3-12-1069/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1069

Haldusasi M. Õ. kaebus Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontroll Resolutsioon Keelduda kaebuse Tallinna Halduskohtu menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. M. Õ. saatis 24. mail 2012. a elektronkirja erinevate riigiasutuste juhtidele, sh Tallinna Halduskohtu esimehe e-posti aadressile. Kirjas märgitakse: „Palun lõpetada minu, M. Õ., isikukood XXXXX, alusetu/õigusvastane vabadusevõtmine pikemalt viivitamata! Olen esitanud vastavasisulise taotluse koos lisadega Lõuna Ringkonnaprokuratuurile! Samas taotluses taotlesin ka, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitakt avalduse/taotluse koos lisadega Tallinna Halduskohtule otsuse tegemiseks. (Mul endal puudub võimalus kohtusse pöörduda!) Lõuna Ringkonnaprokuratuur keeldus avalduse/taotluse Tallinna Halduskohtule esitamast. Kui minu alusetut/õigusvastast vabaduse võtmist ei lõpetata lähiajal, siis ei näe ma enam võimalust antud asja lahendamiseks Eesti Vabariigi siseselt. Nõuan kõigi asjaosaliste vastutusele võtmist artikkel 7 alusel ja Eesti Vabariigi vastu suunatav kahjunõue saab olema suurus järgus 8-50 miljonit eurot!“

2. Lõuna Ringkonnaprokuratuur edastas 28. mail 2012. a Tallinna Halduskohtule materjalid, millest nähtub, et M. Õ. on 10. mail 2012. a esitanud prokuratuurile avalduse, milles taotles materiaalse kahju väljamaksmist, alusetu vabaduse lõpetamist, kaebuse Tallinna Halduskohtule esitamist ja isiku kriminaalvastutusele võtmist. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 21. mai 2012. a kirjaga nr LÕRP- 9/12/66 vastati M. Õ.’le, et avaldus on arusaamatu, tegemist pole kuriteoteatega, avalduse edastamine Tallinna Halduskohtule ei kuulu prokuratuuri pädevusse, kahjunõue tuleb esitada kohtusse.

2 KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leidis, et M. Õ. e-kirjana vormistatud avaldust Tallinna Halduskohtu esimehele, mis võib oma sisult olla kaebus halduskohtule, ei saa halduskohtu menetlusse võtta.

3. Prokuratuuri toiminguid kriminaalmenetluse alustamata jätmisel saab vaidlustada kriminaalmenetluse seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras, esitades kaebuse Riigiprokuratuurile ja seejärel ringkonnakohtule. Selles osas ei kuulu kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse ja tuleb selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

4. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 6 sätestab: „Märgukirja või selgitustaotlust ei edastata vastamiseks kohtule kohtumenetluse seaduse alusel. Sellisel juhul teavitab adressaat isikut, kuidas kohtu poole pöörduda.“ Haldusasja algatamiseks peab kaebaja isiklikult halduskohtusse kaebuse esitama, seda ei saa teha teise ametiasutuse vahendusel (HKMS § 37 lg 1, § 44). Kuna seadus välistab ühemõtteliselt M. Õ.’l subjektiivse õiguse nõuda, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur edastaks tema avalduse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule, tuleb selles osas kaebus tagastada HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

5. M. Õ. palub lõpetada viivitamatult tema alusetu vabaduse võtmine. Kogutud materjalidest ei nähtu, et M. Õunapilt oleks hetkel riigivõimu otsusega vabadus võetud. Kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kui ilmselgelt sisutu.

6. Kui M. Õ.’le on tekitatud kahju, on tal võimalik esitada halduskohtule kaebus juhul, kui õigusvastase teo panid toime ametiisikud oma tööülesannete täitmisel või maakohtule juhul, kui selle tekitasid eraisikud, kes ei täitnud avaliku võimu volitusi.

Villem Lapimaa