3-12-286/26 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-12-286 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 19.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/7022-30 tühistamiseks Asja läbivaatamise aeg

02. mai 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX OÜ esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja – Maksuja Tolliameti esindaja Indrek Lind Resolutsioon

1. Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 30. maist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 29. juunil 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus alustas oma 15.10.2010 korraldusega nr 12.2-3/7022-1 XXX OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mille käigus kontrolliti käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigust maksustamisperioodidel jaanuar 2010 kuni september 2011.

2. 04.02.2011 koostas Lõuna maksuja tolliamet läbiviidud käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli kohta kontrollakti nr 12.2-3/7022-17, milles toodi ära kõik üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastatud maksuhalduri hinnangul maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning nende pinnalt tehtud järeldused ja antud hinnangud.

3. 28.02.2011 esitas XXX OÜ kontrollaktile eriarvamuse.

4. 22.03.2011 tegi Lõuna maksuja tollikeskus maksuotsuse nr 12.2-3/7022-25, millega kohustas XXX OÜ-d täiendavalt tasuma käibeja tulumaksu kokku summas 32 027,90 eurot.

5. 22.03.2011 esitas XXX OÜ maksuotsusele vaide.

Maksuja Tolliameti 14.06.2011 vaideotsusega tunnistati 22.03.2011 maksuotsus kehtetuks ja tehti Lõuna maksuja tollikeskusele ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.

6. 19.10.2011 tegi Lõuna maksuja tollikeskus XXX OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/7022-30, millega kohustas XXX OÜ-d tasuma kokku 27 202,19 eurot, millest 18 130,38 eurot moodustab käibemaks ja 9071,81 eurot on tulumaks.

7. 18.11.2011 esitas XXX OÜ maksuotsuse peale vaide. 11.01.2012 tegi Maksuja Tolliamet vaideotsuse nr 6-1/571-2, millega jättis XXX vaide täies ulatuses rahuldamata ja maksuotsuse muutmata.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

8. XXX OÜ esitas kohtule kaebuse, milles palub Lõuna maksuja tollikeskuse 19.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/7022-30 tühistamist ja kaebuse rahuldamise korral vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt kohtule esitatud dokumentidele. Kaebaja väidab, et maksuhalduri poolt nõutud raamatupidamisdokumentatsioon ja –arvestus perioodi 01.01.2010 – 31.05.2010 kohta, mis sisaldus sülearvutis; on varastatud Poola Vabariigis tööülesannete täitmise käigus. Kaebaja leiab, et maksuhalduri hinnang asjaoludele ja tehtud järeldused on osutunud vääraks põhjusel, et nii XXX OÜ juhatuse liikmelt A. Kurnassovilt kui ka teistelt kaebuse esitaja poolt nimetatud isikutelt (T. Ferschel, V. Bratšun, I. Kulakov) oleks seletuste võtmise ajaks pidanud maksuhaldur kaasama tõlgi. Kuna aga tõlki maksumenetlusse ei kaasatud, siis on maksuhaldur kasutanud ära maksukohustuslase ja kolmandate isikute puudulikku keeleoskust, mis on tinginud maksuotsuses maksuhalduri poolt viidatud vastuolud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et perioodil jaanuar 2010 kui mai 2010 on kaebaja arvelduskontolt võetud sularaha summas 511 037 krooni kasutanud ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Maksukohustuslase esindaja A. Kurnassov andis maksuhaldurile seletuse, et sularaha on välja võetud XXX OÜ jaoks ja et see sama raha, mida arvelduskontolt välja võeti, maksti ka arvelduskontole tagasi. Kaebaja väidab, et on eriotstarbelist diislikütust ostnud ettevõtluse tarbeks ja kasutanud seda jooksvalt vastavalt ettevõtte vajadustele. Kaebaja arvates on maksuhalduri väide, et XXX OÜ on 2709 kg ahvena kala müünud kolmandatele isikutele ja jätnud selle deklareerimata, alusetu ja ei tugine ühelegi menetluse käigus kogutud tõenditele. Tegemist on siin äärmiselt spetsiifilise küsimusega ja juhatuse liige vajas täiendavat aega raamatupidamisdokumentatsiooni üle kontrollimiseks. Kaebaja on seisukohal, et ta on kalapüügiteenust OÜ-le Profit Pluss osutanud ja OÜ Profit Pluss on teenuse saanud ja selle eest ka tasunud. Samuti on tehingud toimunud nii OÜ-ga ML COOL kui ka OÜ-ga Santrest Ehitus.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebuse esitaja väited raamatupidamisdokumentatsiooni ja - arvestuse varguse kohta paljasõnalised, tõendamata ja ebausaldusväärsed. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väited, et vastuolud maksumenetluses antud seletuste ja teiste asjas kogutud tõendite vahel on tingitud tõlgi mittekaasamisest ja puudulikust keeleoskusest, on otsitud ning paljasõnalised ning väidab, et ei kaebuse esitaja juhatuse liige A. Kurnassov ega teised seletusi andnud menetlusosalised ei ole maksuhaldurile seletusi andes tõlgi kaasamise taotlust esitanud ja on oma allkirjadega maksuhaldurile antud seletuste õigsust kinnitanud.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt soetatud eriotstarbelise diislikütuse kasutamine ettevõtte poolt ei ole tõendamist leidnud ja leiab, et kuna kütust on võetud perioodil juuli-august 2010 suures koguses - 91 160 liitrit, siis eeldaks see suuremahulisi ja pidevat tööd, kuid selliseid tõendeid, mis tõendaks, et kõnealust diislikütust oleks kasutatud metsatöödeks, kinnistu hooldamiseks või kala sulatamiseks, maksuhaldurile ei maksumenetluse ega vaidemenetluse käigus esitatud ei ole. Vastustaja väidab, et maksumenetluse käigus tuvastati, et kaebaja ei ole OÜ-le Profit Pluss kalapüügiteenust osutanud ja XXX OÜ nimel väljastatud arved ei kajasta tegelikkuses toimunud tehinguid. Samuti ei ole tehinguid kaebuse esitaja ja OÜ-de ML COOL ja Santrest Ehitus vahel tegelikkuses toimunud, arved on fiktiivsed, nendel märgitud teenuseid pole tegelikult saadud ja kulutusi pole tehtud. Vastustaja väidab, et A. Grudkinale perioodil märts kuni juuli 2010 tehtud väljamaksetest luges ta kaebaja ettevõtlusega seotud kuludeks need, mis olid tõendatud kuludokumentidega, ülejäänud osas, mille kohta kaebuse esitaja nõuetekohaseid kuludokumente ei esitanud (kokku 22 938 krooni), luges vastustaja ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja see kuulub vastavalt TuMS § 51 lg

1 alusel maksustamisele.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

10. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksuhaldur on rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 57 kohaselt peab maksukohustuslane raamatupidamisarvestust seaduses sätestatud juhtudel ja korras. MKS § 57 lg 6 esimese lause kohaselt võib arvestust pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise alusel loodud dokumentide, sh raamatupidamisregistrite säilimine kõnesoleva seaduse §-s 58 sätestatud tähtaja jooksul. MKS § 58 kohaselt juhul, kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamise või saamise, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Seega juhul, kui kaebaja soovis oma raamatupidamisja maksuarvestust pidada elektrooniliselt, siis pidi ta hoolitsema ka selle eest, et oleks tagatud dokumentide säilimine seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kuid jättis selle tegemata. Kohus peab küll usutavaks kaebuse esitaja väidet, et Poola Vabariigis võidi varastada kaebaja sülearvuti, mis sisaldas raamatupidamisdokumentatsioonija arvestust, kuid väheusutav on, et selles sülearvutis hoiti kaebaja majandustegevuse jaoks sedavõrd olulist informatsiooni ilma varukoopiaid tegemata. Samas ei ole kaebaja ei maksuhaldurile ega kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid väidetava varguse toimumist, mistõttu on kohtu arvates väited raamatupidamisdokumentatsioonija arvestuse varguse kohta paljasõnalised, tõendamata ja ebausaldusväärsed.

12. MKS § 47 lg 2 kohaselt kaasab tõlgi maksumenetlusse menetlusosaline, menetlusosalise taotlusel maksuhaldur või menetlusosalise taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda vajalikuks. MKS § 60 lg 4 kohaselt suulised seletused protokollitakse ning protokollile võetakse seletuste andja allkiri. Allakirjutamisest keeldumise kohta tehakse protokolli märge. Vajaduse korral selgitab maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi, selgitamise kohta tehakse protokolli märge.

MKS § 61 lg 4 kohaselt protokollitakse kolmanda isiku suulised ütlused vastavalt MKS § 60 lõikele 4. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja juhatuse liige A. Kurnassov ega ka teised kaebuse esitaja poolt nimetatud isikud - T. Ferschel, V. Bratšuni ja I. Kulakov menetlusosalistena tõlki maksumenetlusse kaasanud, samuti ei ole nad maksumenetluse kestel seletusi andes esitanud maksuhaldurile vastavasisulist taotlust. Kuna kõik nimetatud isikud on allkirjastanud maksuhaldurile antud seletused (II toimik, lk 10-17, 23-25, 28-29), kinnitades sel viisil oma seletuse ja protokolli õigsust, siis on kohtu arvates kaebaja väide, et vastuolud maksumenetluses antud seletuste ja teiste asjas kogutud tõendite vahel on tingitud tõlgi mittekaasamisest ja puudulikust keeleoskusest, otsitud ja paljasõnalised.

13. Kohus nõustub maksuhalduri väitega, et perioodil jaanuar 2010 kuni mai 2010 on XXX OÜ arvelduskontolt võetud sularaha summas 511 037 krooni kulutatud ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, kuna maksumenetluse jooksul kaebaja esindaja ei esitanud oma väite, et sularaha võeti äriühingu majandustegevuse kulude katteks, mitte ühtegi sellesisulist dokumenti. Maksuhaldurile ei esitatud ühtegi dokumenti ka asjaolu, et tõepoolest ettevõtte kontolt võetud sularaha vahetati ümber mingiks muuks valuutaks, kohta. Kuna ei maksuhaldurile ega kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid valuuta ostu või müüki ja samuti ei ole kaebaja esitanud kassaarvestuse andmeid, siis on maksuhalduri järeldus, et kaebaja väljamaksed olid tehtud maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, õige.

14. Kohus nõustub ka maksuhalduri seisukohaga, et XXX OÜ poolt soetatud eriotstarbelise diislikütuse kasutamine ettevõtte poolt ettevõtluses ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja ei ole ei maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et perioodil juuli kuni august 2010 soetatud 91 160 liitrit diislikütust oleks kasutatud metsatöödeks, kinnistu hooldamiseks või kala sulatamiseks. Kohtu arvates eeldab niivõrd suure küttekoguse kulutamine suuremahulisi ja pidevaid töid, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millisel kinnistul või kelle jaoks väidetavaid metsatöid tehti, samuti puudub igasugune info ülestöötatud puidu müügi või muuks otstarbeks kasutamise kohta. Nähtuvalt maksuhalduri poolt kaebuse esitaja tegevuskohas aadressil Kallaste, Kiriku 41 läbiviidud vaatluse käigus ei leidnud kinnitust nimetatud kinnistul kaebuse esitaja poolt mainitud ja kala sulatamiseks kasutatava puhuri olemasolu, mistõttu on kohtu hinnangul kaebuse esitaja poolt antavad põhjendused kütuse kasutamise kohta paljasõnalised ja vastuolulised, järelikult ei olnud maksuhalduril neid võimalik võtta arvesse maksukohustust vähendava tõendina.

15. Mis puutub OÜ-lt Fleximerk 01.06.2010 müügiarve nr 1006-LV (II toimik, lk 100) alusel ostetud 3587 kg ahvena puudujäägi (2709 kg) kohta, siis kohtu arvates puuduvad asjas tõendid, mis puudujääki põhjendaksid ja vaidlustatud maksuotsuses esitatud seisukohad ümber lükkaksid või kahtluse alla seaksid. Antud asjas puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et 2709 kg kala riknes ning riknenud kaup kanti raamatupidamisest maha.

16. Kohtule esitatud materjalide põhjal nõustub kohus vastustajaga, et XXX OÜ ei ole kalapüügiteenust OÜ-le Profit Pluss tegelikult osutanud, kuivõrd OÜ Profit Pluss väljastatud arved on fiktiivsed ning esitatud selleks, et anda OÜ-le Profit Pluss võimalus deklareerida suuremat sisendkäibemaksu ja vähendada tema poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kohtul ei ole alust kahelda asjaolus, et kaebaja ei ole kalapüügiteenust tegelikult osutanud, sest kalurid ei ole kala üleandmisdeklaratsioonidest nähtuvalt kala müünud kaebuse esitaja püügiloa alusel ja kala on püügiloa omanikule OÜ-le Profit Pluss ka OÜ Profit Pluss püügiloal oleva kaluri poolt otse üle antud, seega OÜ Kaljukivi Grupp OÜ nimel väljastatud arved ei kajasta tegelikkuses toimunud tehinguid.

17. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et XXX OÜ ning OÜ-te ML COOL ja Santrest Ehitus vahel ei ole tegelikkuses tehinguid toimunud. Kohtul ei ole alust kahelda OÜ ML COOL juhatuse liikme seletuses (II toimik, lk 32), et ta ei ole kunagi kuulnud kaebuse esitajast, ei ole osutanud talle teenuseid ega ole temalt raha saanud. Ka OÜ Santrest Ehitus juhatuse liige A. Kjahrenov teatas maksuhaldurile (II toimik, lk 30), et ei ole kaebajaga tehinguid teinud ja tal puudub dokumentatsioon väidetavalt toimunud tehingu kohta. Sellesisulist väidet kinnitab ka asjaolu, et OÜ Santrest Ehitus nimel 20.08.2010 väljastatud arvet ei ole kaebaja raamatupidamises arvesse võetud ja alates 2010. aasta juunikuust ei ole OÜ Santrest Ehitus käivet deklareerinud. Seega jõudis maksuhaldur õigele järeldusele, et nimetatud osaühingute vahel pole tegelikkuses tehinguid toimunud, esitatud arved on fiktiivsed, nendel märgitud teenuseid pole tegelikult saadud ja kulutusi pole tehtud, mistõttu ei kuulu nimetatud arvetel näidatud käibemaksusummad sisendkäibemaksuna arvestamisele.

18. Tulenevalt tulumaksuseadusest (§ 32 lg 1ja § 51 lg 1) võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada konkreetse majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Tehingu teise poole tuvastamine on oluline ka tulumaksukohustuse puhul, sest igale väljaminekule peab majandustehingus vastama kellegi sissetulek. Kohtu arvates on maksuhaldur asunud vaidlustatud maksuotsuses põhjendatult seisukohale, et Aleksandra Grudkinale tehtud väljamaksed perioodil märts kuni juuli 2010.aastal summas

22 938 krooni, mis ei ole kuludokumentidega tõendatud, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub maksustamisele TuMS § 51 lg 1 alusel.

19. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur ei ole läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastanud mittelubatava maksueelise saamise fakti ega maksukohustuslase tahtlust selle saavutamiseks. Riigikohus asus oma lahendis nr 3-3-1-46-11 punktis 19 seisukohale, et maksueelis on vaja tuvastada, kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks. Kui tehingut pole üldse toimunud, siis jääb see sõltumata maksueelisest arvesse võtmata. Antud juhul ei ole maksuhaldur maksustamise alusena tuginenud MKS §-dele 83 ja 84, vaid on maksumenetluse tulemusena asunud hoopiski seisukohale, et tegelikkuses ei olegi tehinguid üldse toimunud ja neid ei saa arvesse võtta just eeltoodud põhjuseil. Seega ei pidanudki kohtu hinnangul maksuhaldur maksuotsuses tuvastama näiliku tehingu varjus tehtud teist tehingut, lubamatut maksueelist ega ka maksukohustuslase tahtlust lubamatu maksueelise saamiseks.

20. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et maksuhaldur on kontrolli käigus kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid hinnates jõudnud õigetele ja põhjendatud järeldustele. Vaidlustatud maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluse ajal esitanud mingeid uusi tõendeid ega teavet, mis annaksid alust asuda seisukohale, et talle täiendavalt tasumisele määratud maksusummad oleksid määratud valesti, järelikult Lõuna maksuja tollikeskuse 19.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/7022-30 tühistamiseks puudub alus, mistõttu kohus jätab XXX OÜ kaebuse rahuldamata.

21. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Maare Aloe kohtunik