2-10-23857/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-10-23857 1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-23857 Tsiviilasi JV hagi DJ(endine K ) vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine ühisvara jagamise osas Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JV (isikukood: XXX elukoht: XXX...
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
2-10-23857
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-23857 Tsiviilasi JV hagi DJ(endine K ) vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine ühisvara jagamise osas Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JV (isikukood: XXX elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sirje Must (AB Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu; e-post: byroo@sirjemust.ee) Kostja: DJ(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mare Lust (Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi 14-1, 10134 Tallinn; e- post viruab@uninet.ee)
Kohtuistungi toimumisaeg
Kohtuistungil osalenud isikud 18. aprill 2012.a
Hageja JV Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sirje Must Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust RESOLUTSIOON
1. Kinnitada JV´i ja DJ´i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Jätta elamumaa asukohaga XXX (katastritunnus XXX) JV´i ainuomandisse. 1.2 Jätta punktis 1.1 märgitud kinnistule võetud laenukohustused AS-i Swedbank ees JV´i kanda. 1.3 JV kohustub tasuma DJ´ile rahalise hüvitise summas 27 000 (kakskümmend seitse tuhat) eurot DJ´i arveldusarvele nr XXXXXXX hiljemalt 01. juuniks 2012.a. Nimetatud summa mittetasumisel kohustub JV tasuma DJ´ile 2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 1.4 Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud seoses käesoleva tsiviilasjaga jäävad poole enda kanda. 1.5 Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. 2. Lõpetada menetlus JV hagis DJ´i vastu ühisvara jagamise nõudes seoses kompromissi kinnitamisega. 3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist
2-10-23857
2
JV´ile (isikukood XXX) hagiavalduse esitamisel pool 22.02.2010.a tasutud riigilõivust, s.o 319,56 (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) eurot arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
JV esitas 19.05.2010.a Harju Maakohtule hagi DJ´i (endine K) vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled on 20.04.2012.a esitanud kohtule kompromisslepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et 1) elamumaa asukohaga XXX (katastritunnus XXX) jääb JV´i ainuomandisse; 2) punktis 1 märgitud kinnistule võetud laenukohustused AS-i Swedbank ees jäävad JV´i kanda; 3) JV kohustub tasuma DJ´ile rahalise hüvitise summas 27 000 (kakskümmend seitse tuhat) eurot DJ´i arveldusarvele nr XXXXXXX hiljemalt 01. juuniks 2012.a. Nimetatud summa mittetasumisel kohustub JV tasuma DJ´ile 2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest; 4) pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud seoses käesoleva tsiviilasjaga jäävad poole enda kanda; 5) pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad käesoleva kohtulahendi edasikaebeõigust 3 päevani arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättesaamisest, hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid.
Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus ühisvara jagamise osas lõpetamisele.
TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
2-10-23857
3
Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
Hageja on hagiavalduse esitamisel 22.02.2010.a tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „JV riigilõiv hagiavalduse esitamiselt Harju Maakohtule“) riigilõivu summas 10 000 krooni, so 639,12 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o summas 319,56 eurot arveldusarvele, millelt see tasuti.
Sirje Õunpuu kohtunik