2-11-38627/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24. mai 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-38627 Tsiviilasi M.S.e hagi R.S.e vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1305 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.S., seaduslik esindaja V.V. Kostja R.S. Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada M.S.e hagi R.S.e vastu.

Välja mõista R.S.elt (S., isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 25. maist 2012.a igakuuliselt alaealise lapse M.S.e (S., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Välja mõista R.S.elt elatise võlgnevus lapse M.S.e ülalpidamiseks ajavahemiku 01.09.2010.a – 24.05.2012.a eest summas 2785 (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend viis) eurot.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid

Tsiviilasi nr 2-11-38627

2 (3) 17.08.2011.a esitatud hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt lõppes V.V. ja kostja R.S.e kooselu 7 aastat tagasi. Poolte ühine laps M.S. on sellest ajast V.V. kasvatada. Elatusraha on kostja maksnud aastate jooksul 300-500 krooni. Igakuiseid kindlaid makseid ei ole olnud. Hageja seaduslik esindaja on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulek on 75 eurot kuus. Lapse vajadused on kuus kokku 278 eurot, millest 135 eurot toit, 13 eurot kommunaalteenused, 45 eurot riided, jalanõud, 63 eurot vaba aeg, koolitarbed, 22 eurot muu eluks vajalik. Elatist soovitakse alates 01.09.2010.a 139 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hiljem on hageja oma nõuet täpsustanud ja palunud elatis välja mõista mitte kindla summana, vaid seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja on kinnitanud, et kostja on tema ülalpidamist toetanud vaid 2011.a kevadel 65 euroga ning 2012.a jaanuaris 50 euroga.

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid 10.10.2011.a on kostja esitanud vastuse (tl 12), mille kohaselt kostja leiab, et nõue on õigustatud. Kostja on lapse ülalpidamist väikeste maksetega aeg-ajalt toetanud (säilinud maksekorraldused tl 19, 20 ja 22). Kostja on ligi 2 aastat olnud töötu, teinud juhutöid, et teenida elatist. Ka tervisega on kostjal probleeme (tõend tl 21), mille tõttu ei saa ta teha kõiki töid. Ravimeid kasutab juba üle 20 aasta. Samuti on kostja pakkunud hageja esindajale ka ehitusmaterjale kodu remondiks, kuna raha kostjal puudus. Kostja heidab hageja emale ette seda, et temal ei võimaldata lapsega suhelda (hageja seda ei tunnista).

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2011.a 139.01 EUR, alates 01.01.2012.a 145 EUR). PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PkS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PkS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PkS § 108 järgi saab ülalpidamise saamiseks õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PkS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ega oma ülalpidamiskohustust teiste laste suhtes peale hageja. Kostja esitatud arstitõendist nähtuvalt põeb ta kõrgvererõhutõbe ja temale on vastunäidustatud raske füüsiline töö ning töö kõrgustes, kuumas ja külmas. See aga ei näita kostja töövõimetust, vaid üksnes töövõime osalist piiratust, töövõime (isegi osalist) kaotust ei ole kostja puhul tuvastatud. Vanem peab

Tsiviilasi nr 2-11-38627

3 (3) tegema kõik endast oleneva oma alaealise lapse ülalpidamiseks, töötus või vastunäidustused teatud töödele ei ole PkS § 102 lg 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. Kuivõrd haginõue ulatub 1. septembrisse 2010.a, siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja laste ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja väitel on ta tasunud (esitatud ka maksekorraldused) 17.05.2011.a 65 eurot, 17.01.2012.a 50 eurot ja 17.02.2012.a 20 eurot, kokku 135 eurot, neid väiteid hageja vaidlustanud ei ole. Muid tõendeid või väiteid elatise tasumise kohta menetluse ajal pooled esitanud ei ole. Kuna kostja kohustus elatise tasumiseks perioodil 01.09.2010 – 24.05.2012.a oli 2920 EUR (139 EUR x 16 kuud (01.09.2010 – 31.12.2011) = 2224 + 145 EUR x 4 kuud ja 24 päeva = 696) ning tasutud on 135 EUR, siis tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus 2785 EUR.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.

Toomas Talviste Kohtunik