kaebuses esitatud kliendiandmete kontrollimisel leidis

kinnitust, et R K on Tallinki ja Silja kaubamärkide all sõitvate reislaevade

püsikliendiprogrammi Club One´i klient ning piletisüsteemi andmete kontrollimisel leidis

kinnitust ka see, et R K oli koos 5 aastase D K olnud reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 04.-

05.10.2010.a. Hageja suhtes esitas 11.10.2010.a. kaebuse ka klient P V , kes oli reisilaeval

„Baltic Princess“ 06.-07.10.2010.a. perereisil koos kolme väikese lapsega vanuses 4.a., 7.a. ja

9.a. Kaebuse esitas klient P V Tallink Silja internetikoduleheküljel www.tallink.fi klientidele

loodud klienditagasiside keskkonna elektroonilist vormi kasutades. Kaebuses esitatud

kliendiandmete kontrollimisel leidis kinnitust, et P V on Tallinki ja Silja kaubamärkide all

sõitvate reislaevade püsikliendiprogrammi Club One´i klient ning piletisüsteemi andmete

kontrollimisel leidis kinnitust ka see, et P V oli koos 4 aastase PP, 7 aastase PP ja 9 aastase

PP olnud reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 06.-07.10.2010.a. Kostja tutvustas hagejale nii

klient R K kaebust kui klient P V kaebust ning palus hagejalt nendes esitatud väidete kohta

selgitust. Hageja andiski kostjale selgituse kirjaliku seletuskirjana, milles ta kaebajate väited

sisuliselt omaks võttis esitades neile vastuseks vaid ennastõigustavaid põhjendusi.

Kostja on seisukohal, et hageja rikkus oma töökohustusi, sest käitus klientide lastega

ebaviisakalt ning mängujuhina ei suutnud luua mängutoas meelelahutuslikku ja lastesõbralikku

meeleolu, millega rikkus ametijuhendi punkt 3.1 Ainetu on hagiavalduses sisalduv hageja

seisukoht nagu kinnitaksid kliendikaebused hoopis hageja püüdlikkust tööülesannete täitmisel.

Hageja selline seisukoht iseloomustab ilmekalt hageja ennastõigustavat suhtumist tema poolt

toime pandud rikkumistesse. Väär on ka hagiavalduses sisalduv hageja väide nagu oleks klient

P. V sõimanud hagejat natsiks ja, et kostja polevat hagejat kaitsnud sellise kliendipoolse

pahatahtliku ja solvava käitumise eest. P. V ei ole hageja suhtes pahatahtlikult ega solvavavalt

käitunud. Sõna „nats“ on klient P. V kostjale elektrooniliselt esitatud kaebuses kasutanud

iseloomustamaks hageja käitumist. Ainetu on hageja väide nagu poleks kliendi kaebus seetõttu

tõene ega tõsiseltvõetav. Taaskord aga iseloomustab hageja ennastõigustavat suhtumist hageja

väide nagu oleks klient V esitanud kaebuse soovist saada mingit hüvitust.

Klient P. V on oma kaebuses kirjeldanud hageja poolset käsutavat ebaviisakat käitumist ning

kaebusest nähtub kliendi ilmselge rahulolematus hageja kui mängujuhiga. Klient P. V on

kaebuses sõnaselgelt avaldanud soovi, et hageja suunataks mujale tööle, sest kliendi arvates

hageja mängutoas töötama ei sobi.

Olukorras, kus hageja vaatamata kostja eelnevale kirjalikule hoiatusele jätkuvalt käitus

mängutoas mängivate lastega ebaviisakalt ning rikkudes mängujuhi ametijuhendi p. 3.1 ei

suutnud mängutoas lastesõbralikku ja meelelahutuslikku meeleolu luua ning põhjustas

eeltooduga klientide rahulolematuse ning arvestades hageja ennastõigustavat suhtumist oma

rikkumistesse, ei pidanud kostja mõlemapoolseid huve järgides võimalikuks järjepidevalt

töökohustusi rikkuva hagejaga töösuhet jätkata ning tuginedes TLS § 88 lg 1 punktile 3 ütles

13.11.2010.a. hagejale meretöölepingu erakorraliselt üles alates 14.11.2010.a. Arvestades

eeltoodud asjaolusid ja mõlemapoolseid huve ei pidanud kostja võimalikuks hagejaga lepingu

jätkamist TLS § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaja lõppemiseni ning tuginedes TLS § 97 lg

3 ütles hagejale meretöölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 sätestab

nimelt, et TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda. Hageja on hagiavalduses ise kinnitanud, et vaba

töökohta kostjal polnud. Väärad ja sisutud on hageja väited seonduvalt võimalusega asuda

stjuardessi ametikoha vabanemisel tööle sellele ametikohale.

Kostja palus jätta ÜP nõuded täielikult rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja, et juhul kui

kohus eeltoodule vaatamata siiski leiab, et meretöölepingu ülesütlemine hagejale on tühine,

arvestaks kohus meretöölepingu ülesütlemise eelkirjeldatud asjaolusid ning vähendaks TLS §

109 lg 1 alusel hagejale välja mõistetava hüvitise suurust 1 kuu keskmise töötasuni.

Kostja 05. septembril 2011 esitatud vastuse kohaselt väär ja vastuolus tegelike asjaoludega on

hageja väide nagu ei oleks ta nõustunud 28.03.2010 hoiatuses toodud asjaoludega. Kostja poolt

hagejale 28.03.2010 kirjalikult tehtud hoiatuse kohta ei esitanud hageja vastuväiteid ei hoiatuse

saamisel 28.03.2010 ega ka mõistliku aja jooksul pärast hoiatuse saamist. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et ei hoiatuse saamisel 28.03.2010 ega ka 8,5 kuu jooksul pärast hoiatuse

saamist hageja sellele hoitusele vastuväiteid ei esitanud. Sellise käitumisega väljendas hageja

oma nõustumist hoiatusega ja võttis omaks tema poolt 27.03.2010 oma tööülesannete

rikkumise kirjalikus hoiatuses märgitud asjaoludel. On ilmne, et hageja on temale tehtud

hoiatusele asunud nüüd vastu vaidlema ajendatuna soovist kindlustada oma positsioone

kostjaga peetavas käesolevas töövaidluses.

Kõnealuse hoiatusega seonduvalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 27.03.2010.a. esitas

hageja suhtes kaebuse klient SK , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“ samal päeval reisinud

koos oma väikeste lastega. Asjaolu, et 27.03.2010 reisilaeval „Baltic Princess“ laste mängutoas

töötades tekkis hagejal klientide SK ja viimase 9-aastase pojaga konfliktsituatsioon, mida

hageja ei suutnud rahumeelselt lahendada, on tõendatud klient SK ´i kaebusega. Ka hageja ise

hagiavalduses kinnitab konflikti tekkimist, kuid ennastõigustavalt süüdistab kliendi last

mänguauto lõhkumises ning eitab tema poolt klientide suhtes üleolevat käitumist ning lapse

peale karjumist. Väär ning pahatahtlik on hageja väide nagu ei oleks klient K ´i kaebus

tõsiseltvõetav. Nähtuvalt kliendi kaebusest järgisid klient ja tema laps mängutoas neile

teadaolevaid reegleid ning S. K ei olnud teadlik asjaolust, et tema laps oma vanuse tõttu ei tohi

mängida mänguautoga. Hageja oleks pidanud mängutoa reegleid klientidele tutvustama häält

tõstmata, rahulikult ja sõbralikult. Selle asemel, et tagada mängutoas meelelahutuslik õhkkond

käitus hageja moel, mida kliendid tajusid enda suhtes ebaviisakana ning selle tulemusena sattus

hageja klientidega konflikti. Hageja kohustuseks oli mängutoas tagada, luua ja hoida

meelelahutuslikku õhkkonda. Paraku hageja seda ei teinud, sest käitus viisil mida klient K oma

kaebuses iseloomustab sõnadega „hakkas lapse peale karjuma“, „tõreles minu pojaga“,

„pahandas“, „põrnitses meid vihaselt“, „käitus lapsega ebaviisakalt“. Klient K tajus hageja

käitumist niivõrd ebaviisakana, et pidas vajalikuks esitada toimunu kohta kirjaliku kaebuse.

Vastupidiselt hageja arvamusele on kliendi kaebus eeltoodust tulenevalt väga tõsiseltvõetav.

Hageja arvamus aga ilmestab hästi hageja ennastõigustavat suhtumist tema poolt toime pandud

rikkumisse.

Hageja ei ole oma seletuskirjas eitanud klient K ´i poolt kaebuses kirjeldatud asjaolusid (hageja

ebaviisakat käitumist - karjumist, tõrelemist, pahandamist jne). Ka ei ole hageja oma

seletuskirjas kirjutanud, et laps mänguauto ära lõhkus (et mänguauto rool oleks murdunud).

Seetõttu ei nähtugi kõnealusest seletuskirjast väidetavad asjaolud, millele hageja hagis tugineb.

Pealegi ei omagi asjas tähtsust see kas mänguauto läks katki või mitte, sest hagejale ei ole

tehtud hoiatust mängutoa inventari väidetava purunemise tõttu (mida ka ei toimunud), vaid

seetõttu, et käitudes klientidega ema ja laps K ´idega ebaviisalt pani hageja toime töökohustuste

rikkumise. Hoiatuses ei ole hageja tähelepanu juhitud mitte ametijuhendi punktist 5.3 tuleneva

kohustuse rikkumisele vaid ametijuhendi punktist 3.1 tuleneva kohustuse rikkumisele.

Väär on hageja väide nagu ei oleks hageja olnud varasemalt teadlik asjaolust, et kliendid M. K

ja K. S tema suhtes pretensioonid esitasid. Pretensioonide saabumisel tutvustati neid hagejale

ning vesteldi hagejaga ja tehti hagejale märkus pöörates tema tähelepanu kohustusele käituda

lastega sõbralikult tagamaks lastele mängutoas meelelahutuslik õhkkond. Nimetatud asjaolu

nähtub kostja poolt hagejale 28.03.2010 tehtud kirjalikust hoiatusest, kus on kostja märkinud

„Kruiisijuhi poolt on tehtud ka eelnevalt suulisi märkusi laevapere liikmele, kuid ta ei ole neile

reageerinud.“

Kostjale on äärmiselt oluline klientide rahulolu pakutava teenusega ning seetõttu ongi loodud

klientidele võimalus anda veebilehe kaudu tagasisidet laevareisil saadud teenuste kohta.

