3-11-1700/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-1700

Haldusasi

Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla 13.05.2011. a

käskkirja nr 1-4/1307 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.01.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Egon Jaegeri apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Egon Jaeger

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla 13.05.2011. a käskkirjaga nr 1-4/1307 karistati Egon Jaegerit

distsiplinaarkorras vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg-s 3 sätestatud nõuete süülise

rikkumise eest seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt hoidis

kinnipeetav E. Jaeger 24.04.2011 kella 08.15 ajal, viibides E-hoone esimese sektsiooni

kambris nr 1021, püksivärvli vahel ühte isevalmistatud sigaretti.

2. E. Jaeger esitas 10.07.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla

13.05.2011. a käskkirja nr 1-4/1307 tühistamist.

Kaebuse kohaselt on kaebajat karistatud alusetult ning väidetavat rikkumist ei ole tuvastatud.

Distsiplinaarmenetluse käigus rikuti menetlusnorme, kuna kaebajale ei esitatud koheselt

eseme leidmise/äravõtmise akti ega antud võimalust selgitusteks. Akt ja ettekanne on

koostatud hiljem tagantjärele.

Intsidendiga seoses teostati kaebaja suhtes täielik läbiotsimine, mille käigus ei tagatud talle

privaatsust. Leitud eseme näol ei olnud tegemist sigaretiga. Kartserikambris ei ole võimalik

suitsu ega suitsetamistarbeid soetada või mingil muul viisil hankida.

3. Tartu Halduskohtu 09.01.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus halduskohus vaidlustatud haldusaktis ja

vaideotsuses toodud põhjendustega. Kaebaja võttis Justiitsministeeriumile esitatud vaides

omaks, et kartserist, kus ta asus, leiti sigareti taoline ese ja vaides ta ei väitnud, et sigaret oleks

kuulunud kambrikaaslasele. K. Koppeli 24.04.2011. a ettekandega on tõendatud, et sigaret

leiti kaebaja püksivärvli vahelt ning kaebaja keeldus kirjaliku seletuse andmisest. Isik, kes ei

ole keelatud eseme hoidjaks, kasutaks ilmselt võimalust kirjalikus vormis koheselt oma

vastuväidete esitamiseks. 24.04.2011. a eseme leidmise/äravõtmise aktiga on tõendatud, et

kaks vanglatöötajat kinnitavad oma allkirjadega keelatud eseme äravõtmist kaebajalt ja seda,

et kaebaja keeldus akti allkirjastamast. Kaebaja väide, et akt esitati talle tutvumiseks

hilinenult ei ole usutav, kuna sellisel juhul oleks ta sündmuse vastu koheselt protestinud

kirjaliku pöördumise esitamisega ning vanglale esitatud vaides väidab kaebaja, et talle teatati

10 päeva hiljem distsiplinaarmenetluse algatamisest. 04.05.2011. a teatisega on tõendatud, et

kaebajale on teatatud tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest ja ta on keeldunud

seletuskirjast. 06.05.2011. a distsiplinaarmenetluse protokolliga on tõendatud, et kaebaja on

keeldunud allkirjast ja lisaselgitustest. Seega ei ole asjas kogutud tõenditega tõendamist

leidnud asjaolu, et oleks eiratud kaebaja õigust ärakuulamisõigusele.

Kaebaja täieliku läbiotsimisega ei ole rikutud tema õigusi ja privaatsust, sest vastustajal oli

läbiotsimise teostamiseks täielik alus kaebaja poolt toime pandud rikkumise näol.

Sigarettidel ja tubakal on sedavõrd omapärane lõhn ning tegemist on sedavõrd laialt levinud

kauba või ainega, et iga täiskasvanud inimene suudab ilma eriteadmistega tuvastada, kas

tegemist on tubakaga või mitte. Rikkumisi ei pea tuvastama ainult kaamera salvestistega.

Kuna kaebaja ei pea sigareti hoidjaks kambrikaaslast, puudus vajadus ka temalt seletuse

võtmiseks.

4. E. Jaeger esitas 05.02.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada

ja kaebuse rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nähtu distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et kaebaja

oleks keeldunud selgituste andmisest ning keeldumise kohta ei ole koostatud vastavat akti.

Eseme leidmise/äravõtmise aktist ei nähtu, kes võttis vastu kaebaja väidetava keeldumise akti

allkirjastamiseks – tegemist on menetlusnormide rikkumisega ja sellest nähtuvalt ei ole akti

kaebajale koheselt tutvustatud.

Vastustaja kõrvaldas väidetava sigareti hävitamisel tõendi enne distsiplinaarmenetluse lõppu.

Puudub eseme hävitamise akt. Vastustaja ei võtnud selgitusi kaebaja kambrikaaslaselt. Samuti

ei uurinud vastustaja kaamera salvestust, millest oleks selgunud, kas väidetav sigaret asus

püksivärvli vahel või laual ning kas tegemist oli sigareti või rulli keeratud ruudulise paberiga.

Lisaks esitas kaebaja nõude kartseritingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks.

Koos apellatsioonkaebusega esitas E. Jaeger taotluse enda vabastamiseks riigilõivu

tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus

tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks

apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33

lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12).

Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab

ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse

tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu.

Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud

eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse

eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2011. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine

nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada

perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle

rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jõudis õigele järeldusele, kui märkis

vaidlustatud otsuses, et vastustaja 13.05.2011. a käskkiri on õiguspärane ja selle aluseks olnud

distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt.

VSkE § 82 lg 3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud enda juures hoida tubakatooteid. Kaebaja

ei ole kordagi väitnud, et tema juurest ei oleks leitud sigareti taolist eset või et see oleks

kuulunud kambrikaaslasele. Kuna sigarettidel ja tubakal on sedavõrd omapärane lõhn ning

tegemist on laialt levinud kauba või ainega, on K. Koppeli 24.04.2011. a ettekandega ja

24.04.2011. a eseme leidmise/äravõtmise aktiga tõendatud, et kaebaja juurest leiti

isevalmistatud sigaret. Kohtul ei ole seega alust arvata, et kaebaja püksivärvli vahelt leitud

rulli keeratud paber oligi ainult paber või, et see ei sisaldanud tubakat. Hoides enda juures

isevalmistatud sigaretti, on kaebaja rikkunud VSkE § 82 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Kaebaja

rikkumine on tõendatud ning karistuse määramisel on arvestatud, et ta omas kümmet kehtivat

distsiplinaarkaristust ja ta on varem toime pannud samalaadse rikkumise. E. Jaegeri

ennastõigustavad ja otsitud väited ei saa olla aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele.

8. Apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses kaebaja selgituste andmisest keeldumise

kajastamata jätmisega distsiplinaarkaristuse käskkirjas või eraldi sellekohases aktis, ei ole

aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele, kuna need ei mõjuta iseenesest

vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Asjaolu, et kaebaja on keeldunud selgitustest ja

dokumentide allkirjastamisest, on kirjas iga vastava dokumendi peal, so 06.05.2011. a

distsiplinaarmenetluse protokollil, 04.05.2011. a teatisel distsiplinaarmenetluse algatamise

kohta, K. Koppeli 24.04.2011. a ettekandel ja 24.04.2011. a eseme leidmise/äravõtmise aktil

(tl 8-12). Kuna igal dokumendil on koostaja nimi, siis on otsitud kaebaja väide, et

dokumentidest ei nähtu, kes võttis vastu kaebaja keeldumise aktide allkirjastamiseks või

selgitustest keeldumiseks. Kaebaja selgitustest keeldumise kohta eraldi iseseisva akti

koostamine ei ole vajalik.

Eseme leidmise/äravõtmise akti tutvustamise väidetav hilinemine ei ole aluseks

distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamisele, kuna kaebaja ei ole väitnud, et ta ei olnud

koheselt teadlik eseme äravõtmisest, ta pidi leitud eseme äravõtmisel seda mõistma ning

nähtuvalt kaebaja poolt esitatud vaietest (tl 6 ja 16) oli ta distsiplinaarmenetluse asjaoludest

teadlik.

Samuti ei mõjuta vangistusseaduse (VangS) § 68 lg-s 3 nimetatud leitud eseme hävitamise

akti olemasolu või kaebajale tutvustamine vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja õiguspärasust.

9. Kaebaja viited tõendite ebapiisavale uurimisele distsiplinaarmenetluse vältel on alusetud.

Kaebaja rikkumine oli tõendatud ka ilma leitud eseme tõendina asja juurde võtmiseta, sigareti

alles hoidmine ei olnud vajalik ning leitud eseme hävitamine oli õiguspärane.

Halduskohus on õigesti märkinud, et rikkumisi ei pea alati tuvastama kaamera salvestistega

ning kambrikaaslaselt seletuste võtmiseks puudus vajadus, kuna kaebaja ei ole kunagi

pidanud keelatud sigareti hoidjaks või omajaks kambrikaaslast. Lisaks ei saaks kaamera

salvestusega tuvastada, kas tegemist oli isetehtud sigareti või rullikeeratud paberiga, kuna

visuaalselt võivad need esemed välja näha sarnased ning sisulist vahet, sh spetsiifilist lõhna

olid pädevad hindama vanglaametnikud, kes nimetatud eseme leidsid.

Väited, et leitud ese oli üksnes rulli keeratud paber, on asja materjalidest nähtuvalt lisaks

K. Koppeli ettekandele ja eseme leidmise/äravõtmise aktile ümber lükatud

ka valvur J. Põllumäe suuliselt antud selgitustega vaidemenetluse käigus (tl 28). Lisaks

sellele puudunuks ringkonnakohtu hinnangul kaebajal igasugune põhjus peita püksivärvli

vahele tavalist rullikeeratud paberit, sest selle omamine või enda juures hoidmine ei ole

vanglas keelatud.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 182 lg 3 alusel ei saa apellatsioonkaebuses esitada

nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus menetleda

apellatsioonkaebuses esitatud nõuet kartseritingimuste õigusvastasuse tuvastamiseks.

11. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole

apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses

viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna

kaebaja rikkumine on tuvastatud, kinnipeetava väited ebapiisavatest tõenditest ja

ärakuulamisõiguse rikkumisest on ilmselgelt otsitud ning distsiplinaarmenetluse läbiviimine

oli õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt on E. Jaegeri apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning

ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.

12. Antud asjas esitas E. Jaeger koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjade lahendamisel nõustunud sellega, et juhul, kui

TsMS-i menetlusabi sätete alusel esitati taotlus hagi esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, kuid maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel

(hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust), ei ole vajalik menetlusabi

taotlust eraldi hinnata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2007. a määrus asjas

nr 3-2-1-56-07). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 371 lg 2 oma sisult ja eesmärgilt

sarnane TsMS § 637 lg 1 p-st 6 tuleneva alusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumiseks (apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. TsMS § 637 lg 1 p 6 on omakorda analoogne säte HKMS § 187 lg 3 p-ga 5,

mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks sellisest praktikast lähtumist ka

halduskohtumenetluses.

Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja

menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel

eraldi hindamata ja lahendamata.

Madis Ernits

Agu Timmi

Maili Lokk