3-12-547/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-12-547

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-547 Haldusasi I.L. kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 000 eurot RESOLUTSIOON

1. Tagastada I.L. kaebus

2. Sekretäril saata määruse ärakiri koos kaebuse materjalidega kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates.

KAEBUSE ASJAOLUD:

1. Tallinna Halduskohtule saabus 15.03.2012 I.L. kaebus kahju hüvitamiseks.

2. Kaebuses märgib I.L., et teda on aastate jooksul mitmel korral kutsutud Kohtla-Järve linnas asuvasse kohtusse, kuna kaebaja elab St.Peterburis, siis iga kord, kui teda kohtusse kutsuti, oli kaebaja sunnitud Eestisse sõiduks taotlema eraldi viisat, tundma piiri ületusel ennast alandatuna, kui Eesti piirivalve piiriületusel teda kontrollis ja küsis, palju tal raha riiki sisenedes kaasas on. Kaebaja selgitab, et Kohtla-Järve linnakohtu otsus oli muudetud/tühistatud; oli teatatud, et otsus saadetakse posti teel. Tegelikult ei ole kaebaja kohtuotsust saanud. Veel märgib I.L., et Viru Maakohtu esimehe 05.06.2007 vastusest nr 2-5/19054-07 nähtuvalt on kõik dokumendid kaduma läinud. Kaebaja leiab, et selline Eesti riigiasutuse käitumine on talle tekitanud kahju, mille hinnaks kaebaja nimetab 100 000 eurot.

3. Kaebusele on lisatud Viru Maakohtu esimehe 05.06.2007 vastus nr 2-5/19054-07; Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 18.12.2009 vastus pöördumisele nr 2-9- 1j/47786/14394-09 ja Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 05.03.2010 vastus nr 2-

2 9-1k/3875-10/6916-10, mis kaebuse kohaselt peaksid tõendama, et kõik dokumendid, mis olid seotud Kohtla-Järve Linnakohtus olnud kohtuasjaga, on kaduma läinud.

4. Käesolevalt kohus oli juba selgitanud, et Viru Maakohtu esimehe vastusest 05.06.07 saab välja lugeda, et I.L. oli väitnud Viru kohtule, et kohus on jätnud hagis 1996 a otsuse tegemata. Käesolevale kohtule ei olnud täpsemalt arusaadav, kas märgitud hagi oli kohtus menetlusse võetud ja kas selles asjas oli tehtud otsus, mida kaebaja kätte ei ole saanud. Viru Maakohtu esimehe vastusest 05.06.07 a saab järeldada, et asjas on toimik kadunud ja toimiku saab taastada. Taastamine on võimalik, kui I.L. esitab seaduses märgitud dokumendid selleks, et toimik taastada.

5. Kohus oli seda I.L.ile selgitanud ja palunud ka käesolevale kohtule teatada, kas ta esitas need dokumendid. Toimiku taastamise menetluse alustamine ei ole ehk ka käesolevalt võimatu, vähemalt ei ole I.L. kohtusse pöördunud ja kohus saanud vastavalt keelduvat määrust teha. Sellisel juhul, kui õiguste kaitse võimalus on olemas ja kaebaja ei peaks esmalt esitama kahjunõuet, vaid püüdma taastada õigusi seaduses märgitud viisil.

6. Kohus oli ka selgitanud, et kuna I.L. märgib, et ta oli esitanud konkreetse hagi TOO „Alfia“ vastu 1996.a., siis peaks selle firma dokumentidest olema kättesaadav kohtu tehtud määrus või otsus vms lahend, mis V. L. esitatud hagiavalduse alusel kohus võis teha. Isegi kui I.L. ei saanud kätte nt asjas tehtud otsust, võib selline otsus olemas olla kostjal.

7. Kohus oli käiguta jätmise määruses selgitanud, et eeltoodud küsimused tuleks kaebajal täpsustada, kuna kohus ei saa muidu selgust, millest tekkis kaebajale kahju või kas kaebajal on tekkinud probleem seotult kohtuga, st tema menetluse taastamise taotlus on nt jäänud läbi vaatamata. Kohus märkis, et kaebaja peab eelmärgitu alusel täpsustama ka tekkinud kahju sisu ja suurust, kui ta jääb selle nõude juurde.

8. Kaebaja oli veel märkinud, et talle tekitati kulutusi ja kannatusi kohtusse sõitmisel, kuid kaebusest ei olnud arusaadav, kes kaebaja on sellel põhjusel esitanud oma kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus selgitas, et samas on ikkagi võimalik, et kaebus tuleb hoopiski edastada kahjunõudes lahendamiseks Justiitsministeeriumile, kuna see sõltub kahjunõude sisust.

9. 23.03.2012 kohtumäärusega andis kohus kaebajale võimaluse kaebuse täpsustamiseks ja kaebuselt riigilõivu tasumiseks andes selleks aega 15 päeva arvates määruse ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast. Määruse punktis 3 hoiatas kohus kaebajat kohtupoolt määratud tähtajaks vastamata jätmise tagajärgedest.

10. 23.03.2012 kohtumääruse sai I.L. väljastusteate kohaselt allkirja vastu kätte 05.05.2012.

11. Käesoleva määruse koostamise ajaks I.L. kohtule täpsustavaid selgitusi ei esitanud, samuti ei ole I. L. tasunud kaebuselt riigilõivu. Seega on kaebuse puudused kõrvaldamata.

KOHTU SEISUKOHT

12. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

13. Kaebuse täpsustamiseks ei ole I.L. enam kohtule vastanud.

3

14. I.L. oli kohustatud 23.03.2012 a halduskohtu määruse kohaselt arvestama talle kohtu poolt antud suuniseid ja kõrvaldama kaebuse puudused, sj tasuma riigilõivu kaebuselt, mille ta soovib halduskohtule esitada.

15. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning riigilõivu tasunud, siis tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.

16. Kohtu kantselei poolt kontrollitud elektroonilistest laekumistest ei nähtu riigilõivu tasumine käesolevas haldusasjas. Kaebaja ei ole ka taotlenud riigilõivu tasumiseks määratud tähtaja pikendamist. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse oluline puudus, mis takistab selle edasist menetlemist. Kohus ei pea vajalikuks ega võimalikuks enam veelkord sama asja kaebajale selgitada ja kaebust käiguta jätta. Kaebus tuleb selle esitajale tagastada läbivaatamatult.

17. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

18. Siiski selgitab kohus veelkord, et HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 6 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks: haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Vastavalt Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 17 lg 1 võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Sama seaduse § 17 teise lõike kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta (3 a) jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Küll aga tuleneb RvastS § 15 lõikest 1, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohus kontrollis kohtulahendite andmebaasist KOLA ja tuvastas, et I.L. on esitanud Ida-Viru Maakohtle 19.04.1996 hagiavalduse firma „Alfa“ vastu 900 krooni nõudes, asi on registreeritud algselt nr 2-312/96 ja hiljem saanud uue numbri ja registreeritud tsiviilasjana nr 2-518/03. Andmebaasis puudusid andmed I.L.i hagis tehtud lahendite kohta. Juhul, kui kaebuse eesmärgiks on esitada kahjunõue seonduvalt Viru Maakohtu tegevusega, mille käigus on I. L. hagi kaduma läinud/hävinenud, siis vastavalt RvastS alusel lahendab kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlusi Justiitsministeerium. Kui kaebaja sooviks oleks esitada eelmärgitud nõudeid, ka siis tuleks kaebus tagastada. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 halduskohus tagastab määrusega kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohtu(te) tegevuse vaidlustamisel tuleb kaebajal pöörduda Justiitsministeeriumi poole.

Karin Kalmiste Kohtunik