2-12-12970/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-12-12970

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Tartu linna hagi Iia Rosenbergi vastu 500.81 euro ja viivise väljamõistmiseks Hagihind

500.81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu, asukoht Tartu Raekoda; hageja esindaja Rein Pärtel, Rein.Partel@elamuhaldus.tartu.ee kostja Iia Rosenberg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista Iia Rosenbergilt (Rosenberg) Tartu linna kasuks võlg 500.81 eurot ja viivis 25.88 eurot, kokku 526 (viissada kakskümmend kuus) eurot 69 senti. Välja mõista Iia Rosenbergilt (Rosenberg) Tartu linna kasuks alates 25. maist 2012 viivis arvestusega 0,02 % päevas tasumisega viivitatud põhivõlalt 500.81 eurot kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Tartu linna menetluskulud kannab Iia Rosenberg. Välja mõista Iia Rosenbergilt Tartu linna kasuks menetluskulude katteks 102 (ükssada kaks) eurot 25 senti. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostjale on 22.04.2012 isiklikult kätte toimetatud hagi ja kohtumäärus. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 28 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Hageja esindaja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tartu Maakohus on pädev lahendama Tartu linna hagi Soomes elava kostja vastu, sest hageja nõue põhineb üürilepingul. EL Nõukogu määruse nr 44/2001 artikkel 22 p 1 kohaselt Alalisest elukohast olenemata on erandkorras pädevad järgmised kohtud: menetluste puhul, mille objektiks on kinnisvaraga seotud in rem õigused või kinnisvara rendi õigused, selle liikmesriigi kohtud, kus asub asjaomane vara. Hagi on tõendatud hageja ja kostja vahel 04.05.2009 sõlmitud sotsiaalüürilepinguga nr 2708, mille kohaselt kostja on võtnud üürile eluruumi asukohaga Lääne 7-29 Tartus. Lepingu kohaselt on kostja kohustunud tasuma üüri ja kommunaalteenuste eest ning kõrvalkulud proportsionaalselt üürniku kasutuses oleva eluruumi osale elamust. Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 18.10.2010. Kostja on olnud kogu üürilepingu kehtivuse ajal maksetega võlas. Kohtuväliselt on poolte kokkuleppel osa võlast tasutud. Hageja arvestuste kohaselt võlgneb üürnik kõikide tasumata maksete summana veel 500.81 eurot, millelt hageja on üürilepingu p

5.4. alusel arvutanud viivist 0,02 % tasumisega viivitatud summalt päevas kuni hagi esitamiseni kohtusse. Viivise summa on 25.88 eurot. Kostja ei ole hageja nõuetele ühtegi vastuväidet esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivisega summas 526.69 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud taotluse kostjalt riigilõivu 102.25 eurot väljamõistmiseks, muid menetluskulusid ei ole. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja tasutud riigilõivu väljamõistmine on seaduslik ja põhjendatud.

Kohtunik