2-12-14125/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2012.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-14125

Tsiviilasi

Swedbank AS-i avaldus SVpankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn)

Võlausaldaja volitatud esindaja Külli R

Võlgnik SV(isikukood XXX, elukoht XXX)

Võlgniku lepinguline esindaja Kuldar K

Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper

Kohtuistungi toimumise aeg

16. mai 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i avaldus SV pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja SV(isikukood XXX, elukoht XXX ) pankrot 23.mail 2012.a kell

9.00.

3. Nimetada SV pankrotihalduriks Peeter Sepper (OÜ Haldur, Kotzebue 9, 10402

Tallinn, tel 50 54 013, 6270 444, faks 6 270 456, e-post peeter.sepper@haldur.eu).

4. Määrata SV võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. juuni 2012.a algusega

kell 11.45 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

5. Kohustada SV kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 12. juunil 2012.a kell 11.30. Kui SV vannet

andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata

arest kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata SV ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 722,50 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 238,43 eurot, kokku 960,93 (üheksasada kuuskümmend

eurot) 93 senti ja hüvitada ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 115,90

(ükssada viisteist eurot) 90 senti (sisaldab käibemaksu).

9. Riigi

Tugiteenuste

Keskusel

kanda

Swedbank

AS-i

poolt

24.04.2012

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

221023778606

viitenumbriga

3100057358 tasutud 2 800 eurost töötasu 722,50 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 238,43 eurot, kokku 960,93 (üheksasada kuuskümmend eurot) 93

senti ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks tehtud hüvitis 115,90 (ükssada

viisteist eurot) 90 senti (sisaldab käibemaksu) Peeter Sepperi arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX Nordea Bank Plc Eesti filiaalis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabastada kaebuse tähtaegse esitamsie

nõudest.

Asjaolud

Swedbank AS esitas 10.04.2012 avalduse SV pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt

tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu laenulepingust, võlgniku võlgnevuse suuruseks on

73 272,64 eurot. 11.04.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 24.04.2012

toimunud eelistungil jäi võlausaldaja esitatud avalduse juurde, võlgnik tunnistas, et on

maksejõuetu. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid pankrotiavaldusele. Swedbank AS tasus

24.04.2012 kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2 800 eurot.

25.04.2012 määrusega nimetas kohus SV ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter Sepper esitas 10.05.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandest nähtuvalt

on SV elukoht XXX . Võlgnik on perekonnaseisult

abielus ja tal on kaks alaealist last. Äriregistri teabesüsteemis ei ole võlgniku kohta andmeid.

Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Aastatel 2009 ja 2010 on võlgnik saanud maksustatava tuluna vanemahüvitist, aastatel 2011

ja 2012 võlgnik maksustatavat tulu saanud ei ole. Abieluvararegistri andmete kohaselt on

seisuga 27.04.2012 SV ja JV kohta avatud 20.06.2011.a

abieluvararegistrikaart nr XXX. Võlgnik on esitanud ajutisele pankrotihaldurile ühisvara

jagamise lepingu. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik seisuga 27.04.2012 kinnisasju ei oma.

SV on omanud järgnevaid kinnisasju:

• Registriosa nr XXX, A/Ü XXX, katastritunnus XXX; 100% elamumaa, XXX,

pindala 1239 m2. Kinnistu võõrandati kohtutäituri enampakkumisel 22.12.2011

Swedbank AS-i hüpoteegi realiseerimiseks.

• Registriosa nr XXX, katastritunnus XXX; 100% elamumaa, XXX,

korteriomand nr 17. Kinnisasi on võõrandatud .

• Registriosa nr XXX katastritunnus XXX; 100% elamumaa, XXX, pindala 1500

m2. Kinnisasi on võõrandatud .

• Registriosa nr XXX, katastritunnus XXX; 100% elamumaa, XXX,

korteriomand 13. Alates 08.06.2011 on nimetatud kinnistu omanik

asjaõiguslepingu alusel JV.

Võlgniku varaks on tema poolt esitatud andmetel sularaha 112 eurot ja väidetav ettemaks

ostetavate liiklusvahendite eest summas 35 000 eurot. Muu vara peale isiklike tarbeesemete

võlgnikul puudub. Korter, milles võlgnik koos perega elab, kuulub tema abikaasale

lahusvarana. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 76 810,45 eurot, sellest Swedbank AS

ees 76 809,10 eurot ning Maksu- ja Tolliameti ees 1,35 eurot. Võlgniku suhtes ei ole ühtegi

menetluses olevat täiteasja. Kuriteoasjade kohta andmed puuduvad. Ajutine haldur on

arvamusel, et võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tema

majanduslikust seisust tulenevalt on see suutmatus alalise iseloomuga. Swedbank AS-i

andmetel tekkisid võlgnikul viivitused laenumaksete tasumisel alates 2010 augustikuust.

Võlgniku selgituse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks liiklusvahendite vahendamise kui

rahalise teenistuse lõppemine ja liigne kulutamine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku SVja tema abikaasa JV vahel sõlmiti 08.06.2011

abieluvaraleping ja ühisvara jagamise kokkulepe. Nimetatud lepinguga jäi kogu abielupoolte

vara JV lahusvaraks (v.a pangakontod, mis on krediidiasutustes, jäävad selle abikaasa

lahusvaraks, kelle nimele nad on registreeritud) ja tulenevalt lepingu punktis 2.5 sätestatust

tasus JV tema poolt vara jagamisel enamsaadu arvel S. V hüvitist summas 87 056,47 eurot.

Selle tasumise kohta on võlgnik esitanud venekeelse käsikirjalise lepingu koopia 08.06.2011,

milles pooled kinnitavad, et üks pool andis üle ja teine pool sai nimetatud summa. Võlgniku

pangakontodelt vastava summa laekumist ei nähtu. Vastavalt nimetatud lepingu punktile 2.3

leppisid abikaasad kokku vara jagamises järgmiselt:

• Kinnisasi registriosa nr XXX (korteriomandi väärtuseks lugesid pooled 115 000

eurot) jääb JV lahusvaraks;

• Kinnisasi registriosa XXX (korteriomandi väärtuseks lugesid pooled 40 000

eurot) jääb JV lahusvaraks;

• Sõiduauto BMW, mudel X5 (mille väärtuseks hindavad abikaasad 14 000 eurot)

jääb JV lahusvaraks;

• BC Osaühingu (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 40 000 krooni jääb JV

lahusvaraks;

• Osaühingu JFN I (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 40 000 krooni jääb JV

lahusvaraks.

Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul, kui ei leia tõendamist, et JV oli aktis nimetatud

summa sularaha ja võlgnik faktiliselt nimetatud summa oma käsutusse sai, on võimalik

nimetatud tehing tagasi võita.

Kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis palub ajutine

haldur teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 1 700

eurot pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja kinnitas

maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning

palus kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasu ja hüvitada vajalikud kulutused. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning

tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldajal ei olnud vastuväiteid, et

tema poolt kohtu deposiiti makstud summast tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutused ning

ülejäänu jääb pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohus leiab, et Swedbank AS-i avaldus kuulub rahuldamisele ja SV pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6

Peeter Sepperi.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus

leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. PankrS § 31 lg

1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 76 810,45 euro ulatuses. Vara, mille

arvelt täita kohustusi ja katta pankrotimenetluse kulud, võlgnikul puudub. Ajutise halduri

hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võivad esineda vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, kuid

lõpliku seisukoha kujundamiseks on vajalik asjaolude täiendav selgitamine.

Kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri

aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd SV pankrotimenetluses võib olla vara tagasivõitmise

võimalus ning võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt on võimalik kanda pankrotimenetluse

kulusid, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang

vara tagasivõitmise võimaluste kohta.

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on

avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise

välistada.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et SV on kohustatud kohtus vandega kinnitama vara

ja võlgade nimekirja õigsust.

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe

andmise kohustuse täitmata jätmisel SV trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või

aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 8,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 722,50 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 238,43 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 85 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur

hüvitada 115,90 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja

tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise

halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste

suurusele vastuväiteid esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlausaldaja on nõus kandma menetluskulud, tuleb ajutise halduri tasu 960,93

eurot ja tehtud kulutused 115,90 eurot katta võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt. Ajutise

halduri tasust ning hüvitamisele kuuluvatest kulutustest ülejääv summa 1 723,17 eurot tuleb

vastavalt võlausaldaja nõusolekule jätta SV pankrotimenetluse kulude katteks.

Viivi Villemson