2-11-58669/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2012.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-11-58669 Tsiviilasi LB hagi JS vastu hageja kasuks kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks nõusoleku andmiseks kohustamises. Hagihind

21 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LB(isikukood XXX elukoht XXX); Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135 Tallinn; epost: nlausmaa@hot.ee); Kostja: JS(isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tuvastada, et JS’il (isikukood XXX) on kohustus teha tahteavaldus, milleks on nõusoleku andmine Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr. XXX neljandasse jakku hüpoteegi sissekandamiseks LB’i (isikukood XXX) kasuks summas

21 000 eurot, millega koormatakse JS’ile kuuluv 1/3 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX(registriosa nr. XXX).

3. Otsuse resolutsooni p-s 2 nimetatud JS tahteavaldust asendab kohtuotsus.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta JS’i kanda.

2. Välja mõista JS’ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna 2 236,90 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv.

3. Välja mõista JS’ilt LB’i riigi õigusabi kulu 249,29 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Välja mõista JS’ilt menetluskulu viivist menetluskulult (2 486,19) võlaõigusseaduse § 113 lg

1 järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. JS’il tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr 333416110002, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr 2-11-58669 ja kui maksja ei ole kostja, siis ka kostja nimi.

JS’il tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud LB’i riigi õigusabi tasu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr 2-11-58669 ja kui maksja ei ole kostja, siis ka kostja nimi.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Hageja nõue Hageja ja kostja on Harju maakonnas, Saue vallas, Valingu külas, Puiestee 3 asuva kinnistu kaasomanikud, hageja 2/3 mõttelises osas ja kostja 1/3 mõttelises osas. Kostja palvel seati 22.01.2007.a. pooltele kaasomandis olevale kinnistule ühishüpoteek 741 000 krooni suuruses nõuete tagamiseks, mis tulenevad kolmanda isiku, kostja ja MK vahel 22.01.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr. XXX ja selle võimalikest lisadest. Alates 2010.a. teisest poolest jättis kostja oma kohustused täitmata ning hüpoteegipidaja saatis hagejale teatise, et ta pöördub hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole, kui kostja oma kohustusi täitma ei hakka. Hageja ei olnud huvitatud sellest, et kinnistut hakataks sundtäitmise korras müüma ning ta leppis hüpoteegipidajaga kokku, et hakkab ise kostja eest laenulepingujärgseid kohustusi täitma. Alates 2010.a. oktoobrist on hageja maksnud regulaarselt pangale osamakseid, milliseid on vaja tasuda kuni laenujäägi täieliku kustutamiseni. Kostja nõusolekut kinnistule hüpoteegi seadmiseks asendaks kohtulahend, kuivõrd kostja ei ole nõustunud vabatahtlikult notari juurde minemast ja sellist nõusolekut andma.

Hageja palub kohustada JS’it (isikukood XXX) andma nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr. XXXneljandasse jakku hüpoteegi sissekandamiseks LB’i (isikukood XXX) kasuk summas 21 000 eurot, millega koormatakse JS’ile kuuluv 1/3 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX(registriosa nr. XXX).

Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale eposti teel ning kostja on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist 10.03.2012..a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on asjaõigusseaduse (AÕS) § 641, § 65 lg 1, § 325 lg 1, 4, §

349 lg 1, 3, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 325 lg 1 kohaselt kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel, lg 4 kohaselt hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. AÕS § 349 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti, lg 3 kohaselt kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub hagi rahuldamisele ning seega tuleb tuvastada, et JS’il (isikukood XXX) on kohustus teha tahteavaldus, millega sisuks on kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr. XXXneljandasse jakku hüpoteegi sissekandamiseks LB’i (isikukood XXX) kasuk summas 21 000 eurot, millega koormatakse JS’ile kuuluv 1/3 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX(registriosa nr. XXX). Viidatud tahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus.

Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

05.01.2012.a. kohtumäärusega on Harju Maakohus rahuldanud hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastanud hageja riigilõivu summas 2 236,90 eurot tasumisest. Samuti on hagejale antud 11.01.2011.a. kohtumäärusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ka riigi õigusabi tasu. TsMS § 179 lg

1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega, lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja, lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

Arvestades eeltoodut, kuulub kostjalt riigi tuludesse välja mõistmisele riigilõiv summas 2 236,90 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv. Samuti kuulub kostjalt riigi tuludesse väljamõistmistele õigusabi tasu summas 249,29 eurot.

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik