2-10-64525/41 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-64525 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2012, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviilasi M M Vi hagi V Oe vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 153,60 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.01.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V Oe apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M M V (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja M V (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaili Siilak; Kostja V O (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxx, xxxxxxx, xxxxxxx).

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.01.2012 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse kulud V Oe kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 20.12.2010 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille alusel tegi kohus makseettepaneku. 09.02.2011 esitas kostja vastuväite ning kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 25.05.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. 15.09.1998 sündis M Vi ja kostja kooselust hageja. Kostja lahkus pere juurest, kui hageja oli 1,5 aastane ning ei ole sellest alates hageja ülalpidamises ega kasvatamisel osalenud. Kostjal puudub huvi hageja käekäigu vastu. Kostja kohtus lapsega viimati 2001.a septembris. Kuni käesoleva ajani peab hagejat ülal tema ema, kelle juures hageja ka elab. Hageja ülalpidamiseks arvestatud summa 383,46 eurot, millest hageja taotleb poole väljamõistmist kostjalt, on väiksem, kui hageja ema tegelikud kulud lapsele normaalsete tingimuste ja arengu tagamiseks. Hageja emale teadaolevalt on kostjal veel üks alaealine laps, keda kostja kasvatab koos abikaasaga Soomes. Seega on kostja lapsel lisaks mõlema vanema toetusele ja Soome riigipoolne toetus, milline summa ületab hagejale makstavat Eesti riigi poolt makstavat hüvitist summas 18,18 eurot. Seega ei esine asjaolusid, mis annaks aluse vähendada kostja kohustust hageja ülalpidamisel, kuna ei ole põhjust arvata, et tema teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust üldse täitnud, taotleb hageja ka enne hagi esitamist tekkinud võla tasumist tagasiulatuvalt ühe aasta eest.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt 2009-2010.a kokku summas 2300,76 eurot ja elatise alates 2010.a detsembrist 191,73 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 15.09.2016.

Kostja seisukoht

4. Kostja vaidles hagile vastu.

5. Hageja ei ole jäänud elatisest ilma. Hageja ema on taotlenud ja saanud Eesti Vabariigilt elatustoetust hageja jaoks 19,18 eurot kuus ja kuni 11.01.2011 kokku 287,70 eurot. Hageja ema ei ole varem lapsele elatis nõudnud, ta on suutnud lapse ilma riigi või teise vanema abita ülal pidada. Hageja ema ei ole sattunud võlgadesse oma ja lapse elatamisel. Kuna hageja ema varad ja sissetulekud on olnud suuremad, kui kostja varad ja sissetulekud, ning hageja ei ole näidanud, et ta on jäänud elatiseta avalduse esitamisele eelneval ajal, tuleb tagasiulatuv elatise nõue jätta rahuldamata. Erinevalt Soomest ei ole Eestis kindlaksmääratud eri vanuses laste elatamiseks vajaminevat summat kuus. Kostja ei usu, et hageja elatise vajadus Eestis on hageja märgitud 383,46 eurot kuus. Hageja ei ole selgitanud oma majanduslikku olukorda. Kostja majanduslik olukord on halb, tema võime tasuda elatist on 0. See kuidas Soome Vabariik toetab Soomes elavat last, ei oma mingit tähtsust seoses sellega, kui suur peaks olema elatis Eestis elavale lapsele. Kulude suurus on Soomel EL-riikides teisel kohal. Kostja on nõus tasuma elatist 34,57 eurot kuus alates 01.12.2010 kuni hageja saab 18. aastaseks või suudab ennast ise elatada.

Maakohtu otsus

6. 30.01.2012 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise elatusraha hageja ülalpidamiseks alates 01.01.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 15.09.2016 summas 145 eurot ning elatise võlgnevuse perioodi 25.05.2010-31.12.2011 eest summas 2888,93 eurot. Hageja menetluskulud jäid 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjast nähtub, et kostjal ja M. Vil sündis 15.09.1998 poeg, hageja. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps elab emaga. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kostja hagejale elatist tasunud ei ole ning laps on olnud täielikult oma ema ülalpidamisel. Poolte vahel on vaidlus selles, kui suured on hageja igakuised kulutused ja kui palju tuleb hageja kuludest ülalpidamiseks tasuda kostjal.

