3-11-1474/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2012, Tartu

Haldusasja number

3-11-1474

Haldusasi

Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla 26.04.2011. a

käskkirja nr 1-4/1088 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.12.2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Heiko Vardja apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Heiko Vardja

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Vangla 26.04.2011. a käskkirjaga nr 1-4/1088 kohaldati Heiko Vardja suhtes

vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4, 5, lg 4 ning § 70 lg 1 alusel täiendavate

julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga

tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmetena

käeraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit (v.a VangS § 55 lg 2 alusel

võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse.

Käskkirja kohaselt avastas vanglateenistuse ametnik 26.04.2011 kella 06.55 ajal eluhoone

6. osakonna kambris 371 H. Vardja koos kambrikaaslase Roman Kiviojaga kõvahäälselt

sõnelemas ja põrandal rüselemas ning rüseluse algatajaks oli H. Vardja.

2. H. Vardja esitas 12.06.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla

26.04.2011. a käskkirja nr 1-4/1088 tühistamist.

Kaebuse kohaselt on ohjeldusmeetmeid kohaldatud alusetult ning kaebaja ei olnud rüseluse

algataja. Kohtuistungil väitis kaebaja, et 26.04.20011 hommikul toimus hommikuvõimlemine.

3. Tartu Halduskohtu 28.12.2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kinnitavad vanemvalvur M. Ehamaa 26.04.2011. a

ettekanne ning kaebaja 26.04.2011. a seletus ja 28.04.2011. a vaie, et kaebaja ja

kambrikaaslase vahel toimus füüsiline kontakt, mille käigus kasutati teineteise suhtes füüsilist

jõudu. Tegemist ei saanud olla hommikuvõimlemisega, kuna kaebaja põlved said vigastatud.

Käskkirja põhjendustes ei pea olema kirjas, kuidas ja kelle käest kogusid julgeolekutöötajad

informatsiooni, et rüseluse algatajaks oli kaebaja.

M. Ehamaa 26.04.2011. a ettekanne oli aluseks julgeolekuabinõude kohaldamise menetlusele

ja distsiplinaarmenetlusele. Asjaolu, et M. Ehamaa ettekandele on julgeolekuosakonna

juhataja A. Kliimant kirjutanud resolutsiooni asjaolude selgitamiseks 27.04.2011, ei välista, et

sündmuse tehiolud võisid julgeolekutöötajal olla teada ja selged juba 26.04.2011.

Kohtupraktika kohaselt võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks olla piisav, et

vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.

Julgeolekutöötajate poolt kogutud informatsiooni põhjal võis vanglal tekkida põhjendatud

kahtlus, et kaebaja võib ka edaspidi kasutada teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda, mis tõi

kaasa ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.

4. H. Vardja esitas 20.01.2012 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse

tühistada ja kaebuse rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on hommikuvõimlemisel põlvedele marrastuste tekkimine

tavapärane, kuna kinnipeetavad teevad harjutusi lühikeste pükstega, kambris on betoonpõrand

ning puudub spordimatt. Ebaõige on kohtu seisukoht, et K. Meho õiend on koostatud

26.04.2011, kuna õiendil seisab kuupäev 27.04.2011. Arusaamatu on, mis korralduse andis

A. Kliimant 27.04.2011 asjaolude väljaselgitamiseks.

Koos apellatsioonkaebusega esitas H. Vardja taotluse enda vabastamiseks riigilõivu

tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus

tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks

apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33

lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja

12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab

ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse

tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu.

Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud

eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse

eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2011. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine

nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav õiguslikult selges olukorras

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebust pidada

perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning jätnud selle

rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jõudis õigele järeldusele, kui märkis

vaidlustatud otsuses, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.

Riigikohtu halduskolleegium on 02.06.2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-33-10 märkinud,

et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud

põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.

Käesoleval juhul nähtus M. Ehamaa 26.04.2011. a ettekandest (tl 65) ning K. Meho

26.04.2011. a õiendist (tl 66), et kaebaja ja tema kambrikaaslase vahel toimus rüselus, mille

algatajaks oli kaebaja. 26.04.2011 saadud informatsiooni kohta koostati 02.05.2011

kaastööteade nr 1150000136, mis on piiratud juurdepääsuga riigisaladus, millega halduskohus

tutvus kohtuistungil ning mis kohtuotsuse kohaselt kinnitas, et vanglal sai 26.04.2011 tekkida

põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve edasise kahjustamise võimaluses kaebaja poolt.

