2-12-3948/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21.mai 2012.a . Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-12-3948 Tsiviilasi

A. M. J. M. K. M. väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: A. M. xxxxxxxxxxxx xxxx x-xx xxxxx xxxxx

J. M. xxxxxxxxxxxx xxxx x-xx xxxxx xxxxx Seaduslik esindaja: I. M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx xxxxx xxxxx; E-post:
xxxxxx: x. x. , elukoht xxxxx xx-xx xxxxx; E- post: Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista K. M. kohtuotsuse tegemisest, s.o. 21.maist 2012 elatis alaealiste laste A. M. xxxxxxxxxxx) ja J. M. xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni.

2. Määrata kindlaks igakuise elatise suurus ühele lapsele 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Määrata, et elatise maksmine toimub raha perioodilise ülekandmisega laste seadusliku esindaja I. M. nr. 221026091665 järgneva kalendrikuu eest ette selliselt, et hiljemalt kuu viimaseks päevaks oleks üle kantud kogu elatise summa (käesoleval ajal kokku 290 eurot).

4. Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 21.maist 2012.a.

2 (6) Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on kostja K. M. .12.2000.a. sündinud J. M. xx.xx.xxxx.x. sündinud A.

M. . Kostja oli laste ema I. M. alates xx.xx.xxxx abielu lahutamiseni xx.xx.xxxx.x. Lapsed elavad pärast nende vanemate abielu lahutamist koos I. M. , xxxx x-x korteris. Vanemad ei ole saavutanud kokkulepet lastele elatise maksmise osas.

I. M. sissetuleku moodustavad riiklik peretoetus (lasteraha) 95,90 eurot, J. M. raske puudega makstav puudega isiku sotsiaaltoetus 80,55 eurot ning I.M. xx.xx.xxxx.x. sündinud poja, kelle isa ei ole kostja – D. B. sotsiaaltoetus seoses keskmise puudega – 69,04 eurot. I.M. ei tööta , kuna ta ei ole leidnud osalise koormusega tööd, mis võimaldaks hoolitseda kahe puudega lapse eest.

Hagiavalduses esitatud laste vajadustele antud hinnangu kohaselt on igakuised kulutused kahe lapse kasvatamiseks 787 eurot, sealhulgas kulutused toidule 175 eurot, riietele ja jalanõudele

80 eurot, tervishoiule 80 eurot (sisaldab J. M. ravi), laste arendamisele ja vaba aja sisustamisele (treeningud, kinos käimine) 187 eurot. Neil asjaoludel taotles I. M. seadusliku esindajana kostjalt igakuise elatise väljamõistmist 600 euro ulatuses ning tagasiulatuvalt 2011.a. detsembrikuu ja 2012.a. jaanuarikuu eest 170 euro väljamõistmist, s.o kostja poolt alla seaduses sätestatud minimaalse elatise (290 eurot) tasutud summa.

Kostja vastuväited ja hagejate arvamus esitatud vastuväidete kohta

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile (tl.20-21) leiab, et hagejaid esindav I. M. kohtu poole pöördunud alusetult, kuna kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust rikkunud. Alates I.M. kooselu lõppemisest 01.02.2011 on K.M. teinud I.M. kontole ülekandeid kokku 6500 euro ulatuses ehk üle 500 euro kuus. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud väitega, et kahele lapsele määratud puuded takistavad I.M. leida tööd ja sellega anda ka omapoolne panus laste ülalpidamisse. Puudega lapsed õpivad tavakoolis ning ei vaja igapäevast puudest tingitud hooldamist. Töö leidmisel on takistuseks pigem kvalifikatsiooni ja haridustaseme puudumine.

