3-12-1055/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

24.05.2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1055

Haldusasi

V.L.

kaebus

Harku

Vallavolikogu

26.04.2012

otsuse

nr 27 tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamise kohustamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — V.L.;

Eeldatud vastustaja — Harku Vald (Harku Vallavolikogu

kaudu);

Eeldatud kolmandad isikud — teadmata.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmine

Resolutsioon

1. Tagastada V.L. kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Saata

määrus

kaebajale

ja

teadmiseks

Harku

Vallavolikogule.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4,

§ 204 lg 1 ja 2). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

1. V.L. esitas 23.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 26.04.2012 otsuse

nr 27 tühistamiseks ja asja uuesti läbivaatamise kohustamiseks (tl 1–8). Kaebuse kohaselt on Harku

Vallavolikogu kaevatava otsusega jätnud algatamata Tabasalu alevikus Juhani 2 (katastritunnusega

19801:002:0908) ja Juhani 2a (katastritunnusega 19801:002:0234) asuvate kinnisasjade ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (tl 9–10).

Kaebuses märgitu järgi on Juhani 2 ja Juhani 2a detailplaneeringuala näol tegemist Tabasalu aleviku

keskel asuva kõrghaljastusega alaga (metsatukk), kus kasvavad kuni 100-aastased kuused, tammed,

vahtrad, haavad, sarapuud ning muud puu- ja põõsaliigid. Harku valla üldplaneeringu joonisest nähtuvalt

on tegemist rohevõrgustiku tuumalaga, mille peafunktsiooniks on looduslike ressursside taastootmine.

Metsatukk on püsielupaigaks oravatele, jänestele ja teistele loomadele, olles samal ajal matka- jooksu,

kepikõnni- ja talviste suusaradadega nn looduspark. Ühtlasi omab metsatukk kaitsefunktsiooni

Tallinn-Kloogaranna maanteelt tuleva müra ja muu saaste vastu ning omab ka esteetilist väärtust kohaliku

aleviku olulise maastikuelemendina. Detailplaneeringu eesmärgiks on aga 7 elamu, ärihoone ja

vanadekoduga tihehoonestuse rajamine, mida on võimalik ellu viia üksnes metsatuka maharaiumise teel.

Metsatuka maharaiumine tekitab lisaks loodusliku tasakaalu rikkumisele ka avatud tuule koridori, millega

halveneb Tabasalu Gümnaasiumi staadioni kasutamine.

Kaebaja leiab, et kaevatav otsus on vastuolus eelkõige planeerimisseadusega (PlanS), metsaseadusega

(MS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi juhtimise seadusega (KeHJS), haldusmenetluse

seadusega (HMS) ja Harku valla üldplaneeringuga. Otsus ei arvesta metsa ökosüsteemi olemust ning on

ebaseaduslik kaalutlusõiguse teostamise osas ja tegelikku olukorda moonutavate põhjenduste

puudulikkuse ja ebatäpsuse tõttu. Otsuses viidatakse ebaõigetele õiguslikele alustele, millega on

materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldatud.

2. Ühes kaebusega esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamiseks (tl 7). Taotluse kohaselt

on ilmne, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega soovivad Harku Vallavalitsuse

asjast huvitatud ametnikud viia detailplaneeringu menetlemine kiiresti lõpule. See võib aga muuta asjas

langetatava otsuse täitmise hiljem võimatuks. Kaebaja palub kohtul peatada esialgse õiguskaitse korras

Tabasalu alevikus Juhani 2 ja Juhani 2a asuvate kinnistute ja lähiala detailplaneeringu menetlemine kuni

käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

3. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse

õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse

õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks

tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid

põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab

vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka

hiljem (HKMS § 252 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus

antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks.

Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud käimasolevas planeerimismenetluses vallavolikogu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsust. Nimetatud

vallavolikogu otsus ei ole käsitletav haldusaktina ega toiminguna, vaid menetlustoiminguna, mida

üldjuhul saab kohtulikult vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Riigikohtu halduskolleegium on

lahendis nr 3-3-1-101-09 rõhutanud, et detailplaneeringu menetluse käigus on menetlustoimingute peale

kaebamine võimalik kahe eelduse üheaegsel olemasolul: esiteks, kui isikul on põhjendatud huvi

menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ning teiseks, kui tegemist on menetlustoiminguga, mille

kõrvaldamata õigusvastasus võib kaasa tuua asjas tehtava otsustuse õigusvastasuse. Seega on

menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine põhjendatud huvi

olemasolul erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult

tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise

õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Praegusel juhul ei ole kaebaja kaebuses

viidanud ühelegi olulisele menetlusveale, mis osundaks sellisele erandlikule olukorrale.

4.1 Strateegilise keskkonnamõju hindamine ei ole detailplaneeringu koostamise käigus alati kohustuslik.

Keskkonnale avaldatava mõju strateegiline hindamine on kohustuslik üksnes seaduses sätestatud juhtudel.

PlanS § 1 lõike 5 alusel korraldatakse planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist

hindamist KeHJS sätestatud juhtudel ja korras. Haldusasja materjalidest nähtuvaid asjaolusid arvestades ei

ole vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine Harku

Vallavolikogule KeHJS § 6 lõike 1 järgi tingimata kohustuslik. See ei välista iseenesest aga KeHJS § 6

lõikele 2 tuginevat kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta.

Kui kohalik omavalitsus otsustab vaatamata vajaduse ilmnemisele strateegilist keskkonnamõju siiski mitte

hinnata, kontrollitakse vastava otsustuse õiguspärasust lõpliku haldusakti andmisel. Samuti on kaebajal

võimalus planeeringumenetluses teostatud toimingute õigusvastasusele viidata lõpliku haldusakti

vaidlustamisel. Seega ei tulene seadusest kaebajale subjektiivset õigust nõuda keskkonnamõju strateegilist

läbiviimist koheselt.

4.2 Planeerimismenetlus koosneb erinevatest etappidest: planeeringu algatamine, planeeringu koostamine,

planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek, selle avalik arutelu ja planeeringu kehtestamine.

Haldusasja materjalist nähtuvalt kulgeb detailplaneeringu menetlus alles küllaltki algfaasis,

planeeringuprojekti ei ole kohalikule omavalitsusele veel esitatud ning seda ei ole seega ka vallavalitsuse

poolt veel vastu võetud. Seega avaneb kaebajal edaspidi võimalus detailplaneeringu menetluse raames

korraldatava avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus planeeringumenetluses aktiivselt osaleda ning

kasutada oma õigust esitada planeeringule asjakohaseid ettepanekuid ja vastuväiteid.

4.3 HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste

kaitseks. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine.

Kaebusest ei nähtu, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine oleks kaebajale toonud

kaasa õiguslikult siduvaid tagajärgi. Õiguslikult siduvatele tagajärgedele ei viita ka selgitus, et Harku

Vallavalitsuse asjast huvitatud ametnikud soovivad detailplaneeringu menetlemise kiiresti lõpule viia

(tl 7). Kaebuses on viidatud vaid detailplaneeringu menetluses teostatud menetlustoimingute vastuolule

õigusaktidega ja kaalutlusõiguse väärale rakendamisele. Sellest järeldub, et kaebus ei ole esitatud mitte

kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid avalikes huvides nn populaarkaebusena. Kehtiv õigus, sh

PlanS § 26 lg 1, ei võimalda aga planeerimismenetluse toiminguid iseseisvalt nn populaarkaebuse vormis

vaidlustada.

4.4 Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, võib

kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel selle esitajale tagastada.

5. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul on kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut

kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Vaidlustatav menetlustoiming ei

saa kaebajale iseseisvalt õiguslikke tagajärgi tekitada, sealjuures on kaebajal võimalik vaidlustada

halduskohtus lõplik haldusakt, milleks on detailplaneeringu kehtestamise otsus, viidates vaidlustamisel ka

menetlustoimingute õigusvastasusele. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse

tõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

6. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Samuti jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse (tl 6) tunnistajate

ülekuulamiseks. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

Aili Maasik

Kohtunik