2-12-6129/13 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-6129 Tsiviilasi Raino Verliini hagi Aide Rajaste vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2012/30 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aide Rajaste määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): Aide Rajaste (isikukood: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): Raino Verliin (isikukood: XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

15. veebruari 2012 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Raino Verliin esitas hagi Aide Rajaste vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2012/30. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse. Avalduses esitatud põhjenduste kohaselt on kohtutäitur Reet Rosenthal algatanud hageja suhtes täitemenetluse kostja avalduse alusel 101,74 euro sissenõudmiseks. Tartu Maakohtu 11.10.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-2555 kohustus kostja tasuma hageja ja kostja ühiste alaealiste laste koolija treeningutasud. Täitemenetluse aluseks olevad MTÜ T K H tasumata arved on esitatud tugiteenuste osutamise eest, v.a arve nr 114088, mis kajastab õppemaksu. Hageja on õppemaksu tasunud 27.12.2011. Nimetatud teenuseid sai vastavalt hageja ja MTÜ T K H vahel sõlmitud lepingu p-ile 9 osutada vaid hageja kirjalikul nõusolekul. Hageja ei ole sellist nõusolekut kunagi andnud. Seega puudus alus täitemenetluse läbiviimiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus rahuldas 15. veebruari 2012 määrusega R. Verliini taotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevas täiteasjas nr 186/2012/30 kuni tsiviilasjas nr 2-12-6129 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on põhjendatud peatada täitemenetlus Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses olevas täiteasjas nr 186/2012/30 kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Olukorras, kus hageja soovib vaidlustada sundtäitmise, on põhjendatud täitemenetlus peatada. Menetluse käigus peab selguma, kas täitemenetluse läbiviimiseks on alust või mitte. Täitemenetluse jätkamine tekkinud olukorras on hageja suhtes ebaõiglane. Kohtu hinnangul ei kaasne aga kostja jaoks täitemenetluse ajutise peatamisega negatiivseid tagajärgi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Rajaste esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega hagi tagamise taotlus jäetakse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus põhjendanud hagi tagamise vajalikkust. Olukorras, kus hageja on vastavalt Tartu Maakohtu 11.10.2010 määrusele tsiviilasjas nr 2-10-2555 kohustatud igakuiselt tasuma kostjale elatist summas XXX eurot, ei ole võimalik ette kujutada olukorda, kus hagi tagamata jätmine võiks mõjutada käesolevas tsiviilasjas tehtava otsuse täitmist. Isegi kui kohus peaks leidma, et MTÜ T K H logopeedi, pikapäevarühma ning parandusõppe teenused, mille tasu sundtäitmise peatamist hageja nõuab, ei ole hageja ja kostja ühiste alaealiste laste „koolija treeningutasud“, mille tasumise kohustus hagejal vastavalt Tartu Maakohtu määrusele asjas nr 2- 10-2555 on, siis puudub vähimgi võimalus, et sellise otsuse täitmine võiks olla raskendatud olukorras, kus hageja peab igakuiselt sama määruse alusel kostjale tegema XXX euro suuruseid elatise makseid. Hageja esitatud sundtäitmise peatamise taotlus käsitleb sellest märkimisväärselt väiksemat summat, st XXX,XX eurot. Pigem on tõenäoline, et just hagi tagamine raskendab hilisema kohtuotsuse täitmist, sest hageja on korduvalt hilinenud nii elatise kui ka teiste kooli ja treeningukulude eest maksmisega, mis annab alust arvata, et hageja üritab ka vaidluse all oleva summa maksmisest kõrvale hoiduda; 2) on ebaõige maakohtu järeldus, et kostja jaoks ei kaasne täitemenetluse ajutise peatamisega negatiivseid tagajärgi. Kostja kasvatab üksinda hageja ja kostja kahte alaealist last ning tsiviilasjas nr 2-10-2555 sõlmitud kompromissis oli kostja nõus XXX euro suuruse elatisrahaga kahe alaealise lapse kasvatamiseks, mis jääb märkimisväärselt alla elatise miinimummäära, mis kahe lapse kohta oleks XXX eurot kuus, mille kompensatsiooniks lepitigi kompromissis kokku lisaks ka laste kooli ja treeningukulude hüvitamine hageja poolt. Hageja väide, et logopeedi ja parandusõppe tasud ei kuulu kompromissis kokkulepitud „koolija treeningutasude“ alla, ei ole põhjendatud ning nende tasude mittemaksmine hageja poolt muudab kostja majandusliku olukorra oluliselt keerulisemaks, sama tagajärg on ka hagi tagamisel nende tasude sundtäitmise peatamiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4. R. Verliin vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus hagi tagamise vajalikkust põhjendanud. Hageja on tasunud arve nr 114088 ja arve nr 1113535, nr 113506 ja nr 114307 aluseks olevaid teenuseid ei ole hageja tellinud. Seega on piisav alus arvata, et eeldatava sundtäitmisega ei oleks tagatud kaitse võlgniku sotsiaalsetele õigustele, st sundtäitmise kulg tuleb peatada, kui menetluse jätkamine võlgniku jaoks oleks ebaõiglane. Sotsiaalse kaitse normi eesmärk on vältida olukorda, kus asjaolude kokkulangemisel viikse menetlust läbi viisil, mis toob võlgniku jaoks kaasa talle äärmiselt ebasoodsad tagajärjed, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Käesoleval juhul oleks ebasoodne tagajärg alusetult varast ilmajäämine ja ebamugavused hageja igapäevastes tegevustes, nt võimalik pangakontode arestimine, pankadele saadetud info sundtäitmise kohta, mis tulevikus mõjutab hageja krediidivõimekust. Seega oleks nimetatud ebasoodsad tagajärjed ebaproportsionaalsed sundtäitmise käigus saavutatava tulemusega;

2) ei vaidle pooled suurte summade sissenõutavuse üle ja seega ei muutu sellest sisuliselt ei kostja ega poolte ühiste laste majanduslik seis ja nende sotsiaalsed õigused. Kostja on teadlik, et vaidlusalust logopeediaõpet on võimalik viia läbi tasuta hageja poolt organiseeritud logopeedi juures Tartu Ülikooli Kliinikumis. Lisaks on 20.01.2012 MTÜ T K H, kus lapsed koolis käivad, edastanud lastevanematele e-kirja, millega teavitas, et käesoleva õppeaasta lõpuni on logopeedia ja parandusõppe tunnid tasuta. Seega pole kuidagi häiritud ka laste edasine areng;

3) on väär kostja väide nagu kostja majanduslik olukord muutuks sundtäitmise peatamise tõttu oluliselt halvemaks, kuna hageja tasub kostjale kompromissi korras kokkulepitud XXX euro suurust elatisraha, tasub laste koolija treeningtasud, ning lisaks hagejale teadaolevalt käib kostja ka täiskohaga tööl. Kostja saab jätkata oma tavapärast elu, samuti saavad seda teha nende ühised lapsed;

4) tekiksid hagejal sundtäitmise võimaliku tagasipööramisega teatav ajaja ressursikulu, mis ei oleks proportsioonis, kui jätkatakse sundtäitmist, arvestades veel sissenõutava summa suurust ja selle alusetust. Seega, lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-st 4 ei oleks tagatud võlgniku ehk hageja suhtes kohaldatavad minimaalsed võimalikud abinõud summa sissenõudmisel;

5) ei ole poolte vahel vaidlust elatisraha suuruse üle, vaid väidetavate koolija treeningtasude hageja poolt maksmise üle. Kuivõrd kostja poolt tellitud teenused ei kuulu koolija treeningtasude alla, ei ole kostja määruskaebuses toodud viited kompromissi sõlmimise tingimustele ja elatisraha suurusele asjakohased. Samuti on tõendamata kostja väide, justkui hageja oleks korduvalt hilinenud koolija treeningtasude eest maksmisega. Hageja pole kunagi hoidunud kõrvale nimetatud tasude maksmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

15. veebruari 2012 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.

6. Asja materjalide kohaselt on kohtutäitur Reet Rosenthal algatanud hageja suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 186/2012/30) kostja avalduse alusel XXX,XX euro sissenõudmiseks (tl 15-16). Hageja esitas sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi, milles palus tunnistada tema suhtes sundtäitmine täiteasjas nr 186/2012/30 lubamatuks XXX,XX euro ulatuses. Ühtlasi palus hageja peatada hagi tagamiseks täitemenetlus täiteasjas nr 186/2012/30 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas õigesti hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 186/2012/30 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

7. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et täitemenetluse jätkamine olukorras, kus on vaidlustatud sundtäitmine, oleks hageja suhtes ebaõiglane ning antud juhul ei kaasne täitemenetluse peatamisega kostja jaoks pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Samas aga täitemenetluse jätkamine võib tuua menetlusosalistele täiendavaid kulusid seoses sellega, et võib tekkida tagasitäitmise olukord.

8. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 6 on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Antud juhul on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning maakohus on õigesti hagi tagamise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel kohaldanud täitemenetluse peatamist. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson