3-11-2092/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse kuupäev

21. mai 2012 Haldusasja number 3-11-2092 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 15. aprilli 2011. a käskkirja nr 1-4/1029 ja 13. juuli 2011. a vaideotsuse nr E5 245-4 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus nõuete osas, mida halduskohtus ei ole esitatud.

2. Mitte jätkata menetlusabi andmist Juri Kolesnikovile.

3. Jätta Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2012. a otsuse peale käiguta.

4. Anda apellandile tähtaeg kümme päeva alates käesoleva määruse jõustumisest riigilõivu 15,97 euro tasumiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 15. aprilli 2011. a käskkirja nr 1-4/1029 ja 13. juuli 2011. a vaideotsuse nr E5 245-4 tühistamiseks. Lisaks palus J. Kolesnikov võtta vastutusele vanglaametnikud, kes olid süüdi selles, et teda karistati ning kohustada vanglat tagastama J. Kolesnikovile tema kambrist läbiotsimise käigus äravõetud pudelikorgid ja viima J. Kolesnikov iga päev treeninguseadmetega saali, võimaldamaks tal treenida haiget säärt, puusa ja selga. Kaebuse tühistamisnõude põhjenduste kohaselt karistati J. Kolesnikovi eelnimetatud käskkirjaga alusetult noomitusega ning jäeti tema käskkirja peale esitatud vaie ebaõiglaselt rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtu 12. oktoobri 2011. a määrusega tagastati J. Kolesnikovi kaebus kohustamisnõuete osas ning vanglaametnike vastutusele võtmise nõude osas.

Sama määrusega vabastas Tartu Halduskohus J. Kolesnikovi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

3. Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2012. a otsusega jäeti J. Kolesnikovi kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaevatav käskkiri õiguspärane, kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ning puuduvad alused haldusakti tühistamiseks. Vaideotsuse tegemisega on viivitatud, kuid nimetatud asjaoluga ei ole kahjustatud kaebaja õigusi, kuna kaebaja on saanud oma õigusi realiseerida kohtus õigeaegselt.

4. J. Kolesnikov esitas 6. veebruaril 2011 apellatsioonkaebuse, milles palus rahuldada kõik tema halduskohtule esitatud kaebuse nõuded.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Et Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses esitas J. Kolesnikov lisaks vangla käskkirja ja vaideotsuse tühistamisnõudele ka kohustamisnõuded vanglaametnike vastutusele võtmiseks, äravõetud pudelikorkide tagastamiseks ning J. Kolesnikovi igapäevaselt treeninguseadmetega saali viimiseks, käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud taotlust „rahuldada kõik J. Kolesnikovi kaebuse 12 punkti, mida ta halduskohtule kirjeldas“ eeltoodud nõuetena.

6. HKMS § 180 lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul on õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele. HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Eelnevast tulenevalt saab ringkonnakohus käesoleva apellatsioonimenetluse raames menetleda J. Kolesnikovi apellatsioonkaebust Tartu Vangla 15. aprilli 2011. a käskkirja nr 1-4/1029 ja 13. juuli 2011. a vaideotsuse nr E5 245-4 tühistamise nõuete osas.

Kuigi Tartu Ringkonnakohus on 2. mai 2012. a määrusega rahuldanud osaliselt J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12. oktoobri määruse peale ning saatnud kaebuse äravõetud pudelikorkide tagastamiseks kohustamise nõude osas menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule, ei saa ringkonnakohus käesoleva apellatsioonimenetluse raames läbi vaadata nõudeid, mida halduskohus ei ole veel lahendanud. Seetõttu tagastab ringkonnakohus

J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuse eelnevalt märgitud kohustamisnõuete osas.

7. Tartu Halduskohus on J. Kolesnikovi 12. oktoobri 2011. a määrusega riigilõivu tasumisest vabastanud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 114 lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Samas näeb HKMS § 114 lg 2 ette, et kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud.

8. Kontrollides eeltoodu põhjal, kas J. Kolesnikovile menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, leiab ringkonnakohus, et jätkuv menetlusabi andmine J. Kolesnikovile riigilõivu tasumisest vabastamise näol ei ole põhjendatud. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. J. Kolesnikovi vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek XXX,XX eurot, millest peeti seaduse kohaselt kinni XXX,XX eurot. Ringkonnakohus loeb J. Kolesnikovi mõistlikuks kuluks eluasemele sellel perioodil elektrienergia eest tasutud X,X eurot. Muude kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on J. Kolesnikovi menetlusabi andmisel arvestatavaks sissetulekuks apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul XX,X eurot (XXX,XX-XXX,XX-X,X), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks XX,XX eurot (XX,X:4x2). Käesoleva asja menetluskulud J. Kolesnikovi jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (XX,XX eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

9. HKMS § 117 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud. Käesoleval juhul on menetlusabi saamise tingimused J. Kolesnikovi puhul ära langenud ning esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine ei ole lubatud. Seetõttu ei jätka ringkonnakohus Tartu Halduskohtu poolt J. Kolesnikovile antud menetlusabi riigilõivust vabastamise näol.

10. HKMS § 116 lg 6 kohaselt annab kohus pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist riigilõivu tasumiseks mõistliku tähtaja, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja anda

J. Kolesnikovile riigilõivu tasumiseks 10-päevane tähtaeg määruse jõustumisest arvates.

11. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank’is või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Ringkonnakohtu viitenumbriga 2900072783.

12. Kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene