3-11-1964/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-1964

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla poolt (seoses

kiriku külastamise keelamisega) tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 1000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.08.2011. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.08.2011. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 31.05.2011 Tartu Vanglale kahjunõude summas 1000 eurot selle

eest, et temal ei võimaldata oma usulisi vajadusi rahuldada. Kuna kahjunõue oli vene keeles,

saadeti see enne menetlusse võtmist tõlkimisse. Tõlgitud kahjunõudest ei selgunud, millise

vangla otsustuse või tegevuse tõttu ei saa N. Lilitškin oma usulisi vajadusi rahuldada ega see,

milline kahju temale tekkinud on. Kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrati

tähtaeg kuni 15.08.2011.

2. N. Lilitškin esitas 01.06.2011 Tartu Vanglale kahjunõude summas 1000 eurot selle eest, et

temal ei võimaldata käia kirikus. Sarnaselt eelmise kahjunõudega saadeti see enne menetlusse

võtmist tõlkimisse ning ka seekord ei olnud võimalik kahjunõudest aru saada, kes on

kaebajale teinud takistusi kirikusse pöördumisel, kas ta on ise üldse selleks soovi avaldanud

ning samuti ei olnud kahjunõudest nähtav, milline kahju kaebajale tekkis. Kahjunõudes

esinevate puuduste kõrvaldamiseks anti tähtaeg kuni 22.08.2011.a.

3. 08.08.2011 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini kaebus (kirjutatud 05.08.2011),

milles taotleti Tartu Vanglalt kahju hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot. Kaebuse

kohaselt tekitas Tartu Vangla kahju seoses sellega, et kaebajal on vanglas keelatud külastada

kirikut.

4. Tartu Halduskohtu 19.08.2011. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus kuni 31.12.2011

kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kaebajal oli

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruse põhjenduste kohaselt oli kaebaja küll

esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuded seoses tema usuliste vajaduste rahuldamata

jätmisega, aga kahjunõuete menetlus oli vanglas pooleli ning seega oli kaebaja pöördunud

kohtusse ennatlikult, ootamata ära vangla otsust tema kahjunõude osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 19.08.2011. a määrus

tühistada. Määruskaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõigust ja

protsessinorme, kuna kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla ei

lahendanud taotlust kahe kuu jooksul, mistõttu kohtueelne menetlus oli läbitud ning kaebajal

oli õigus kohtusse pöörduda. Puuduste kõrvaldamise kohustusest sai kaebaja teada

kohtumäärusest, kuna sellekohane teave toimetati kaebajale kätte võõrkeeles ja ilma tõlketa.

Seetõttu ei ole kaebajal võimalik puudusi kõrvaldada ning vangistusseaduse (VangS) § 11

lg 81 piirab põhiseadusvastaselt kaebaja õigust kohtusse pöörduda. Kaebaja selgitas kaebuse

asjaolusid uuesti, kuna halduskohus ei lahendanud tema kaebust sisuliselt.

6. Tartu Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuse põhjenduste kohaselt on kaebaja ebaõigesti tõlgendanud riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatut, kuna haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul

selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui taotluses on puudusi, mida saab kõrvaldada,

hakkab tähtaeg kulgema puuduste kõrvaldamise hetkest. Ebaõige on kaebaja väide, et ta ei ole

näinud kirja puuduste kõrvaldamiseks – N. Lilitškin tunnistab ka ise, et talle anti kätte kiri

kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks, millele vastamise tähtajaks oli 15.08.2011. Kaebaja

viide eesti keele mittevaldamise kohta on arusaamatu, arvestades seda, et kaebaja tsiteerib

oma määruskaebuses Riigikohtu lahendeid, põhiseadust ning selle kommenteeritud

väljaannet, mis vastustajale teadaolevalt on olemas ainult eesti keeles.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti N. Lilitškini kaebuse

tagastanud põhjusel, et kaebajal oli kaebuse esitamise aja seisuga läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus.

8. Kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb läbida enne kohtusse pöördumist. Olukord, kus isik

läbib kohtueelset menetlust kohtumenetluse ajal, ei tingi kaebuse menetlemist, kuna enne

kohtusse pöördumist oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

9. Tartu Vangla 15.08.2011. a vastusest kohtu päringule nähtub, et N. Lilitškinil on kohtule

esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja

seda ei eita ka kaebaja ise, leides hoopis, et VangS § 11 lg-st 8 tuleneva kohtueelse menetluse

saab lugeda läbituks vaid taotluse esitamisega vanglale.

Kaebaja sellekohane arvamus on ekslik. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu

poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on

eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale

ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Vastustaja ja halduskohus on märkinud õigesti, et tulenevalt RVastS § 18 lg-st 1 algab kahju

hüvitamise taotluse läbivaatamise kahekuuline tähtaeg hetkest, mil haldusorganile on esitatud

nõuetekohane taotlus. Seetõttu ei olnud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamise tähtaeg

hakanud veel kulgema, kuna kaebaja ei olnud kõrvaldanud taotluses puudusi. Kohustuslik

kohtueelne menetlus oli kohtusse pöördumise hetkel ja ka halduskohtu määruse tegemise aja

seisuga läbimata.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohustusliku kohtueelse menetluse kehtestamist pidada

põhiseadusega ega ka Euroopa Liidu regulatsioonidega vastuolus olevaks. Kohustusliku

kohtueelse korra kehtestamist on peetud võimalikuks muuhulgas Euroopa Nõukogu Ministrite

Komitee soovituses Rec(2001)9 liikmesriikidele haldusorgani ja eraisikute vaheliste vaidluste

lahendamiseks (vt appendix, par II i ja III 1 ii). Kohustuslikku kohtueelset menetlust, kui see

ei kesta ülemäära kaua ning tagatud on vaideotsuse vaidlustamise võimalus kohtus, on

põhiseaduspäraseks pidanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.03.2004. a määrus asjas

nr 3-4-1-5-04).

Kaebaja väide, et ta ei ole puuduste kõrvaldamise kirja kätte saanud, on ümber lükatud tema

enda sõnadega, sest ta tunnistas, et talle anti kätte kiri kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks,

millele vastamise tähtajaks oli 15.08.2011 (määruskaebuse tõlge, lk 2 pöördel).

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kuna kaebaja on suuteline orienteeruma vaid

eesti keeles avaldatud kohtulahendites ja kommenteeritud väljaandes, siis on otsitud kaebaja

väide, et ta ei saanud eesti keelsest puuduste kõrvaldamise kirjast aru.

Kaebaja viide kaebuse sisuliselt lahendamata jätmisele on asjakohatu, kuna halduskohus ei

pidanudki esitatud hüvitamiskaebust sisuliselt läbi vaatama, sest kohus tagastas selle HKMS

vr § 11 lg 31 p 1 alusel kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu.

Agu Timmi

Tiit Lõhmus

Maili Lokk