3-12-939/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS m e n e t l u s a b i a n d m i s e j a e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e t a o t l u s e l ä b i v a a t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-939 Määruse kuupäev 15.05.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. esialgse õiguskaitse taotlus (N. L. vaie Tartu Vangla 04.05.2012 käskkirjale nr 6-2/751) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Vabastada N.L. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja vajalike menetlusdokumentide tõlkimisel esimeses kohtuastmes haldusasjas nr 3-12-939. 2. Jätta N.L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata haldusasjas nr 3-12-939. 3. Määruse ärakiri saata N.L. (tõlge vene keelde), Tartu Vanglale

ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse p 1 peale on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. Kohtumääruse p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud 09.05.2012 saabus Tartu Halduskohtule N. L. venekeelne taotlus (dateeritud 04.05.2012 kuupäevaga), milles N. L. palus, et halduskohus kohaldaks esialgset õiguskaitset ning peataks N. L. 04.05.2012 käskkirjaga nr 6-2/751 määratud distsiplinaarkaristuse täideviimise seni, kui toimub tema poolt vanglale nimetatud käskkirja peale esitatud vaide (registreeritud vanglas 07.05.2012) menetlus.

2 Tartu Vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga nr. 6-2/751 04.05.2012 määrati N. L. karistusena kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks VangS § 67 p. 1 alusel. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust põhjendab N. L. sellega, et kuna tema põeb radikuliiti, siis võib tema kartserisse paigutamine tuua kaasa pöördumatuid tagajärgi ning tema õigused saavad kahjustada, kui vaidemenetluses või kohtumenetluses peaks temale määratud kartserikaristus tühistatama ning ta oleks viibinud kartseris õigusvastaselt. Kaebaja leiab, et vangla kasutab tema suhtes omavoli. Kohus sai esialgse õiguskaitse taotluse tõlke 10.05.2012 ning küsis 11.05.2012 määrusega Tartu Vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse osas ning palus esitada põhistavad tõendid ja N. L. vaie 14.05.2012 kella 11.00. Tartu Vangla vastas e-kirjaga 11.05.2012 (nr 1-10/7527-1), milles leidis, et N. L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla selgitab, et Tartu Vangla 04.05.2012 käskkirjaga nr 6-2/751 määrati N. L. distsiplinaarkaristuseks 7 ööpäevaks kartserisse paigutamist Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. VangS § 65 lg 1 sätestab, et üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Eelnimetatud käskkiri on pööratud N. L. suhtes täitmisele ning N. L. paigutati 10.05.2012 kartserisse määratud karistust kandma. Samas rõhutab vangla, et VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires. Tartu Vangla meditsiiniosakonnale on N. L. välja toodud radikuliidi probleem teada ning arsti hinnangul ei ole see takistuseks kartserikaristuse kandmisel. N. L. on tagatud ka kartseris viibimise ajal meditsiiniline abi ning juhul, kui tal on oma tervisega kartseris probleeme, piisab tal sellest ainult valvurile teavitada ning meedik tuleb kohale. N. L. ei ole põhjendanud, et miks just kartseris viibimine võib tema radikuliiti arvestades pöördumatuid kahjustusi tekitada ega ole selgitanud, milles need pöördumatud tagajärjed seisnevad. Kuna arstiabi osutamine toimub täpselt samadel alustel kõigi kinnipeetavate suhtes olenemata sellest, kas ta viibib kartseris või mitte, siis ei pea Tartu Vangla N. L. toodud põhjendustel esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks.

Kohtu seisukoht 1. Menetlusabi andmine Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 21 kohaselt tasutakse haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot.

N.L. on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.

HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda

Taotluse esitaja asub Tartu Vanglas. Tema isikukonto väljavõttest seisuga 24.04.2012 nähtub, et tal puuduvad vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (konto jääk 0,00 eurot).

3

Lähtudes ülaltoodust ning arvestades seda, et N.L. on kinnipeetav ja tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus N.L. täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja menetlusdokumentide tõlkimisel esimeses kohtuastmes (HKMS § 110 lg 1 p 1) haldusasjas nr 3-12-939. Riigilõivust vabastamise osas saadab kohus kohtumääruse teadmiseks Rahandusministeeriumile.

2. Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamine Tulenevalt HKMS § 249 lg 1 võib kohus põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitseks, kui vastasel juhul võib kohtuotsusega hilisem kaebaja õiguste kaitse osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Selline regulatsioon hõlmab nii kohustusliku kui ka tavapärase vaidemenetluse, mille eesmärgiks on

suurendada vaidemenetluse osakaalu haldusmenetluses.

Kohus on seisukohal, et N.L. esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja peab vajalikuks esialgse õiguskaitse korras oma õigusi kindlustada ja kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kohus on seisukohal, et kaebajale on määratud kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks, mis vangla vastuse kohaselt on täitmisele pööratud 10.05.2012 vastavalt VangS § 65 lg 1, seega on käesoleva määruse tegemise ajaks kaebaja kandnud kartserikaristust juba 5 ööpäeva, seega enamus ajast on kaebajal kartseris viibitud. Lähtudes vastustaja vastusest õiguskaitse taotlusele on kaebaja tervisele tähelepanu pööratud ning kui kaebajal kartserisse paigutamise ajal tekivad terviseprobleemid, tagatakse kaebajale meditsiiniline abi. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetava tervislikku seisundit, mistõttu kaebaja poolt väljatoodud radikuliidiprobleemide osas saab kaebaja meditsiinilist abi. Seega eeltoodu alusel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning ei pea vajalikuks kohaldada vaidemenetluse ajaks esialgset õiguskaitset, kuna kaebaja poolt esitatud taotlus ei ole põhjendatud, sest alles asja sisulise arutamise käigus saab anda hinnangut vangla tegevusele. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas tekivad talle pöördumatud kahjud ja milles need seisnevad. Antud juhul on kohus seisukohal, et kaebaja õigused ei ole ohustatud ega saa pöördumatult kahjustada. Kaebaja on esitanud vaide käskkirjale 04.05.2012 nr. 6-2/751 ning hilisemalt on võimalik esitada vajadusel kaebus kohtule, mille tulemusena on võimalik asja kohta anda sisuline hinnang ning käskkirja tühistamise korral on kaebajal võimalik kaitsta end teiste õiguskaitsevahenditega.

Kohus märgib, et Tartu Vangla käskkirjas 04.05.2012 nr. 6-2/751 esinevad mõningad ebatäpsused, mida on vanglal võimalik kõrvaldada vaidemenetluse käigus.

4 Eeltoodud põhjustel jätab kohus N. L. esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas nr 3- 12-939 rahuldamata.

Mare Priks kohtunik