2-10-45247/56 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-45247

Tsiviilasi

OÜ Featherie Invest hagi AS Ecometal vastu AS Ecometal

aktsionäride

14. septembri

2010

erakorralise

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

31 955,82 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. juuni 2011 osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Featherie Invest apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

8. mai 2012

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – OÜ Featherie Invest (RK: 11300484),

esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Vastustaja (kostja) – AS Ecometal (RK: 10592409), esindaja

vandeadvokaat Toomas Vaher

RESOLUTSIOON

Rahuldada apellatsioonkaebus.

Tühistada Viru Maakohtu 17. juuni 2011 otsus täielikult.

Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Featherie

Invest hagi AS Ecometal vastu ning tuvastada, et AS

Ecometal aktsionäride 14. septembri 2010 erakorralise

üldkoosoleku otsused on tühised ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel

otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise

rikkumise tõttu.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS

Ecometal kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Featherie Invest esitas 20.09.2010 maakohtule hagi AS Ecometal vastu AS Ecometal

aktsionäride

14.09.2010

erakorralise

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

äriseadustiku (ÄS) § 301¹ lg 1 p 4 alusel või alternatiivselt AS Ecometal aktsionäride

14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuse nr 1 – valida AS Ecometal uueks nõukogu

liikmeks Eha Kaasik – tühisuse tuvastamiseks ÄS § 301¹ lg 1 p 2 alusel või otsuse nr 1

kehtetuks tunnistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 alusel.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Net Systems 17.10.2006 AS Ecometal

aktsionäride lepingu, milles lepiti kokku teiste kaasaktsionäride väljaostmises ning selles, et

hageja ja OÜ Net Systems aktsiaosaluste proportsioon 39/61 jääb kaasaktsionäride

väljaostmise järgselt muutumatuks. Lepingu p-s 7 lepiti kokku, et AS Ecometal

kolmeliikmelise nõukogu liikmete kohad jagatakse proportsionaalselt nende aktsiaosalustega.

18.01.2007 valiti AS Ecometal nõukogu liikmeteks OÜ Net Systems esindajana Maidu

Kaasik ja hageja esindajana Allan Aru. Nõukogu kolmanda liikmena jätkas tegutsemist Tõnis

Kaasik kui OÜ Net Systems ainuosanik. Alates 30.03.2007 on AS Ecometal aktsionärideks

hageja, kellele kuulub 62 400 nimelist lihtaktsiat, mis moodustab 39% aktsiakapitalist, ja OÜ

Net Systems, kellele kuulub 97 600 nimelist lihtaktsiat, mis moodustab 61% aktsiakapitalist.

14.09.2010 toimus AS Ecometal aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus muuhulgas valiti

A. Aru asemel uueks nõukogu liikmeks OÜ Net Systems lähikondne E. Kaasik.

26.08.2010 sai hageja teate, milles OÜ Net Systems kui aktsionär teatas aktsionäride

erakorralise

üldkoosoleku

kokkukutsumisest

14.09.2010

kell

11.00.

Üldkoosoleku

päevakorras oli aktsiakapitali suurendamine seoses üleminekuga eurole, uute nõukogu

liikmete valimine seoses A. Aru ja M. Kaasiku ametiaja lõppemisega ning nõukogu liikmete

tasu suuruse määramine. Üldkoosolekuga seotud dokumentidega tutvumine oli võimalik

alates 24.08.2010 tööpäeviti 08.00-16.30 AS Ecometal kontoris. 06.09.2010 helistas hageja

lepinguline esindaja AS Ecometal juhatajale Marja Kiristajale eesmärgiga kooskõlastada

dokumentidega tutvumise aeg 07.09.2010 kell 11.00, kuna juhataja keeldus dokumentide

väljastamisest sidevahendite teel. 06.09.2010 õhtul sai hageja kätte OÜ Net Systems edastatud

teise teate aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest 14.09.2010 kell 11.00.

Sarnaselt esimese kutsega oli teine kutse dateeritud 24.08.2010 kuupäevaga. Samas erines

teises kutses toodud üldkoosoleku päevakord oluliselt esimeses kutses toodust. Jäi

arusaamatuks, kas teine kutse peaks asendama esimese kutse või toimub 14.09.2010 kell

11.00 kaks erineva päevakorraga üldkoosolekut või on kutsete väljastamine ekslik ning

üldkoosolekut ei toimugi. Alles 07.09.2010, s.o vähem kui seitse päeva enne üldkoosoleku

toimumist, selgus hagejale üldkoosolekuga seotud dokumentidega tutvumisel esmakordselt

üldkoosoleku tõenäoline päevakord jm olulised asjaolud. Tutvumiseks esitatud dokumentidest

nähtuvalt on AS Ecometal juhataja ja OÜ Net Systems esindaja koostanud 20.07.2010

kuupäevaga erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõude, mis sisult kattub teises kutses

tooduga ning on ilmsete võltsimistunnustega. Kõigi Advokaadibüroo Raidla Leijns &

Norcous koostatud dokumentide alumises vasakpoolses nurgas on dokumendi registrinumber,

mis antakse dokumentidele advokaadibüroo kasutatava dokumentide haldamise programmi

poolt nende loomise ajalises järjekorras. Registrinumbritest on ilmne, et väidetavalt

20.07.2010 esitatud nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on koostatud hiljem kui esimene ja

teine kutse. 14.09.2010 teatas hageja juhatusele, et kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumisel on

oluliselt rikutud kokkukutsumise korda, siis ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu

võtma. Faktiliselt ei ole OÜ Net Systems pöördunud 20.07.2010 juhatuse poole erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega ning juhatus ei ole saanud selle nõude rahuldamisest

keelduda, mistõttu ei tekkinud OÜ-l Net Systems üldkoosoleku kokkukutsumise õigust.

Hagejale ei toimetatud üldkoosoleku kutset kätte tähtaegselt ning hagejale ei olnud tagatud

võimalus valmistuda üldkoosolekuks ÄS § 294 lg-s 3 sätestatud ühenädalase tähtaja vältel.

E. Kaasik on T. Kaasiku abikaasa ja M. Kaasiku ema. E. Kaasiku valimisega nõukogu

liikmeks on OÜ Net Systems saavutanud täieliku kontrolli AS Ecometal igapäevase

majandustegevuse üle. A. Aru on nõukogu liikmena juhtinud tähelepanu AS Ecometal ja OÜ

Net Systems vahel kavandatud ja teostatud tehingute õiguslikele riskidele ning keeldunud

kooskõlastuste andmisest AS-le Ecometal kahjulike tehingute tegemiseks. OÜ Net Systems

soovib hageja esindaja nõukogu tööst kõrvale tõrjuda, et OÜ-l Net Systems oleks võimalik

saavutada enda eelistatud kohtlemine hageja kui kaasaktsionäriga võrreldes. OÜ Net Systems

tegevus on suunatud hagejale kahju tekitamisele, milline käitumine on TsÜS § 138 lg-st 2

tulenevalt keelatud. Vastuolus ÄS § 272 ja TsÜS § 32 regulatsiooniga on olukord, kus

enamusaktsionär ei võimalda 40%-list osalust omavale aktsionärile mitte ühtegi kolmest

nõukogu liikme kohast. Heade kommetega ei ole kooskõlas vähemusaktsionäri esindajast

nõukogu liikme asendamine enamusaktsionäri poolt viimase lähikondsega, kellel pealegi

puudub erialane ettevalmistus ja kogemus sellel ametikohal tegutsemiseks.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et üldkoosolek kutsuti kokku seaduses ettenähtud korras

ja E. Kaasiku nõukogu liikmeks valimine ei ole vastuolus heade kommetega.