Veebilehe kaudu elektrooniliselt esitatud andmed on kontrollitavad ning hageja kohta

pretensioonide saamisel kostja neid ka kontrollis. Esmalt kontrollitakse piletisüsteemi

andmebaasist kas pretensiooni esitaja tema poolt viidatud kuupäeval laevareisil ka tegelikult

viibis. Seda tehti ka nimetatud pretensioonide saamisel. Ka võtab kostja klientidega tagasisidet

kas e-maili või telefoni teel. Seda tehti ka nimetatud klientidega neilt pretensioonide saamisel.

Pahatahtlik ja sisutu on hageja poolt seada kahtluse alla kas klientide R K ja P V

pretensioonid on üldse kirjutatud nende isikute poolt. Hagejale tutvustati kõnealuseid klientide

pretensioone ja anti temale nende väljatrükid juba 05.11.2010. Hageja esitas kostjale nende

pretensioonidega seonduvalt seletuskirja juba 05.11.2010. Eeltoodust tulenevalt on kostja

arvates hageja poolt eriti pahatahtlik asuda nüüd esitama vastuväited kõnealuste dokumentide

tõendi väärtusele. Pahatahtlik ja ainetu on ka hageja väide nagu oleks klient P. V pretensioon

olnud ajendatud soovist hagejat solvata ning ootusest saada kompensatsiooni. Hoopis hageja oli

see kes käitus klient P. V ja tema lastelastega moel, mis neid solvas.

Ainetu on hageja väide nagu ei oleks töölepingu erakorraline ülesütlemine kohane

reageerimine klientide rahulolematusele leides nagu oleks tegemist vaid klientide

pealiskaudsete subjektiivsete seisukohtadega. Mängujuhi ametikoht kuulub laeva reisijate

teenistuse koosseisu. Mängujuhi ülesandeks on laeva laste mängutoas meelelahutusliku

õhkkonna tagamine, loomine ja hoidmine. Just laeva laste mängutuba kasutavatelt reisijatelt

kui klientidelt mängujuhi käitumise kohta saadav tagasiside on oluline tuvastamaks seda kas

mängujuht oma töölepingujärgseid töökohustusi täidab või mitte. Kliendid esitasid hageja kui

mängujuhi käitumise kohta korduvalt pretensioone, millistest nähtus, et hageja oma

töökohustust rikub. Esmalt pööras kostja sellele hageja tähelepanu suuliste märkustega ning kui

hageja oma käitumist ei parandanud siis 28.03.2010 tegi kostja hagejale kirjaliku hoiatuse.

Väär on hageja väide nagu ei oleks kostja selgitanud hagejale millist töökohustust hageja rikub

ja kuidas peaks käituma. Hagejaga on sellest vestelnud intendant ja kruiisijuht. Eeltoodule

vaatamata hagejapoolsed töökohustuste rikkumised jätkusid, millest andsid teada kliendid

pretensioonide esitamisega. Ennastõigustav ning ebamõistlik on hageja seisukoht nagu oleksid

kliendid esitanud tema kohta pahatahtlikult alusetuid kaebusi. Väär on hageja väide nagu ei

oleks kostja pretensioonides esitatud andmete õigsust kontrollinud. Olukorraga, kus hageja

järjepidevalt oma töökohustust ei täitnud ei pidanud kostja võimalikuks hagejaga töösuhet

jätkata. Kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda.

Kostja ei nõustu hageja taotlusega hagi rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud poolte

enda kanda. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 162 lg 4

sätestatud olukorraga. Hageja avalduse alusel on töölepingu ülesütlemise kehtivuse küsimuse

läbi vaadanud eelnevalt juba töövaidluskomisjon, milline töövaidlusorgan on oma

02.02.2011.a. otsusega jätnud hageja avalduse põhjendatult rahuldamata ja asunud õigele

seisukohale, et kostja poolt hagejale töölepingu üles ütlemine on kehtiv. Hagejal puudus

igasugune mõistlik alus töövaidluskomisjoni otsusega mitte nõustuda. Sellele vaatamata esitas

hageja põhjendamatult hagiavalduse kohtusse tekitades kostjale selle kohtumenetlusega

põhjendamatult täiendavaid kulusid. Hageja pidi hagiavalduse esitamisel sellega arvestama, et

vastavalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud selle poole kanda kelle kahjuks kohtuotsus

tehakse. Hageja varaline seisund on võimaldanud hagejal tasuda advokaadile õigusabiteenuste

eest nii tema avalduse esitamisel ja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis kui tema hagiavalduse

esitamisel ja menetlemisel kohtus. Eeltoodust tulenevalt puudub igasugune alus hagi

rahuldamata jätmise korral pidada hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks

või ebamõistlikuks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära tunnistajad ja hageja vande all antud ütlused ja uurinud kohtule esitatud

kirjalikke tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 9.4-2/3636-10 olevaid tõendeid)

igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab,

et hagi kuulub rahuldamisele.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik

(töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja

maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 29.12.2008.a.

töötas hageja kostja juures mängujuhi ametikohal ja hageja oli suunatud tööle reisilaevale

“Baltic Princess“ ning hageja töötas 26.03.2010-27.03.2010, 04.10.2010- 05.10.2010 ja 06.-

07.10.2010 reisilaeval „Baltic Princess“ laste mängutoas mängujuhina. Samuti puudub vaidlus,

et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 13.11.2010 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ilma

etteteatamistähtajata. Pooled vaidlevad selle üle kas 13.11.2010 ülesütlemisavalduses märgitud

asjaolud tegelikult esinesid, seega on pooltel vaidlus ülesütlemise materiaalsete eelduste üle.

Samuti on pooltel erimeelsused, kas töölepingu ülesütlemine oli õigustatud ilma ette teatamata.

Vastavalt kostja poolt hagejale 13.11.2010 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele on

pooltevaheline tööleping alates 14.11.210.a üles öeldud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. TLS § 95 lg 1

sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega. Vastavalt TLS § 95 lg 2 tööandja peab ülesülemist põhjendama.

Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

13.11.2010 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses sellega,

et vastavalt kliendi R. K 10.10.2010 ja kliendi P. V 11.10.2010 esitatud pretensioonidele

selgus, et hageja käitus klientide lastega ebaviisakalt ning ei suutnud luua meelelahustuslikku

ja lastesõbralikku meeleolu lastetoas. Ülesütlemise avalduse kohaselt on tööandja oma

28.03.2010 antud hoiatusega juba korra hageja tähelepanu juhtinud hageja tähelepanu

asjaolule, et hageja peab oma ametijuhendi punktis 3.1. toodud kohustusi täitma, kuid sellest

hoolimata on klientide poolt esitatud hageja kohta pretensioone. Kostja leidis, et hea usu

põhimõttest lähtudes ei saa mõistlikult eeldada, et tööandja jätkaks hagejaga töösuhet ning

maksaks hagejale töötasu olukorras, kus hageja järjepidevalt ei täida oma töölepingujärgseid

töökohustusi (TVK tlk 72).

TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või

rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise

tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda,

kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist

ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu

või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

TLS § 88 lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 72

sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada

võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on

rikkumises süüdi. Süü mõiste sisustamise osas tuleb pöörduda VÕS § 104 lõigete 2-5 poole.

Nimetatud sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel,

täitmisel või lõpetamisel. TLS § 72 teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i

mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda TLS § 16 sätetest. TLS § 16 lg 1 kohaselt

töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu

silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja

vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse

ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse

töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Hageja

ametijuhendi

punkt

3.1.

kohaselt

on

mängujuhi

ametikoha

eesmärgiks

meelelahustusliku õhkkonna tagamine, loomine ja hoidmine laste mängutoas. Ametijuhendi

punkt 5 kohaselt on mängujuhi ülesanded vastutada laste mängutoas toimuva lasteprogrammi

eest, korraldada kruiisiprogrammijärgsete mängude, võistluste jms läbiviimine, vastutada laste

mängutoa inventari eest, hoolitseda selle eest, et lastetoas oleks alati ettenähtud hulk inventari,

nende lõpu korral tellida inventari juurde. Inventari kadumise korral informeerida sellest

koheselt kruiisijuhti või programmijuhti, kandma tööajal nähtavas kohas nimesilti ja ettenähtud

kostüümi, korraldada vajadusel lastele laeva tutvustavaid ekskursioone.

Hageja poolt on esile toodud, et 28.03.2010 tegi kostja hagejale hoiatuse seoses sellega, et

vastavalt lapsevanem S. K kaebusele ei olevat hageja suutnud tekkinud olukorda lahendada

rahumeelselt, olevat käitunud üleolevalt ja lapse peale karjunud. Hageja leiab, et ta ei ole

hoiatuses märgitud tööülesannete rikkumist toime pannud. Enne hoiatuse tegemist võttis kostja

hagejalt toimunud kohta seletuse.

Kohus leiab, et asjaolu, et 27.03.2010 reisilaeval „Baltic Princess“ laste mängutoas töötades

tekkis hagejal klientide SK ja viimase 9-aastase pojaga konfliktsituatsioon on tõendatud klient

SK ´i poolt esitatud kaebusega ning SK poolt kohtuistungil antud ütlustega. Tõendamist on

leidnud,

et

SK

on

Tallinki

ja

Silja

kaubamärkide

all

sõitvate

reisilaevade

püsikliendiprogrammi Club One klient (TVK tlk 36) ning piletisüsteemi andmete

kontrollimisel on leidnud kinnitust, et SK oli koos 9 aastase N K ja 7 aastase S K ’ga

reisilaeval „Baltic Printsess reisil 26.03.-27.07.2010 (TVK tlk 37). Oma kaebuses avaldas

klient SK alljärgnevat: „Olime laste mängutoas kell 14.30. Täitsime mängutoa reegleid ning

mu 9-aastane hästi käituv poeg ei läinud pallimerre, kuna see on mõeldud alla 7-aastastele.

Laps sõitis pealeistutava mänguautoga. Kuskil ei olnud kirjas, et see oleks keelatud. Mängutoa

töötaja hakkas lapse peale karjuma, et selle autoga ei tohi sõita. Autod pidavat olema mõeldud

alla 7-aastastele. Naine tõreles minu pojaga ja nimetas teda suureks poisiks. Ütlesin naisele, et

me ei teadnud seda reeglit, kuna see ei ole kuskil kirjas, ja kui nii ongi, siis ta võiks seda

lapsele viisakalt öelda, mitte pahandada. Naine põrnitses meid vihaselt ega palunud mingil

moel vabandust oma halva käitumise pärast. Lastelt oodatakse mängutoas viisakat käitumist.

Miks siis töötaja ei pea lastega viisakalt käituma? Ta oleks pidanud minu lapselt vähemalt

vabandust paluma. Laps sai kurvaks ning talle jäi kruiisist negatiivne kogemus. Ta küsiski

minult: „Miks me Rootsi ei läinud?“(TVK tlk 34-35). Tunnistaja SK poolt kohtuistungil antud

ütluste kohaselt järsku tuli mängutoa töötaja tema poja juurde ja hakkas tema peale karjuma.

Selgus, et auto peale ei tohi sõita üle 7 aastased. Tunnistaja ütles mängutoa töötajale, et pojaga

võiks rääkida sõbralikult. Tunnistaja oleks oodanud, et töötaja oleks vabandanud oma

karjumise pärast. Töötaja ei vabandanud, ta küll enam ei karjunud, kuid käitus vihameelselt.

Kõik tema žestid, näoilmed tunnistaja tõlgendas vihameelsena enda ja oma laste suhtes (tlk

175).

Kohus nõustub hagejaga, et hoiatuse saamine ja selle mitte vaidlustamine ei tähenda seda, et

hageja oleks tunnistanud hoiatuses märgitud tööülesannete rikkumist. Hoiatus on ühepoolne

toiming, teise poole nõustumus või vastuväite esitamine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ja kui

tööandja soovib tööülepingu ülesütlemisel tugineda varasemas hoiatuses nimetatud väidetavale

töökohustuse rikkumisele, siis peab tööandja tõendama rikkumise. Kohus leiab, et SK poolt

esitatud kaebusega ja SK poolt kohtuistungil antud ütlustega on leidnud tõendamist, et hageja

selle asemel, et selgitada sõbralikult ja viisakalt mängutoas kehtivaid reegleid, tõstis

mängutoas mängiva lapse peale häält ja hakkas lapsega tõrelema, millega hageja rikkus

ametijuhendi punktist 3.1. tulenevat kohustust tagada, luua ja hoida meelelahutuslikku

õhkkonda mängutoas.

Kostja 13.11.210 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses

sellega, et vastavalt kliendi R K 10.10.2010 ja kliendi P V 11.10.2010 esitatud

pretensioonidele selgus, et hageja käitus klientide lastega ebaviisakalt ning ei suutnud luua

meelelahustuslikku ja lastesõbralikku meeleolu lastetoas. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise

aluseks on kliendi R. K 10.10.2010 esitatud pretensioon ja kliendi P. V 11.10.2010 esitatud

pretensioon, siis selleks, et välja selgitada, kas tegemist oli hageja poolse töökohustuste

rikkumisega, siis tuleb kõigepeal välja selgitada, kas klientide R K ja P V poolt esitatud

kaebustes märgitud ebaviisakas käitumine hageja poolt on aset leidnud.

Hageja suhtes on R K , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“ reisinud 04.-05.10.2010, esitanud

pretensiooni

Tallink

Silja

internetikoduleheküljel

www.tallink.fi

klientidele

loodud

klienditagasiside keskkonna elektroonilist vormi kasutades. Tõendamist on leidnud, et R K on

Tallinki ja Silja kaubamärkide all sõitvate reislaevade püsikliendiprogrammi Club One´i klient

(TVK tlk 40) ning piletisüsteemi andmete kontrollimisel leidis kinnitust ka see, et R K oli

koos 5 aastase D K reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 04.-05.10.2010.a (TVK tlk 41). Oma

kaebuses avaldas klient R K , et: „Reisisin koos tütrega esmaspäeval, 04.10 Baltic Princessil.

Teisipäeval tagasiteel olles läksime mängutuppa ja sinna tuli ka „mängutädi“. Teisi inimesi seal

veel ei olnud. Ta pomises midagi eesti keeles ja hakkas kiiresti mänguasju koristama. Hiljem

tuli ruumi ka teisi lapsi. Kogu selle aja jooksul ei rääkinud naine midagi. Põrnitses vaid lehe

tagant vihaselt lapsi, kes mänguasju segamini ajasid. Olen sama naist seal ennegi näinud ja ka

siis oli samasugune sekeldamine. Mulle jääb arusaamatuks, miks töötab lastega inimene,

kellele ilmselgelt lapsed ei meeldi? Samalaadne juhtum on olnud ka Staril. Silja Europa

mängutädi Anna oli hoopis teistsugune, samuti Silja Serenade’il on lastel alati lõbus, seal on

head mängutädid ning lastesse suhtutakse tõepoolest hästi ja tähelepanelikult. Ma ei saa aru,

mis alustel kõnealune naine on tööle võetud ning arvan, et mina ei ole esimene, kes asjale

tähelepanu on juhtinud.” (TVK tlk 42-44) Kohtuistungil on R K tunnistajana andnud ütluseid

selle kohta, et ta reisis 4-5. oktoobril 2010 reisilaeval Baltic Printsess koos oma 5 aastase

tütrega. Mängutoa töötaja ei teinud tunnistajast ja tema lapsest üldse välja, aga esimese asjana

kui ta ruumi tuli, siis hakkas kohe asju kiiresti õigetele kohtadele tagasi panema ja jäi mulje, et

nendega ei tohtinud mängida. Siis läks ta lehte lugema ja ei vaadanud nende poolegi.

Tunnistaja ei olnud mängutoa töötaja käitumisega üldse rahul, sest tunnistaja on harjunud

sellega, et kui minnakse laevale, siis mängutoa töötaja mängib lastega. Mängutoa töötaja

käitumine oli ebaviisakas ja üldse mitte teenindusametile sobilik. Kui lapsi tuli juurde, siis ta

kutsus neid korrale kuigi keegi ei teinud pahandust. Tunnistaja on harjunud, et mängutoas

lastega ikkagi mängitakse ja ollakse sõbralik, mitte nii, et ei tehta nendest üldsegi välja.

Tunnistaja leiab, et mängutoa töötaja oli kuri (tlk 208).

Hageja suhtes on P V , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“ 06.-07.10.2010.a. perereisil koos

kolme väikese lapsega vanuses 4.a., 7.a. ja 9.a, esitanud 11.10.2010.a. kaebuse Tallink Silja

internetikoduleheküljel

www.tallink.fi

klientidele

loodud

klienditagasiside

keskkonna

elektroonilist vormi kasutades. Tõendamist on leidnud, et P V on Tallinki ja Silja

kaubamärkide all sõitvate reislaevade püsikliendiprogrammi Club One´i klient (TVK tlk 38)

ning piletisüsteemi andmete kontrollimisel leidis kinnitust ka see, et P V oli koos 4 aastase

PP, 7 aastase PP ja 9 aastase PP reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 06.-07.10.2010.a (TVK

tlk 39). Oma kaebuses avaldas klient P V , et: “Olime K-N, 06.–07.10.10 Baltic Princessil

familykruiisil. Lapsed, 4-, 7- ja 9-a. Oleme taolistel reisidel sageli käinud ning oskasime

suunduda laste nn mängutuppa. See „NATS“, kes seda ruumi valvas, käsutas kohe, et kingad

jalast (oskame seda küll), siis ta teatas „suurtele“ tüdrukutele, et neil ei ole pallimerre asja, sest

on selleks liiga vanad. Selles ruumis ei olnud teisi mängijaid! Õhtu jooksul ei olnud nimetatud

isik kohal, vaid põikas kaks korda vaatama, et reegleid täidetaks!! Õhtu jooksul tuli

mängutuppa kaks väikest kasvu teismelist tütarlast, kes tahtsid innukalt pallimerre mängima

minna, mille peale see naisvalvur sööstis neid ära ajama; TUBA OLI ENDISELT TÜHI, välja

arvatud meie. Meie, minu 36-a tütar ja mina, 61-a vanaema, tõdesime, et kas selline käitumine

on lubatav??? Isik EI SOBI teenindajaks, eriti sellisesse kohta, kus olukorra tajumine ja

teenindusvalmidus peaksid olema iseenesestmõistetavad. Väga ebameeldiv kogemus!!! Ootan,

et kompenseerite selle kruiisi ja eriti seda, et suunate nimetatud isiku näiteks lattu tööle, sest

kastid ei tunne...” (TVK tlk45-47). Kohtuistungil on P V tunnistajana andud ütluseid selle

kohta, et mängutoa töötaja istus oma nurgas laua taga ja nemad olid omaette. Väikesed

tüdrukud läksid pallimerre ja mängutoa töötaja ei rääkinud nendega üldse. Kaks vanemat

tüdrukut istusid pallimere trepi peal ja töötaja läks neid keelama, kuigi nad ei teinud midagi

seal. Mängutuba oli peaaegu tühi ja isegi mänguasju ei tohtinud võtta. Mängutoa töötaja ei

keelanud mänguasjadega mängimist, aga kui need kätte võeti, siis läks kohe ja pani need

õigesse kohta tagasi. Mängutoa töötaja rääkis väga asjalikult, rangelt ja kehakeel rääkis väga

palju. Suuremad tüdrukud tulid tunnistaja juurde ja ütlesid, et mängutoa töötaja on väga kuri.

Mängutoa töötaja olemine tekitas halva tuju, kui jälgida tema käitumist. Tunnistaja arvates ei

oleks mängutoa töötaja pidanud teismelisi tüdrukuid pallimerre lubama, aga asja oleks võinud

öelda teisel viisil. Töötaja oleks võinud seda esitada mitte keeluna, vaid sõbralikult (tlk 207).

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on tutvustanud hagejale R K ja P V kaebust

ning hageja on nende kohta andnud 05.11.2010 seletuse (TVK tlk 48-49). Kostja on seisukohal,

et hageja on rikkunud oma töökohustusi, sest käitus klientide lastega ebaviisakalt ning

mängujuhina ei suutnud luua mängutoas meelelahustuslikku ja lastesõbralikku meeleolu,

millega rikkus ametijuhendi punkti 3.1.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt mängujuhi ametikohale asumisel kostja

hagejale vastavat koolitust ei korraldanud, samuti ei ole kostja poolt antud hagejale juhiseid,

kuidas hageja peaks oma tööülesandeid täitma. Hageja tööülesandeid ei olnud pedagoogilist

laadi, sellist haridust temalt ei nõutud ja sellest võib järeldada, et kostja ei oodanud hagejalt

lastega pedagoogilist tegelemist. Hageja ametijuhendi punkt 3.1. kohaselt on mängujuhi

ametikoha eesmärgiks meelelahustusliku õhkkonna tagamine, loomine ja hoidmine laste

mängutoas. Ametijuhendi punkt 5 kohaselt oli hageja ülesandeks vastutada laste mängutoas

toimuva lasteprogrammi eest, korraldada kruiisiprogrammijärgsete mängude, võistluste jms

läbiviimine, vastutada laste mängutoa inventari eest, hoolitseda selle eest, et lastetoas oleks

alati ettenähtud hulk inventari, nende lõpu korral tellida inventari juurde. Inventari kadumise

korral informeerida sellest koheselt kruiisijuhti või programmijuhti, kandma tööajal nähtavas

kohas nimesilti ja ettenähtud kostüümi, korraldada vajadusel lastele laeva tutvustavaid

ekskursioone. Ametijuhendist nähtuvalt ei olnud hageja ülesandeks lastega mängida. Vaidlust

ei ole selles, et vastavalt mängutoa reeglitele pidid lapsed mängima vanemate vastutusel ja

sellest tulenevalt olid vanemad lastega koos mängutoas ja kas lapsed mängisid siis ise või

mängisid koos vanematega.

R K poolt 10.10.2010 esitatud kaebuse kohaselt seisnes R K poolt hageja käitumise kohta

tehtud etteheited selles, et ta ei suhelnud mängutoas viibijatega ning koristas mänguasju. P V

poolt 11.10.2010 esitatud kaebuse kohaselt seisnes P V poolt hageja käitumise kohta tehtud

etteheited selles, et mängutoa töötaja nõudis mängutoas viibijatelt jalanõude äravõtmist, keelas

üle 7 aastastel tüdrukute pallimeres mängida. Kohus leiab, et R K ja P V poolt esitatud

kaebustest ei ilmne ühtegi objektiivset hagejapoolset töökohustuste rikkumist. R K poolt

kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud ta hageja käitumisega rahul, sest ta on harjunud

sellega, et mängutoa töötaja mängib lastega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et käesoleval juhul

hageja ülesandeks ei olnud lastega mängimine, mistõttu ei saa hagejale ette heita seda, et ta ei

mänginud lastega. P V poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt mängutoa töötaja rääkis väga

asjalikult, rangelt, mängutoa töötaja oli kurja olemisega. Eeltoodust nähtuvalt heitsid R K ja

Pirja V hagejale ette tema olekut - seda et hageja rääkis väga asjalikult, rangelt, tema kehakeel

rääkis palju, mängutoa töötaja olemine tekitas tunnistajas halva tuju, mängutoa töötaja oli kuri.

Kohus leiab, et R K ega P V poolt esitatud etteheidest ei nähtu ühtegi hageja poolt toime

pandud

objektiivset

töökohustuste

rikkumist,

kuna

hageja

ametijuhendis

toodud

tööülesannetest ei ole hageja ühtegi punkti rikkunud. Kosta ei ole hagejale andnud korraldusi,

mida hageja ei oles täitnud. Kohus leiab, et tegemist on pigem tunnistajate subjektiivse

hinnanguga hageja käitumisele, mis seisnes selles, et tunnistajad tajusid hageja käitumist

asjaliku, range ja kurjana. Samas ei kaebustest ega tunnistajate poolt kohtuistungil antud

ütlustest ei nähtu, et hageja oleks kasutanud ebaviisakaid väljendeid või oleks käitunud

klientide suhte äärmisel ebaviisakalt.

Kuivõrd hageja töötas laeva mängutoas mängujuhina, siis kohus nõustub kostja seisukohaga, et

hageja poolt tööülesannete täitmisel oli väga oluline klientide rahulolu pakutava teenusega.

Samas Riia K ja P V ütlustest nähtuvalt Tallink nendega pärast kaebuste esitamist ühendust ei

võtnud ning hageja käitumise kohta täiendavaid selgitusi ei küsinud. Asja materjalidest

nähtuvalt kostja ise ei ole klientide kaebustes esitatud andmeid kontrollinud. Puuduvad

andmed, et kostja ise oleks hageja poolt töökohustuse rikkumisi tuvastanud. Seega lõpetas

kostja hagejaga töölepingu üksnes klientide R K ja P V poolt interneti teel esitatud kaebustele

tuginedes, ilma täiendavaid asjaolusid välja selgitamata. Kohus leiab, et arvestades seda, et

hageja oli kostja juures töötanud 4 aastat erinevatel ametikohtadel, siis pelgalt paari kliendi

poolt esitatud kaebuse põhjal, ilma tööandja poolt klientide poolt kaebuse esitamise aluseks

olevaid asjaolusid tuvastamata, ei saa tööandja töötajaga töölepingut erakorraliselt üles öelda.

Kohus on seisukohal, et töötaja töölepingu ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb

töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul,

kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemisel

ei olnud kostja järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Asjaolu, et mängutoas viibinud kliendid

tajusid seda, hageja rääkis väga asjalikult, rangelt, hageja oli nende hinnangul kurja olemisega,

ei ole kohtu hinnangul selline töökohustuste rikkumine, mis mõlemapoolseid huve arvestades,

annaks aluse töölepingu lõpetamiseks. Kui kostjale sai teatavaks, et kliendid on rahulolematud

hageja käitumise suhtes, siis oli kostjal võimalus hagejaga sellest vestelda ja hagejale

tööülesannete täitmiseks juhiseid anda, samuti võimaluse korral anda hagejale täiendõpet,

kuidas lastele ja nende vanematele mängutoa reegleid selgitada ilma klientidega konflikti

sattumata. Käesoleval juhul on klientide poolt hageja suhtes esitatud kaebused just seoses

olukordadega, milles kliendid ei ole ise mängutoa reegleid järginud ja hageja on neid

klientidele selgitanud, kuid kliendid on seda tajunud ebasõbraliku ja kurjana. Kohus nõustub

hagejaga, et kui kostja leidis, et hageja seoses oma olekuga, ei sobi mängujuhi ametikohale, siis

oleks kostja võinud võimaluse korral TLS § 88 lg 1 p 2 koostoimes TLS § 88 lg-ga 2 alusel

võinud pakkuda hagejale teist tööd. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja varasemalt teinud

nii stjuardessi, vanemstjuardessi kui kelner-baarmani tööd, mistõttu oleks hageja nimetatud

töödega hakkama saanud. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja saanud teada temaga töölepingu

ülesütlemise kavatsusest tööandja poolt, pöördus ise tööandja personaliosakonda, et kas ei ole

võimalust jätkata töötamist kasvõi endisel s.t. stjuardessi ametikohal. Personaliosakonna töötaja

selgituse kohaselt oleks olnud võimalik teda jätta nö ootele stjuardessikoha vabanemiseni ilma,

et tööandja esitaks ülesütlemisavalduse koheselt töölepingu lõpetamiseks. Olenemata sellest

kutsus intendant hageja välja ja andis kätte ülesütlemisavalduse. Kohtu jaoks on väheusutav

kostja väide, et kostjal olles Tallink Grupp AS tütarettevõtteks (Tallinn Grupp AS koos oma

tütarettevõttega osutab reisiteenuseid Tallink ja Silja kaubamärke kandvatel laevadel) ei oleks

mõne aja jooksul olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Juhul kui kostjal ei oleks

tõepoolest olnud hagejale võimalik pakkuda teist tööd ja hageja vaatamata kostja poolsele

juhendamisele ei oleks olnud sobiv oma isikuomaduste tõttu mängujuhi ametis töötama, siis

oleks kostjal olnud võimalus kaaluda hagejaga töölepingu lõpetamist TLS § 88 lg p 2 alusel.

Hageja väidab, et hagejale ei ole tutvustatud MK tagasisidet 15.09.2009 toimunud reisiga ega

KS tagasisidet 13.-14. septmbril 2009 toimunud reisiga. Kuigi kostja väidab, et kostja on

hagejale MK ja KS poolt tema suhtes esitatud pretensioone tutvustanud, siis kostja ei ole seda

tõendanud, mistõttu jätab kohus MK ja KS poolt esitatud pretensioonid tähelepanuta.

Asjaolu, et kostja viitab 28.03.2010 hagejale tehtud hoiatuses, et kruiisijuhi poolt on tehtud ka

eelnevalt suulisi märkusi laevapere liikmele, kuid ta ei ole neile reageerinud, ei tõenda seda, et

kostja oleks hagejale tutvustanud MK ja KS poolt esitatud pretensioone. Samuti ei ole

nimetatud pretensioonid hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.

Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul puudus kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks, mistõttu

ei olnud töölepingu ülesütlemine lubatav. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva

aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates

ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust

tulenevalt saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul. Hageja on esitanud taotluse

lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu ülesütlemine oli

alusetu ja tühine ja seega ei olnud alust ka leping üles öelda TLS § 97 lg t 3 tulenevalt ilma

etteteatamistähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette teatada TLS § 97

lg 2 p 2 alusel vähemalt 30 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures üle 4 aasta. Kuna

tööleping ei lõppenud tühise ülesütlemise tõttu, tuleb hageja taotlusel lugeda tööleping

lõpetatuks TLS § 107 lg 2 aluse alates 14.12.2010.

Hageja palus TLS § 100 lg 5 alusel välja mõista hüvitis ulatuses, mida hagejal oleks olnud

õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel, s.o. 22 tööpäeva eest (15.november kuni 14.

detsember 02010 summas 580,18 eurot (9077,86 krooni). Kuivõrd kohus on lõpetanud

töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, siis on hagejal õigus

TLS § 100 lg 5 alusel nõuda kostjalt hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja

eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu

ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 22 tööpäeva eest perioodil 15.11-

14.12.2010 summas 580.18 eurot.

Hageja palus TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise tööasu

ulatuses summas 1674,88 eurot (25 206,14 krooni). Hageja keskmise palga suuruse üle pooltel

vaidlus puudub, kuivõrd kostja esitas töövaidluskomisjonile tõendi hageja keskmise palga

arvestuse kohta, millega hageja nõustus. Kohus leiab, et hagejale väljamõistetava hüvitise

vähendamiseks aluseid ei ole kuna tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta ja see tõi

hagejale kaasa rasked tagajärjed, sest hageja oli 6 kuud töötu. Seadusandja on kehtestanud

eelduse, mille kohaselt tuleb töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral maksta hüvitis kolme

kuu keskmise palga suuruses määras. Selleks, et sellest kõrvale kalduda ja hüvitist vähendada,

tuleb tööandjal hüvitise vähendamist võimaldavad asjaolud kohtu ette tuua. Selliseid asjaolusid

kohtu hinnangul kostja kohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

summa 1 674,88 eurot.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust,

mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama paragrahvi

lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega,

loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 on

hagi hind 2 255.06 eurot.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg t 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Marget Henriksen

kohtunik