3-11-2629/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2629 Haldusasi Raul Kivi kaebus Kõlleste Vallavalitsusele maa erastamistoimingute läbiviimiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja Kõlleste Vallavalitsuse poolt

6. augustil 1996 välja antud kasutusloa nr 67 kehtivuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. novembri 2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raul Kivi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Raul Kivi Vastustaja Kõlleste Vallavalitsus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 22. novembri 2011. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raul Kivi esitas 9. novembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Kõlleste Vallavalitsust kaebajale XXX asuvate ehitiste (elamu, kõrvalhoone, saun) kuuluvate hoonete juurde maa erastamise eeltoimingute läbiviimiseks. Kaebuses palus R. Kivi tuvastada ka Kõlleste Vallavalitsuse poolt 6. augustil 1996 saunale välja antud kasutusloa nr 67 kehtivus. Kaebuse kohaselt sai kaebaja ehitiste omanikuks ennast antud hoonete omanikuks pidanud E.K. 26. märtsil 2004 sõlmitud kinkelepingu alusel. R. Kivi esitas XXX asuvate ehitiste (elamu, kõrvalhoone, saun) omanikuna Kõlleste Vallavalitsusele 29. märtsil 2004 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Vallavalitsus ei ole aga taotluse osas teinud ühtegi toimingut ega võtnud taotluse osas selget seisukohta.

Vallavalitsuse poolt kaebaja teabenõudele esitatud vastusest sai kaebaja teada, et tema poolt kinkelepinguga omandatud saun paikneb Kõlleste Vallavalitsuse 2. septembri 1996. a korralduse nr 208 alusel õigusjärgsetele omanikele tagastatud maal (XXX kinnistu). Kaebaja vaidlustas korralduse nr 208 halduskohtus (haldusasi nr 3-04-385) ning E.K. esitas sauna omandiõiguse tunnustamise hagi tsiviilkohtusse (tsiviilasi nr 2-05-17666), kuid kohtu ekslike järelduste ja Kõlleste Vallavalitsuse esitatud teadvalt valede faktiväidete tõttu jäeti hagi rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtu 22. novembri 2011. a määrusega tagastati R. Kivi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et Kõlleste Vallavalitsus teostaks taotletud maa erastamise eeltoimingud. Jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-04-385 jäeti R. Kivi kaebus korralduse nr 208 tühistamise nõudes rahuldamata. Jõustunud on ka kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-17666, millega jäeti rahuldamata hagi E.K. omandiõiguse tunnustamiseks vaidlusalusele saunale. Jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et vaidlusaluse sauna omanik on A.L. .

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. R. Kivi esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22. novembri 2011. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused:

a) Halduskohus on kaebust valesti tõlgendanud, viidates määruses haldusakti tühistamise sättele (HKMS § 6 lg 2 p 1). Kaebaja on esitanud kohustamisja tuvastamiskaebuse, mitte tühistamiskaebuse. Kaebuse eesmärgiks on, et vastustaja teeks maa erastamise eeltoimingud ning hindaks ümber sauna kasutusloa kehtivuse küsimuse.

b) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudub antud juhul kaebeõigus. Kõlleste vallas, XXX külas asuvad kolm ehitusregistri andmetel R. Kivile kuuluvat hoonet, millest vähemalt kahe osas (elumaja ja kõrvalhoone) puudub igasugune õiguslik vaidlus. Kaebaja on esitanud avalduse maa erastamiseks talle kuuluvate hoonete juurde ning maareformi seaduse kohaselt on kaebajal õigus erastada elamu juurde vähemalt 2 ha maad. Vallavalitsus ei ole kaebaja maa erastamise taotluse osas teinud mitte ühtegi toimingut ega võtnud taotluse osas selget seisukohta. Kõlleste Vallavalitsus on kohustatud väljastama seadusliku lähteülesande erastatava maa piiride väljamõõtmiseks ja kaardistamiseks. Vallavalitsusel on sealjuures õigus ja kohustus tühistada vajadusel erastamist takistavad seadusega vastuolus olevad maa tagastamise korraldused. Seega on kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse.

c) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kuna R. Kivil puudub kaebeõigus korralduse nr 208 peale, siis puudub tal ka kaebeõigus sauna kasutusloa kehtivuse tuvastamise nõudes. HKMS § 7 lg 1 toimeala ei piirdu pelgalt isikute ringiga, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Kaebajal on põhjendatud huvi esitada sauna kasutusloa kehtivuse tuvastamise nõue.

4. Kõlleste Vallavalitsus vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et halduskohus tagastas R. Kivi kaebuse põhjendatult. Vallavalitsus nõustub halduskohtu määruses toodud seisukohtadega ning märgib vastuseks määruskaebusele järgmist:

a) Tulenevalt tsiviilasjas nr 2-05-17666 tehtud jõustunud kohtuotsusest ei ole E.K. olnud XXX kinnistul paikneva sauna omanik, kasutusluba nr 67 ning sauna kinkimine R. Kivile

26. märtsi 2004. a kinkelepinguga on tühised.

b) Puudub lõplik kohtulahend korralduse nr 208 õiguspärasuse ning kehtivuse osas. Enne menetluse lõppemist haldusasjas nr 3-04-385 ei ole maa erastamistoimingute tegemine

R. Kivile kuuluvate hoonete juurde võimalik. Sauna aluse maa erastamise eeltoimingute tegemine pole võimalik, kuna kinnistu, millel saun asub ei ole R. Kivi omandis.

5. R. Kivi täiendavas seisukohas leitakse, et vallavalitsuse vastuses toodud seisukohad on ekslikud. HKMS § 60 ei vabasta halduskohtumenetluses pooli kohustusest tõendada asjaolusid, millel tuginevad tema vastuväited. HKMS § 65 kohaselt ei ole halduskohtul õigust tugineda tsiviilkohtumenetluses kogutud tõenditele. Seega ei saa lugeda mingeid asjaolusid eelmise kohtumenetlusega tuvastatuks või lugeda menetlusosaline tõendamiskoormusest vabastatuks varasema kohtuotsusega tuvastatud asjaolude osas. Kõlleste Vallavalitsus ei olnud tsiviilasjas nr 2-05-17666 menetlusosaliseks ning on eelnevas menetluses esitanud teadlikult moonutatud ja valesid väiteid. Vallavalitsuse väide sauna kasutusloa tühisuse osas on paljasõnaline. Ebaõige on vallavalitsuse seisukoht haldusasja nr 3-04-385 osas. Riigikohus lahendas haldusasjas nr 3-04-385 kassatsiooni menetlusse võtmise määrusega ca 3 kuud enne vallavalitsuse vastuse esitamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kohaldanud HKMKS § 11 lg 31 p-i 5 ebaselges õiguslikus küsimuses, ja ilma, et oleksid selged asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Riigikohus on HKMS § 11 lg 31 p-i 5 kohaldamisega seoses märkinud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud (RKHKm 3-3-1-20-10, p 11).

8. Halduskohtu määruse paikapidavuses ainult selles toodud põhjendustel on võimalik kahelda juba järgmistel põhjustel.

Kaebusest on võimalik järeldada, nagu sooviks kaebaja ka Kõlleste Vallavalitsuse 6. augusti 1996. a kasutusloa kehtivuse tuvastamist. Halduskohtu määruses ei ole üldse analüüsitud, kas see nõue on eraldiseisev nõue ja kas see nõue oleks samuti perspektiivitu. Vaidlus haldusakti kehtivuse üle on vaidlus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu tuvastamiseks ning sellise vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses (HKMS vr § 6 lg 3 p 3). Sealjuures ei ole halduskohus seotud sellele haldusaktile teiste organite, sealhulgas tsiviilkohtu poolt antud hinnanguga.

Kaebaja väidete kohaselt on lisaks saunale lahtine ka muude hoonete juurde maa erastamise küsimus, mis paiknevad vallasasjadena reformimata riigimaal. Halduskohtu määruses käsitletakse peamiselt vaid sauna õigusliku staatusega seonduvat, kuid ringkonnakohus ei leia sealt põhjendusi seoses muude hoonete juurde maa erastamise võimatusega.

Välja on selgitamata ka kaebaja väite õigsus, mille kohaselt ei ole tema 2004. aastal esitatud maa erastamise avalduse osas üldse seisukohta võetud. Haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile esitatud taotluse või avalduse osas haldusorgani seisukoha saamine on isiku subjektiivne õigus, mis võib olla halduskohtus kaitstav.

9. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad juba ainuüksi need küsitavused sellele, et halduskohus on ebaselges ja keerukas vaidluses HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisega eksinud Riigikohtu ülalviidatud seisukohtade vastu. Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

Agu Timmi Maili Lokk Einar Vene