Seega oli tuvastatud, et rüseluse algatajaks oli kaebaja ning vanglal võis julgeolekutöötajate

poolt kogutud informatsiooni põhjal tekkida põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib ka edaspidi

kasutada teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda.

8. Apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses K. Meho 26.04.2011. a õiendi ja A. Kliimanti

27.04.2011. a korraldusega on alusetud. K. Meho poolt on sama intsidendi kohta koostatud

kaks õiendit – täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise menetluses 26.04.2011 koostatud

õiend (tl 66) ning distsiplinaarmenetluses 27.04.2011 koostatud õiend, mis asub haldusasja

nr 3-22-2031 materjalide juures. Seega ei ole julgeolekumeetmete kohaldamise kohta

koostatud õiendit tagantjärgi järgmisel päeval, vaid 27.04.2011 koostatud õiendis on tehtud

ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks ning ettepanek täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamiseks on tehtud õigeaegselt, so 26.04.2011.

Samuti ei ole A. Kliimanti 27.04.2011. a korraldus suunatud täiendavate julgeolekumeetmete

menetlusele, vaid distsiplinaarmenetluses asjaolude tuvastamiseks. Kohtupraktikas on

nenditud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolude puhul ei

ole alati nõutav nende tuvastamine distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite

kohaselt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-10,

p 12). Seega on distsiplinaarmenetluses asjaolude tuvastamisele seatud kõrgemad nõudmised

ning täiendavate julgeolekuabinõude menetluse jaoks kogutav informatsioon võis olla piisav,

samas kui distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks oli vaja koguda täiendavaid tõendeid.

Kaebaja esitatud väide, et tegemist oli tavapärase hommikuvõimlemisega, on otsitud.

Hommikuvõimlemise käigus tavaliselt vigastusi ei teki. Lisaks nähtub M. Ehamaa

ettekandest, kaebaja kambrikaaslase seletusest ja julgeolekutöötaja õiendist, et kaebaja ja

tema kambrikaaslase vahel toimus rüselus ehk maadlus. Kaebaja ei vaielnud ka 28.04.2011. a

vaides vastu asjaolule, et rüselus toimus (tl 13).

Käesoleval juhul nägi valvur rüselust pealt ning kinnitas, et osapooled jätkasid sõnelemist

ning närviliselt kambris liikumist (tl 65). Eeltoodu ning täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise menetluses tuvastatud informatsiooni põhjal võis vanglal tekkida põhjendatud

kahtlus, et kaebaja võib ka edaspidi kasutada teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda.

9. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuses esitatud väited alusetud. Samuti ei ole

apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses

viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna

vaidlusaluse ohjeldusmeetmete kohaldamise aluseks olnud asjaolud on tuvastatud,

kinnipeetava väide hommikuvõimlemisest on ilmselgelt otsitud ning ohjeldusmeetmete

kohaldamise menetluse läbiviimine oli õiguspärasuse.

Eeltoodust tulenevalt on H. Vardja apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning

ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.

10. Antud asjas esitas kaebaja koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjade lahendamisel nõustunud sellega, et juhul, kui

TsMS-i menetlusabi sätete alusel esitati taotlus hagi esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, kuid maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel

(hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust), ei ole vajalik menetlusabi

taotlust eraldi hinnata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2007. a määrus asjas

nr 3-2-1-56-07). Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 371 lg 2 oma sisult ja eesmärgilt

sarnane TsMS § 637 lg 1 p-st 6 tuleneva alusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumiseks (apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. TsMS § 637 lg 1 p 6 on omakorda analoogne säte HKMS § 187 lg 3 p-ga 5,

mistõttu peab ringkonnakohus võimalikuks sellisest praktikast lähtumist ka

halduskohtumenetluses.

Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja

menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel

eraldi hindamata ja lahendamata.

Einar Vene

Madis Ernits

Maili Lokk