3-11-2261/23 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedViru Vangla 14.09.2011. a käskkirjaga nr 6-3/1711-D karistati Aleksandr Streltsovi rikkumise eest kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud
Legislator headnote
AI generated3-11-2261/23 · Tartu Ringkonnakohus: Viru Vangla 14.09.2011. a käskkirjaga nr 6-3/1711-D karistati Aleksandr Streltsovi rikkumise eest kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Madis Ernits ja Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
22. mai 2012, Tartu
Haldusasja number
3-11-2261
Haldusasi
Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 14.09.2011. a
käskkirja nr 6-3/1711-D õigusvastaseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 17.01.2012. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksandr Streltsov
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada apellatsioonkaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja
kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
1. Viru Vangla 14.09.2011. a käskkirjaga nr 6-3/1711-D karistati Aleksandr Streltsovi
vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorras sätestatud nõuete
rikkumise eest kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud
kaebaja 14.08.2011 õhtuse loenduse ajal vanglateenistuse ametniku K. Aupaju seaduslikule
korraldusele tõusta püsti, seista voodi äärde ja öelda oma nimi ning kasutas vanglateenistuse
ametniku korralduste peale ametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid, mis on välja toodud
distsiplinaarmenetluse protokollis.
2. A. Streltsov esitas 15.09.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla
14.09.2011. a käskkirja nr 6-3/1711-D õigusvastaseks tunnistamist.
Kaebuse kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õigusvastane, kuna
vanemvalvur K. Aupaju korraldus tõusta püsti, seista voodi ääres ja öelda oma nimi, on
kaebaja inimväärikust rikkuv. Kaebajal on rinnas nimesilt, mis sisaldab tema isikuandmeid
ning valvuril puudub vajadus küsida temalt kaks korda päevas nime ja perekonnanime.
3. Tartu Halduskohtu 17.01.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli vanemvalvuri K. Aupaju poolt antud korraldus
seaduslik, sest see on kookõlas kehtiva Viru Vangla kodukorra punktidega 7.3 ja 7.5 ning ei
vasta haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti
tunnustele. Samuti on 14.09.2011. a käskkiri antud kehtiva vangistusseaduse normide alusel
ja sellega kooskõlas. Kaebaja süü on tõendatud vanemvalvuri K. Aupaju 14.08.2011. a
ettekandega nr 3162 ning julgeolekuosakonna spetsialist O. Morozovi ja järelvalveosakonna
valvuri A. Vassilenko õienditega. Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne tema poolt
toime pandud rikkumisega ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on
kaalutlusvigadeta ja vorminõuetele vastav. Kohustus ettenähtud ajal püsti seista ja selgelt
öelda oma isikuandmed ei saa kuidagimoodi alandada kinnipeetava inimväärikust.
4. A. Streltsov esitas 24.01.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse
tühistada ja kaebuse rahuldada.
Apellatsioonkaebuse kohaselt karsitati kaebajat 6-ööpäevase kartserikaristusega, mil kaebaja
pidi olema ebainimlikes tingimustes. Õigusvastased ja põhjendamatud Viru Vangla ja Tartu
Halduskohtu tegevused rikuvad mitmeid Põhiseaduse norme ning vangla sisekorraeeskirjad
on vastuolus Põhiseadusega.
Koos apellatsioonkaebusega esitas A. Streltsov taotluse enda vabastamiseks riigilõivu
tasumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus
tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks
apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33
lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud
(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja
12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab
ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse
tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu.
Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud
eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse
eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2011. a määrus
haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine
nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras
(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
7. Käesolevas asjas ei saa apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on
kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on
halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle
aluseks olnud distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt.
Kaebajat karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta ei allunud 14.08.2011 õhtuse loenduse
ajal vanglaametniku korraldusele tõusta püsti, öelda oma ees- ja perekonnanimi ning kasutas
vanglaametnikuga suheldes ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid.
VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla
sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla
kodukorra p-st 7.3 tuleneb kinnipeetavale kohustus loenduse ajal püsti tõusta, seista enda
korrastatud voodi juures või vanglaametniku korraldusel mujal. Viru Vangla kodukorra p 7.5
volitab vanglaametnikku küsima kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ning kontrollima
kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Viru Vangla kodukorra p 8.2.4
sätestab, et kinni peetaval isikul on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt
ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.
Kohtumenetluse poolte vahel ei ole vaidlust distsiplinaarkaristuse aluseks olnud rikkumise
toimumises.
Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06
selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla
õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele ning
vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Käesoleval juhul ei
vastanud kaebajale loenduse ajal püstitõusmiseks ning ees- ja perekonnanime ütlemiseks
antud korraldus ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, kuna ei esinenud ühtegi HMS § 63
lg-s 2 sätestatud asjaolu.
Seega on kaebaja vanglateenistuse korraldusele mitteallumisega rikkunud VangS § 67 lg-s 1
ja Viru Vangla kodukorra p-s 7.3 sätestatud nõudeid ning ebatsensuursete väljendite
kasutamisega valvuri suhtes kodukorra p 8.2.4. Kaebaja rikkumine on tõendatud
järelvalveosakonna vanemvalvur K. Aupaju 14.08.2011. a ettekandega ja järelvalveosakonna
valvur A. Vassilenko 13.09.2011. a õiendiga. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud
tema varasemat karistatust ning määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne, arvestades, et
kinnipeetavat on varem ka samalaadse rikkumise eest korduvalt karistatud. Kaebaja
subjektiivne arvamus püsti tõusmise ja nime ütlemise ebamõistlikkusest ei õigusta VangS ja
Viru Vangla kodukorra sätete rikkumist ja ebatsensuursete väljendite kasutamist ning ei saa
olla aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele.
Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna
vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse aluseks olnud asjaolude ja seadusesätete kohaldamise ning
distsiplinaarmenetluse läbiviimise õiguspärasuse üle vaidlus puudub.
8. Apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja
halduskohtu otsuse põhjendamatuse ja õigusvastasusega on alusetud. Karistuse määramise
käskkiri ja halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud ning menetlused on läbi viidud
nõuetekohaselt. Kuna kaebaja on teadlikult rikkunud kohustust alluda vanglateenituse
ametniku seadluslikule korraldusele ja kasutanud ebatsensuurseid väljendeid,
distsiplinaarkaristus on määratud õiguspärasel alusel ning distsiplinaarmenetlus on viidud läbi
nõuetekohaselt, siis on alusetu kaebaja väide, et vastustaja ja halduskohus on langetanud
õigusvastased otsused.
Kartseritingimuste väidetavat mittenõuetekohasust ei ole kaebaja vaidlustanud halduskohtus
ning selles osas ei saa ringkonnakohus menetleda nõuet apellatsioonimenetluses. Kaebaja
viide vangla sisekorraeeskirjade põhiseadusvastasusele on põhjendamatu ja alusetu.
9. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole
apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses
viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt.
Eeltoodust tulenevalt on A. Streltsovi apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning
ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.
10. Antud asjas esitas kaebaja koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu
tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjade lahendamisel nõustunud sellega, et juhul, kui
TsMS-i menetlusabi sätete alusel esitati taotlus hagi esitamisel riigilõivu tasumisest
vabastamiseks, kuid maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel
(hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse
võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust), ei ole vajalik menetlusabi
taotlust eraldi hinnata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2007. a määrus asjas
nr 3-2-1-56-07). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 371 lg 2 oma sisult ja eesmärgilt
sarnane TsMS § 637 lg 1 p-st 6 tuleneva alusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
keeldumiseks (apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt
rahuldada. TsMS § 637 lg 1 p 6 on omakorda analoogne säte HKMS § 187 lg 3 p-ga 5,
mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks sellisest praktikast lähtumist ka
halduskohtumenetluses.
Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja
menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel
eraldi hindamata ja lahendamata.
Agu Timmi
Madis Ernits
Maili Lokk