Legislator Case Law & Legislation
3-11-2261/23 AI generated

3-11-2261/23 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 3-11-2261/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla 14.09.2011. a käskkirjaga nr 6-3/1711-D karistati Aleksandr Streltsovi rikkumise eest kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud

Legislator headnote

AI generated

3-11-2261/23 · Tartu Ringkonnakohus: Viru Vangla 14.09.2011. a käskkirjaga nr 6-3/1711-D karistati Aleksandr Streltsovi rikkumise eest kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud

Keywords

AI generated
usurpation of name allegations of abuse criminal charge first name disputed claim application and registration procedure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-2261

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 14.09.2011. a

käskkirja nr 6-3/1711-D õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.01.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Viru Vangla 14.09.2011. a käskkirjaga nr 6-3/1711-D karistati Aleksandr Streltsovi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorras sätestatud nõuete

rikkumise eest kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud

kaebaja 14.08.2011 õhtuse loenduse ajal vanglateenistuse ametniku K. Aupaju seaduslikule

korraldusele tõusta püsti, seista voodi äärde ja öelda oma nimi ning kasutas vanglateenistuse

ametniku korralduste peale ametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid, mis on välja toodud

distsiplinaarmenetluse protokollis.

2. A. Streltsov esitas 15.09.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla

14.09.2011. a käskkirja nr 6-3/1711-D õigusvastaseks tunnistamist.

Kaebuse kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õigusvastane, kuna

vanemvalvur K. Aupaju korraldus tõusta püsti, seista voodi ääres ja öelda oma nimi, on

kaebaja inimväärikust rikkuv. Kaebajal on rinnas nimesilt, mis sisaldab tema isikuandmeid

ning valvuril puudub vajadus küsida temalt kaks korda päevas nime ja perekonnanime.

3. Tartu Halduskohtu 17.01.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli vanemvalvuri K. Aupaju poolt antud korraldus

seaduslik, sest see on kookõlas kehtiva Viru Vangla kodukorra punktidega 7.3 ja 7.5 ning ei

vasta haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti

tunnustele. Samuti on 14.09.2011. a käskkiri antud kehtiva vangistusseaduse normide alusel

ja sellega kooskõlas. Kaebaja süü on tõendatud vanemvalvuri K. Aupaju 14.08.2011. a

ettekandega nr 3162 ning julgeolekuosakonna spetsialist O. Morozovi ja järelvalveosakonna

valvuri A. Vassilenko õienditega. Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne tema poolt

toime pandud rikkumisega ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on

kaalutlusvigadeta ja vorminõuetele vastav. Kohustus ettenähtud ajal püsti seista ja selgelt

öelda oma isikuandmed ei saa kuidagimoodi alandada kinnipeetava inimväärikust.

4. A. Streltsov esitas 24.01.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse

tühistada ja kaebuse rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt karsitati kaebajat 6-ööpäevase kartserikaristusega, mil kaebaja

pidi olema ebainimlikes tingimustes. Õigusvastased ja põhjendamatud Viru Vangla ja Tartu

Halduskohtu tegevused rikuvad mitmeid Põhiseaduse norme ning vangla sisekorraeeskirjad

on vastuolus Põhiseadusega.

Koos apellatsioonkaebusega esitas A. Streltsov taotluse enda vabastamiseks riigilõivu

tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus

tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks

apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33

lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja

12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab

ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse

tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu.

Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud

eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse

eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2011. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine

nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).

7. Käesolevas asjas ei saa apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on

kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle

aluseks olnud distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt.

Kaebajat karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta ei allunud 14.08.2011 õhtuse loenduse

ajal vanglaametniku korraldusele tõusta püsti, öelda oma ees- ja perekonnanimi ning kasutas

vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid.

VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla

kodukorra p-st 7.3 tuleneb kinnipeetavale kohustus loenduse ajal püsti tõusta, seista enda

korrastatud voodi juures või vanglaametniku korraldusel mujal. Viru Vangla kodukorra p 7.5

volitab vanglaametnikku küsima kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ning kontrollima

kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Viru Vangla kodukorra p 8.2.4

sätestab, et kinni peetaval isikul on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt

ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

Kohtumenetluse poolte vahel ei ole vaidlust distsiplinaarkaristuse aluseks olnud rikkumise

toimumises.

Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06

selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla

õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele ning

vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Käesoleval juhul ei

vastanud kaebajale loenduse ajal püstitõusmiseks ning ees- ja perekonnanime ütlemiseks

antud korraldus ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, kuna ei esinenud ühtegi HMS § 63

lg-s 2 sätestatud asjaolu.

Seega on kaebaja vanglateenistuse korraldusele mitteallumisega rikkunud VangS § 67 lg-s 1

ja Viru Vangla kodukorra p-s 7.3 sätestatud nõudeid ning ebatsensuursete väljendite

kasutamisega valvuri suhtes kodukorra p 8.2.4. Kaebaja rikkumine on tõendatud

järelvalveosakonna vanemvalvur K. Aupaju 14.08.2011. a ettekandega ja järelvalveosakonna

valvur A. Vassilenko 13.09.2011. a õiendiga. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud

tema varasemat karistatust ning määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne, arvestades, et

kinnipeetavat on varem ka samalaadse rikkumise eest korduvalt karistatud. Kaebaja

subjektiivne arvamus püsti tõusmise ja nime ütlemise ebamõistlikkusest ei õigusta VangS ja

Viru Vangla kodukorra sätete rikkumist ja ebatsensuursete väljendite kasutamist ning ei saa

olla aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna

vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse aluseks olnud asjaolude ja seadusesätete kohaldamise ning

distsiplinaarmenetluse läbiviimise õiguspärasuse üle vaidlus puudub.

8. Apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja

halduskohtu otsuse põhjendamatuse ja õigusvastasusega on alusetud. Karistuse määramise

käskkiri ja halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud ning menetlused on läbi viidud

nõuetekohaselt. Kuna kaebaja on teadlikult rikkunud kohustust alluda vanglateenituse

ametniku seadluslikule korraldusele ja kasutanud ebatsensuurseid väljendeid,

distsiplinaarkaristus on määratud õiguspärasel alusel ning distsiplinaarmenetlus on viidud läbi

nõuetekohaselt, siis on alusetu kaebaja väide, et vastustaja ja halduskohus on langetanud

õigusvastased otsused.

Kartseritingimuste väidetavat mittenõuetekohasust ei ole kaebaja vaidlustanud halduskohtus

ning selles osas ei saa ringkonnakohus menetleda nõuet apellatsioonimenetluses. Kaebaja

viide vangla sisekorraeeskirjade põhiseadusvastasusele on põhjendamatu ja alusetu.

9. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole

apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses

viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt.

Eeltoodust tulenevalt on A. Streltsovi apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning

ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.

10. Antud asjas esitas kaebaja koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjade lahendamisel nõustunud sellega, et juhul, kui

TsMS-i menetlusabi sätete alusel esitati taotlus hagi esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, kuid maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel

(hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust), ei ole vajalik menetlusabi

taotlust eraldi hinnata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2007. a määrus asjas

nr 3-2-1-56-07). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 371 lg 2 oma sisult ja eesmärgilt

sarnane TsMS § 637 lg 1 p-st 6 tuleneva alusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumiseks (apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. TsMS § 637 lg 1 p 6 on omakorda analoogne säte HKMS § 187 lg 3 p-ga 5,

mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks sellisest praktikast lähtumist ka

halduskohtumenetluses.

Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja

menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel

eraldi hindamata ja lahendamata.

Agu Timmi

Madis Ernits

Maili Lokk