2-11-57915/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2012.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-57915 Tsiviilasi OR`i hagi JR`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OR (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja SR(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Natalja Santaševa Kostja JR (isikukood XXX elukoht KXXX) Kohtuistungi toimumise aeg

29.03.2012.a. Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Hagi rahuldada . Välja mõista JRilt igakuine elatis 139,01 eurot ORi kasuks alates hagi esitamisest 21.11.2011 kuni 31.12.2011 ja alates 01.01.2012.a. 145 eurot kuus kuni ORi täisealiseks saamiseni. Elatis kanda ORi arveldusarvele nr. XXXXXXXXXSEB Pangas. Välja mõista JRilt ORi kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju alates 01.07.2011 kuni 21.11.2011 656 eurot.

Menetluskulud jätta kostja kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXX.a. SR ja JRi vahel sõlmitud abielust sündis XXX.a. poeg OR. Pärast poolte lahkuminekut jäi hageja elama koos emaga ja selle aja jooksul ema tegeleb üksinda lapse kasvatamisega ja arendamisega. Kostja ei toeta hagejat materiaalselt ja hageja seaduslikul esindajal on raske täita ülalpidamiskohustust lapse suhtes ja tagada lapsele võimalused arenemiseks ja kasvamiseks. Hageja palub välja mõista elatis minimaalses määras. Kuna kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust, palub hageja välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 01.juuli 2011 kuni hagi esitamiseni.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb elatise nõudele vastu. Elatist maksma ei ole nõus, kuna kahtlustab, et laps ei ole tema oma. Kostjal on maohaavad, kõrge vererõhk, on vaja endale ravimeid. Kostjal on võlad, mis tuleb ära maksta.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) §96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Alates 01.07.2010. kehtiva PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Seega ei tule elatise nõude esitamisel tõendada mitte elatist saama õigustatud isiku suhtes tehtavaid kulutusi, vaid elatist saama õigustatud isiku vajadusi. Vajadused võivad olla suuremad kui kulutused, mida alaealisele lapsele, näiteks ühe vanema poolse ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, teha suudetakse. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja on lapse sünnitunnistusel märgitud lapse isaks, kes et ela lapsega koos ja ei osale lapse kasvatamises. Hageja soovib elatist alammääras. Kui elatist nõutakse elatise seaduses sätestatud alammääras, siis ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-7-05, p 20).

Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi (enne 1.jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, sama sätte 1.jaanuari 2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278 eurot 2 senti. Alaealise lapse elatismiinimum on seega 2011.a. 139,01 eurot kuus. Alates 01.01.2012 on minimaalne töötasu 290 eurot kuus. Alaealise lapse elatismiinimum on seega alates 01.01.2012 145 eurot kuus.

Seadus ei näe ette summat, mis peaks lapsevanemale kätte jääma peale elatise mahaarvamist. Kostja on töövõimelises eas mees ja kostjal on kohustus leida endale töökoht, mis võimaldab tal anda ülalpidamist oma alaealise lapse vajadusi arvestades ja võimaldab ka enda vajadusi rahuldada.

PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kulutuste hüvitamist tagasiulatuvalt alates 01.juulist 2011.a. Kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust alates 2011.a. 1.juulist, elatisehagi on kohtule esitatud 21.11.2011.a. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja mõista kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 656 eurot (alates 01.07.2011-21.11.2011)

TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 173 lg 23 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kostja ei ole hagejale elatist vabatahtlikult maksnud, millest tingituna on hageja pidanud esitama kohtusse hagi ja kandma menetluskulusid. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohtas tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Maie Seppo kohtunik