OÜ Net Systems saatis erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate hagejale välja

24.08.2010. Kuna kutses oli jäänud eraldi päevakorrapunktina välja toomata põhikirja

muutmine, mis kaasneb aktsiakapitali eurodesse ümberarvestamisega, siis saatis OÜ Net

Systems 27.08.2010 välja uue teate täpsustatud päevakorraga. Kohe pärast esimese kutse

täpsustamise vajaduse selgumist kutsus OÜ Net Systems esimese kutse postiteenuse osutaja

kaudu tagasi, kuid kirja tagasikutsumine postiteenuse osutaja vea tõttu ei õnnestunud. OÜ Net

Systems saatis hagejale ka selgitava e-kirja, milles juhtis tähelepanu eksitusele ja rõhutas, et

üldkoosolek toimub 27.08.2010 välja saadetud teates toodud päevakorraga. Hagejale pidi

olema selge, et üldkoosolek toimub teises kutses sätestatud päevakorraga. Esimese ja teise

kutse päevakorrad ei erine oluliselt. Teise kutse päevakorras on iseseisva punktina toodud

välja põhikirja muutmine, samas oli aktsiakapitali suurendamine seoses üleminekuga eurole

märgitud ka esimeses kutses ning aktsiakapitali suurendamisega pidi kaasnema põhikirja

muutmine. Hagejal võimaldati soovitud ajal tutvuda kostja asukohas kõigi üldkoosolekuga

seonduvate dokumentidega. Äriseadustiku järgi ei ole nõutav, et aktsionär peaks saama

dokumentidega tutvuda vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. OÜ Net Systems

20.07.2010 nõudest nähtub, et OÜ Net Systems on pöördunud juhatuse poole erakorralise

üldkoosoleku

kokkukutsumise

nõudega.

Juhatusel

ei

olnud

võimalik

erakorralist

üldkoosolekut kokku kutsuda, sest nõukogu liikmete A. Aru ja M. Kaasiku ametiaja

lõppemise tõttu ei olnud nõukogu pädev võtma vastu otsuseid, sh kinnitama üldkoosoleku

päevakorda. Äriseadustikus ei ole ette nähtud juhatuse õigust üldkoosoleku päevakorda

kinnitada. Juhatus informeeris sellest suuliselt OÜ-t Net Systems. Seega oli OÜ-l Net Systems

õigus ise üldkoosolek kokku kutsuda.

A. Aru volitused nõukogu liikmena lõppesid 18.01.2010 ja kostjal puudus kohustus väljastada

A. Arule informatsiooni kostja tegevuse kohta. Samuti puudus kostjal üldkoosoleku väliselt

kohustus väljastada informatsiooni kostja tegevuse kohta hagejale. Vastavalt ÄS § 287 lg-le 1

on aktsionäril õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta üldkoosolekul.

Üldkoosolek on vaba valima nõukogu liikmeks iga isikut, keda üldkoosolek sobilikuks peab.

Seadus ei näe ette kohustust, et mõni nõukogu liikmetest peab olema vähemusaktsionäri

esindaja. Kokkulepet, et nõukogu koosseis peab kajastama aktsiaosalust, ei ole. Mingit

„kontrolli haaramist“ OÜ Net Systemsi poolt ei ole toimunud. Kostja on tegutsenud kooskõlas

seaduse, heade kommete ja hea usu põhimõttega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 17. juuni 2011 osaotsusega rahuldamata OÜ Featherie Invest hagi

AS Ecometal vastu AS Ecometal aktsionäride 14. septembri 2010 erakorralise üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel tingituna otsused teinud

üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest ja AS Ecometal aktsionäride 14. septembri

2010 erakorralise üldkoosoleku otsuse nr 1 – valida AS Ecometal uueks nõukogu liikmeks

E. Kaasik – tühisuse tuvastamiseks ÄS § 3011 lg 1 p 2 alusel tingituna otsuse mittevastavusest

headele kommetele. Menetlust jätkatakse OÜ Featherie Invest hagis AS Ecometal vastu

AS Ecometal aktsionäride 14. septembri 2010 erakorralise üldkoosoleku otsuse nr 1 – valida

AS Ecometal uueks nõukogu liikmeks E. Kaasik – kehtetuks tunnistamiseks TsÜS § 38 lg 1

alusel. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on ÄS § 3011 lg 1 p 4 järgi aktsionäride üldkoosoleku otsus

tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise

korda.

Pooled ei vaidle, et üldkoosoleku kokkukutsumise esimese teate saatis aktsionär OÜ Net

Systems hagejale 24.08.2010 ja hageja sai teate kätte 26.08.2010. Teine kutse saadeti

27.08.2010, hageja on teate kätte saanud 06.09.2010. ÄS § 294 lg 3 järgi peab erakorralise

üldkoosoleku toimumisest ette teatama vähemalt ühe nädala, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

pikemat tähtaega. Hageja sai teise teate kätte 06.09.2010, s.o seitse päeva enne üldkoosoleku

toimumist.

Kostja on veenvalt põhjendanud, et esimene teade ja kordusteade sisuliselt ei erine, teises

kutses on iseseisva punktina toodud välja põhikirja muutmine, mis on seotud üleminekuga

Eesti kroonilt eurole. Eurole üleminekuks vajalik aktsiakapitali muudatus on välja toodud

juba esimeses kutses, millega automaatselt kaasneks põhikirja muutmine, kuna aktsiakapitali

suurus kroonides oli sätestatud põhikirjas. Kohe pärast esimese kutse täpsustamise vajaduse

selgumist kutsus OÜ Net Systems esimese kutse postiteenuse osutaja kaudu tagasi ning sai

postiteenuse osutajalt vastava kinnituse. Kirja tagasikutsumine ei õnnestunud postiteenuse

osutaja vea tõttu. Seega on kostja veenvalt põhjendanud, et teise kutse saatmisega ei olnud

OÜ-l Net Systems tahet hagejat eksitada. OÜ Net Systems saatis hagejale ka selgitava e-kirja,

milles juhtis tähelepanu, et esimeses kutses oli päevakord märgitud ebaõigesti, ja kinnitas

päevakorda, mis oli saadetud 27.08.2010 (I kd tl 117).

Hageja sai üldkoosoleku kokkukutsumise teated kätte seaduses ette nähtud ajal, seega oli

hagejale tagatud üldkoosolekust osavõtmine ja koosolekuks ettevalmistamine. Hageja väide,

et alates teise teate kättesaamisest ja pärast üldkoosolekuga seotud dokumentidega tutvumist

07.09.2010 ta ei saanud aru, missuguse päevakorraga koosolek toimub, ja seetõttu otsustas

koosolekust mitte osa võtta, ei ole mõistliku isiku käitumine. Arvestades kahe teate erinevusi,

ei saanud mõistlikul isikul tekkida kahtlust, et 14.09.2010 saaksid toimuda kaks erinevat

koosolekut ühel ajal samas kohas kahe erineva päevakorraga. Kui hagejal tekkisidki sellised

kahtlused, siis mõistlik isik oleks kasutanud võimalust osaleda koosolekul, et saada selgust,

missuguseid päevakorrapunkte arutatakse. Hageja pidi mõistma, et päevakorrapunktid, mis

kattusid mõlemas teates, tulevad kindlasti arutamisele. Mõistliku isikuna võis hageja aru

saada, et arutamisele tuleb lisaks päevakorrapunkt, mis oli märgitud teises teates.

Hagejale oli esimese teatega teada antud, et üldkoosolekuga seotud dokumentidega on

võimalik tutvuda alates 24.08.2010 tööpäeviti 08.00-16.30 AS Ecometal kontoris Sillamäel

Kesk 1b. Hagejale oli tagatud teabe saamise võimalus äriseadustikus sätestatud korras.

Kostjal ei olnud kohustust saata hagejale dokumente elektrooniliselt. Hageja 06.09.2010

avalduse alusel võimaldati hagejal soovitud ajal, s.o 07.09.2010 kell 11.00, tutvuda kostja

asukohas kõigi üldkoosolekuga seonduvate dokumentidega. Hageja väide, et hagejal

võimaldati dokumentidega tutvuda vähem kui seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, ei

ole asjakohane, sest äriseadustiku järgi ei ole nõutav, et aktsionär peab saama dokumentidega

tutvuda vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Poolte vahel on vaidlus, kas OÜ-l Net Systems oli õigus kokku kutsuda aktsionäride

erakorraline üldkoosolek. Kohtule on esitatud OÜ Net Systems 20.07.2010 kirjalik nõue

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks teises teates märgitud päevakorraga (I kd tl 70).

03.09.2010 kirjas, mille saatis hagejale kostja vastuseks hageja kirjale, on märgitud, et

OÜ Net Systems pöördus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega juhatuse poole

20.07.2010. Juhatusel ei olnud võimalik erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda, sest

nõukogu liikmete A. Aru ja M. Kaasiku ametiaja lõppemise tõttu ei ole nõukogu pädev vastu

võtma otsuseid, sh kinnitama üldkoosoleku päevakorda. Kuna äriseadustikus ei ole ette

nähtud juhatuse õigust ise üldkoosoleku päevakorda kinnitada, siis ei olnud juhatusel õigust

ise üldkoosolekut kokku kutsuda. Ka juhatuse volitused olid tähtaja tõttu lõppenud. Kostja

leidis, et ainus nõuetekohane võimalus aktsiaseltsile vajalike juhtorganite valimiseks oli

aktsionäri poolt kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, mida OÜ Net Systems tegigi (I kd

tl 62). Kohtu arvates ei oma asja lahendamisel tähtsust põhjused, miks juhatus erakorralist

üldkoosolekut aktsionäri nõudel kokku ei kutsunud. Vaidlust ei ole, et juhatus ei kutsunud ja

ei kavatsenud erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda. Üldkoosoleku kokkukutsumist

reguleerivate õigusnormide eesmärgiks on tagada, et üldkoosoleku toimumisest oleks

aktsionäridele piisav aeg ette teatatud, mis võimaldab aktsionäril üldkoosolekust osa võtta ja

selleks ette valmistada. Samas ÄS §-st 292 tuleneb aktsionäri õigus kokku kutsuda

erakorraline üldkoosolek, seega kui aktsionäril ei ole õigust kokku kutsuda üldkoosolekut, siis

olekski rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest koosoleku oleks kutsunud kokku

isik, kellel ei ole selleks õigust. Asjaoluga, et üks aktsionär kutsus ise kokku erakorralise

üldkoosoleku, ei olnud takistatud teisel aktsionäril koosolekust teadasaamine, sellest

osavõtmine ja ettevalmistamine. Seega kui kostja on kinnitanud, et temale oli nõue esitatud ja

juhatus ei kavatsenud üldkoosolekut kokku kutsuda, siis ei ole põhjust kahelda, et

üldkoosoleku kokkukutsumiseks nõue 20.07.2010 esitati. Aktsionäri üldkoosoleku

kokkukutsumise nõue on ühepoolne tahteavaldus ja seadus sellele vorminõudeid ei sea.

Hageja arvamus, et 20.07.2010 nõue on koostatud tagantjärele seetõttu, et 20.07.2010 nõue

kattub üldkoosoleku kokkukutsumise teise teatega ning teadetes ja kirjas sisalduvad

dokumentide registreerimisnumbrid viitavad asjaolule, et 20.07.2010 teade on koostatud

pärast muid dokumente, ei lükka iseenesest ümber aktsionäri soovi kutsuda kokku

üldkoosolek teises teates märgitud päevakorraga, mis kolmandate isikute jaoks oli

vormistatud sellisel moel, nagu on kohtule esitatud 20.07.2010 nõue. See, kuidas aktsionäri ja

aktsiaseltsi vahel sisemiselt toimus üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamine, ei saa

rikkuda hageja õigusi. Seadusest ei tulene ka juhatuse kohustust informeerida aktsionäre ühe

aktsionäri nõudest kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et aktsionäride 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumise korda ei ole rikutud.

Üldkoosolekul valiti AS Ecometal uueks nõukogu liikmeks E. Kaasik. ÄS § 3011 lg 1 p 2

järgi on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus ei vasta headele kommetele.

17.10.2006 hageja ja OÜ Net Systems vahel allkirjastatud kokkuleppe p-s 7 on märgitud

üldkoosolekul nõukogu koosseisu muutmine (I kd tl 37). Kohtu arvates sellises sõnastuses ja

vormis kokkuleppega ei saa lugeda tuvastatuks, et kolmeliikmelise nõukogu üks liige peaks

olema valitud hageja poolt. Asjaolu, et nõukogu liikmed tegutsesid nõukogu liikmetena kogu

oma ametiaja vältel, ei saa nimetada pooltevaheliseks väljakujunenud praktikaks, mistõttu

võiks arvata, et üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et OÜ Net

Systems ei allkirjastanud 13.05.2010 üldkoosoleku otsuse projekti nõukogu liikme ametiaja

pikendamiseks, on aktsionäri õigus, mis ei ole seaduse järgi keelatud. Seadusest ei tulene, et

nõukogu liikmed peavad olema valitud aktsiaosaluste proportsioonide järgi. Võrdse

kohtlemise rikkumiseks ei saa pidada enamusaktsionäri ja vähemusaktsionäri erinevaid

õigusi. Ka väikeaktsionärile on tema õigused tagatud, seda aga teise äriseadustiku sätete

alusel. Nõukogu liikmete valimise õigus on antud üldkoosolekule (ÄS § 319 lg 1) ja

üldkoosolekul loetakse otsus ÄS § 299 kohaselt vastu võetuks, kui selle poolt on antud üle

poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet. Asjaolu, et E. Kaasik on T. Kaasiku abikaasa ja M. Kaasiku ema, ei ole

äriseadustiku alusel takistuseks tema valimiseks nõukogu liikmeks. Üldkoosolekul oli seatud

üles vaid üks nõukogu liikme kandidaat ning E. Kaasikut ja A. Aru võimete poolest ei

hinnatud. Üldkoosolek võib võtta vastu otsuse seda põhjendamata.

Hageja arvamus, et E. Kaasiku valimisega nõukogu liikmeks on hagejal takistatud aktsiaseltsi

puudutavale teabele juurdepääs, ei ole veenev. Kostja on põhjendanud, et on keeldunud

A. Arule informatsiooni jagamisest, sest üldkoosoleku väliselt on juhatuselt informatsiooni

saamise õigus üksnes nõukogu liikmetel, kelleks A. Aru pärast 18.01.2010 enam ei olnud.

Hagejale on kostja selgitanud õigust saada juhatuselt teavet üldkoosolekul. Aktsionäri õiguse

teabele tagab ÄS § 287 lg 1, mille järgi on aktsionäril õigus üldkoosolekul saada juhatuselt

teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Ainuüksi asjaolu tõttu, et hageja sooviks on enda soovitud

nõukogu liikme kaudu pääseda aktsiaseltsi puudutava informatsiooni juurde, ei saa

E. Kaasiku nõukogu liikmeks valimise otsus olla heade kommetega vastuolus.

Nõukogu otsus võetakse ÄS § 322 lg 1 järgi vastu siis, kui selle poolt hääletab üle poole

koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Äriseadustik sätestab nõukogu liikme vastutuse.

Seega ei ole põhjendatud hageja arvamus, et E. Kaasiku valimine nõukogu liikmeks võib olla

vastuolus heade kommetega seetõttu, et E. Kaasik ei pruugi täita oma kohustusi sama

kohusetundlikult kui hageja soovitud liige A. Aru. E. Kaasiku valimisega nõukogu liikmeks ei

saavuta OÜ Net Systems suuremat kontrolli majandustegevuse üle hageja arvelt. Hagejal on

alles kõik äriseadustikus sätestatud aktsionäri õigused. Nõukogu pädevus ja õigused on

reguleeritud äriseadustikus, nõukogu tegevuse eesmärgiks ei ole aktsiaseltsile või aktsionärile

kahju tekitamine. ÄS § 327 lg 2 järgi nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Häälteenamuse nõue tuleb seadusest (ÄS § 299 lg 1, 2) ja seega ei saa otsus, mis on vastu

võetud suurema häälteenamusega, olla iseenesest vastuolus heade kommetega.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et aktsionäride 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsus

valida AS Ecometal uueks nõukogu liikmeks E. Kaasik, ei ole vastuolus heade kommetega.

Kohus ei hinnanud poolte väiteid ja tõendeid AS Ecometal tehingute ja väärtuse suhtes (I kd tl

73-86, 114-115, 118-119, 166-180, 188-199; II kd tl 28-51), AS Ecometal 14.09.2010 otsuste

alusel

Viru

Maakohtu

registriosakonnale

esitatud

elektroonilist

kandeavaldust

ja

aktsionäridele tutvumiseks esitatud otsuste eelnõude projekte (I kd tl 49-56), hageja väited ja

tõendid, mis kirjeldavad aktsiate soetamist (I kd tl 38-40), hageja väiteid ja tõendeid

AS Ecometal korralise aktsionäride üldkoosoleku läbiviimise kohta 11.05.2010 (I kd tl 149-

153), hageja väiteid ja tõendeid, et hageja pöördus 25.08.2010 kostja poole taotlusega

aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks (I kd tl 57-58), sest neil ei ole tähtsust

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes seoses üldkoosoleku korra rikkumisega või

E. Kaasiku heade kommete vastaselt nõukogu liikmeks valimisega.

Kuna hageja on saanud kostja ja vandeadvokaat Jaanus Ikla kirjavahetuse enda valdusesse

kostja põhiõiguse – õiguse sõnumisaladusele (põhiseaduse § 43) – rikkumisega, siis TsMS

§ 238 lg 1 p 3 ja lg 5 alusel jättis kohus nimetatud kirjavahetuse (I kd tl 156-164, 182-187)

asja lahendamisel arvestamata. Kostja on põhjendanud, et tegemist on advokaadi ja kliendi

konfidentsiaalse suhtlemisega, mida ei ole avaldatud kolmandatele isikutele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Featherie Invest esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. juuni

2011 osaotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada OÜ Featherie Invest

hagi AS Ecometal vastu AS Ecometal aktsionäride 14. septembri 2010 erakorralise

üldkoosoleku otsuste tühisuse ÄS § 301¹ lg 1 p 4 alusel tuvastamiseks või alternatiivselt AS

Ecometal aktsionäride 14. septembri 2010 erakorralise üldkoosoleku otsuse nr 1 – valida AS

Ecometal uueks nõukogu liikmeks E. Kaasik – tühisuse ÄS § 301¹ lg 1 p 2 alusel

tuvastamiseks. Apellandi menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellant palub kuulata vande all üle AS Ecometal juhatuse liige Marja Kiristaja ning kuulata

tunnistajatena üle Marge Lumi ja Tõnis Kaasik, samuti võtta asja materjalide juurde

apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on üldkoosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud, mistõttu on üldkoosoleku otsused

ÄS § 301¹ lg 1 p 4 alusel tühised.

Rikutud on ÄS § 292 regulatsiooni. Kohtu järeldus ÄS § 292 lg 1 p 2 kohase nõude

esitamisest OÜ Net Systems poolt on meelevaldne ega põhine tõenditel. Kohus on jätnud

tähelepanuta, et eksisteerib kaks erinevat 20.07.2010 kuupäevaga dateeritud nõuet

üldkoosoleku kokkukutsumiseks (I kd tl 70, 186), kusjuures kohus ei ole selgitanud, millise

päevakorraga üldkoosoleku kokkukutsumiseks OÜ Net Systems väidetavalt nõude esitas.

ÄS § 292 lg 1 p 2 ja lg 2 rikkumisena kvalifitseerub nii aktsionäri poolt üldkoosoleku

kokkukutsumine ÄS § 292 lg 1 p 2 alusel nõuet esitamata kui ka üldkoosoleku

kokkukutsumine ÄS § 292 lg 1 p 2 alusel esitatud nõudes näidatust erineva päevakorraga.

Üldkoosoleku kokkukutsumise õiguspärasuse seisukohalt ei oma tähtsust, kas OÜ-l Net

Systems oli soov üldkoosoleku kokkukutsumiseks või mitte, vaid oluline on see, kas soovist

teatati kostjale ÄS § 292 nõudeid järgides. Kahe erineva sisuga üldkoosoleku kokkukutsumise

nõude tagantjärele vormistamine tõendab veenvalt, et tegelikkuses OÜ Net Systems

20.07.2010 kostjale nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei esitanud. Kohus on lugenud

ÄS § 292 lg 1 p 2 kohase nõude esitamise OÜ Net Systems poolt tõendatuks tuginedes üksnes

kostja kinnitusele (I kd tl 62). Nähtuvalt tõenditest (I kd tl 156-170) on kostja juhataja

M. Kiristaja üldkoosoleku läbiviimisel tegutsenud kooskõlastatult OÜ-ga Net Systems,

muuhulgas on asjaosalised kooskõlastanud üldkoosoleku kokkukutsumisega seotud

dokumentide vormistamise tagantjärele varasema kuupäevaga. On ilmselge, et kostja soovib

kuriteo (dokumendi võltsimine) varjamiseks kinnitada võltsitud dokumendi autentsust. Kohus

ei ole põhjendanud, mis kaalutlustel kostja ja OÜ Net Systems 20.07.2010 dateeritud nõuded

tagantjärele vormistasid, juhul kui üldkoosoleku kokkukutsumise õiguse saamiseks ÄS § 292

lg 2 alusel piisanuks ka suulise nõude esitamisest juhatusele. Vastuoluline on kohtu väide, et

hageja õigusi 20.07.2010 esitatud nõue juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei riku.

Hageja õigusi rikub üldkoosoleku kokkukutsumine ÄS § 292 regulatsiooni rikkudes.

Kohus on alusetult jätnud tähelepanuta kostja ja viimase õigusnõustajate vahelise

e-kirjavahetuse (I kd tl 156-164, 182-187), kust muuhulgas on ilmne, et kogu üldkoosoleku

kokkukutsumisega seotud dokumentatsioon on vormistatud üheaegselt ning nõudeid

üldkoosoleku kokkukutsumiseks OÜ Net Systems poolt varsemalt esitatud ei olnud. Tõendite

arvestamata jätmine TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel on küüniline ja viitab kohtu erapoolikusele.

Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on kohus lugenud tõendatuks, et tõendid said hagejale

kättesaadavaks läbi kostja õiguse sõnumisaladusele rikkumisega. Kostja lepingulise esindaja

paljasõnalised väited tõendina käsitletavad ei ole. Hageja on selgitanud, et dokumendid esitati

hagejale tutvumiseks 07.09.2010 üldkoosolekuga seotud dokumentide koosseisus.

Kohus jättis adekvaatseid põhjendusi esitamata rahuldamata hageja taotluse kostja seadusliku

esindaja M. Kiristaja ning tunnistajate T. Kaasiku ja M. Lumi vande all ülekuulamiseks.

Nimetatud isikute ütluste põhjal oleks olnud võimalik üheselt välja selgitada üldkoosoleku

kokkukutsumise asjaolud. M. Kiristaja keeldumine vande all ütluste andmisest on kinnituseks

selle kohta, et kostja soovib üldkoosolekuga seotud asjaolusid kohtu eest varjata.

Kaudselt kinnitab hageja väiteid ÄS § 292 rikkumise kohta kostja juhatuse tegevus, kuivõrd

mõistlik ja hoolas juhatuse liige informeeriks ÄS § 292 lg 1 p 2 alusel esitatud nõudest kõiki

huvitatud osapooli ning selgitaks, miks juhatus üldkoosoleku kokkukutsumist võimalikuks ei

pea. Kohtulahendi pealiskaudsust ja kallutatust ilmestab ka viide kostja 03.09.2010 kirjale,

kus kohus esitab väite, et „ka juhatuse volitused olid tähtaja tõttu lõppenud“. Sellist väidet

tõendis ei sisaldu ja sellisele asjaolule ei tuginenud kumbki pool. Kostja juhataja M. Kiristaja

volitused ei olnud ka juulis/augustis 2010 lõppenud. ÄS § 292 lg-st 2 ja § 293 lg-st 1 tuleneb,

et üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamisel aktsionäri poolt ÄS § 292 lg 1 p 2 alusel

määrab koosoleku päevakorra kindlaks aktsionär. Seega puudusid juhatusel õiguslikud

takistused üldkoosoleku kokkukutsumiseks OÜ Net Systems taotletud päevakorraga;

2) on rikutud ÄS § 294 regulatsiooni. Alusetu on kohtu järeldus, justkui saaks teise kutse

lugeda hagejale kättetoimetatuks 30.08.2010 ja et ainuüksi teise kutse kättetoimetatuks

lugemisega hiljemalt 06.09.2010 saab välistada ÄS § 294 lg 3 rikkumise. ÄS § 294

regulatsiooni eesmärk ei ole täidetud juhul, kui aktsionärile edastatakse üheaegselt erineva

sisuga eksitavaid teateid, mis muudavad võimatuks sisulise valmistumise üldkoosolekuks

ning aktsionäri õiguste teostamise. Õiguslikku tähendust ei ole sellel, kas erinevused esimese

ja teise kutse vahel olid olulised või mitte. Teise kutsega tutvumisel ei olnud hagejal

mõistlikult võimalik aru saada, millises ulatuses planeeritakse põhikirja muuta. Teises kutses

sisaldus üksnes viide põhikirja muutmisele, kuid ei olnud lisatud materjale, millest nähtuks

muudatuste sisu. Arvestades, et päevakorrapunkt aktsiakapitali suurendamisest tingituna

eurole üleminekust sisaldus esimeses kutses, kusjuures muudatuse tegemine eeldas ka

põhikirjas muudatuste tegemist, siis võis hageja mõistlikult eeldada, et teise kutsega põhikirja

muutmist käsitleva punkti lülitamine päevakorda oli kantud OÜ Net Systems soovist viia

põhikirja sisse suuremamahulisi muudatusi. Samuti ei oma õiguslikku tähendust OÜ Net

Systems kavatsused teise kutse saatmisel. Faktiliselt hageja erinevate kutsete edastamisega

eksimusse viidi ning seeläbi muudeti võimatuks üldkoosolekuks valmistumine.

Kohtu poolt hagejale omistatud väide, et hageja ei saanud pärast 07.09.2010 dokumentidega

tutvumist aru, missuguse päevakorraga üldkoosolek toimub, ei vasta hageja avaldatule.

Hageja on leidnud, et kuivõrd üldkoosoleku päevakord ja muud sellega seotud asjaolud said

hagejale teatavaks alles 07.09.2010 dokumentidega tutvudes ning varasemalt ei võimaldanud

esimese ja teise kutse vastuolud üldkoosolekuks valmistuda, siis on rikutud ÄS § 294 lg-s 3

sätestatud kohustust tagada aktsionärile vähemalt ühenädalane ettevalmistusaeg.

Kohtu seisukoht, justkui pidanuks mõistlik isik hageja olukorras osalema üldkoosolekul, et

saada selgust arutamisele tulevate päevakorrapunktide osas, on õiguslikult asjatundmatu.

ÄS §-st 296 tulenevalt oleks hageja üldkoosolekul osalemisega kaotanud õiguse üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumistele tugineda ja õigustühiseid otsuseid vaidlustada;

3) on üldkoosoleku otsus E. Kaasiku nõukogu liikmeks valimise kohta tühine ÄS § 301¹ lg 1

p 2 alusel. Kohus ei ole üldkoosoleku otsuse nr 1 tühisust ÄS § 301¹ lg 1 p 2 alusel sisuliselt

analüüsinud. Apellant jääb ÄS § 301¹ lg 1 p 2 rakendamise osas esimese astme kohtule

esitatud seisukohtade juurde.

Ainuüksi asjaolu, et OÜ Net Systems võib olla aktsionäri õigusi teostades käitunud

formaalselt õiguspäraselt, ei tähenda, et otsus ei võiks olla ÄS § 301¹ lg 1 p-st 2 tulenevalt

vastuolus heade kommetega. OÜ Net Systems poolt E. Kaasiku valimine nõukogu liikmeks

on ajendatud soovist saavutada kostja majandustegevuse üle absoluutne kontroll ja limiteerida

hageja võimalusi kostja majandustegevuse kohta informatsiooni saamiseks. Kontrolli

haaramine on OÜ-le Net Systems vajalik seetõttu, et jätkata enda kui enamusaktsionäri mõju

kuritarvitamist ning rahaliste vahendite väljaviimist kostjast hageja seaduslikke huve ja õigusi

kuritarvitades. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-7-10 on rõhutatud, et heade kommetega

kooskõlas olevaks ja lubatuks ei saa lugeda aktsionäri tegutsemist äriühingu või selle

majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel. Hageja viitas arvukatele OÜ Net Systems

poolt kostjale pealesunnitud tehingutele, millel puudub majanduslik sisu ning mille

eesmärgiks on kostjast rahaliste vahendite väljaviimine aktsionäride võrdse kohtlemise

põhimõtet eirates. Tehingutega kaasneb ka maksurisk, kuna OÜ-le Net Systems näiliste

tehingute alusel väljamaksete tegemine ei ole seotud kostja ettevõtlusega. Kuivõrd A. Aru

valmistas OÜ-le Net Systems küsimuste esitamise ja järelevalve teostamisega ebamugavusi,

siis otsustaski OÜ Net Systems poolte kokkuleppeid eirates asendada A. Aru nõukogus endale

lojaalse usaldusisiku E. Kaasikuga. E. Kaasikul puudub kompetents antud valdkonnas

tegutsemiseks. Olukorras, kus kostja enamusaktsionär on nõukogu liikmeteks valinud oma

lähikondsed (T. Kaasik, E. Kaasik ja M. Kaasik on lähisugulased), on ilmne, et OÜ Net

Systems tegutseb kontrolli haaramise eesmärgil Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7-10 tähenduses.

Kohtu hinnang 17.10.2006 hageja ja OÜ Net Systems vahel sõlmitud kokkuleppe p-le 7 on

meelevaldne ning põhjendamata. Sätte tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS §-s 29 sätestatud

tõlgendamisreegleid. Poolte faktiline käitumine pärast kokkuleppe sõlmimist kinnitab, et

kokkuleppe eesmärk oli tagada hagejale üks nõukogu liikme koht. Selline tõlgendus on

kooskõlas ka lepingu sõlmimise asjaoludega, kuivõrd kokkulepe sõlmiti enne hageja ja

OÜ Net Systems poolt kostja kaasaktsionäride ühist väljaostmist läbi valdusettevõtte

Deltacom Holding OÜ, milles hageja ja OÜ Net Systems omasid võrdseid osalusi ning mida

juhiti läbi ühise esindusõigusega kaheliikmelise juhatuse (A. Aru ja T. Kaasik). Mõistetav on,

et olukorras, kus kaasaktsionärid osteti välja ühiselt, oli hageja eesmärgiks tagada endale

kostja nõukogus esindatus ulatuses, mis vastab tema tulevasele aktsiaosalusele.

Kohtu seisukoht, mille järgi ei ole veenev hageja arvamus, et E. Kaasiku nõukogu liikmeks

valimise eesmärgiks on muuhulgas takistada hageja ligipääs kostja majandustegevust

puuduvale teabele, on tõendeid arvestades küüniline. Kostja ja OÜ Net Systems õigusnõustaja

Raidla, Leijns & Norcous 10.09.2010 kirjast nähtuvalt on hagejale keeldutud mistahes

informatsiooni avaldamisest väljaspool korralisi üldkoosolekuid, kusjuures 25.05.2011

kohtuistungil kostja poolt täiendava tõendina esitatud aktsionäride korralise üldkoosoleku

protokolli väljavõttest nähtuvalt ei viibinud üldkoosolekul kostja juhataja M. Kiristaja,

mistõttu ei olnud hagejal võimalik ÄS §-st 287 tulenevaid õigusi teostada ka üldkoosolekul.

Vastuseta jäänud küsimustele ei ole juhatuse liige vastanud tänaseni. Apellant esitab asja

juurde võtmiseks üldkoosoleku protokolli täies mahus koos lisadega ja apellandi lepingulise

esindaja e-kirjad M. Kiristajale palvetega vastata üldkoosolekul esitatud küsimustele.

Kohtu hinnang, et kuivõrd häälteenamuse nõue tuleneb seadusest, siis ei saa otsus, mis on

vastu võetud häälteenamusega, iseenesest olla vastuolus heade kommetega, on vastuolus

õigusliku regulatsiooni ja kohtupraktikaga. ÄS § 301¹ lg 1 p 2 rakendamine eeldab

imperatiivselt, et otsus oleks formaalselt õiguspäraselt vastuvõetud, kuna vastasel korral oleks

otsus tühine muul alusel. Teiseks on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-7-10 väitnud, et heade

kommetega vastuolus võib olla ka formaalselt õiguspäraste meetoditega ettevõttes kontrolli

haaramise eesmärgil tegutsemine.

Kohus on õigusvastaselt jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid kostja ja OÜ Net

Systems vaheliste tehingute ning kostja initsiatiivil läbiviidud kostja kui ettevõtte väärtuse

hindamise kohta. Tõenditest nähtuvad OÜ Net Systems tegutsemise motiivid. OÜ Net

Systems ei ole huvitatud kostja majandamisest läbipaistavalt ja hageja kui kaasaktsionäri huve

arvestades, vaid soovib kostja majandustegevuse üle absoluutset kontrolli saavutada, et

alusetult omastada kostja rahalisi vahendeid. OÜ Net Systems motiivid ei ole kooskõlas heade

kommetega, mistõttu on heade kommetega vastuolus ka üldkoosoleku otsus nr 1, millega

võetakse kostja nõukogu täielikult OÜ Net Systems kontrolli alla. Samuti on kohus

põhjendamatult jätnud tähelepanuta muud hageja esitatud tõendid (I kd tl 38-40, 49-56, 57-58,

63-65, 149-153), kuna need omavad õiguslikku tähendust OÜ Net Systems tegevuse

motiivide tuvastamisel ning viitavad kogumis üheselt sellele, et kostja ja OÜ Net Systems on

pikema perioodi vältel tegutsenud vähemusaktsionäri õiguste rikkumise eesmärgil;

4) on kohus rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8). Kohtu järeldused

on vastuolulised ning ei põhine tõenditel. Kohus ei ole põhjendanud hageja väidete ja

seisukohtadega mittearvestamist.

5. AS Ecometal vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. OÜ-l Net Systems oli õigus

erakorraline üldkoosolek kokku kutsuda. OÜ Net Systems esitas erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumise nõude, kuid juhatus ei kutsunud üldkoosolekut kokku (nõukogu liikmete

volituste tähtaja lõppemise tõttu ei saanud nõukogu üldkoosoleku päevakorda kinnitada ja ka

juhataja volituste tähtaeg oli lõppenud. Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, mh juhul, kui

aktsionär esitab ÄS § 292 lg 1 p 2 alusel juhatusele nõude erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumiseks, siis vastavalt ÄS § 293 lg-le 1 määrab üldkoosoleku päevakorra

nõukogu). Aktsionäri erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue on ühepoolne

taheteavaldus ja seadus sellele vorminõudeid ei sea. Hageja väide aktsionäri kirja tagantjärele

koostamise kohta ei lükka ümber asjaolu, et aktsionär avaldas 20.07.2010 soovi kutsuda

üldkoosolek kokku. See, kuidas nõue dokumenteeriti, ei ole määrava tähtsusega. Kohus on

õigesti sedastanud, et see, kuidas toimus aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel üldkoosoleku

kokkukutsumise nõude esitamine, ei saa rikkuda hageja õigusi, ning seadusest ei tulene

juhatuse kohustust informeerida aktsionäre ühe aktsionäri nõudest kokku kutsuda erakorraline

üldkoosolek. Muuhulgas tõendab nõude esitamist kostja juhataja 03.09.2010 kiri hagejale.

Üldkoosolek kutsuti kokku aktsionäri poolt teises teates toodud päevakorraga. See, millise

päevakorraga aktsionär juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist taotles, ei oma ÄS 3011 lg 1

p 4 alusel esitatud nõude lahendamisel tähtsust. Tegu on aktsionäri ja juhatuse sisesuhte, mitte

aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelise küsimusega. Lisaks maakohtus ei tuginenud hageja

asjaolule, et tähtsust omab konkreetne päevakord, millega aktsionär üldkoosoleku

kokkukutsumist taotles. Ka apellatsioonkaebuse väide nagu oleks kohus jätnud tähelepanuta

asjaolu, et kostja juhataja on üldkoosoleku läbiviimisel tegutsenud kooskõlastatult OÜ-ga Net

Systems, on asjakohatu nii menetluslikust aspektist kui sisuliselt. Hageja seadusliku esindaja

A. Aru avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlus dokumendi võltsimise tuvastamiseks

lõpetati 04.07.2011. Vastustaja palub võtta asja juurde Põhja Prefektuuri 21.09.2011 teatis.

Kohus on jätnud kostja ja tema õigusnõustajate kirjavahetuse õigesti arvestamata, kuna hageja

sai kirjavahetuse enda valdusesse kostja põhiõiguse rikkumisega. Kostja ei ole esitanud

hagejale kõnealust e-kirjavahetust ega sellele lisatud dokumente. Samuti ei ole neid

dokumente hagejale esitanud saatja. Seega said need hageja valdusesse jõuda üksnes

sõnumisaladust rikkudes. Kirjavahetuse hageja valdusesse saamise osas on käimas

kriminaalmenetlus ebaseadusliku jälitustegevuse tunnustel.

Kohtul oli õigus hinnata, kas M. Kiristaja, T. Kaasiku ja M. Lumi ütlused võivad asjas

tähtsust omada või mitte. Asjas oli esitatud piisavalt muid tõendeid. Seda, et M. Kiristaja

keeldus andmast nõusolekut enda vande all ülekuulamiseks, ei saa käsitleda selliselt nagu

sooviks kostja varjata üldkoosolekuga seotud asjaolusid. Kõik vajalikud asjaolud on kirjalike

tõenditega tuvastatud ning nende mitmekordne tõendamine ei ole vajalik.

Väär on apellatsioonkaebuse väide nagu ilmestaks kohtuotsuse „pealiskaudsust ja kallutatust”

see, et otsuses sisaldub lause „Ka juhatuse volitused olid tähtaja tõttu lõppenud”. Tegemist on

avaliku informatsiooniga, mis on kajastatud äriregistris, samuti on kostja juhatuse volituste

lõppemisele menetluse käigus tuginenud;

2) on üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud ÄS §-s 294 sätestatud korda. Aktsionäri poolt

juhatusele eelnevalt esitatava nõude küsimus ei ole käsitletav üldkoosoleku kokkukutsumise

korra osana ega saa kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühisust, sest see ei mõjuta aktsionäride

võimalust üldkoosolekust osa võtta. Üldkoosoleku kokkukutsumine algab üldkoosoleku kutse

saatmisega kõigile aktsionäridele. OÜ Net Systems saatis hagejale ka selgitava e-kirja, kus

juhtis tähelepanu eksitusele ja rõhutas, et üldkoosolek toimub 27.08.2010 parandusteates

sätestatud päevakorraga. Hagejale pidi olema üheselt selge, et üldkoosolek toimub teises

kutses sätestatud päevakorraga. Esimeses ja teises kutses toodud päevakorrad erinesid

formaalselt, kuna esimeses kutses oli ekslikult jäänud eraldi päevakorrapunktina välja

toomata põhikirja muutmine, mis kaasnes aktsiakapitali konverteerimisega, see aga oli

märgitud ka esimeses kutses. Kostja võimaldas hagejal äriseadustikus ettenähtud korras

tutvuda üldkoosolekuga seonduvate dokumentidega kostja asukohas hageja valitud ajal,

07.09.2010 kell 11.00, milleks hageja avaldas soovi alles 06.09.2010.

Kohus ei ole tuvastanud, et hageja sai teise kutse kätte 30.08.2010. Otsuses on analüüsitud,

millal võis hageja saada teate kätte kõige varem, kuid on lõppastmes tuvastatud, et hageja sai

teate kätte 06.09.2010. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei saaks teise kutse

kättesaamisega lugeda ÄS § 294 lg-s 3 sätestatud üldkoosolekust etteteatamise kohustust

täidetuks. Oluline on see, et teine kutse, kus oli kajastatud ammendav päevakord, jõudis

hagejani 06.09.2010. ÄS § 294 lg 3 ei näe aktsionärile ette ühenädalast ettevalmistusaega,

vaid sätestab kohustuse üldkoosoleku kokkukutsumisest üks nädal ette teatada;

3) ei ole üldkoosoleku otsus nr 1 – E. Kaasiku nõukogu liikmeks valimine – vastuolus heade

kommetega. Kohus on analüüsinud väidetavat vastuolu heade kommetega piisavalt, lähtudes

asja materjalidest, aktsionäride õigusi reguleerivatest sätetest ning mõistlikkuse põhimõttest.

Aktsionäride üldkoosolek on õigustatud võtma vastu otsuseid, keda valida nõukogu liikmeks.

Selline aktsionäride õiguste teostamine ei saa olla hea usu põhimõtte vastane. Seadus ei näe

ette kohustust, et mõni nõukogu liikmetest peab olema vähemusaktsionäri esindaja.

Füüsilisest isikust nõukogu liikmel on isiklikud kohustused ja organi liikmena vastutus, mitte

ei ole tegemist aktsionäri esindamisega. Vähemusaktsionär osaleb äriühingu juhtimises läbi

aktsionäride üldkoosolekul osalemise. Heade kommetega vastuolu hindamisel ei tule

analüüsida, kas aktsionär on tegutsenud äriühingu üle kontrolli haaramise nimel ning teinud

väidetavalt majandusliku sisuta või näilikke tehinguid. Selle hindamine on teise

õiguskaitsevahendi, mida hageja ka on kasutanud (TsÜS § 38 lg 1), sisuks. Samadel

põhjendustel on asjakohatu apellatsioonkaebuses toodu nagu oleks kohus jätnud

õigusvastaselt tähelepanuta kõik hageja esitatud tõendid kostja ja OÜ Net Systems vaheliste

tehingute ning kostja ettevõtte väärtuse hindamise kohta. Kostjal puudub üldkoosoleku

väliselt kohustus väljastada hagejale informatsiooni kostja tegevuse kohta. Aktsionäril on

õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta üldkoosolekul (ÄS § 287 lg 1).

Üldkoosolekul hageja nõutavat teavet ka väljastati. Informatsioonile juurdepääsu küsimus on

ka asjakohatu selles menetluses;

4) vaidleb vastustaja vastu apellandi täiendavatele tõenditele. Tõendid, mis väidetavalt

tõendavad seda, et juhatuse liige ei ole andnud hagejale informatsiooni, ei ole asjakohased.

Apellandi taotletud isikute ülekuulamiseks puudub vajadus ja alus. Muude tõenditega on

tõendatud, et OÜ Net Systems esitas juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumise nõude

20.07.2010. Mis vormis ja kuidas see tehti, ei oma tähtsust. Asjaolu osas, mis on

dokumentaalsete tõenditega tõendatud, puudub vajadus tunnistajaid üle kuulata (TsMS § 238

lg 1 p 2). Juhatuse liikme vande all ülekuulamine on ette nähtud erakorralisteks puhkudeks,

kus pool ei ole suutnud oma väidete tõele vastavust muul viisil tõendada (TsMS § 267 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 17. juuni

2011 otsus (osaotsus) tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu täielikult.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja tuvastab, et AS-i Ecometal

aktsionäride 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised ÄS § 3011 lg 1 p 4

alusel tingituna üldkoosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korra olulisest rikkumisest

ning jätab menetluskulud maakohtus kostja kanda.

