2-10-36665/51 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada osaühingu EE(hageja) ja AS-i MT(kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Pooled selgitavad, et nad on jätkuvalt lahkarvamusel 27.06.2008 töövõtulepingust tulenevate küsimuste osas selle kohta, kas XXXkaubanduskeskuse katuse ehitustööd on teostatud nõuetekohaselt. Hageja leiab, et kõnealune katus on ehitatud heal ehitustehnilisel tasemel ja vastab lepingutingimustele. Kostja on teistsugusel arvamusel. 1.2. Siiski on pooled pragmaatilistest kaalutlustest lähtudes otsustanud sõlmida kompromissi, mille kohaselt kostja tasub hagejale 8 200 (kaheksa tuhat kakssada) eurot. Nimetatud rahasumma kuulub tasumisele ühekordse maksena hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (SEB Pank) 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumisest. 1.3. Muus osas ei ole pooltel üksteise vastu seonduvalt XXX objektiga mingisuguseid täiendavaid pretensioone. 1.4. Kummagi poole menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.5. Pooled lühendavad kohtumääruse peale, millega kohus käesoleva kompromissilepingu kinnitab, määruskaebuse esitamise tähtaega tööpäevani.
Legislator headnote
AI generated2-10-36665/51 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Full text
2-10-36665
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht
23. mai 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-36665 Tsiviilasi Osaühingu EEhagi AS-i MT vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes Tsiviilasja hind
13 343.94 eurot Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja osaühing EE(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige RK Hageja lepinguline esindaja RK Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas, Ahtri 6A, 10151 Tallinn, elektronpost karl.haavasalu@varul.com) Kostja AS MT(regitrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Saare (Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN, Niguliste 4, 10130 Tallinn, elektronpost tallinn@lawin.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 21.05.2012.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja RK, lepingulised esindajad RK ja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Saare
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada osaühingu EE(hageja) ja AS-i MT(kostja, koos pooled) vahel sõlmitud
2-10-36665
kompromiss alljärgnevas: 1.1. Pooled selgitavad, et nad on jätkuvalt lahkarvamusel 27.06.2008 töövõtulepingust tulenevate küsimuste osas selle kohta, kas XXXkaubanduskeskuse katuse ehitustööd on teostatud nõuetekohaselt. Hageja leiab, et kõnealune katus on ehitatud heal ehitustehnilisel tasemel ja vastab lepingutingimustele. Kostja on teistsugusel arvamusel. 1.2. Siiski on pooled pragmaatilistest kaalutlustest lähtudes otsustanud sõlmida kompromissi, mille kohaselt kostja tasub hagejale 8 200 (kaheksa tuhat kakssada) eurot. Nimetatud rahasumma kuulub tasumisele ühekordse maksena hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (SEB Pank) 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumisest. 1.3. Muus osas ei ole pooltel üksteise vastu seonduvalt XXX objektiga mingisuguseid täiendavaid pretensioone. 1.4. Kummagi poole menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.5. Pooled lühendavad kohtumääruse peale, millega kohus käesoleva kompromissilepingu kinnitab, määruskaebuse esitamise tähtaega tööpäevani.
2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-10-36665 menetlus.
3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist osaühingule EE pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 719.01 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
5. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist AS-ile MT ekspertiisiga seotud kulude ettemaks 1 280 eurot arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis.
6. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
1. Osaühing EE(hageja) esitas 30.07.2010 maakohtule hagi AS-i MT(kostja) vastu võlgnevuse
193 187.24 krooni, asjatundja arvamuse koostamise tasu 15 600 krooni, viivise ja lisanduva
2-10-36665
viivise saamiseks. Täiendavates menetlusdokumentides hageja täpsustas, et tegemist on kahju hüvitamise nõudega, millele lisandub seadusjärgne viivis kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja on rikkunud 27.06.2008 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut ning alusetult realiseerinud garantii.
Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on rikkunud töövõtulepingut ning kostjal oli õigus esitada nõue pangale garantii realiseerimiseks.
21.05.2012 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu ning esitasid selle kohtule kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Ühes kompromissilepinguga esitas hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks ning kostja esitas taotluse ettemakstud ekspertiisiga seotud kulu tagastamiseks.
Kohtu põhjendused
2. Kohtule esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
3. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
4. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
5. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 27.07.2010 (maksekorraldus nr 6165) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 22 500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust summas 719.01 eurot (11 250
2-10-36665
krooni). Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
6. Kohus leiab, et kostja taotlus ekspertiisi tegemisega tekkida võivate kulude ettemaksu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. 03.05.2011 määrusega kohustas kohus kostjat maksma ette ekspertiisi tegemisega tekkida võivad kulud 1 280 eurot. TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4-6 sätestatud korras. Kostja on tasunud 05.05.2011 (maksekorraldus 559) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S filiaalis, viitenumber 3100057358, ettemaksu 1 280 eurot. Menetlusväline isik KKOÜ ei ole kulude hüvitamise nõuet esitanud, mistõttu kuulub ettemaks tagastamisele.
7. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppest jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Meeli Kaur kohtunik