2-11-63850/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-63850

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

23. mai 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-63850

Tsiviilasi

OÜ KODULIISING hagi Kadri Kase vastu 398,31 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

233,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ KODULIISING (registrikood 10892531; asukoht

Posti 30, 90504 Haapsalu); esindaja Ülle Lamp (postiaadress

Posti 30, 90504 Haapsalu; e-post ylle.lamp@liisi.ee);

kostja Kadri Kase (isikukood 48605292730; elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ KODULIISING hagi Kadri Kase vastu osaliselt.

2. Välja mõista Kadri Kaselt OÜ KODULIISING kasuks 10.11.2010 sõlmitud

laenulepingu nr 0005010053 alusel tekkinud võlgnevus 297 (kakssada üheksakümmend

seitse) eurot ja 19 senti, millest 233,86 eurot on põhinõue, 43,31 eurot intress ja

20,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Jätta rahuldamata OÜ KODULIISING nõue Kadri Kaselt meeldetuletuskirjade

saatmise eest menetluskulu 101,12 euro väljamõistmiseks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud 75% ulatuses Kadri Kase kanda ja 25% ulatuses OÜ KODULIISING

kanda.

Välja mõista Kadri Kaselt OÜ KODULIISING kasuks menetluskulud 47 (nelikümmend

seitse) eurot ja 93 senti.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

2(3)

kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada

väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse

kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult

kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks

oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142

lg 1, 2).

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse

täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema

tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule

30 päeva

jooksul

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS

§ 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei

teavitata (TsMS § 448 lg 41).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski

põhjendada.

Hageja taotleb kostjalt laenulepingu üldtingimuste p 1.3.4 alusel meeldetuletuskirjade

saatmise eest menetluskulu 101,12 euro väljamõistmist. Üldtingimuste p 1.3.4 näeb ette, et

kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab

laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus

nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 500 krooni (31,96 eurot).

Hagiavalduse kohaselt on kostjale saadetud seitse teadet (21.03.2011, 26.04.2011,

13.06.2011, 13.07.2011, 15.08.2011, 13.09.2011 ja 24.10.2011) – teate maksumus

3(3)

vastavalt 3 eurot, 5 eurot, 7 eurot, 7 eurot, 25 eurot, 31 eurot ja 31 eurot. Kostjal on

menetluskulust tasumata 101,12 eurot.

Kohus märgib, et laenulepingu üldtingimuste näol on tegemist tüüptingimustega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS

§ 42 lg 1 (10.11.2010 kehtinud redaktsioon) sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus märgib, et üldjuhul

puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta

lepingu kui terviku kehtivust.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et ülikõrget teenustasu meeldetuletuskirjade saatmise eest ei saa pidada

laenuandja mõistlikuks kulutuseks võla sissenõudmisel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-

2-1-120-08 asunud seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi võib olla tühine tüüptingimus,

millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike

teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on

teenustasu, mida hageja üldtingimuste p 1.3.4 alusel peab tasuma, ebamõistlikult suur ning

põhjendamatu. Hageja poolt nõutud teenustasu meeldetuletuskirjade saatmise eest ületab

mitmekordselt postiteenuseid osutavate ettevõtete tariife ning ei kajasta sooritusega

kaasnevat eeldatavat mõistlikku ja põhjendatud kulutust. Laenuandja majandus- ja

kutsetegevusest tulenevalt võib eeldada selliste sissenõudetoimingute trafaretsust ja seeläbi

sellega kaasneva kulutuse optimeeritust, mistõttu ei ole põhjendatud pidada nimetatud

teenustasu hageja mõistlikuks võla sissenõudmiskulutuseks. Kohus on eeltoodust

tulenevalt seisukohal, et laenulepingu üldtingimuste p 1.3.4 on laenusaajat ebamõistlikult

kahjustav ja seetõttu tühine, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt

meeldetuletuskirjade saatmise eest menetluskulu 101,12 euro väljamõistmiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS

§ 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja

nõude 75% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25%

ulatuses hageja kanda.

TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

47,93 eurot (75% kohtumenetluses tasutud riigilõivust).

Kohtunik