7. Vastavalt ÄS § 292 lg-le 2 kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul

aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava

päevakorraga, on aktsionäridel, nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.

ÄS § 293 lg 1 teise lause kohaselt kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor,

määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.

Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud õigele seisukohale, et kuna ÄS § 292 lg-st 2

tuleneb aktsionäri õigus kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, siis on üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisega tegemist juhul, kui koosoleku oleks kokku kutsunud isik,

kellel ei ole selleks õigust.

Samuti on maakohus õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel tuleb kindlaks teha, kas

OÜ Net Systems (aktsionär) on kostja juhatuselt nõudnud erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumist ja kas ta on seda teinud vähemalt üks kuu enne erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumist OÜ Net Systems poolt.

Hageja seisukohast nähtuvalt on OÜ Net Systems poolt AS Ecometal juhatusele 20.07.2010

saadetud kirjalik nõue erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks koostatud tagantjärele

ning seetõttu puudus OÜ-l Net Systems õigus erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda, mis

toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ÄS § 3011 lg 1 p 4 järgi.

Maakohus leidis, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Asjaolud, et 20.07.2010 nõue

erakorralise

üldkoosoleku

kokkukutsumiseks

kattub

aktsionäride

üldkoosoleku

kokkukutsumise

teise

teatega

ning

teadetes

ja

nõudes

sisalduvad

dokumentide

registreerimisnumbrid viitavad sellele, et 20.07.2010 nõue on koostatud pärast teisi

dokumente, ei lükka maakohtu otsuse kohaselt ümber aktsionäri soovi kutsuda kokku

erakorraline üldkoosolek teises erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud

päevakorraga. See, kuidas aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel toimus sisemiselt erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamine, ei saa maakohtu otsusest tulenevalt rikkuda

hageja õigusi.

Ringkonnakohus maakohtu sellise seisukohaga ei nõustu.

Asja materjalidest nähtub, et OÜ Net Systems saatis hagejale 24.08.2010 esimese

üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja 26.08.2010 teise üldkoosoleku kokkukutsumise teate

ning teise teate päevakorrale oli lisaks esimeses teates märgitud päevakorrapunktidele lisatud

punkt põhikirja muutmiseks seoses üleminekuga eurole. ÄS § 292 lg-st 2 tuleneb, et nõudes

erakorralise üldkoosoleku kokkkutsumiseks peab olema märgitud ka nõutav päevakord ning

20.07.2010 nõudes on nõutav päevakord ka ära märgitud. OÜ Net Systems poolt 20.07.2010

kuupäevaga dateeritud nõudest erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise registrinumbrist

(I kd, t.l 70), OÜ Net Systems poolt hagejale 24.08.2010 postitatud esimese kutse

registrinumbrist (I kd, t.l 59) ja 26.08.2010 OÜ Net Systemas poolt hagejale postitatud teise

kutse registrinumbrist (I kd, t.l 67) nähtub, et OÜ Net Systems poolt 20.07.2010 kuupäevaga

dateeritud nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on koostatud hiljem kui 24.08.2010 ja

26.08.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise teated. Sellest tulenevalt on õige hageja seisukoht,

et tegelikkuses OÜ Net Systems AS Ecometal juhatusele nõuet erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumiseks vastavalt ÄS § 292 lg-s 2 sätestatule ei esitanud ja sellest tulenevalt

puudus tal seadusest tulenev õigus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuivõrd

14.09.2010 erakorraline üldkoosolek on kutsutud kokku aktsionäri poolt, kelle puudus selleks

tulenevalt ÄS § 292 lg-st 2 õigus, siis on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise

rikkumisega ÄS § 296 tähenduses ning AS Ecometal 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku

otsused on tühised ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja seisukoht, et ÄS § 292 lg 2 ei

reguleeri üldkoosoleku kokkukutsumist ning isegi juhul, kui seda oleks rikutud, ei ole

tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, on ebaõige.

Ringkonnakohus leiab, et AS Ecometal 03.09.2010 kiri (I kd, t.l 62) ei tõenda, et OÜ Net

Systems on esitanud ÄS § 292 lg 2 kohase nõude erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumiseks. Märgitud kirjast nähtuvalt pöördus OÜ Net Systems AS Ecometal

juhatuse poole 20.07.2010 ning kuna 20.07.2010 nõue on koostatud pärast 24.08.2010 ja

26.08.2010 kutseid, siis 03.09.2010 kiri ei tõenda, et OÜ Net Systems oleks pöördunud enne

üldkoosolekute kutsete saatmist nõudega juhatuse poole erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumiseks ning tal oli õigus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Ringkonnakohus

märgib täiendavalt, et asja materjalides puuduvad tõendid, millised kinnitaksid, et OÜ Net

Systems oleks pöördunud suulise nõudega AS Ecometal juhatuse poole erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumiseks ning milline oleks sellisel juhul nõutav üldkoosoleku

päevakord. Maakohtu seisukoht, et OÜ-l Net Systems oli soov erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumiseks, ei ole piisav tuvastamaks ÄS § 292 lg 2 kohase nõude esitamist OÜ Net

Systems poolt.

TsMS § 442 lg 8 viimase lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise

alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas AS-i Ecometal 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku

otsuste tühisuse ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel ning hageja teine nõue, s.o 14.09.2010

AS-i Ecometal 14.09.2010 erakorralise üldkoosoleku otsuse nr 1 tühisuse tuvastamine või

kehtetuks tunnistamine, oli esitatud alternatiivselt, siis ei pea ringkonnakohus hageja teise

nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seoses AS Ecometal 14.09.2010 erakorralise

üldkoosoleku otsuste tühisusega puudub maakohtul vajadus jätkata menetlust 14.09.2010

erakorralise üldkoosoleku otsuse nr 1 kehtetuks tunnistamises (vaidlustatud otsuse

resolutsiooni p 3).

8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud muudele põhjendustele märgib ringkonnakohus

järgmist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et apellandile kahe erineva üldkoosoleku

kokkukutsumise teate saatmisega ei ole rikutud ÄS § 294 lg-t 3. Maakohus on õigesti

tuvastanud, et hageja sai erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teated kätte seaduses

ettenähtud ajal (vähemalt üks nädal enne erakorralise üldkoosoleku toimumist) ning sellega

oli talle tagatud koosolekuks ettevalmistamise ja osavõtmise võimalus. Teises kutses märgitud

päevakorrale oli lisatud lisaks esimese kutse päevakorrapunktidele punkt põhikirja

muutmiseks seoses üleminekuga eurole ning põhjendamatu on apellandi väide, et ta viidi

eksimusse ja ta ei saanud aru, millise päevakorraga erakorraline üldkoosolek toimub.

Tegemist ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise rikkumisega, mis tooks kaasa üldkoosoleku

otsuste tühisuse. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejale oli tagatud võimalus

tutvuda erakorralise üldkoosoleku materjalidega ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole

õige.

Maakohus jättis TsMS § 238 lg 3 p 1 ja lg 5 alusel põhjendatult asja lahendamisel arvestamata

vandeadvokaat J. Ikla ja kostja esindajate e-kirjad (I kd, t.l 156-164; 182-187).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning apellatsioonkaebuses

esitatud põhjendused ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale.

9. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning seetõttu jäävad menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel AS Ecometal kanda.

Poolte menetluskulud maakohtus jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

AS Ecometal kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja