3-11-2389/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2012; Tallinn Haldusasja number 3-11-2389 Haldusasi L.M. kaebus Maksuja Tolliameti 09.09.2011 käskkirja nr 779-K punkti 2 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 09.05.2012 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – L.M.; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Merle Vilu RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ning tühistada Maksuja Tolliameti 09.09.2011 käskkirja nr 779-K punkt 2; Mõista Maksuja Tolliametilt L.M.i kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõiv ning sõidukulud, seega kokku menetluskuludena 37 eurot ja 97 senti Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.05.2012. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti 09.09.2011 käskkirjaga „Lisatasu määramine akadeemilise kraadi eest ja Maksuja Tolliameti peadirektori 29. juuni 2011. a käskkirja nr 487-K „Üleviimine ja nimetamine“ muutmine“ nr 779-K määrati kaebuse esitajale lisatasu magistrikraadi eest 10% ametipalgast (punkt 1) ning muudeti Maksuja Tolliameti peadirektori 29. juuni 2011. a käskkirja nr 487-K „Üleviimine ja nimetamine“ punkti 2 vähendades L.M.ile määratud lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest 429,92 euroni kuus alates 4. juulist 2011 (punkt 2).

2. L.M. esitas 10.10.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 09.09.2011 käskkirja nr 779-K punkti 2 tühistamise nõudes.

3. Tallinna Halduskohtu 04.11.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ning määrati vastustajaks Maksuja Tolliamet (edaspidi ka MTA).

4. Tallinna Halduskohtu 06.03.2012 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg.

5. 23.03.2012 kohtuistungil selgus, et kompromisslahenduse saavutamise võimalused ei ole veel ammendunud ning kohus andis sellekohase kokkuleppe sõlmimiseks tähtaja (kohtuistungi protokoll, tl 51-52).

6. Maksuja Tolliamet teatas 13.04.2012 e-kirjaga, et kaebuse esitaja ei nõustunud vastustaja kompromissettepanekuga (tl 56).

7. Tallinna Halduskohtu 19.04.2012 määrusega tehti menetlusosalistele uuesti teatavaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 57).

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

8. L.M. taotleb Maksuja Tolliameti 09.09.2011 käskkirja nr 779-K punkti 2 tühistamist. Avaldaja palub ka kohtukulud vastustajalt välja mõista. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Maksuja Tolliamet ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel lähtunud kehtivast seadusandlusest. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 38 p 1 alusel makstakse akadeemilise kraadiga riigiametnikule lisatasu magistrikraadi eest 10 % ametipalgast, seega on ametiasutusel kohustus maksta magistrikraadiga ametnikule vastavat lisatasu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et makstav lisatasu ei saa mõjutada määratud lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest, mida makstakse erineval õiguslikul alusel. Selleks, et asutuse juht või teenistusse määramise õigust omav isik saaks määrata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest, tuleb hinnata konkreetse teenistuja teadmisi, oskusi ja töötulemusi.

9. Kaebuse esitaja leiab, et ATS näeb ette erineva regulatsiooni lähtuvalt sellest, kas lisatasu makstakse ametnikule nõutavast tulemuslikuma töö eest või on tegemist teenistuja õigusega saada lisatasu akadeemilise kraadi eest. Lisatasu akadeemilise kraadi eest on seadusest tulenev lisatasu, samas nõutavast tulemuslikuma töö eest makstakse lisatasu riigiteenistujate töötasustamise määruse alusel. Nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav lisatasu on sõltuvuses ametniku kvalifikatsioonist ja ametikohal nõutavatest oskustest ega sõltu sellest, kas ametnik on omandanud akadeemilise kraadi, seega ei saa nimetatud lisatasude maksmine olla üksteisest sõltuvuses. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole põhjendatud nõutavast tulemuslikuma töö eest makstava lisatasu vähendamine lähtuvalt akadeemilise kraadi omamisest, sest magistrikraadi omamine ei saa ametniku kvalifikatsiooni, teenistuja teadmisi, oskusi ega töötulemusi negatiivselt mõjutada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Maksuja Tolliamet palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. MTA on seisukohal, et Maksuja Tolliameti peadirektori 09.09.2011 käskkirja nr 779-K „Lisatasu määramine akadeemilise kraadi eest ja Maksuja Tolliameti peadirektori 29.06.2011 käskkirja nr 487- K „Üleviimine ja nimetamine“ muutmine“ punkt 2 on õiguspärane ja põhjendatud. Käskkirja punktiga

2 vähendati kaebajale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstavat lisatasu 429,92 euroni MTA peadirektori 08.02.2010 käskkirjaga nr 35-P kinnitatud „Maksuja Tolliameti teenistujate palgajuhendi“ (edaspidi Palgajuhend) punkti 2.4.3 alusel, mille kohaselt vähendatakse akadeemilise kraadi eest lisatasu õiguse tekkimisel samavõrra punktis 2.1.1 nimetatud lisatasu. Nimetatud säte on kehtestatud MTA peadirektori 27.01.2011 käskkirjaga nr 31-P „Maksuja Tolliameti peadirektori 08.02.2010 käskkirja nr 35-P „Maksuja Tolliameti teenistujate palgajuhendi kinnitamine“ muutmine“. Seega oli kaebuse esitajale nõutavast tulemuslikuma töö eest määratud lisatasu vähendamiseks õiguslik alus olemas. MTA peadirektori 27.01.2010 käskkirja nr 31-P on kaebajale tutvustatud 28.01.2011 meili teel. Palgajuhendiga tutvumine ja selle järgimine on kohustuslik kõikidele MTA teenistujatele. Seega pidi kaebaja olema teadlik palgajuhendis sisalduvast punktist

2.4.3 ning tal ei saanud tekkida pärast magistrikraadi omandamist õiguspärast ootust palga suurenemisele. Palgajuhendit kohaldatakse kõikidele MTA teenistujatele, mistõttu on järgitud ka võrdse kohtlemise põhimõtet.

11. MTA on seisukohal, et Palgajuhendi punkt 2.4.3 on põhjendatud ja õiguspärane. Palgakorralduse väljatöötamise, koordineerimise ja rakendamisega riigis tegeleb Rahandusministeerium. MTA Palgajuhendi punktiga 2.4.3 sarnane säte sisaldub ka rahandusministri poolt 12.01.2011 kinnitatud „Rahandusministeeriumi palgajuhendis“, mille punkti 5.3.2 kohaselt on lähtudes osakonna palgafondist osakonnajuhataja ettepanekul võimalik ametniku kuupalga suurenemine akadeemilise kraadi lisatasu võrra. Juhul, kui osakonnajuhataja kuupalga suurendamise ettepanekut ei tee ning teenistuja palgakomponentides esineb lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, siis vähendatakse seda ning kuupalga suurendamist ei toimu. Seega on Maksuja Tolliameti kui Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluva valitsusasutuse Palgajuhend kooskõlas ka ministeeriumi palgajuhendiga. Eeltoodust tulenevalt on ka MTA-s rakendatud nn brutopalga põhimõtet, mille üldine tase kujuneb tuginedes ametikohtade hindamisele, tööjõuturu olukorra analüüsile lähtudes ametikohtade gruppide võrdlusest tööjõuturuga ja tuginedes eelarvelistele võimalustele. Iga teenistuja palgataseme kujunemisel lähtutakse lisaks MTA töötasude üldisele tasemele ka tema individuaalsest tööpanuse arvessevõtmisest vahetu juhi ja/või osakonnajuhataja poolt. MTA-s kehtestatud palgakorralduse põhimõtted, samuti „2011 töötasufondi kasutamise

põhimõtted“ on esitatud Intranetis rubriigi „Personal“ alamrubriigis „Töökorraldus“ ning seetõttu igal

ajal kõikidele teenistujatele kättesaadavad.

12. Teenistujale nõutavast tulemuslikuma töö eest makstav lisatasu on oma olemuselt personaalne. Teenistujal puudub subjektiivne õigus nõuda endale nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramist või nõuda selle määramist mingis konkreetses suuruses või tööandjale ette kirjutada mille eest lisatasu määrata.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti 09.09.2011 käskkirja nr 779-K punkti 2, millega vastustaja muutis 29.06.2011 käskkirja nr 487-K punkti 2 ning vähendas kaebuse esitajale nõutavast tulemuslikuma töö eest määratud lisatasu 429 euro ja 92 sendini kuus alates 04.07.2011. Avaldaja taotleb eelnimetatud käskkirja teise punkti tühistamist. Kaebuse esitaja nõuet täpsustati lähtuvalt HKMS § 49 lg-st 1 veel ka 23.03.2012 toimunud kohtuistungil ning selles osas protsessiosaliste vahel vaidlust ei ole (kohtuistungi protokoll, tl 51-52).

14. Vaidlustatud käskkirja andmise alusena on viidatud avaliku teenistuse seaduse § 38 lõikele 1, Maksuja Tolliameti põhimääruse § 29 lõikele 2 ning Maksuja Tolliameti teenistujate palgajuhendi punktile 2.4.3. Avaliku teenistuse seaduse §-s 38 on sätestatud, et akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu magistrikraadi eest 10% ametipalgast ning doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast. Maksuja Tolliameti põhimääruse § 29 seostub peadirektori pädevusega ning eelnimetatud paragrahvi teises lõikes on sätestatud, et peadirektoril on õigus anda teenistusalastes küsimustes käskkirju. Maksuja Tolliameti teenistujate palgajuhendi punkti 2.4.3. kohaselt vähendatakse akadeemilise kraadi eest lisatasu õiguse tekkimisel või selle suurenemisel samavõrra punktis 2.1.1. nimetatud lisatasu (Vt palgajuhendi muudatus, tl 28, pöördel). Eelnimetatud palgajuhendi punkt 2.1.1. puudutas nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmise õigust.

15. Maksuja Tolliameti 29.06.2011 käskkirja nr 487-K punktiga 2, mida vaidlustatud käskkirja punktiga 2 muudeti, oli määratud L.M.ile lisatasu tulemuslikuma töö eest 483 eurot ja 84 senti alates 04.07.2011 kuni 30.09.2011. Vaidlustatud käskkirja punktiga 1 otsustati aga maksta lisatasu magistrikraadi eest 10% ametipalgast alates 01.07.2011 ning samaaegselt vähendati käskkirja punktiga

2 varasemalt määratud 483 euro ja 84 sendi suurust tulemusliku töö lisatasu 429 euro ja 92 sendini kuus alates 04.07.2011. Kaebuse esitaja ei pea taolist nõutavast tulemuslikuma töö eest makstava lisatasu vähendamist lähtuvalt magistrikraadi saamisest õiguspäraseks ja leiab, et vaidlustatud haldusakti punkt 2 on antud ilma vastavasisuliste kaalutlusteta. Avaldaja hinnangul on see vastuolus riigiteenistujate töötasustamist puudtava Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 182 paragrahvi 3 lõigetega 3 ja 4 (kohtuistungi protokoll, tl 51).

16. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida kas paralleelselt magistrikraadi eest makstava lisatasu määramisega võis tagasiulatuvalt ja täpselt sama summa ulatuses vähendada nõutavast tulemuslikuma töö eest makstavat lisatasu. Kohus võimaldas menetlusosalistel arutada eelnevalt ka kompromisslahenduse saavutamise võimalusi, kuid sellekohase lahenduse leidmine ebaõnnestus. L.M. selgitas, et vastustaja oli valmis kompromisslahendusena vaidlustatud käskkirja punkti 2 ka tühistama, kuid selle eeldusena oli nõutud lahkumisavalduse esitamist. Maksuja Tolliamet eelnimetatud selgitusele vastu ei vaielnud (kohtuistungi protokoll, tl 70).

17. Vaidlustatud käskkirjas oli viidatud avaliku teenistuse seaduse § 38 lõikele 1, Maksuja Tolliameti põhimääruse § 29 lõikele 2 ning MTA teenistujate palgajuhendi punktile 2.4.3. Sisuliselt seostub eelnimetatud käskkirja punktiga 2 ja nõutavast tulemuslikuma töö eest makstava lisatasu vähendamisega üksnes palgajuhendi punkt, sest avaliku teenistuse seaduse §-st 38 tuleneb nõue maksta magistrikraadi eest 10-protsendilist lisatasu ning MTA põhimääruse § 29 lg 2 puudutas pigem peadirektori üldist pädevust käskkirjade andmise osas. Arvestades asjaolu, et palgajuhend on kinnitatud ja selles on tehtud muudatusi Maksuja Tolliameti peadirektori käskkirjaga, tuleb kontrollida kas see ei ole vastuolus teiste õigusaktidega ja kas tulenevalt palgajuhendist võis vaidlustatud haldusaktis põhjendused (sisuliselt) esitamata jätta.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg-s 2 on sätestatud, et haldusaktide õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud avaliku teenistuse seaduse §-st 38 tulenes nõue maksta akadeemilise kraadiga riigiametnikule lisatasu magistrikraadi eest 10% ametipalgast ning doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast. Selles menetlusosaliste vahel sisulist vaidlust ei ole ning kaebuse esitajale magistrikraadi eest vastav lisatasu ka määrati. Käesoleva vaidluse põhiküsimus eelnimetatu taustal taandub sellele kuidas hinnata seadusest tuleneva nõude täitmisega paralleelset muude summade vähendamist ja kas see on teiste töötasustamist reguleerivate õigusaktide nõuetega kooskõlas. Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 182 paragrahvi 3 lõikes 3 on sätestatud, et nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise aluseks on riigiteenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine. Sama määruse ja paragrahvi neljanda lõike kohaselt võib olla nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise aluseks ka asutuse töö tulemuslikkuse hindamine teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse kaudu asutuse eesmärkide saavutamisel. Asutuse töö tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel hindab asutuse juht.

Seega järeldub eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest, et riigiteenistuja teadmisi, oskusi ja töötulemusi on vaja lisatasu määramisel hinnata, mis samaaegselt tähendab seda, et lisatasu suurendamisel või vähendamisel on vaja seda samuti hinnata. Antud juhul vaidlustatud käskkirjas sellekohaseid hinnanguid ei sisaldu. Samuti on küsitav nõutavast tulemuslikuma töö eest makstava lisatasu vähendamine tagasiulatuvalt alates 04.07.2011, seega enam kui kaks kuud hiljem ning peale seda kui nõutavast tulemuslikum töö oli (eeldatavalt) tehtud. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et lisatasu vähendamise põhjuseks seonduvalt magistrikraadi eest maksmisega ei saanud olla ka rahaliste vahendite kokkuhoiu vajadus, sest Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 182 § 3 lõike 1 kohaselt oli asutuse juhil või teenistusse võtmise õigusega isikul võimalik vajaduse korral nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksta. See ei olnud kohustuslik. Kaebuse esitajale oli määratud lisatasu kuni 30.09.2011 ja vastustajal oleks olnud võimalik lisatasu küsimus ümber hinnata ja summa kas üldse ära jätta või siis seda vajalikus ulatuses vähendada ka peale eelnimetatud kuupäeva. Seega 09.09.2011 käskkirja nr 779-K punkti 2 tegelikku vajadust haldusasja materjalist ei nähtu. Kokkuvõttes tuleb asuda seiskohale, et vaidlustatud haldusakti vaidlustatud punkt ei ole Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määrusega nr 182 kooskõlas ja vaidlustatud käskkiri on selles osas ka ilma sisuliste põhjendusteta. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ning vaidlustatud haldusakti punkt

2 tühistada.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eelnimetatud seadustiku § 109 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Avaldaja on menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid esitanud, need koosnevad riigilõivust summas 15 eurot ja 97 senti ning sõidukuludest summas 22 eurot, mille kohta on esitatud piletite koopiad (tl 65-68). Vastustaja seonduvalt menetluskuludega vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb tasutud riigilõiv (makskorralduse väljatrükk, tl 14) ja sõidukulud menetluskuluna Maksuja Tolliametilt kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Summa on kokku 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 97 senti.

Enno Loonurm Kohtunik