Kostja on esitanud vastuväite hagis taotletud elatise suurusele, kuna tema majanduslik seisund ei võimalda taotletud ulatuses elatist maksta. Kostjal on võimalik maksta elatist vaid seaduses sätestatud alammääras. 2009 ja 2010.a. teostati kostjale kaks seljaoperatsiooni ning 2010.a. diagnoositi luutuberkuloos, millega seoses ta viibis ravil Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kuni 31.10.2011 oli kostjal kindlaks tehtud töövõimetus 100 % ulatuses ning sügav puue, käesoleval ajal on ta 80 % töövõimetu, keskmise puudega isik. Sellest tulenevalt töötab kostja osalise koormusega ning tema igakuised regulaarsed sissetulekud koos pensioni ja puudega isiku sotsiaaltoetusega on 599,48 eurot.

Kostja vaidleb vastu elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt 2011.a. detsembrikuu ja 2012.a. jaanuarikuu eest 170 euro ulatuses, kuna pärast kooselu lõppemist on kostja osa võtnud laste ülalpidamisest ka muul moel, kui igakuise elatise maksmine. I.M. koos kolme lapsega elab K.

M. vanematele kuuluvas korteris, kostja tasub nimetatud korteri laenumaksed, kommunaalning elektriarved. Alates 01.02.2012 on keskmine kostja poolt tasutud kommunaalteenuste ja elektri kasutamise eest tasutud summa 166,37 eurot kuus. Kuni 2011.a. lõpuni hüvitas K.M.

3 (6) korteri interneti ja kaabeltelevisiooni teenuste arved – keskmiselt 43,35 eurot kuus ning I. M. laste mobiiltelefonide kasutamise arved. Kokku on kostja igakuuliselt lisaks elatisele tasunud teenuste eest, mida kasutavad lapsed ja nendega koos elav vanem ca 254 eurot. Lisaks sellele kandis kostja regulaarselt I. M. varasemast kooselust – D. arvele taskuraha – keskmiselt 18 eurot kuus.

Eeltoodud ulatuses laste ülalpidamisest osavõtt oli kostjal võimalik tänu varem kogutud säästudele ning vanemate ja sõprade toetusele, käesoleval ajal ei ole kostjal enam võimalik sellises ulatuses laste ülalpidamisest osa võtta. 2011.a. detsembrikuus ning 2012.a. jaanuarikuus oli kostja haiguslehel ja puhkusel ning tema sissetulekud olid varasemast väiksemad, mistõttu on ta elatist andnud oma võimaluste piires.

Pärast kostja vastusega tutvumist on hagejate esindaja I. M. nõuet muutnud, taotledes elatise väljamõistmist vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatule, s.o. pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tl.34). Nimetatud ulatuses elatise kandmist taotleb

I. M. kui laste seadusliku esindaja arvele. Summasid, millised kostja kannab vahetult laste arvetele ei tuleks lugeda elatiseks, vaid nende näol on tegemist kostja kingitusega lastele.

Pärast kohtu poolt tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamise määramist (tl.35) on kostja esitanud täiendused oma varasemale hagivastusele (tl.38-39). K.M. soovib tasuda elatise summa mitte igakuulise vaid iganädalase maksena, kuna ta ei usu lastega koos elava vanema võimesse tulusid ja kulusid ühe kuu ulatuses planeerida. Iganädalane makse võimaldab tagada laste põhivajaduste rahuldamise. K.M. soovib, et kohus arvestaks elatise väljamõistmisel, et mõjuval põhjusel võib vastavalt PKS § 100 lg 1 ülalpidamist anda ka muul viisil kui raha perioodilise maksmisega. Kostja taotleb, et kohus arvestaks elatise hulka ka igakuise korteriühistule „Aasa 7“ tehtava makse korteri kommunaalteenuste eest (keskmiselt 125,62 eurot kuus) , Eesti Energiale korteri elektri kasutamise eest tasutud maksed (keskmiselt 33,03 eurot kuus) ning korteri ostmiseks võetud eluasemelaenu igakuise tagasimakse 148,92 eurot kuus.

Elatise väljamõistmisel tuleks arvestada ka asjaoluga, et J. M. V. K. ja elab nädala sees sealses õpilaskodus ning tema sealsed elamisja toitlustuskulud katab Põlva Linnavalitsus. Sellega seoses on I.M. kulutused laste ülalpidamisele vähenenud. Ka I.M. oleks nüüd võimalik asuda täiskohaga tööle, et anda omapoolne panus laste ülalpidamisse, sest ta ei pea enam tegelema sel määral kui varem J. M. ja käitumisprobleemidega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna nii hageja kui ka kostja on andnud kirjalikuks menetluseks nõusoleku. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole küll tõendatud, et kostja on jätnud oma ülalpidamiskohustuse täitmata, kuid kuna nii hagejate esindaja kui kostja on kohtule esitatud kirjalikes avaldustes kinnitanud, et neil on kohtuvälise kokkuleppe saavutamine elatise küsimuses ebaõnnestunud, siis on kohtu poole pöördumine põhjendatud. Sisuliselt vaidlevad pooled ülalpidamise ulatuse ja selle andmise viisi üle.

Elatise väljamõistmisel juhindub kohus PKS §-dest 96, 97 p 1, 99, 100 ja 101.

4 (6) Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

Sünnitunnistustega (tl.8-15, originaalid ja tõlked läti keelest) on tõendatud, et J. M. on sündinud xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. L. D. A. M. .xxxx xxxx.x. L. D. nende vanemad on K. M.

I. O. . Eesti rahvastikuregistris on hagejate nimed J. M. A. M. .41-42). Kohtule on esitatud abielutunnistus (tl.6) millest nähtub, et hagejate vanemad I. O. ja K. M. abiellunud 05.veebruaril 2005 ning I.O. perekonnanimi pärast abiellumist on M. . Abielu on lahutatud (tl.7)poolt on esitatud tema kontoväljavõtted Sampo Pangast (tl.22-28, 40), tõendamaks lastega seotud kulutuste katmist ning kostja sissetulekuid. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 13.10.2011 otsusega nr.791214 (tl.29) on K. M. kindlaks tehtud osaline töövõimetus 80 % ulatuses, kestusega kaks aastat ning otsusega nr. 791215 (tl.30) tuvastatud keskmine puue. Nimetatud tõendite alusel on võimalik tuvastatuks lugeda kostja poolt kirjalikes vastustes esiletoodud asjaolude esinemise: - kostja keskmine kuusissetulek töötasu näol viimase aasta jooksul on ca 250,70 eurot, vastuses hagile on kostja kinnitanud, et tema igakuine sissetulek palga, pensioni ja sotsiaaltoetuse näol on kokku 599,48 eurot; - kostja on tasunud xxxx x-x seotud lepingu alusel E. E. viimase aasta jooksul keskmiselt 33 eurot kuus, Elion Ettevõtted AS arveid keskmiselt 27 eurot kuus, Elisa Eesti AS arveid keskmiselt 43 eurot kuus ning korteriühistu xxxx x 126 eurot kuus; - kostja on alates 08.02.2011 – 05.03.2012 kandnud I. M. selgitusega toetus, lasteraha kokku 6500 eurot, s.o keskmiselt 464 eurot kuus; -

K. M. ajavahemikul 17.04.2011-22.02.2012 teinud ülekandeid D. kontole, selgitusega taskuraha, kokku 202 eurot; - kostja igakuine laenumakse koos intressiga on viimase aasta jooksul olnud ca 144 eurot.

Hinnates esitatud tõendeid, on kohus seisukohal, et puudub alus kostjalt elatise, summas 170 eurot väljamõistmiseks tagasiulatuvalt 2011.a. detsembrikuu ja 2012.a. jaanuarikuu eest, vaatamata asjaolule, et nimetatud kuudel on kostja I. M. kandnud lasterahana vaid 220 eurot kuus, s.o väiksema summa, kui PKS § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalne igakuine elatis kahele lapsele (käesoleval ajal 290 eurot, võttes aluseks kuupalga alammäära alates 01.01.2012). Kostja on nimetatud kuudel võtnud osa laste ülalpidamisest ka muul viisil – tasudes korteri xxxx x-x arved korteriühistule ning elektrienergia kasutamise arved E. E. -le. Nimetatud maksed 2011.a. detsembrikuu ja 2012.a. jaanuarikuu eest kokku moodustavad 371 eurot. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et xxxx x-x kasutab I. M. alaealiste lastega.

5 (6) Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis alaealistele lastele J. M. A. M. alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni PKS § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses, s.o seaduses sätestatud minimaalmääras (käesoleval ajal 145 eurot ühele lapsele). Kostja on vastuses hagile sisuliselt tunnistanud nõuet elatise maksmiseks seadusest tulenevas miinimumi ulatuses („tulenevalt minu majanduslikust seisust ei ole mul võimalik maksta rohkem kui seadusest tulenev miinimum“ , tl.20 pöördel). Ka hagejate esindaja on oma kirjalikus arvamuses kostja vastus kohta (tl.34) aktsepteerinud elatist PKS § 101 lõige 1 alusel. Seega on võimalik järeldada, et pooltel ei ole vaidlust igakuise elatise suuruse üle. Vastavalt senisele kohtupraktikale ei analüüsi kohus minimaalmääras elatise väljamõistmisel õigustatud isikute vajadusi ning alaealiste ülalpeetavate kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 2.lõike alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub, kui muudetakse selle aluseks olevat Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalka) selliselt, et elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui pool miinimumpalka.

K.M. on esile toonud asjaolu, et lapsi kasvatav vanem I.M. võimed majanduslikult mõelda ja rahaga ümber käia ei ole väga kõrged. Seetõttu soovib ta lastele elatist maksta ka edaspidi iganädalaste maksetena, et oleks tagatud pidevalt laste vajaduste rahuldamine. Kuigi K.M. ei ole esitanud mitte mingisuguseid tõendeid laste ema eelnimetatud omaduste tõendamiseks, on kohtu hinnangul elatise maksmine sellisel viisil võimalik, ilma, et kohus peaks elatise maksmise määrama lühemate perioodide kaupa kui kalendrikuu. Kuna tulenevalt PKS §-st 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, võib kostja järgneva kuu elatist maksta eelneval kuul mitme maksena, arvestades, et kuu lõpuks oleks järgneva kuu elatisraha vanemale kelle juures lapsed elavad, üle kantud.

Seonduvalt K.M. taotlusega arvata elatise hulka ka tema poolt tasutud hagejate ja I.M. valduses oleva elamispinnaga seotud maksed, märgib kohus, et nimetatud maksete tasumise kohustus tuleneb kostja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingutest. Kuigi kostja ei ole kohtule ühtegi sellist lepingut esitanud, nähtub tema kirjalikest seisukohtadest, et xxxx x-x korteriomand kuulub K.M. vanematele. Korteriomandiga seotud maksete tasumise kohustus on seadusest tulenevalt selle omanikel. K.M. on tasunud ka eluasemelaenu makseid, millest võib järeldada, et ta on vastava lepingu järgi selleks kohustatud. I.M. ei lasu kohtule esitatud asjaolude alusel nimetatud maksete tasumise kohustusi. I.M. lepingulistest kohustustest tasub K.M. AS Elioniga sõlmitud lepingust tulenevaid arveid.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu peaks kohus määrama ülalpidamise andmise alaealistele lastele vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule muul viisil, kui raha perioodilise maksmisena. Kui kostja majanduslik seisund võimaldab, siis ei ole ta piiratud oma alaealistele lastele ülalpidamise andmisel igakuise elatisega, ta võib neid ka muul viisil toetada, näiteks tasudes nende elamispinnakulusid. Kuid raha perioodiline maksmine on vajalik selleks, et oleks tagatud laste igapäevaste elementaarsete vajaduste rahuldamine.

Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

6 (6) Epp Tombak

Kohtunik