8. Hageja väidetel on tema igakuised kulud järgmised eluasemekulud 133 eurot (korteri üür ja kommunaalkulud), toit 98 eurot, transport, side, televisioon 19,46 eurot, tervishoid ja hügieen 7 eurot, koolikohustuse täitmine 15 eurot, riided, jalanõud 27 eurot, hariduskindlustus 24 eurot Huviring 50 eurot, vaba-aja kulud 10 eurot. Kõik kokku 383,46 eurot. Kostja on konkreetselt vastu vaielnud ainult huviringi kulule, väites, et kuna lapse huviringis osalemise kokkulepe vanemate vahel puudub, siis peab sellega seotud kulud katma hageja ema, kes sellise väljamineku ühepoolselt otsustas. Asja materjalidele on lisatud Sally Stuudio 31.08.2011.a arve õppemaks I poolaasta eest summas 200 eurot. Seega moodustab igakuine huviringi kulu 50 eurot, ajal kui hageja sellest osa võtab. Kuivõrd huviringide töö kestab üldreeglina õppeperioodil st septembermai, mitte suvepuhkuse ajal, siis moodustub igakuine kulu aasta peale jaotatuna kohtu arvates mõnevõrra väiksema summa. Hinnates hagejale tehtavaid kulusid kululiikide lõikes asus kohus seisukohale, et hageja ei ole näidanud neid ülepaisutatuna nagu väidab kostja. Tegemist on mõistlikus suuruses kuludega arvestades, et hageja on käesoleval ajal 13-aastane.

9. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuni 31.12.2010 moodustas ühe vanema poolt tasutava elatise miinimumsumma 139,01 eurot, alates 01.01.2011 on nimetatud summa 145 eurot. Nimetatud seaduses sätestatud elatise miinimumäär eeldab, et iga lapse normaalseks arenemiseks ja kasvamiseks kulub vähemalt selline summa mõlema vanema poolse panusena (2x139,01 eurot ja alates 01.01.2012 2x145eurot).

10. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja väidete kohaselt oli ta kuni 02.05.2011 töötu ja alates 31.10.2011 on ta samuti töötu (I tlk 129 pöördel). Kostja on esitanud tõendi mille kohaselt on tema töötukassast saadav igakuine toetus summas 742,80 eurot (I tlk 170- 172). Ajavahemikul 02.05.2011-30.09.2011 moodustas kostja sissetulek brutotasuna 9593, 20 eurot, s.o ~ 2000 eurot kuus. Ajavahemikul 03.-28.10.2011 moodustas kostja sissetulek brutotasuna 1718 eurot. Arvestades kostja sissetuleku suurust (sh sellelt võimalikku maksukohustust 30-40 % ulatuses), asjaolu, et kostjal on veel teine alaealine laps, leiab kohus, et ajavahemikul 01.05-30.10.2011 võimaldas kostja sissetulek tal tasuda hageja ülalpidamiseks kostja panusena vajamineva 175 eurot igakuiselt (arvestades lapsele tasutavat riigipoolset toetust 18,18 eurot ning huviringi kulu jaotust 12 kuule). Seega tuleb perioodi 01.05.-30.10.2011 eest kostjalt välja mõista igakuine elatis

175 eurot.

11. Enne 2011.a maikuud ja pärast oktoobrit 2011.a on kostja olnud töötu, kuid kohtu arvates on ka töötuna olnud kostja sissetulek selline, mis võimaldab kostjal tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumsummas. Tuleb möönda, et üldiselt teadaolevalt on Soome Vabariigis elamiskulud mõnevõrra suuremad võrreldes Eestiga. Samas ei nähtu asja materjalidele lisatud kulutõenditest, et hageja kasuks elatise miinimumsummas väljamõistmisel jääks kostja ja kostja teine laps võrreldes hagejaga halvemasse majanduslikku olukorda. Kostja on esitatud arvetest nähtub, et ainult mõne kulu liigi osas ületab Soome hinnatase Eestit. Nii tuli tal 2011.a prügiveo eest (12 kuud) tasuda kokku

141 eurot (I tlk 131). Nimetatud summa ei ületa oluliselt Eestis eramaja prügiveoteenuse eest makstavat tasu. Kodulaenu igakuine makse on 81 eurot (I tlk 133). Kostja Soomes elava lapse lasteaia maks moodustab esitatud tõendi järgi 80-60 eurot kuus (I tlk 134), mis on üldjoontes võrdväärne Eestis makstava lasteaiatasuga. Elektri eest makstavad tasud 2010.a ja 2011.a eest (I tlk 137, 148 pöördel, 153, 158) 60 m2 elamispinna kohta (I tlk 147) on kõrgemad (1,5-2 korda) võrreldes Eesti samasuguse elamispinnale keskmiselt kuluvaga. Küttepuude maksumus 260 eurot 13 m3 eest (I tlk 132) on samaväärne või väiksem (olenevalt müügipiirkonnast) kui küttepuude maksumus Eestis. Ka kodukindlustuse aastamakse (I tlk 152) on sama suur või ainult vähesel määral kõrgem võrreldes Eestis tasumisele kuuluva samaväärse kindlustuskaitsega lepingu korral. Ka teised esitatud tõendid ei tõenda veenvalt, et kostjal tuleb enda ülalpidamiseks Soomes tegema märkimisväärselt suuri kulutusi, mis ei võimalda tal hagejale seaduses sätestatud miinimumsummas elatist tasuda. Kostja on asja materjalide juurde lisanud erinevaid dokumente peamiselt tema abikaasale välja kirjutatud ravimite kohta ja osutanud, et abikaasa tervis on halb. Kostja ei ole aga väitnud, et kostja abikaasal puudub sissetulek ning, et ka tema on kostja täielikul ülalpidamisel. Sellest tulenevalt ei ole nimetatud dokumentatsioon piisavalt veenev.

12. Kohus leidis, et kostjalt tuleb elatis igakuise summana välja mõista alates 25.05.2010. Hageja on elatise tagasiulatuvalt palunud välja mõista alates 2009.a detsembrist s.o 1 aasta enne maksekäsu kiirmenetluse esitamist viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 486 lg 4. Maksekäsu kiirmenetluses esitati elatise nõue alates avalduse esitamisest, maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvat elatisenõuet ei esitatud. TsMS § 491 lg 1 järgi ei saanudki hageja sellist nõuet maksekäsu kiirmenetluses esitada. Asja arutamisel maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetlusse muutis hageja oma hagi ja palus välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt. Kuna maksekäsu kiirmenetluses seda nõuet ei esitatud, ei ole õige hageja seisukoht, et ka tagasiulatuvat elatisenõuet saab TsMS § 486 lg 4 järgi lugeda esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hagi muutmisel ja tagasiulatuva elatisenõude esitamisel saab hageja nõuda elatist 1 a tagasiulatuvalt. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuivõrd asjas puudub vaidlus selles, et kostja pole elatist üldse tasunud, siis asus kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 25.05.2010-31.12.2011 elatise võlgnevus järgmiselt. Maikuu 2010.a 27,80 eurot, juuni 2010.a – aprill 2011.a (k.a) 1529,11 eurot (11x139,01eurot). Mai-oktoober 2011.a 1050 eurot (6x175). November ja detsember 278,02 eurot (2x 139,01).

13. Alates 01.01.2012 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 145 eurot igakuiselt. Kohus arvestas elatise ja elatise võlgnevuse väljamõistmisel ka hageja seadusliku esindaja sissetuleku suurusega ja riigi poolse lastetoetusega. Sellest tulenevalt jääb hageja seadusliku esindaja kanda suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Arvestades kostja sissetulekut, asjaolu, et kostja ülal pidada on veel üks alaealine laps, leidis kohus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seaduses sätestatud elatise miinimumsumma (v.a eelpooltoodud perioodi osas). Kostja väited, et hageja seaduslik esindaja on saanud lapse ülalpidamiseks riigilt elatiseabi ei ole käesolevas asjas elatise väljamõistmise otsustamisel asjakohased, kuivõrd käesoleva otsuse tegemisel läheb elatiseabina antud summa osas nõue kostja vastu üle riigile. Kostja väited, et hageja seaduslik esindaja otsustas ise lapse ühepoolselt hankida, ei ole käesolevas asjas asjakohased. Lapse vanemad elasid hagiavalduse kohaselt koos perekonnana mitu aastat ning väited, et kostja elas kooselu kohusetundest ei anna alust elatist vähendada või jätta seda välja mõistmata.

14. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asus kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

15. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis tuleb hageja menetluskulud jätta

50 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

16. Kostja palub vähendada elatise summat 50 euroni, tühistada tagasiulatuva elatise ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.

17. Kostja ja M. V ei ole kunagi perekonnana koos elanud. Kostja küll viibis tihti M. Vi juures külas, sest tal oli seal isiklikke asju. Kostja elas kogu selle aja jooksul aadressil xxxxxxx xx-xx, xxxxxx, mida tõendab sissekirjutus. Samuti ei olnud lapse hankimine ühine otsus, nagu kohus leidis. Sellest hoolimata väide, justkui ei oleks kostja tahtnud lapsega kohtuda, ei vasta tõele. Ta kohtus lapsega, kui ta oli väike, kuid probleeme tekitas

M. Vi soov olla kohtumiste juures, kuigi selleks ei olnud mõjuvat põhjust.

18. Elatise suurust arvestades toetutakse Eesti valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgale, milleks on 139,01 eurot. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-7-05 leitakse, et see summa on uurimistulemuste põhjal lapse miinimumvajadusteks. Hageja väide, et elatise summa vajadus on vähemalt 383,46 eurot kuus, on nende uurimistulemuste valguses mitteusutav ja ebaõiglane. Ei ole usutav, et alaealise lapse miinimumvajaduste rahuldamiseks on tarvis rohkem, kui on Eesti miinimumpalk.

19. Ei saa pidada õiglaseks, et kostjalt nõutakse selliste mittehädavajalike kulutuste korvamist, mille juures tal pole olnud võimalik kaasa rääkida. Elatise otstarve on kindlustada minimaalne areng, mitte võimaldada erinevaid valitud harrastusi. Soomes peavad sellised harrastuskulud olema vanemate kooselu ajal alustatud ja seeläbi mõlema vanema poolt heaks kiidetud. Kostja ja M. V pole perekonnana koos elanud. M. V ei ole ka esitanud tõendeid nende kulude kohta.

20. Elatise suurust ei saa määrata ilma, et võetaks arvesse elatiskohustuslase teenimisvõimalusi, tema käsutuses olevaid ressursse ja elatuskohustust tema pereliikmete suhtes. Kostja on toimetanud maakohtule kõik nõutud tõendid, mis osutavad tema halvenenud majanduslikule olukorrale. Samuti on esitatud tõendid väljaminekute kohta. Need on reaalsed kulutused eluasemele. Soome Justiitsministeeriumi arvutuste kohaselt saadakse kostja elatusvõimeks 34,57 eurot. Sellest tulenevalt on kostja poolt pakutud 50 eurot õiglane summa.

21. PKS § 102 järgi võidakse määrata elatis ka tavalisest väiksem, kui võtta arvesse elatiskohustuslase muud kohustused ja majanduslik olukord. Kostjal on vastutus ka teise alaealise lapse kasvatamisel. Samuti on kostjal majanduslikud kohustused oma isa ees, (PKS § 97), kes ei ole tulenevalt oma väikesest pensionist suuteline end elatama ja kes viibib enamuse ajast kostja juures. Lisaks sellele on kostja abikaasa osaliselt töövõimetu ja tal on sellest tulenevalt tavalisest suuremad regulaarsed kulutused tervishoiule. Seega on kostja osaliselt vastutav ka oma abikaasa elatamisest. Ka kostja enda töövõimalused oma kodukohas on sedavõrd piiratud, et olukord on peaaegu võrreldav töövõimetusega. Elukoht asulast väljaspool tähendab ka seda et kostja perel peab olema auto, et ajada igapäevaseid asju, näiteks lapse lasteaiatransport, poeskäigud jne. Kui kostja määratakse maksma nii suurt elatist nagu maakohus on otsustanud, viib see selleni, et kostja ja inimesed, kelle ees tal on kohustused, satuvad halvemasse majanduslikku seisu kui hageja. Need asjaolud tuleks võtta arvesse elatise suuruse määramisel.

22. Hageja advokaat on esitanud palgatõendi, millest selgub et M. Vi sissetulek on Eesti keskmise palgaga võrreldes hea. Samuti on see hea võrreldes kostja sissetulekutega Soomes, kus elukallidus on tunduvalt kõrgem kui Eestis. Sellest lähtuvalt peaks M. V paremini kindlustatuna osalema suuremal määral hageja kasvatamisel kui kostja. Samuti pole M. V esitanud tõendeid elamiskulude kohta, kuna seda on tema esindaja sõnul peetud "riivavaks". On ainult mõningad, ka maakohtu otsuses äratoodud summad üüri, transpordi jms kohta, mida pole tõendatud.

23. Tagasiulatuva elatise määramiseks pole alust. M. V ei ole varem pidanud vajalikuks küsida abi Eesti riigilt ja võttes arvesse tema head sissetulekut, ei ole tagasiulatuva elatise taotlemisel ka praktilist vajadust. Ka ei ole sellele nõudmisele esitatud mõjuvat põhjendust.

24. Kostja pole kohustatud tasuma M. Vi kohtukulusid, kuna kostja on olnud valmis jõudma kohtuvälisele kokkuleppele. See aga pole osutunud võimalikuks, kuna hageja ei ole vastanud isegi telefonikõnedele ja on viinud asja otse kohtusse.

Vastus apellatsioonkaebusele

25. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

26. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

27. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks igakuiselt välja mõistetud elatis vastab otsuse tegemise ajal kehtinud elatise PKS § 101 lg

1 järgsele miinimumsuurusele, millest väiksem võib vanemalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (PKS § 102 lg 2). Kolleegium leiab, et kostja sissetuleku väidetav kasinus ja kostjal lasuv teise lapse ülalpidamiskohustus, ei ole kõnealusel juhul asjaoluks, mis annaks põhjust jätta hagi osaliselt rahuldamata ja elatist seaduses ettenähtud alamääraga võrreldes vähendada. Kaebuse vastupidine seisukoht vaatab mööda kostjale seadusega pandud kohustusest mõlemat oma last nende vajadusi arvestades võrdselt üleval pidada. Ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et elatise maksmise kohustuse üle otsustamisel peavad lapse huvid olema tähelepanu keskmes (PKS § 123). Seaduseandja selline tahe on seletatav ülalpidamiskohuslaste kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku elatise. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb leida võimalus oma sissetulekut suurendada. Ülalpidamiskohuslase ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülapidajal lasub kohustus taha vajadusel muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Põhjendusi, miks kostja ei saa oma mõlema lapse vääriliseks ülalpidamiseks leida senisest tasuvamat tegevusala, ei ole kostja kohtule esitanud. Üksnes asjaolu, et kostja pragune töö vastab temale meeldivale kutsealasele või võimalikule ettevalmistusele, ei anna laste huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid, kuid tulusamaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet. Kui kaaluda kõnealusel juhul hageja huvi saada kostjalt seaduses ettenähtud

miinimumsuuruses elatist ning kostja huvi säilitada oma praegust elukorraldust, siis tuleb eelistada alaealise lapse huve, kes ei saa ise oma elu-oluliste vajaduste rahuldamiseks midagi ette võtta ning kelle põhivajaduste rahuldamine sõltub täiel määral ülalpidamiskohuslastest, s.h kostjast.

28. Elatise vähendamiseks ei anna samuti põhjust kaebuses märgitud kostja soov toetada rahaliselt oma isa. PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis tuleb eelistada alaealist last ülenejale sugulasele. PKS § 116 lg-s 2 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus laste huvidega.

29. Elatise ettenähtud miinimumsuuruses väljamõistmise tõttu puudub tarvidus lapse vajaduste põhjendatust eraldi tuvastada ja seetõttu on kaebuse etteheide, et maakohus ei ole hinnanud hageja vajaduste tegelikkusele vastavust, asjakohatud.

30. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on osalenud hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses hageja ülalpidamises, on maakohus mõistnud PKS § 108 alusel õigesti elatise välja tagasiulatuvalt.

31. Kaebuse väited, mis seonduvad hagejaga suhtlemise võimalustega, jätab kolleegium tähelepanuta, kuna need ei oma puutumust käesolevas tsiviilasjas lahendatava vaidlusega.

32. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm