3-12-733/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

18. mail 2012. a., Tallinn Haldusasja number 3-12-733 Haldusasi M Lu kaebus vandetõlgi eksami komisjoni 19.12.2012 protokollilise otsuse ning 02.02.2012 vaideotsuse nr 14-3/1374 tühistamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine haldusasja menetlusse võetud ning menetlusse võtmata osas RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus M Lu kaebuses vandetõlgi eksami komisjoni 19.12.2012 protokollilise otsuse ning 02.02.2012 vaideotsuse nr. 14-3/1374 tühistamise nõudes kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu.

2. Lõpetada menetlus M Lu kaebuses vandetõlgi eksami komisjoni 07.03.2012 vaide tagastamise otsuse nr. 14-3/2597 tühistamise nõudes seoses kaebusest loobumisega enne kaebuse menetlusse võtmist.

3. Tagastada M Lule haldusasjas tasutud riigilõiv 31,94 eurot AS Swedbank kontole nr. XXX pärast käesoleva määruse jõustumist (vt määruse motiveeriva osa p 9).

4. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast Tallinna Halduskohtu kaudu. Asjaolud ning poolte seisukohad

1. 09.04.2012 saabus kohtule M Lu kaebus 19.12.2012 vandetõlgi eksamitulemuste tühistamiseks eesti-vene keelesuuna tõlkimisja toimetamisülesande osas ning vene-eesti keelesuuna tõlkimisülesande osas, Justiitsministeeriumi 02.02.2012 vaideotsuse nr. 14-3/1374 ja 07.03.2012 vaide tagastamise otsuse nr. 14-3/2597 tühistamise nõudes ning vandetõlgi eksamikomisjoni kohustamiseks uue otsuse tegemiseks vaidlustatud ülesannete osas.

2

2. Tallinna Halduskohus jättis 11. aprilli 2012 määrusega kaebuse käiguta. Kohu asus seisukohale, et kaebus 19.12.2012 vandetõlgi eksamitulemuste ning Justiitsministeeriumi 02.02.2012 vaideotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks on esitatud kaebetähtaega rikkudes, mistõttu tuleb kaebajal esitada kohtule taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning selgitada kaebetähtaja järgimata jätmise põhjuseid.

3. 18.04.2012 saabus kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles kaebaja palub kohtul ennistada vandetõlgi eksami komisjoni otsuse ning vaideotsuse tähtaeg. Kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks oli kaebaja põhjendatud ootus, et vaidlus komisjoniga õnnestub lahendada kohtusse pöördumata. Asjaolust, et vaidekomisjon oli märkimisväärses ulatuses kaebaja põhjendustega arvestanud, järeldas kaebaja, et komisjon on valmis koostööd tegema ning puudub vajadus aega ja riigi ressurssi kulutavaks kohtumenetluseks. Kaebajale jäänud muljet, et komisjon on valmis tegema koostööd korrektse lahendi koostamiseks asjas, kinnitas vaidlustamisviite puudumine. Eeltoodu andis kaebajale alust arvata, et täiendavate märkuste esitamisel parandab komisjon vead oma põhjendustes ning kaebaja saab kujundada omapoolse seisukoha komisjoni hinnangute suhtes. Sisuliselt tahtis kaebaja, et komisjon teeks asjas nõuetekohase vaideotsuse. Komisjoni keeldumine edasisest koostööst tuli kaebajale üllatusena. Komisjonile oleks pidanud olema ilmne, et vaideotsus sisaldab mitmeid puudusi. Riigikohus on otsuse 3-3-1-16-06 punktis 7 märkinud, et vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kaebetähtaja möödalaskmine on antud juhul seotud just vaidlustamisviite puudumisega komisjoni vaideotsuses. Olukorras, kus vaidlustamisviidet ei olnud esitatud ka algses otsuses ning komisjon oli osaliselt järginud vaides esitatud põhjendeid, tekkis kaebajal põhjendatud ootus, et vaidlus õnnestub lahendada ilma kohtusse pöördumata. Kaebaja loobus nõudest tühistada vandetõlgi eksami komisjoni otsus vaide tagastamise kohta.

4. 19.04.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse vandetõlgi eksami komisjoni 19.12.2012 protokollilise otsuse ning 02.02.2012 vaideotsuse nr. 14-3/1374 tühistamise nõudes. Vastustajaks määratud vandetõlgi eksami komisjon pidi kohtule esitama hiljemalt 18. maiks 2012. a kirjaliku seletuse kaebuse kohta ning seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.

5. 16.02.2012 seletuses kohtule leidis vastustaja, et puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja möödalaskmine ei saa olla tingitud vaidlustamisviite puudumisest, kuna kaebaja oli vaatamata sellele teadlik oma õigusest vandetõlgi eksami tulemusi kohtus vaidlustada. Vastustaja teavitas kaebajat eksamitulemustest 19. detsembril 2011 e-posti teel. Skaneeritud ärakiri parandatud eksamitöödest edastati kaebajale 22. detsembril 2011. Kaebaja viivitas vaide esitamisega eksamitulemuste peale nii kaua kui võimalik ja esitas vaide 23. jaanuaril 2012. a. Vastustaja edastas kaebajale vaideotsuse 2. veebruaril 2012. a. Kaebaja otsustas esitada uue vaide vaideotsuse peale, kuna käsitas 2. veebruari 2012. a. vaideotsust uue haldusaktina. Ka selle vaide esitamisega viivitas kaebaja viimase hetkeni. Kaebaja esitas uue vaide 5. märtsil 2012. a kell 23.58. Kuna HMS ei anna võimalust juba tehtud vaideotsuse peale vaiet esitada, oli vastustaja HMS § 79 lõike 1 punkti 1 kohaselt kohustatud vaide tagastama. Kaebaja väide vaidlustamisviite puudumisest tingitud kaebetähtaja möödalaskmisest ei ole tõsiselt võetava seetõttu,. et kaebaja on 7. jaanuaril 2003. a esitanud vaide nii inglise kui vene keele vandetõlgi eksami tulemuste peale. Pärast vaideotsuse saamist pöördus kaebaja nimetatud eksamitulemuste ja vaideotsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtusse. Samuti on kaebaja taotlenud tähtaja ennistamist Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2003. a otsusele esitatud apellatsioonkaebuse esitamisel, millest saab järeldada, et

3 kaebaja omab kohtusse pöördumise kogemust ja on õigusteadmistega isik. Kaebaja käitumine viitab sellele, et ta ei ole oma õigusi heauskselt kasutanud.

Kohtu seisukoht

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine

6. Kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist kahel põhjusel: 1) komisjoni protokollilises otsuses ning vaideotsuses puudusid vaidlustamisviited; 2) kaebajal oli lootus lahendada vaidlus komisjoniga kohtuväliselt.

7. Kohus nõustub kaebajaga selles, et Riigikohtu praktika kohaselt võib vaidlustamisviite puudumine haldusaktis olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui tähtaja möödalaskmine oli sellest tingitud või kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2011 määrus asjas nr. 3-3-1-100-10 p 20 ning 9. mai 2007. a. määrus asjas nr. 3-3-1-23-07, p 13; 20.03.2006 määrus asjas nr. 3-3-1-16-06, p 7). Seega ei too vaidlustamisviite puudumine automaatselt kaasa kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Kohus peab igal konkreetsel juhul hindama, kas vaidlustamisviite puudumine vaideotsuses põhjustas kaebetähtaja möödalaskmise (vt määruse nr. 3-3-1-16-06, p 7 ning HMS § 57 lg 3). Vaidlustamisviite puudumise tõttu kaebetähtaja möödalaskmist võiks eeldada õiguslikult kogenematult isikult, kellel puuduvad üldised teadmised haldusaktide vaidlustamise korrast. Kaebusest ning sellele lisatud materjalidest aga nähtub, et kaebajat õiguslikult kogenematuks pidada ei saa. Nimelt esitas kaebaja vandetõlgi eksami komisjoni 19.12.2012 protokollilise otsuse peale vaide, mistõttu võib järeldada, et vaidlustamisviite puudumine ei takistanud kaebajal soovitud viisil oma edasikaebeõiguse realiseerimist.

Ka on kaebaja eeltoodud otsusele vaide esitamisel õigesti viidanud haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud haldusaktile vaide esitamise tähtajale ning arvutanud sellest tulenevalt oma vaide esitamise tähtaega. Vaides 02.02.2012 vaideotsusele märgib kaebaja aga muuhulgas, et vaideotsus ei sisalda HMS § 86 lg-s 2 nõutud selgitust halduskohtusse kaebuse esitamise kohta (t. lk. 26). Seega pidi kaebaja oma õigusest, vaideotsuse peale halduskohtusse kaevata, 02.02.2012 vaideotsuse peale vaide esitamisel teadlik olema. Ka ei saa kaebajat pidada halduskohtumenetluses kogenematuks.

Vandetõlgi eksami komisjoni otsust on kaebaja vaidlustanud kohtus ka varem (vt. Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2003. a otsus haldusasjas nr. 3-681/2003, Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2004 otsus ja Riigikohtu 28.02.2005 otsus asjas nr. 3-3-1-87-04) ning taotlenud kohtult ka eeltoodud kohtuasjas oma õiguste kaitsmisele kulunud aja tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist (vt. Tallinna Halduskohtu 25.08.2006 otsus ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2007 otsus asjas nr. 3-06-740). Ka käesolevas haldusasjas on kaebaja esitanud oma õiguslikke väiteid ilma esindaja vahenduseta.

Seega ei saa vaidlustamisviite puudumist vaidlustatud haldusaktidel pidada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.

8. Kohus on seisukohal, et ka kaebaja lootus lahendada vaidlust eksami komisjoniga kohtuväliselt ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlusega on seadusandja isikutele ette näinud võimaluse vaidlustada nende õigusi rikkuv haldusakt kohtuväliselt. Kohtuvälise vaidlustamise tulemusena antavat vaideotsust, samuti vaidemenetluse esemeks olevat algset haldusakti on isikul aga talle negatiivse vaideotsuse saamisel võimalus edasi vaidlustada vaid kohtus (HMS § 87 lg-d 1 ja 2). Seega on seadusandja seadusega reguleerinud vaidluse kohtuvälise lahendamise viisi ning selle kaudu ka mõistliku aja kohtuvälise lahenduse saavutamiseks. Vaidemenetluse tulemusena peab vaide esitajale lõplikult selguma haldusorgani seisukoht ka

4 vaide esitaja arvates vaidemenetluse esemeks oleva haldusakti vaieldavates küsimustes. Vaide esitaja ning vaiet menetleva organi seisukohtade jätkuva lahknevuse korral tuleb edasi vaielda kohtus. Ei tohi unustada, et halduskohtumenetluse seadustikust tulenev tühistamiskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg on sätestatud eelkõige õiguskindluse huvides. Sellest tulenevalt ei saa mistahes haldusmenetluse seaduses sätestamata ning selles toodud menetlusreeglitega vastuolus olevad vaidluse kohtuvälise lahendamise katsed kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks (vt. ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.01.2001 määrust asjas nr. 3-3-1-58-00, p 3).

Ühtlasi juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. See, et Eesti kohtusüsteemis tegutsevad lisaks üldkohtutele ka halduskohtud ja et viimaste ülesanne on õiguskaitse täitevvõimu kuritarvitamise eest, on Eesti Vabariigi põhikorra üks osa ja võiks olla isikutele teada. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus asjas nr. 3-3-1-57-02, p 19).

Viidatud lahendis leidis Riigikohus ka seda, et haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi (p 18). Ühtlasi viitab kohus ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale, mille kohaselt olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaidevõi halduskohtumenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2002. a määrus asjas nr. 3-3-1-56-02, p 10).

Käesoleval juhul ei ole kahtlust selles, et kaebaja sai aru vandetõlgi eksami komisjoni otsuse tema õigusi rikkuvast iseloomust ning ka sellest, et tema vaie jäeti vaideotsusega rahuldamata, kuid püüdis siiski tagajärjetult vaideotsuse teinud komisjoni uue vaidega ümber veenda. Kohus märgib, et sellisel viisil võiks isikud kohtuväliselt korduvate vaiete esitamise teel haldusorganiga vaidlema jäädagi. Samas on seadusandja haldusorgani töö tarbetute vaidlustega koormamise vältimiseks HMS §-s 79 ette näinud vaide tagastamise võimaluse, mida vandetõlgi eksami komisjon on kaebaja teistkordse vaide puhul ka kasutanud.

Arvestades kaebaja teadlikkust HMS normidest ning varasemat kohtukogemust, oleks kaebaja võinud oma teistkordse vaid tagastamist HMS alusel ette näha.

9. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et kuna puuduvad mõjuvad põhjused kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, tuleb jätta kaebuse esitamise tähtaeg kohtu poolt menetlusse võetud nõuetes ennistamata ning menetlus kaebaja vastavates nõuetes HKMS § 152 lg 1 p 2 ning HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 3 kohaselt võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale esitada määruskaebuse. Ühtlasi selgitab kohus, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 alusel. Kaebaja tasus kahe nõude eest Rahandusministeeriumi AS-s Swedbank asuvale kontole nr. 221023778606, viitenr. 2900072673 riigilõivu 09.04.2012 ja 18.04.2012 kokku summas 31,94 eurot AS Swedbank kontolt nr. 1103890116. Käesolev kohtumäärus riigilõivu

5 kaebaja pangakontole tagastamiseks tuleb saata pärast kohtumääruse jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kaebaja nõudest loobumise taotluse lahendamine

10. Kohus peab vajalikuks lahendada käesoleva määrusega ka kaebaja taotlus, loobuda nõudest tühistada vandetõlgi eksami komisjoni otsus nr. 14-3/2597 vaide tagastamise kohta. Kaebaja esitas kohtule vastava taotluse koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega 18.04.2012 kohtule saadetud menetlusdokumendis, mis tähendab seda, et kaebaja loobus ühest esialgses kaebuses esitatud nõudest veel enne kaebuse menetlusse võtmist. HKMS § 153 lõike 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kuna kohus lõpetab kaebaja nõude osas kaebuse seda menetlusse võtmata, puudub kohtul vajadus küsida vastavas osas menetluse lõpetamise kohta vastustaja seisukohta. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et loobumine kaebusest kahjustaks teiste isikute õigusi või vabadusi. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. HKMS § 104 lg 6 p 2 kohaselt, kui tasutud riigilõiv ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kuna kaebaja ei tasunud nõudelt riigilõivu, siis riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu.

Tiina Pappel kohtunik