2-08-74991/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-74991

Tsiviilasi

M-Capital Kinnisvara OÜ hagi Skanska EMV AS

vastu puuduste parandamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.detsembri 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Skanska EMV AS apellatsioonkaebus

M-Capital Kinnisvara OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

24.aprill 2012, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

M-Capital

Kinnisvara

OÜ

(registrikood

11051696), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri

Ginter ja advokaat Andrus Kattel

Kostja Skanska EMV AS (registrikood 10012122),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Raudsik

ja Martin Tälli

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Apellatsioonkaebus

255 675,32

eurot,

vastuapellatsioonkaebus 10 054,96 eurot

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.detsembri 2011 otsus osaliselt

perioodi 01.02.2009-15.12.2011 eest viivise väljamõistmise osas ja teha

tühistatud osas uus otsus.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada.

5. Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt:

5.1.

Hagi rahuldada osaliselt.

5.2.

Kohustada AS Skanska EMV parandama puudustega töö - Taevakivi 3/5

Tallinn asuva hoone põrandad.

5.3.

Määrata puuduste parandamise viis alljärgnevalt: kogu hoone põrand tuleb

vaiata 6,0*6,0 m ruutudes, v a seadmete nr 30, 56, 57, 58 aluses osas ning

koristada parandustöödega kaasnevad jäätmed. Tööd tuleb teha kahes osas

kohtuotsuse jõustumisele järgneval kahel järjestikusel aastal ajavahemikul 01.07-

12.08.

5.4.

Välja mõista AS-lt Skanska EMV kahjuhüvitis 215 675,32 eurot (kakssada

viisteist tuhat kuussada seitsekümmend viis eurot ja 32 senti) OÜ M-Capital

Kinnisvara kasuks.

5.5.

Välja mõista AS-lt Skanska EMV viivis põhisummalt 179 232,25 eurot alates

01.02.2009 kuni 15.12.2011 summas 42 351,14 eurot (nelikümmend kaks tuhat

kolmsada viiskümmend üks eurot ja 14 senti) ja edasi alates 15.12.2011 VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhikohustuse 179 232,25 eurot täitmiseni OÜ

M-Capital Kinnisvara kasuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta esimese astme kohtu menetluskuludest 99,88 % kostja kanda ja

0,12 % hageja kanda.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M-Capital Kinnisvara OÜ esitas Harju Maakohtule 11.11.2008 hagi Skanska EMV AS

vastu puuduste parandamiseks ja kahju hüvitamiseks. 07.10.2011 esitas hageja

täiendava nõude viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu

asukohaga Taevakivi 3/5 Tallinn (registriosa nr 9471701). Hageja ja kostja sõlmisid

28.04.2005 ehituse töövõtulepingu, mille kohaselt hageja tellis kostjalt kinnistule

tootmis- ja laohoone projekteerimis- ja ehitustöövõtu. Töövõtuleping sõlmiti kasutades

Soome vastavate erialaliitude poolt välja töötatud YSE 1998 üldtingimusi ja sellega

seotud projekteerimistöövõtulepingu eritingimusi. Lepinguga kohtus kostja teostama

kõik hoone projekteerimis- ja ehitustööd. Hoones on põrandapinda 5550 m2, millest

3766 m2 on tootmispinda ja 1448,5 m2 on laopinda. Tootmispind ja ladu on omavahel

ühendatud, et võimaldada valmistoodangu transporti lattu. Tootmispoolel paiknevad

AS IMCO (hageja üürnik) tootmisseadmed. AS IMCO toodab survevalu teel

valmistatud plastmasstooteid ja laos hoitakse üürniku valmistoodangut. Hoone teisel

korrusel asub üürniku kontor. Hoone kavandati universaalsena, st tootmisseadmeid

peab olema võimalik hoones ümber paigutada või asendada.

2. Kostja andis tööd hagejale üle 25.04.2006. Hageja sõlmis 02.05.2006 üürilepingu,

millega andis hoone üürniku kasutusse. Pärast üürniku tootmisseadmete paigaldamist

hoonesse ja kinnistu naabruses asuva Baltika tootmishoone ehitustööde käigus

toimunud kaevetöid ilmnes 2006. aasta detsembris, et hoone põranda kandevõime on

ebapiisav, sest hoone põrand hakkas vajuma ja pragunema. Hageja teavitas kostjat

18.01.2007 dateeritud e-kirjas vajadusest asuda viivitamatult hoone põrandat

parandama ja et hoone põranda vajumise ja pragunemisega kaasnev kahju nõutakse

kostjalt sisse. Põranda vajumine ohustas üürniku tootmist ja häiris lao kasutamist.

3. Juaris 2007 põhjustas hoone põranda vajumine üürniku tootmisseadme nr 30

seiskumise, sest seade vajus loodist välja. Üürniku tootmise jätkamiseks oli vältimatult

vajalik ehitada seadmele vajumist välistav alus. Seadmele vajumiskindla aluse

ehitamiseks pöördus hageja töövõtulepingus märgitud kostja esindaja Alar Kullisoni

poole, kelle 100% osalusega AS Sanco Ehitus ehitas Juaris 2007 seadmele nr 30 tasuta

uue aluse. Üürnik ei saanud seadet nr 30 parandustööde teostamise ajal 15 päeva

jooksul kasutada, millega seoses kandis üürnik kahju 83 700 krooni. Kahju seisnes

tööjõu- ja intressikuludes ning saamata jäänud tulus.

4. Hoone põrandate jätkuv vajumine põhjustas ka seadmete nr 56, 57 ja 58 seiskumise ohu,

nende tugede rihtimise vajaduse ja seega vajaduse ehitada ka neile täiendavad alused.

Hageja pöördus vastava nõudega A. Kullisoni poole, kes keeldus kostja kulul vastavate

tööde tegemisest ja nõudis, et seadmetele nr 56, 57 ja 58 vajumiskindla aluse ehitamise

eelduseks on ka seadme nr 30 aluse eest 320 674 krooni tasumine. Kuna hageja oli

üürilepingust ja seadusest tulenevalt kohustatud kõrvaldama puudused, mis takistavad

üürnikul hoone sihipärast kasutamist, siis pidi hageja kahju suurenemise vältimiseks

tellima AS-lt Sanco Ehitus üürniku tootmisseadmetele nr 30, 56, 57 ja 58

vajumiskindlate aluste ehitamiseks vastavad tööd kogumaksumusega 1 223 237 krooni

(ilma käibemaksuta). Tööd tehti osaliselt 2007. aasta Juaris (seade nr 30) ja osaliselt

2007. aasta juulis-augustis (seadmed nr 56, 57 ja 58).

5. Üürniku tootmisseadmetele nr 30, 56, 57 ja 58 uute aluste ehitamisega kaasnes

tootmisseadmete demonteerimine ja taaspaigaldamine. Üürnik kandis seoses seadmete

demonteerimisega ja nende taaspaigaldamisega 2007. Juarist kuni oktoobrini otseseid

kulutusi 963 272,38 krooni. Lisaks kannatas üürnik kahju seoses sunnitud

tootmisseisakuga, mis väljendub eeskätt saamata jäänud tulus. Üürnik esitas hagejale

23.11.2007 vastava nõude, millele lisati üürniku poolt kantud kahju tõendavad

dokumendid. Hagejal lasub kohustus üürnikule tekkinud kahju hüvitada. Nimetatud

summad on hageja kahju, mille kostja põhjustas töövõtulepingu rikkumisega, mis

seisnes töövõtulepingu nõuetele mittevastava põrandakonstruktsiooni projekteerimises

ja ehitamises. Neljale tootmisseadmele (kokku 17-st) eraldi aluste ehitamine võimaldab

üürnikul neid 4 seadet kasutada, kuid hoone ei ole vastupidiselt kavandatule kogu

ulatuses mõistlikult ja sihtotstarbeliselt kasutatav. Kuivõrd hoone põranda kandevõime

on (väljaspool seadmete nr 30, 56, 57 ja 58 alust osa) endiselt ebapiisav, ei saa

tootmisseadmeid ümber paigutada või amortiseerumisel asendada või täiendavaid

seadmeid juurde soetada.

6. Hageja esitas kostjale 24.01.2008 pretensiooni seoses puudustega töövõtulepingu alusel

teostatud töödes ja sellega seonduvad nõuded. Seejuures nõudis hageja pretensiooni

esitamise hetke seisuga teadaoleva kahju 2 373 509,38 krooni hüvitamist 14 päeva

jooksul arvates nõude kättesaamisest. Kostja teatas 02.04.2008 dateeritud vastuses, et

ei tunnista hageja esitatud pretensiooni ja nõudeid. Kostja väitis, et vajumine ja praod

põrandas tekkisid hoone ekspluateerimisest viisil, mida hageja lähteülesanne ette ei

näinud. 26.05.2008 dateeritud vastuses lükkas hageja kostja 02.04.2008 dateeritud

kirjas sisalduvad väited ümber.

7. Üürnik esitas hagejale 09.10.2008 nõude tootmisseadmele nr 30 uue aluse ehitamisega

kaasnenud 15-päevase tootmisseisakuga tekitatud kahju eest 83 700 krooni tasumiseks.

Lisaks sellele esitas üürnik hagejale 09.10.2008 nõude hoone põranda parandamisega

kaasneva tootmisseisakuga kestusega 2 x 15 päeva tulevikus tekkiva kahju

hüvitamiseks summas 4 559 800 krooni. Üürnik teatas hagejale 09.10.2008 kavatsusest

mitte tasuda üüri hoone põranda parandustöödega kaasneva tootmisseisaku ajal. Hageja

on kohustatud üürniku tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõuded üürilepingust ja

seadusest tulenevalt rahuldama. Üürniku nõuete hüvitamisega hagejale kaasnevad

kulutused on kostjapoolse töövõtulepingu rikkumisega põhjuslikus seoses olev hageja

kahju, mille hüvitamise kohustus lasub kostjal. Kostja ei ole käesoleva ajani puudusi

parandanud ega kahju hüvitanud.

8. Töövõtulepingu lisad nr 4, nr 7, nr 8 ja nr 11 sätestavad, et hoone vundament ja põrand

peavad olema vaiadele toetatud ja betoonist põrandplaat peab taluma koormust 5000

kg/m2 ja punktkoormust 12 000 kg. Töövõtulepingus sätestati hageja nõuded hoone

põranda tasasusele järgnevalt: BY 45/BLY 7 klass A nõue hoone tootmisosas; BY

45/BLY 7 klass A0 nõue hoone lao-osas on tõendatud poolte kokkulepe tasasusklassi

A0 osas. Tegelikkuses ületavad hoone põranda deformatsioonid normis BY 45/BLY 7

sätestatud tolerantse mitmekordselt. Vajumised olid põrandate keskosas aasta jooksul

ca 10 mm ja põrand tervikuna ei vasta BY 45/BLY7 toodud ühelegi tasasusklassile.

Mõõtmiste järgi on põrandapinna tasasuse erinevused järgmised: laos 7000 mm kohta

kuni 68 mm, samas kui A0 kvaliteediklassi puhul on lubatud maksimaalselt kuni 7 mm;

tootmisruumis 7000 mm kohta kuni 80 mm, samas kui A kvaliteediklassi puhul on

lubatud maksimaalselt kuni 10 mm.

9. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et hoone põrand toetatakse vaiadele. Töövõtja

poolt ehitatud hoone põranda konstruktsioon ei vasta töövõtulepingu nõuetele ega ka

ehitusseaduse (ES) § 3 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kostja ei ehitanud hoone põrandat

toetuvana vaiadele ega vahetanud aluspinnast välja, vaid valas hoone betoonist

põrandplaadi otse hoone allajäävale maapinnale ilma seda vaiadele toetamata.

Seejuures asendas kostja projektikohase kandva raudbetoonplaadi paksusega 240 mm

kiudbetoonist plaadiga paksusega 220 mm. Eelnevalt teostas kostja hoonealuse

maapinna lühiajalise eelkoormamise. Sellist (muudetud) põrandakonstruktsiooni

soovitas kasutada kostja, kes kinnitas hagejale, et vastutab selle eest, et tema poolt

pakutud lahendus vastab töövõtulepingu nõuetele ja on piisava kandevõimega. Hageja

soovil esitas kostja hagejale pärast hoone ehitustööde lõpetamist ja hagejale üleandmist

30.06.2006 dateeritud kinnituskirja selle kohta, et hoone põrandakonstruktsioon

projekteeriti ja teostati objekti geoloogilisi tingimusi ja projektis ette antud põranda

koormusi arvesse võttes. Kostja muutis omal riisikol algselt ettenähtud põranda

konstruktsiooni. Asjaolu, et ta vähendas töövõtulepingu hinda, ei vabasta kostjat

vastutusest põranda konstruktsiooni ja selle ehitamise aluseks oleva projekti nõuetele

vastavuse eest. Mistahes kostja pakutud lahendused pidid tagama selle, et hoone on

mõistlikult ettenähtud otstarbel kasutatav ja vastab kinnistu looduslikele tingimustele.

Põranda vajumise põhjustas raudbetoonplaadi asendamine kiudbetoonplaadiga, vaiadel

põrandakonstruktsiooni muutmine, põranda toetamine selleks mittesobivale pinnasele ja

mittepiisav eelkoormamine. Tavapärased ehitusnõuded ei luba hoonete ehitamist

turbakihi peale. Põranda vajumist ei mõjutanud sellel olevad seadmed.

10. Töövõtuleping pani kostjale projekteerimis- ja ehitustööde eest täisvastutuse.

Töövõtulepingu osaks oleva Täisvastutusega Ehitustöövõtulepingu (RT 80278) p 3

sätestab kostja kohustuse teostada projekteerimistööd ja ehitustööd, p 4 sätestab, et

kostja võtab kohustuse talle makstava tasu eest projekteerida ja ehitada ning p 10

sätestab, et kui tellija teatab töövõtjale talle heakskiitmiseks esitatud projektide

heakiitmisest, siis sellega kiidab tellija heaks projektide põhilahendused ja

kvaliteeditaseme nagu nt ruumide mõõdud ja paigutuse, materjalid ja muud vastavad

näitajad. Vastutus selle eest, et nimetatud lahendused vastavad neile lepingus esitatud

nõuetele, on töövõtjal. Töövõtulepingu osaks olevate YSE üldtingimuste § 24 (2) p a)

sätestab, et lepingupool vastutab tema poolt koostatud projekteerimisdokumentide eest.

Kostja vastutab töövõtugarantii alusel. Töövõtulepingu osaks oleva Täisvastutusega

Ehitustöövõtulepingu p 10 sätestab, et lisaks YSE üldtingimuste §-des 29 ja 30

sätestatule on töövõtja kohustatud omal kulul parandama kõik töös esinevad puudused,

mis ilmnevad enne garantiiaja lõppu. YSE üldtingimuste § 29 (2) sätestab, et töövõtja

on kohustatud omal kulul parandama töös esinevad puudused, mis ilmnevad

garantiiajal ning mille osas töövõtja ei suuda tõendada, et need on tekkinud temast

mitteolenevatel asjaoludel. Puudused, mis takistavad objekti kasutamist või mis on

ohtlikud või kahjustavad objekti, on töövõtja kohustatud viivitamatult parandama. Kui

töövõtja viivitab nende tööde teostamisega, siis on tellijal õigus korraldada

parandustööde teostamine töövõtja kulul juhul, kui tellija on sellest töövõtjat eelnevalt

teavitanud. Kostja ei tõendanud ühegi sellise asjaolu esinemist, mis võiks ta vabastada

töövõtulepingus ja seaduses sätestatud garantiikohustusest.

11. Kostja vastutab ka YSE üldtingimuste § 27 (1), võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 2 p 1

ja VÕS § 642 (1) alusel. Hageja esitas kostjale järgmised nõuded: töö parandamise

nõue; kahju hüvitamise nõuded kogusummas 3 382 955,47 krooni. Töö parandamise

nõudes palus hageja määrata puuduste parandamise viisi alljärgnevalt: kogu hoone

põrand tuleb vaiata 6,0*6,0 m ruutudes ja valada 240 mm paksusest varrassarrustega

armeeritud betoonist põrandaplaat, va seadmete nr 30, 56, 57, 58 aluses osas

eemaldades vana põrandaplaadi ning koristades parandustöödega kaasnevad jäätmed.

Tööd tuleb teha kahes osas kohtuotsuse jõustumisele järgneval kahel järjestikusel aastal

ajavahemikul 01.07-12.08. Tööde tegemise tähtaeg tuleneb asjaolust, et klientide

kaotamise ohu tõttu ei saa üürnik sulgeda tehast kauemaks kui 43 päevaks, mis koosneb

kollektiivpuhkusest 28 päeva ja 15 päevast. Üürnikul ei ole võimalik jooksvate

tellimuste täitmise kõrval toota lattu suuremat varu kui 43-päevase tööseisaku

katmiseks. Samas ei ole 43 päeva jooksul võimalik parandada kogu hoone seni

parandamata põrandat.

12. Kahju hüvitamise nõue kogusummas 3 382 955,47 krooni koosneb alljärgnevatest

nõuetest: kuna kostja ei teostanud tootmisseadmetele vajumiskindlate aluste ehitamise

parandustöid viivitamatult, kuid hagejal oli üürilepingust tulenevalt kohustus tagada

üürniku töö jätkumine, siis pidi hageja AS-lt Sanco Ehitus tellima parandustööd. AS

Sanco Ehitus teostas seadmete nr 30, 56, 57, 58 vajumiskindlate aluste ehitustööd

Juaris ja juulis-augustis 2007 hageja kulul. Tööde maksumus oli 1 223 237 krooni;

üürilepingu p 6 kohaselt vastutab hageja hoone põhikonstruktsioonide ja

tehnosüsteemide korrasoleku ja remondi eest. Üürnik kandis seoses tootmisseadmete ja

laoriiulite loodist välja vajumise ja seadmetele vajumiskindlate aluste ehitusega

kulutusi 963 272,38 krooni. Üürnik esitas hagejale 23.11.2007 vastavate kulutuste

hüvitamise nõude ja hageja on üürilepingust ja VÕS § 276 lg-st 1 ja §-st 278 tulenevalt

kohustatud osundatud nõude rahuldama; üürnik kandis seoses tootmisseadmele nr 30

uue aluse ehitamisega Juaris 2007 ja sellega kaasnenud sunnitud tootmisseisakuga

kahju 83 700 krooni. Üürnik ei saanud seadet nr 30 parandustööde teostamise ajal 15

päeva jooksul kasutada. Kahju seisneb tööjõu- ja intressikuludes ning saamata jäänud

tulus. Tööjõukulusid ja intressikulusid ei olnud võimalik vältida. Nimetatud kulutused

on põhjuslikus seoses kostjapoolse töövõtulepingu rikkumisega, kuna nimetatud

rikkumine võttis ära võimaluse katta need kulud seadme töötamisest saadava toodangu

müügist laekuvast rahavoost; hoone põranda parandamiseks vajalike tööde teostamise

ajaks peab üürnik üüritud ruumid vabastama, kuna nimetatud töid ei ole võimalik teha

selliselt, et üürnik saaks ruumide kasutamist jätkata. Üürnikul on õigus keelduda üüri

maksmisest olukorras, kus tal ei ole võimalik üüritud ruume kasutada puuduste tõttu,

mille parandamise kohustus üürisuhtes lasub hagejal. Üürnik teatas oma kavatsusest

keelduda üüri tasumisest 09.10.2008 dateeritud teates. Vastavalt üürilepingule tasub

üürnik hagejale üüri 39 987 eurot ehk 578 580 krooni kuus. Ühe päeva eest tasumisel

kuuluv üürimakse on seega 12 286 krooni. Hageja hindab tootmisseisaku ajaks, jättes

välja kollektiivpuhkuse, minimaalselt 30 päeva, seetõttu palus hageja välja mõista

saamata jääva üüri 578 580 krooni. Hagejal tekib kasutamistakistus ka juhul kui kostja

parandamistöid ei tee, sest sel juhul peab hageja laskma parandustööd teha mõnel teisel

ehitusettevõtjal; hageja kandis kohtuväliselt vaidluse lahendamiseks, puuduste

parandamiseks ja hüvitiste saamiseks seotud nõuete ettevalmistamise, esitamise ja

läbirääkimisega õigusabikulusid 291 547,88 krooni. Lisaks kandis hageja puuduste

tekkepõhjuste tuvastamiseks eksperdikulusid Geo-Ykkonen Oy-le summas 944,50

eurot ehk 14 778,21 krooni, Savekate OÜ-le 7840 krooni, Ehituskonstrueerimise ja

Katsetuste OÜ-le summas 220 000 krooni, kokku 242 618,21 krooni.

Kostja vastuväited

13. Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 2006. aastal tekkisid

lepingu eseme põrandasse praod ja vajumid. Lepingu lisadeks koostati 14.03.2005

tehniliste dokumentidena ehituskirjeldus, arhitektuursed joonised ja 11.01.2005

tehnoloogia paiknemise skeem. Lepingu lisadeks olnud hoone lõigetel näidati karkassi

postide all asuvad vaiadele valatud vundamendid, kuid põrandatele vaialust ei näidatud.

Lepingust nähtuvalt pidi hoone põrand taluma koormust 5t/m2 ja punktkoormust 12 t.

Muid andmeid ega nõudeid põrandale hageja poolt kostjale ei esitatud. Lähtuvalt

hageja poolt esitatud lähteandmetest (s.o. tellimus), tellis kostja hoone projekteerimise

faasis

rajatava

tööstushoone

vundamentide

ja

põrandate

rajamise

kohta

ekspertarvamuse, millega nähti hoone põranda projekteerimiseks ette kolm

alternatiivset lahendust. Hagejaga kooskõlastatult valiti lahenduseks põranda rajamine

asfaltkihile,

viies

läbi

pinnase

eelkoormamise.

Eksperdi

poolt

ettenähtud

eelkoormamine viidi läbi vastavalt eksperdilt saadud ettekirjutustele ning lahendus

kooskõlastati tellijaga ja tellija omanikujärelvalvega. Seejärel tagastati hagejale ka

vaiade ärajäämisest tekkinud kompensatsioon 626 000 krooni. Olukorras, kus põrandad

oleksid rajatud vaiadele, tulnuks hagejal ka nende eest kostjale 626 000 krooni rohkem

tasuda (milline summa tuleks sellisel juhul, kui hageja nõudega nõustuda, VÕS § 127

lg-le 5 tuginedes hüvitisest maha arvata). Teostatud ehitustööd vastasid hageja

lähteülesandele ja töövõtulepinguga esitatud kvaliteedi nõuetele. Eksperdiarvamuse lk

63 p 5.21 sedastab, et vahetult peale betoonpõrandate valmimist 31.03.2006 teostatud

laoruumide põranda tasasuse mõõdistamise tulemuste kohaselt vastas laoruumi

betoonpõrand by45/BLY7 tööstuspõrandate kvaliteediklassi A0(A) nõuetele. Kostja

saavutas seega VÕS § 635 lg 1 mõttes lepingus kokku lepitud tulemuse.

14. Hageja väide, mille kohaselt põrand sellist koormust ei talu, sest see ei toetu vaiadele

ning põrandaaluseid pinnasekihte ei ole välja vahetatud, ei vasta tõele ega ole

tõendatud. OÜ REl Geotehnika ehitus- ja ökoloogiauuringu (töö nr 1164-04) näol oli

tegemist eeluuringuga, mille kohaselt oleks oluline teha täpsustav ehitus-geograafiline

uuring lubjakivi pealispinna kindlaksmääramiseks hoonete all. Geo-Ykkonen OY

28.03.2007

arvamuse

koostamisel

lähtuti

ebaõigetest

eeldustest,

et

hoone

ekspluatatsiooni tingimused vastavad kostjale ehitamiseks ja projekteerimiseks esitatud

lähteandmetele. Samuti jäeti arvestamata peale hoone valmimist piirkonnas toimunud

ehitustegevuse mõju ehitusgeoloogilistele tingimustele ja et põrandaid koormati üle

hagejale esitatud ja hageja poolt projekteerimisel arvestatud kandevõime piirväärtuste.

Põrandate projekteerimiseks ja Geo-Ykkonen OY arvamuse koostamiseks ei esitanud

hageja

informatsiooni

seadmete

poolt

tekitatava

vibratsiooni

kohta.

Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuste OÜ (EKK) mõõtmised tuvastasid isegi

spetsiaalsetele vundamentidele paigaldatud seadmete lubatust suurema vibratsiooni.

Eelnevast nähtuvalt ei arvestatud arvamuse koostamisel vibratsiooni mõju

põrandaaluste pinnasekihtide täiendavale tihenemisele ja betoonplaadi purunemisele.

Taevakivi 3/5 naaberkinnistule ehitati peale vaidlusaluste põrandate rajamist samuti

tööstushoone, mille vundeerimiseks asendati kõik lubjakivi kihil lasuvad pinnasekihid

mineraalse täitega. Sellise tehnoloogia kasutamine alandas oluliselt Taevakivi 3/5

krundi pinnasevee taset. Nähtuvalt geoloogiliste uuringute aruandest, on hoone all

asuvate

pinnasekihtide

kandevõime

otseses

sõltuvuses

hüdrogeoloogilistest

tingimustest.

15. Savekate OÜ 23.05.2008 mõõdistused teostas tegevusvaldkonnas tegutsemise pädevust

mitteomav ettevõtja. Samasisulisi mõõdistusi teostas eelnevalt ka Hades Geodeesia,

millest ilmneb, et viimase poolt kaheksa kuu jooksul teostatud mõõdistused ei näita

betoonpõrandate jätkuvaid vajumeid. Hades Geodeesia OÜ teostatud mõõdistused

näitasid marginaalseid vajumeid ja kostja leidis kolm mõõtepunkti, millede vajum oli

vaatlusperioodil 7 mm või rohkem. Osades mõõtepunktides on jälgitav kohati vajumite

asemel algsest kõrgusest mõni millimeeter suuremad tulemused. See on seletatav

mõõtmise tehnoloogiast tuleneva lubatava vea suurusega ja asjaoluga, et paljud

mõõtepunktid asusid mahukahanemise-ja töövuukide läheduses. Kostja avaldas

korduvalt omapoolset nõusolekut põranda ebatasasused likvideerida. Seda saab teha

aga olemasolevat põrandat lihvides ja selle kontuuri muutes ega eelda hagiavalduses

nõutud toimingute läbiviimist.

16. GEO-Ykkonen OY arvamusele ega ekspertarvamusele ei lisatud seadmete tootja

koostatud vundamentide ja paigalduse jooniseid. Seega puudub võimalus ilma

joonistega tutvumata hinnata betoonpõrandatele tegelikkuses rakendatud koormuseid.

Arvamusega esitati üksnes üks fragment uuritud valdkonnast, mida ei saa käsitleda

tervikliku tööna ning arvamuses tehtud järeldused ei anna objektiivset ülevaadet

olukorrast ega ole ka täies mahus kontrollitavad.

17. Kostjale esitati 19.10.2005 IMCO AS esindaja Kalle Voogi poolt seadmete tehnilised

andmed tabelina ja 16.01.2007 mitteametlikult kahe seadme (Battenfeld 1302 ja Engel

1000T) tootja andmetel põhineva dokumentatsiooni seadmete tehniliste andmetega. K.

Voogi poolt 2005. aastal ja 2007. aastal esitatud andmetes on olulised erinevused, mis

seisnevad algselt teatatud seadmete jaotatud koormuse kahekordses erinemises. Kostja

kontrollis andmete erinevusest tulenevalt tööstushoonesse paigaldatud seadmeid ja

leidis, et lisaks suuremale kaalule ei vasta ka seadmete toetuspunktide arvud ja

toetuspinnad seadmete tootjate antud juhistele. Kostja võrdlustabeli andmete

võrdlemisel Geo-Ykkonen OY tehtud koormuste arvutustega ilmneb, et arvutustes

lähtuti seadmete tootjate andmetest, mitte tegelikust olukorrast tööstushoones. Nii

näiteks lähtuti seadme Engel 1000T jalgade koguarvust 22 tükki, kuid tegelikult on

seadmel kokku ainult 16 jalga. Nimetatud seadme jaotatud koormus on aga 64 kN/m2,

mis on 28% rohkem ehitajale antud lähteandmetes esitatust (50kN/m2). Lisaks tuleb

arvestada seadme tekitatava vibratsiooniga ja seega ei ole tegemist marginaalse

erinevusega, vaid olulise ebakõlaga kostjale esitatud andmete ning tegeliku olukorra

vahel. Seega ei vasta eksperdi poolt teostatud arvutused tegelikule olukorrale ja

arvutuste aluselt tehtud järeldused on ebatäpsed.

18. Demonteeritud riiulite kohal tehtud põrandaplaadi koormuskatse teostas OÜ Rei

Geotehnika, kellele saadetud päringu vastusest nähtuvalt oli töö tellijaks EKK. Esitatud

eksperthinnangus ei kajastata kõiki põrandate uurimisel teostatud toiminguid. Tehtud

otsused on eksitavad, kuivõrd ei tugine eksperdile teadaolevatele andmete täielikule

kogumile. Ekspertiisis ei esitatud koormuskatse tulemusi. Aruande p-s 2 tehti ebaõige

järeldus, et seadmetest tulenev koormus ei saa mõjutada lao põrandate vajumist. Samas

punktis nimetatud Savekate OÜ poolt 31.05.2007 teostatud põrandate tasasuse

mõõdistamist ei lisatud eksperdihinnangule ega hagiavaldusele. Punkti 3.2. viimane

lause: "Betotrade OÜ väide dünaamilise koormuse osas on ebaõige, sest

tootmisseadmetest

lähtuva

vibratsiooni

mõõtmise

käigus

ei

tuvastatud

põrandakonstruktsiooni kahjustavad vibratsiooni", põhineb mitme fakti jämedal

eiramisel. Siinkohal ei arvestatud, et esimeste seadmete vaiadel vundament ehitati

Juaris 2007 ja kolme seadme autonoomsed vundamendid rajati juulis-augustis 2007.

Seni mõjus seadmete tekitatud vibratsioon otse põrandaplaadile, intensiivistades plaadi

all asuvate pinnasekihtide tihenemist koosmõjus naaberkinnistul teostatud töödest

tingitud pinnasevee taseme olulise alanemisega. Vibratsiooni mõõtmised teostati

15.07.2008 ja selleks hetkeks olid kõik arvestatava vibratsiooniga seadmed paigaldatud

vaiadele ehitatud vundamentidele ja seega ei kajasta saadud tulemused tegelikult

toomishoone põrandale mõjunud vibratsiooni suurusi. Punkti 4.3.2. analüüsis ei

arvestatud tegelikku seadmete jalgade väiksemat arvu ja sellest tingitud arvutustes

leitutest suuremaid koondatud koormusi. Punktis 4.3.2. sedastati, et seadmete

Battenfeld 1302 ja Engel 1000T lauskoormus ületab põrandate töövõtulepingus

sätestatud koormust 50kN/m2 kohta. Nimetamata jäeti, et arvutustega leitud vastavad

koormused on Battenfeld 1032 puhul 111,17 kN/m2 ja Engel 1000T puhul

120,48kN/m2. Seega on arvutustes leitud koormused kostjale esitatud lähteandmetest

vastavalt 2,22 ja 2,24 korda suuremad. Teostatud paikvaatlusega jäeti kontrollimata, et

tegelikud seadmete gabariidid on ehitajale toodud tehnilises informatsioonis toodust ja

seega teostatud arvutustes kajastatust väiksemad. Ühe seadmete M0253, Ml302

võnkekiiruse horisontaalne komponent ületas kahekordselt lubatavat. Vibratsiooni

mõõtmine oli ebatäpne, järeldused puudulikud.

19. Kostjale esitatud seadmete Battenfeld 1302 ja Engel 1000T osalisest tehnilisest

informatsioonist nähtub, et tootjate poolt eeldatakse jäikade tugede korral seadmetele

autonoomse, vähemalt 500 mm paksuse raudbetoonist vundamendi rajamist.

Eksperdiarvamuse p-s 3.8 tuvastati, et esitatud seadmete dokumentide kohaselt oleks

tulnud ühel või teisel kujul projekteerida seadmetele vundamendid. Juhul kui seadme

valmistaja projekteeris seadme paigaldamiseks vundamendid, siis tuleb seadmed

eraldiseisvatele vundamentidele paigaldada ja põrandate maksimaalne lubatud koormus

ei oma mingit tähtsust. Antud olukorras ei näinud seadmete tootjad ette, et

vaadeldavaid seadmeid oleks olnud lubatud asetada vahetult põrandale sellisel viisil

nagu hageja üürnik seda plaanis teha, vaid nõutav oli seadmetele eraldi, täiendavate

vundamentide rajamine, kuna seadmed avaldavad nende alusele ka muud mõju kui

üksnes punktkoormus ja/või jaotatud koormus. Ka kohtu poolt määratud ekspert leidis,

et olukorras, kus seadme tootja näeb seadmele vundamendi rajamise, tuleb seesugune

vundament ka rajada. Puudub võimalus järelduseks, et tootja poolt ettenähtud

vundamendi võinuks asendada põrandaga, mis ehitati taluma teatavat punkt- ning

jaotatud koormust. Vundamentide rajamata jätmise tõttu puudub põhjuslik seos

kostjapoolse väidetava lepingurikkumise ja seadmetele lisavundamentide rajamise

vajaduse vahel. Seega ei oma viidatud nõude puhul (hageja rahaline nõue kogusummas

145 096,82 eurot) tegelikkuses tähendust küsimus sellest, kas kostja poolt ehitatud

põrand vastas hageja poolt toodud lähteandmetele. Hagiavalduses toodud ja

ülalviidatud kulud tulnuks hagejal ja hageja üürnikul kanda ka olukorras, kus leiab

kinnitust, et kostja poolt rajatud põrand vastas 100% lepingu tingimustele. Seega ei saa

seadmetele vundamentide rajamisega seotud kulud olla käsitatavad kostjapoolse

lepingurikkumise tagajärgedena. Isegi kui tuvastada kostjapoolne lepingurikkumine,

puudub põhjuslik seos kostjapoolse lepingurikkumise ja kahju vahel. Vaidlus puudub,

et kostjalt ei tellitud põrandat, mis vastaks põrandale paigutatud seadmete tootjate poolt

soovitud tehnilisele lahendusele. Samuti ilmnes, et seadmete poolt põrandale

osutatavad jõud ületavad kostjale antud lähteülesandes toodud piirmäärasid ja et

põrandaid projekteerides ei saanud ega pidanudki kostja arvestama seadmete poolt

põhjustatava vibratsiooniga. Kostja ei vastuta teiste isikute poolse tegevusega

põhjustatud kahjulike tagajärgede eest.

20. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt põhjustas põrandate vajumise valdaval määral

naaberkinnistutel teostatud ehitustegevus (23.09.2011 kohtuistungil antud eksperdi

ütlus). Kohtuekspert rõhutas 13.10.2011, et ehitise põranda tasasuse muutused ja

vajumid olid valdavas osas põhjustatud naaberkinnistutel toimunud ehitustegevusest,

mille käigus toimunud süvendus- ning kaevetöödega alandati oluliselt määral

pinnasevee taset. Kuuli tn 4 ehitis rajati madalavundamentidele, millised toetusid

vahetult kandvale paekihile ja milliste tööde teostamiseks oli vajalik pinnasevee

alandamine kuni paekihini. Juhul kui Kuuli tn 4 ehitis oleks rajatud vaivundamentidele,

siis oleks veetaseme alandamise vajadus ja kahjulik mõju naaberhoonetele puudunud.

Taevakivi tn 3/5 vajumid oleksid olnud oluliselt väiksemad juhul, kui Kuuli tn 4 ja

Osmussaare tn 3 ehitiste vundamendid oleksid ehitatud vaialustele. Hoone

betoonpõrandate tasasuse muutumised ja vajumid oleksid juhul, kui naaberkinnistutel

ei oleks toimunud pinnaseveetaset alandavaid ehitustegevusi ning seadmete koormus

oleks jäänud projektikohaste väärtuste piiridesse, olnud oluliselt väiksemad.

21. Teataval määral hoonete vajumist tuleb pidada tavapäraseks. Ka 23.09.2011 toimunud

kohtuistungil selgitas ekspert, et vajumine toimub alati. Põrandate vajumise normatiive

ette ei nähta. Ekspert pidas põrandate vajumise kõige olulisemaks põhjuseks

pinnasevee taseme olulisest alanemisest tingitud savi- ja turbakihtide deformatsioone,

mille põhjustas naaberkinnistu Kuuli tn 4 ehitustegevus ajavahemikul 15.11.2006 kuni

19.02.2007. Betoonpõranda ebaühtlased vajumid 20-42 mm toimusid 2006 aasta lõpus

peale seadmete paigaldamist vahetult betoonpõrandale. Sügisel 2007 toimusid

põrandate tasasuses olulised muutused. Vastavalt teatisele algasid 2007 novembris

Taevakivi 7/7a vundamentide kaeviku kaevetööd. Pinnasevee looduslik alanemine ei

põhjustanud olulisi vajumeid, kuna madala deformatsioonimooduliga kihid paiknevad

pinnasevee loodusliku muutuse frondist valdavalt sügavamal. Eksperdiarvamuses

mainiti, et EPN-ENV 7.1 kohaselt peavad kõik pinnasest vee kõrvaldamise või

pinnasevee survealandamise projektid tuginema geotehniliste uurimiste tulemusele.

Kuuli tn 4 ning Osmussaare tn 7/7a projekteerimisel ja ehitamisel ilmselt pinnasetööde

ja vundamentide rajamise mõju naaberkinnistutele ei hinnatud. Lisaks eelnevalt

paigaldati seadmed algselt otse betoonpõrandale, millest tulenes betoonpõranda

koormamine

ehitusprojektile

mittevastava

koormusega.

Seega

tuvastati

eksperdiarvamusega, et põrandate vajumise tingis valdavalt naaberkinnistutel toimunud

ehitustegevus, mille läbiviimisel ei arvestatud selle mõju vaatlusalusele hoonele.

22. Põrand, mis vastab lepingu tingimustele, ei rahulda hageja üürniku vajadusi ja ikkagi

eksisteeriks vajadus viia põrand kooskõlla üürniku seadmete poolt põrandatele

esitavate nõuetega olukorras, kus hageja ja üürnik soovivad oma üürisuhet jätkata.

Probleem seisneb selles, et hageja ei leppinud üürnikuga üürilepingut sõlmides kokku

üürniku poolt hoonesse paigutatud seadmete maksimaalsetes koormustes hoone

põrandale. Hageja ei teavitanud oma üürnikku põranda kandevõimest ja probleemid

põrandaga tekkisid pärast üürniku poolt hoonesse selle kandevõimet ületavate ning

vibratsiooni tekitavate seadmete paigutamist. Hageja ei saa nõuda tootmisseadme nr 30

tootmisseisakust tekkinud kahju summas 83 700 krooni hüvitamist, sest tootmisseisaku

põhjustas asjaolu, et seade paigutati aluspinnale, mis ei vastanud seadme nõuetele.

Hageja ei saa nõuda ka tootmisseadmetele nr 30, 56, 57 ja 58 vaialuste ehitamisega

kantud kulude hüvitamist summas 1 223 237 krooni, sest seadmetele vundamentide

rajamine ei olnud lepingu esemeks oleva töö koosseisus. Eelnevast tulenevalt ei saaks

hageja nõuda ka tootmisseadmete nr 30, 65, 67 ja 58 ümberpaigutamisega seotud

väidetavate kulude summas 963 272,38 krooni hüvitamist. Enne seadme paigaldamist

pidanuksid hageja ja hageja üürnik veenduma, kas lepingus sätestatud parameetritele

vastav põrand on võimeline viidatud seadme poolt tekitatavat koormust ja vibratsiooni

taluma. Samuti vaidlustas kostja viidatud kulutuste suuruse ja leidis, et seesuguses

ulatustes kulutuste tegemise vajadus on hageja poolt põhjendamata. Hageja lisas

hagiavaldusele terve rea erinevaid arveid, kuid ei põhjendanud teostatud kulutuste

vajalikkust ja põhjuslikku seost kostja väidetava lepingurikkumisega.

23. Alusetu on ka hageja nõue, milles hageja nõuab kostjalt puudustega töö parandamist

hagiavalduses sätestatud viisil. Kostjal puudub kohustus ja seadusest tulenev põhjendus

hagejale kuuluvat kinnistut oma kuludega parendada. Selgusetuks jääb, millistele

arvutustele ja arvestustele tuginedes hageja leidis, et tema poolt soovitud lahendus

tagab lepingu tingimustele vastava kandevõime. Hoone seisund võimaldab selle

igapäevast tõrgeteta ekspluateerimist hageja üürniku poolt. Seega ei ole seesuguses

olukorras esitatud täitmisnõue põhjendatud ning tooks kostjale kaasa ebamõistlikud ja

põhjendamatud kulutused seoses uue põranda rajamisega ning ebamugavused hageja

üürnikule, millega suureneb tekkinud varaline kahju.

24. Antud olukorras on ilmne, et praod ja vajumid olid põhjustatud mh ka põrandate

ülekoormusest seadmete vibratsioonist ning kõrvalkinnistul toimunud ehitustegevusest

ning käesoleval hetkel on hoone ilma tõrgeteta ekspluateeritav. Sellises olukorras on

välistatud täitmisnõude esitamine VÕS §-le 646 tuginedes ning kostja esitab käesoleva

alternatiivse vastuväite raames vastuväite ka hageja täitmisnõudele. Hageja ei saa

kostjalt nõuda ka tulevikus saamata jääva üüritulu hüvitamist 30-päevase sunnitud

tootmisseisaku eest 578 580 krooni. Seoses esitatud nõuete põhjendamatusega on

alusetud ka hageja nõuded muude kulutuste osas. Hageja nõue nn muude kulutuste

hüvitamise nõue summas 534 166,09 krooni, ei ole põhjendatud. Ekspertarvamusest

nähtub, et varasemad geodeetilised mõõdistustulemused ei võimalda hinnata

betoonpõranda kui terviku ehitustehnilist käitumist, sh ajas toimuvate deformatsioonide

arenemist, kuna puudub mõõdistustulemuste sidumine absoluutse kõrgusmärgiga. EKK

poolt koostatud hinnangus esitatud joonised on eksitavad ja järeldused ei ole piisavalt

põhjendatud. Viidatud dokumendid ei kinnita ega saa kinnitada kahju tekkimist, selle

põhjuseid ning nendega ei saa nõutaval määral tuvastada ka asjas tähtsust omavaid

faktilisi asjaolusid. Seega ei saa olla tegemist VÕS § 128 lg-s 3 toodud kahjuga, mille

hüvitamist saaks hageja kostjalt nõuda. Kuna kahju ei tekkinud üksnes kostja tegevuse

tulemina, siis on oluline VÕS § 139 lg-s 1 sätestatu ja kostja taotles kahjuhüvitamise

vähendamist lähtuvalt proportsioonist, millises ulatuses peab kohus kostjat kahju eest

vastutavaks ning millises ulatuses on kahju tingitud hageja tegevusest. Suure

tõenäosusega on üheks vajumite ja pragude tekkepõhjuseks ka kõrvalkinnistul

toimunud ehitustegevus, mille eest kostja ei vastuta.

25. Muude kulude koosseisus olevad hageja õigusabikulud ei ole põhjendatud ega

asjakohased ning on ebamõistlikult suured.

26. Kostja palus hageja 07.10.2011 viivisenõude suhtes kohaldada aegumist ja jätta

esitatud nõue aegumise tõttu rahuldamata. Hageja väidetava põhinõude aegumistähtaeg

algas alates 26.04.2006. Seega möödus hageja väidetava põhinõude aegumistähtaeg

26.04.2011. Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 144 sätestatut, siis

aegus ka hageja väidetav viivisnõue 26.04.2011.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

27. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus kohustas kostjat parandama Taevakivi 3/5

Tallinn asuva hoone põrandad, määrates puuduste parandamise viisi selliselt, et kogu

hoone põrand tuleb vaiata 6,0*6,0 m ruutudes, va seadmete nr 30, 56, 57, 58 aluses

osas ning koristada parandustöödega kaasnevad jäätmed. Tööd tuleb teha kahes osas

kohtuotsuse jõustumisele järgneval kahel järjestikusel aastal ajavahemikul 01.07-

12.08. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 215 675,32 eurot,

viivise põhisummalt 179 232,25 eurot alates 01.02.2009 kuni 15.12.2011 summas

32 296,18 eurot ja edasi alates 15.12.2011 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni

põhikohustuse täitmiseni ning jättis TsMS § 163 lg 1 alusel 99,88% menetluskuludest

kostja ja 0,12% hageja kanda.

28. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub kinnistu asukohaga Taevakivi 3/5 Tallinn

(registriosa nr 9471701). Kinnistust lõunas asub Osmussaare 3 kinnistu ja läänes Kuuli

4 kinnistu. Hageja kinnistu ja naaberkinnistud on hõlmatud detailplaneeringuga, mis

kehtib alates 2001 aastast ja näeb ette alale tööstuspargi rajamist. Hageja ja kostja

sõlmisid 28.04.2005 ehituse töövõtulepingu, millega hageja tellis tootmis- ja laohoone

projekteerimis- ja ehitustöövõtu kinnistule tööde maksumusega 2 750 000 eurot. Pärast

lepingu sõlmimist kooskõlastasid pooled põranda lahenduse, mille kohaselt põrandat ei

rajatud vaiadele ja vähendasid sellega seoses lepingu hinda 626 000 krooni võrra.

Kostja ehitas hoone ilma vaivundamenti kasutamata, toetades hoone olemasolevale

pinnasele ja olles eelnevalt teostanud pinnase eelkoormamise. Kostja andis tööd

hagejale üle 25.04.2006. Hageja sõlmis 02.05.2006 üürilepingu enda tütarettevõttega

AS-ga IMCO, kes soovis hoones toota ja ladustada plastvalutooteid. Esimesed seadmed

paigaldati hoonesse aprillis 2006 ja esimene toodang valmis aprilli lõpuks 2006, kõik

seadmed paigaldati suvel 2006.

29. Kostja väljastas hagejale 30.06.2006 garantiikirja (võlatunnistuse), kinnitades, et ta

projekteeris ja ehitas antud objekti põranda kandekonstruktsiooni geoloogilistele

tingimuste ja lepinguga määratud põrandakoormuste alusel. 2006. aasta lõpus tekkisid

lepingu eseme põrandasse praod ja vajumid. Hageja teavitas vajumitest kostjat ning

hageja ja kostja kohtusid seoses ilmnenud pragunemiste ja vajumistega 17.01.2007.

Detsembris 2006 tellis kostja Hades Geodeesia OÜ-lt põranda tasasuse mõõtmise.

05.02.2007 sai kostja vajumiste kohta ekspertarvamuse V. Jlt. Hilisemalt koostati

vajumiste kohta mitmeid mõõdistusi ja uuringuid.

30. Kostjaga seotud isik AS Sanco Ehitus tegi 2007. aasta Juari lõpust veebruarini tasuta

suurimale seadmele Battenfeld nr 1302 eraldi vajumisekindla aluse. Kostja rajas suvel

2007 laole juurdeehitise, parandas tasuta vajumiskahjustused tuletõkkeseintes,

olmeruumides ja mujal. AS Sanco Ehitus ehitas samal ajal vundamendid-alused

seadmetele Engel 1000, Engel 600 ja Demag 420 juulis-augustis 2007. Hageja tasus 4

seadmele rajatud vundamentide eest AS-le Sanco Ehitus 1 223 237 krooni.

31. Osmussaare 3 kinnistule ehitati toomishoone kasutades tehnoloogiat, mille kohaselt

eemaldati vundamendi alused pinnasekihid ja põrand rajati paekivile toetuvatele

vaiadele. Osmussaare 3 kinnistule tootmishoone ehitamiseks alustati kaevetöid

23.01.2006 ja vee pumpamist vundamendisüvendist 29.03.2006. Pärast hageja tellitud

hoone valmimist ehitati tootmishoone ka kõrvalkinnistule Kuuli 4, kasutades

Osmussaare 3 kinnistuga analoogset tehnoloogiat.

32. Hageja nõuab kostjalt puudustega töö parandamist 01.07. kuni 12.08 kahel kohtuotsuse

jõustumisele järgneval aastal selliselt, et kogu hoone olemasolev põrandaplaat (v.a.

seadmete nr 30, 56, 57 ja 58 aluses osas) tuleb eemaldada, põrand tuleb vaiata 6,0 x 6,0

m ruutudes ja valada vaiadele toetuv 240 mm paksusest varrassarrustega armeeritud

betoonist põrandaplaat. Hageja nõuab kostjalt hüvitist summas 216 210,25 eurot ja

viiviseid perioodi 01.02.2009-07.10.2011 eest summas 39 644,70 eurot ning alates

08.10.2011 viivise VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras kuni kohustuse (179 232,25 eurot)

täitmiseni.

33. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja andis hagejale üle lepingule mittevastava töö, kas

põrandate vajumine hoones on põhjustatud hageja tegevusest, kas põrandate vajumine

hoones on põhjustatud kolmanda isiku tegevusest, kas hagejal on õigus nõuda töö

parandamist, kas hagejale tekkis kahju ja kas hageja viivisenõue on aegunud.

34. Pooled sõlmisid töövõtulepingu vastavalt VÕS § 635 lg-le 1. Vastavalt VÕS § 641 lg-le

1 peab töö vastama lepingutingimustele ja VÕS § 641 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad juhud,

millal töö ei vasta lepingutingimustele. Käesoleval juhul on olulised lepingu

tõlgendamise juhised (VÕS § 29). Täisvastutusega ehitustöövõtulepingu p-dest 3 ja 5

nähtub, et lepingu sisuks oli töövõtja lepingujärgne töö, mis sisaldab projekteerimist ja

ehitustööd ning vastaks hageja tütarettevõtja tootmise vajadustele. Täisvastutusega

ehitustöövõtulepingu p-st 10 nähtub, et vastutus töövõtja teostatud lahenduste

vastavusest lepingu nõuetele lasub töövõtjal ka siis, kui tellija kinnitas lahenduse.

Töövõtu ehitusmeetodi kirjelduses p-s F fikseeriti töövõtu eesmärk: põranda

kandevõime 5000 kg/m2 ja punktkoormus 12000 kg/punkt. Kostja 02.04.2008 vastusest

hageja pretensioonile nähtub, et kostja projekteeris põranda lähtudes tasasusklassist A.

Sellega tunnistas kostja kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt oli põranda

tasasusklassiks A. Lepingu lisaks olevast hinnapakkumisest nähtub, et lao osas oli

põranda tasasusklassiks A0. Normi BY45-BLY7 2000 „Betoonpõrandad“ kohaselt on

mõõteklassi A0 nõuete tasasustolerants kuni 2 m mõõtepikkusel 4 mm ja kuni 7 m

mõõtepikkusel 7 mm ning mõõteklassi A puhul vastavalt 7 mm ja 10 mm. Projekti

seletuskirjast Finnmap Consulting Oy 27.04.2005 nähtub, et põrandaks on kandev

raudbetoonplaat ligikaudse paksusega 240 mm.

35. Tõendatud on väide, et hoonesse paigutatavate seadmete olemus ja kaalud olid kostjale

teada enne põrandakonstruktsiooni projekteerimist ja põranda ehitamist ning need

kaalud on samad või suuremad, mis seadmete passides kirjas. Seadmete paiknemise ja

mõõdud kandis kostja 1. korruse plaanile 23.09.2005, seejuures eristas kostja 4

raskemat seadet teistest punase värviga. Kostja pidi projekteerimisel ja ehitamisel

arvestama, et hoone rajatakse ebaühtlase paksusega turbakihi peale ja et

lähikinnistutele on lubatud 14.06.2001 kehtestatud detailplaneeringu kohaselt

tööstushoonete ehitamine kuni 70% ulatuses kinnistu pindalast. Kostja oli ka teadlik

geoloogilistest tingimustest, mida kinnitab asjaolu, et Finnmap Consulting Oy märkis

juba 27.04.2005, et hooned tuleks rajada vaivundamentidele, toetades vaia otsa

lubjakivile. Lubjakivi peale jäävad kohevad ja tihendamata pinnased, mistõttu nende

kasutamine vundamenti kandvate kihtidena ei tule arvesse. Nõue, et projekteerimisel

tuleb arvestada nii ehitusaluse ja sellega piirneva maa-ala looduslike tingimustega kui

õigusliku režiimiga, on ehitusalal tavapärane ja seega pidi sellest nõudest lähtuma ka

kostja. See nähtub ka standardist EVS-EN 1997-1:2005 Geotehniline projekteerimine

(Üldeeskirjad). Nimetatud standard jõustus Eesti standardina Juaris 2005 ja kostja pidi

sellest standardist lähtuma. Standardi kohaselt peab projekteerimises arvestama

naaberehitiste mõjuga kogu projekteeritava ehitise eluajal, arvestades eelkõige ehitise

aluse üldstabiilsust ning pinnase- ja põhjavee taseme muutustega. Nõue, et

projekteerimisel tuleb arvestada nii ehitusaluse ja sellega piirneva maa-ala looduslike

tingimustega kui õigusliku režiimiga, on ehitusalal tavapärane, kinnitab kaudselt ka

naaberkinnistutel valitud ehitusmeetodid. Naaberkinnistute Osmussaare 3 ja Kuuli 4

ehitiste kavandajad ning ehitajad ei riskinud ebakindlate pinnaste hoonete alla

jätmisega, vaid eemaldasid selle. Taevakivi 7 kavandatava ehitise eelprojekti kohaselt

tehakse hoone vaiadele toetuvana. Seejuures olid lähimate hoonete põrandatele esitatud

koormusnõuded väiksemad, kui hageja tellis käesolevas asjas kostjalt.

36. EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks

kehtestatud detailplaneering. 14.06.2001 detailplaneeringu kohaselt on ala ette nähtud

tööstushoonete ehitamiseks. Kostjale oli seega 28.04.2005 hagejaga töövõtulepingut

sõlmides teada, et projekteeritav hoone tuleb kavandada ja ehitada rabaga piirnevale

krundile ja et hoone aluspinnas on ebastabiilne, pinnasevee tase kõrge ja sõltuvuses nii

äravoolu võimalustest, ehitustegevusest jms; kõrvalkinnistutele on planeeritud

tootmishoonete rajamine ja kogu tööstuspargi alale sadeveekanalisatsiooni rajamine.

Seega pidi kostja nende asjaoludega arvestama ja tellitud hoone projekteerima ning

ehitama selliselt, et tulemus vastaks lepingu eesmärgile, EhS-le ning antud piirkonna

kõikidele võimalikele looduslikele ja tehislikele mõjuritele. Seejuures tuleb arvestada,

et kostja väljastas hagejale 30.06.2006 garantiikirja (võlatunnistuse), kinnitades, et ta

projekteeris ja ehitas põranda kandekonstruktsiooni antud objekti geoloogilistele

tingimuste ja lepinguga määratud põrandakoormuste alusel. Kinnituskirjaga võttis

kostja täiendavalt kohustuse tagada, et ehitamisel arvestati geoloogilistest tingimustest

tulenevate riskidega.

37. Kostja väitis, et lähtuvalt hageja poolt esitatud lähteandmetest, tellis kostja hoone

projekteerimise faasis ekspertarvamuse rajatava tööstushoone vundamentide ja

põrandate rajamise kohta. Ekspertarvamusega nähti ette kolm alternatiivset lahendust

hoone põranda projekteerimiseks, kuid hagejaga kooskõlastatult valiti lahenduseks

põranda rajamine asfaltkihile, viies läbi pinnase eelkoormamise. Tehnilise lahenduse

kooskõlastamine ei vabasta töövõtjat vastutusest lõpptulemuse saavutamise osas.

Lepingu olemusest tulenevalt lasub vastutus selle eest, et valitud tehniline lahendus

tagab kokkulepitud lõpptulemuse, töövõtjal. Seega pidi lepingu kohaselt töö vastama

tingimustele, et põranda kandevõime on 5000 kg/m2 ja punktkoormus 12000 kg/punkt

ning tasasus tootmisosas normi BY45-BLY7 2000 klass A ja laoosas klass A0. Samuti

pidi hoone sobima tootmishooneks ja plastvaluseadmete paigutamiseks. Hoone

ehitamisel pidi kostja arvesse võtma geoloogilisi tingimusi ja asjaolu, et

naaberkinnistutele võidakse ehitada suuremahulisi hooneid ja selle käigus alandada

veetaset.

38. Tõendatud on asjaolu, et põrandad vajuvad ja pragunevad alates detsembrist 2006 ja

see protsess jätkub kuni tänaseni. Eksperdiarvamusest nähtub, et hoone laoruumi

betoonpõrandate tasasus paikvaatluse kuupäeval ei vastanud kvaliteediklassi A0

nõuetele vastavalt juhendile by 45/BLY7 „Betonilattiat 2000“. Hoone lao- ja

tootmisruumi betoonpõrandate tasasus ei vastanud kvaliteediklassi A nõuetele vastavalt

juhendile 45/BLY7 „Betonilattiat 2000“. Laoruumi suurim tasasuse hälve oli 13 mm ja

tootmisruumis 11 mm. Vajumisi märgati esmalt kogu hoones 20 mm ja edelanurgas 22

mm. 2007. aasta kevadel vajusid lisaks varasematele probleemidele viltu laoriiulid,

suurenesid takistused tõstuki ja lao kasutamiseks, toodangu transportimiseks ja

ladustamiseks. Menetluse kestel fikseeriti uute vajumite ja pragude tekkimine nii 2010.

aasta alguses võrreldes 20.04.2009 olukorraga.

39. Tunnistaja J S 07.10.2011 ütlusega tõendati, et tavaliselt looditakse plastivaluseadmeid

ainult nende tehasesse paigaldamisel ja seadme asukoha muutmisel ja et tõstukiga

valmistoodangu transportimine ja ladustamine, hoone kasutamine on raskendatud ja

takistatud eriti 8 meetrise ladustamiskõrgusega ja 40 meetrit pikkade riiulite puhul, mis

pidevalt viltu vajuvad. Tunnistaja selgitas, et Juaris 2007 press enam ei töötanud. Välja

kutsuti Batcoplast spetsialist, kes leidis, et press on ära vajunud, ei ole enam

horisontaalis ja sellepärast kiilus kinni. Passi järgi on lubatud maksimaalselt 0,02mm

meetri kohta, seal oli aga umbes 10mm. Seega on tõendatud, et üürniku

tootmisseadmed seiskusid põrandate kandevõime ja tasasuse puuduste tõttu. II kd tlk

190, 196-198 asuvatel joonistel 1-4 graafiliselt esitatud mõõteandmed tõendavad, et

tootmisalal on vajumised suuremad laopoolses küljes ning et laos on tõstuki samal

rattateljel (liikumissuunaga risti) kõrguste erinevus kohati kuni 13 mm (normi piires

oleks kuni 4 mm). Seega on tõendatud hageja väide, et tõstukiga töötamisel tähendab

see seda, et ülemistel, 8 meetri kõrgustel laoriiulitel on tõstuk viltu kuni 104 mm –

selliselt ei saa tõstukiga kaubaalust paigutada. Piki liikumissuuna mõõdetuna on

kõrguste erinevus 50 mm 6 meetri kohta (normi piires oleks kuni 7 mm). Põrandate

kandevõime ja tasasuse puuduste tõttu lao osas looditi laoriiuleid ajutiselt

terasplaatidega. Seega on põhjendatud väide, et kandevõime ja tasasuse puuduste tõttu

on takistatud laohoone sihtotstarbeline kasutamine.

40. Hageja poolt esitatud fotodel on kajastatud silmnähtavad vajumised ja ebatasasused

ning kahjustuste areng alates 2009. aasta veebruarist. Näiteks lao 1. vahes on

märkimisväärne kõrguste erim telg G-3 piirkonnas asuva vuugi juures, kus kõrguste

erim on vuugist kummaski suunas 1 cm 1 meetri kohta (normi piires oleks kuni 4 mm).

Seega on tuvastatud, et kostja tehtud tööl ilmnesid pärast üleandmist sellised

mittevastavused, mille tõttu ei vastanud töö lepingus kokkulepitule ega sobinud

kasutamiseks selliseks kasutamiseks, millest töövõtja oli teadlik. Töö ei vastanud

lepingule nii tasasuse kui kandevõime osas, sest ebatasasuse põhjuseks oli põranda

vajumine, mis viitab sellele, et esmaseks põhjuseks on puudulik kandevõime.

41. Tõendatud ei ole kostja etteheited hageja üürniku seadmete ülenormatiivsetest ja

kahjulikest mõjutustest. Hageja tõendas, et seadmete töö ei tekita vibratsiooni, mis

hoonet kahjustaks. Tõendatud ei ole väide, et ükski seade oleks avaldanud põrandale

arvestatavat suuremat massi, kui lepingus sätestatud parameetrid. Eksperdiarvamuses

märgiti, et seadmelt Battenfeld BA 13000/12000 HM massiga 88,5 t tulenev jaotatud

koormus betoonpõranda alusele jäiga toeplaadi 5,9*22m korral on 68 kN/m2. EKK 210

hinnangu kohaselt on antud seadme Battenfeld jaotatud koormus betoonpõrandale 50,1

kN/m2. Erinevus tuleneb sellest, et EKK 2010 hinnangus arvestati töötavaks

põrandapinnaks 6,6x2,64 m, kuivõrd ekspertide andmetel ei toetunud seade toeplaadile,

vaid oli paigutatud vahetult põrandale. Kohtuekspert lähtus jäigast toeplaadist joonise

alusel ja tegelikku olukorda ei olnud eksperdil võimalik enne vundamendi paigaldamist

kontrollida. Kuivõrd EKK 2010 hinnangus lähtuti tegelikust olukorrast ja ei ole alust

arvata, et EKK ekspertidele oleks esitatud valesid andmeid, siis tuleb eelistada EKK

2010 hinnangu arvutust, mille kohaselt ületas seadme koormus põrandale lepingus

sätestatud normi 0,1 kN võrra. Ülejäänud seadmete osas leidsid nii ekspert kui ka EKK

2010 hinnangu koostajad, et mõju põrandale oli oluliselt väiksem.

42. Tõendatud on, et seadmete asukoha, kaalu ja hoone defektide vahel ei ole füüsilist ning

ajalist seost. Taevakivi 3/5 tehas andis esimese toodangu juba aprillis 2006, kõik

seadmed olid hoones alates suvest 2006 ja tehas töötas täisvõimsusel alates augustist

2006. Esimesed vajumid tekkisid alles detsembris 2006. Kõige raskem seade

Battenfeld M1302 on alates Juari lõpust 2007 eraldatud alusel, mistõttu see seade ei

saanud mõjutada hoones alates veebruarist 2007 tekkinud ja arenenud defekte.

Raskuselt järgmised seadmed paigutati eraldi vaiatud alustele juulis-augustis 2007 – ka

nende seadmete puhul ei ole tõendatud ülenormatiivne ja kahjulik mõju hoonele.

Kohtuliku ekspertiisi kohaselt suurenesid defektid 2007 sügisel. Kui seadmed

kahjustaks põrandaid, siis pidanuks kahjustused ilmnema juba 2006. aasta augustiks.

Vajumite süvenemine ja defektide teke toimus ka pärast 4 raskema seadme eraldi

vundamendile paigutamist ja muude vajumisdefektide parandamist kostja poolt. Nt

kilbiruumis, soojussõlmes tekkis 2008-2009 uusi pragusid varasemalt täidetud pragude,

samuti deformeerusid vajumisprao katteks paigaldatud katteplekid hilisema vajumise

käigus. Niisiis on tõendatud kogu hoone ebastabiilsus ja fakt, et vajumine ei ole seotud

seadmete raskusega. Kohtuliku ekspertiisi kohaselt on vajumise põhjuseks asjaolu, et

kostja toetas põrandaplaadi vundamendivaiade rostvärgile.

43. Seadmed Battenfeld 1302 ja Engel 1000T paiknevad hoone tootmisosas ning kokku oli

lauskoormuse piirnormi lähedaselt koormatud põrandat ca 80 m2. Vastavalt EKK

arvamusele ja selles analüüsitud Hadese ning Savekate mõõtmistulemustele ei seostu

põrandavajumite paiknemine ja muud nähtavad kahjustused seadmete asukohtadega.

Näiteks tootmise ja laoosa vahelises tuletõkkeseinas, värvitsehhi kontori seinas

45-kraadi all kulgevad praod, kilbiruumi laepaneelist lahti vajunud sein, katlaruum, pea

kogu hoone perimeetril põranda ja välisseina liitekohas nähtavad vajumised paiknevad

erinevates kohtades üle terve hoone põrandapinna. Seega tekkisid või suurenesid

defektid põrandates ja seintes ka pärast 4 raskema seadme eraldi vundeerimist. Hoone

ja põrandad vajusid oluliselt ja muutusid ebatasaseks ka kahest raskemast seadmest

hinnanguliselt ligi 100 meetri kaugusel, kus põrand vajub omaenda raskuse tõttu.

44. T. Rattasepa 10.05.2011 arvamuses nenditi, et vastavalt konstruktiivsele lahendusele

toetuvad hoone 1. korruse siseseinad vahetult betoonpõrandale. Vaheseinte nähtavad

deformatsioonid on põhjustatud betoonpõranda ebaühtlasest vajumisest. Kui oleks

tõendatud seadmete ülenormatiivne mõju hoonele, siis oleks see mõju lokaalne.

Betoonpõrandat ei betoneeritud terves ulatuses monoliitsena, vaid selle jaotavad

osadeks deformatsiooni- ja töövuugid. Tulenevalt sellest asjaolust on rasketest

seadmetest põhjustatud vajumite ja vibratsioonide edasikanne põranda kaugematesse

tsoonidesse ebatõenäoline.

45. Kostja ei tõendanud, et vibratsioon kahjustab põrandaid. Vibratsiooni kahjuliku mõju

ehitisele hinnatakse ehitise konstruktsioonile kanduva vibratsiooni järgi, mille piirmäär

tööstushoonetes on kestva vibratsiooni puhul 10 mm/s ja lühiajalise vibratsiooni puhul

40 mm/s. Seda mõõdetakse ehitise konstruktsioonidel. Käesoleval juhul ei ületa ühegi

seadme puhul põrandal mõõdetud vibratsioon piirnormi. Seejuures mõõdeti nii eraldi

alusel asuvate seadmete kui tavalisel põrandal asuvate seadmete vibratsiooni.

46. Andres Järvan kinnitas 07.10.2011, et põrandale mõjub enim vertikaalne vibratsiooni

võnkekomponent ja minimaalselt horisontaalne võnkekomponent. Vaidlusaluste

masinate tööprotsess on horisontaal-suunaline ja aeglane. Horisontaalne komponent

põrandal oli maksimaalselt 2,2 mm/s, mis jääb oluliselt alla piirnormi (10 mm/s) ja

vertikaalne võnkekiirus oli horisontaalsest kordades (mõõtetulemus 0,7 mm/s)

väiksem.

Seega

ei

mõjuta

masinate

vibratsiooni

horisontaalne

komponent

põrandakonstruktsiooni ja selle all olevate pinnasekihtide seisukorda. Wittmann

Battenfeld GmbH & Co. KG 03.02.2010 e-kiri kinnitab, et Battenfeldi tööprotsess on

horisontaalsuunaline,

seega

maandatakse

vibratsioon

seadme

enda

rihtimiselementidega. Seadmete poolt tekitatav vibratsioon jääb oluliselt piirnormist

väiksemaks ja ei ole põrandakonstruktsioonidele kahjulik.

47. Eksperdiarvamuses tuvastati, et esitatud seadmete dokumentide kohaselt oleks tulnud

ühel või teisel kujul projekteerida seadmetele vundamendid. Seadmed oleks tulnud

paigaldada eraldiseisvatele vundamentidele ja põrandate maksimaalne lubatud koormus

ei oma seejuures mingit tähtsust. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et vundamentide

paigaldamata jätmine kujutab endast lepingurikkumist või elimineerib põhjusliku seose

kostja tegevuse ja puuduste tekkimise vahel. Kohus ei nõustunud ka eksperdi

hinnanguga, et vaatamata seadmete mõjule tuleb igal juhul paigaldada seadmetele

eraldi vundament. Nimetatud arvamus ei ole millegagi põhjendatud. Eelnevalt on

tuvastatud, et seadmed ei avaldanud lepingulistest parameetritest suuremat raskusmõju

ja et vibratsioonimõju oli sisuliselt olematu, samuti tuvastas kohus, et seadmed ei

avaldanud olulist mõju põrandate vajumisele. Seega võib järeldada, et lepingulised

parameetrid olid kõikidele seadmetele sobivad. Seejuures ei põhistatud seadmete

tootJdmetes ega eksperdiarvamuses, millised peavad olema vundamendi parameetrid,

mistõttu puudub alus arvata, et tugev betoonpõrand, vaivundamendil või mitte, nendele

parameetritele ei vasta.

48. Lepingule mittevastavused tulenesid asjaoludest, millega seotud riski kannab kostja.

Eksperdiarvamusest tuleneb, et tasasuse muutuste kõige olulisemaks põhjustajaks on

savi- ja turbakihtide deformatsioonid ja turbakihi tihenemine. Suhteliste vajumite

ebaühtluse põhjuseks on kandva aluskihi (lubjakivi) ebaühtlane paiknemissügavus

vahemikus

1,95-4,6

m

ja

kandva

kihi

kohal

paiknevate

madala

deformatsioonimooduliga kihtide ebaühtlane paksus 0,07-1,6 m. Eksperdi järeldust

kinnitavad asjas koostatud varasemad eksperdiarvamused. Ehitusgeoloogiline uuring ja

Rei Geotehnika 2008 koormuskatse kinnitavad asjaolu, et Taevakivi 3/5 vajub hoone

alla jäetud nõrkade pinnaste tõttu. Rei Geotehnika töös leiti, et pinnakattes esinevad

ebaühtlase paksusega ja levikuga nõrgad pinnased (turvas) on tugevalt kokkusurutavad

pinnased ja et otstarbekas on hoone rajada vaiadele. Samuti leiti arvamuses, et põrand

vajub turbakihi tihenemise tõttu ning vajumine jätkub ja intensiivistub pinnasevee

alanemisel. V. J selgitas kostjale 27.06.2005, et põrandate ja vundamentide rajamisel on

probleemiks turbakiht paksusega kuni 1,15 m. Turbakiht tuleb vundamentide alt

eemaldada ja asendada killustikust või liivast täitega. Põrandate rajamisel otse

pinnasele on maksimaalne põranda vajum koormuse 50 kN/m2 korral 0,09 m.

Arvestades turba tihenemist koormuse all on vajum ikkagi 7,5 cm.

49. Lasse Eerola rõhutas 28.03.2007, 12.05.2008 ja 16.06.2008, et turvas vajub

kõdunemise ja koormuse tõttu aeglaselt. Järelikult on probleemi allikaks kostja poolt

hoone alla jäetud turvas jm nõrgad pinnased, mis põrandaid ei kanna. Kostja oli

nõrkadest pinnastest ja nende eemaldamata jätmisega kaasnevatest riskidest teadlik.

Kostja võttis teadliku riski, kui muutis algselt planeeritud vaiadele toetuva

põrandalahenduse pinnasele toetuvaks põrandaks. V. J esitas kostjale arvamuse sellise

meetodi ohtudest. V. J prognoositud tagajärjed saabusid ja seega realiseerus kostja

võetud risk garantiitähtaja jooksul.

50. Käesoleval juhul ei oma tähendust asjaolu, kas kandva kihi kohal paiknevate madala

deformatsioonimooduliga kihtide (savi ja turvas) muutused ja tihenemine oli

põhjustatud tehislikust pinnasevee alanemisest, mis omakorda oli põhjustatud

naaberkinnistutel toimunud kaevetöödest, või mitte. Eelnevalt tuvastas kohus, et hoone

ehitamisel pidi kostja arvesse võtma geoloogilisi tingimusi ja asjaolu, et

naaberkinnistutele võidakse ehitada suuremahulisi hooneid ning selle käigus alandada

veetaset. Kostja ei pea naaberkinnistutel toimuvast ehitustegevusest tulenevaid

mõjutusi arvesse võtma üksnes siis, kui tegemist oleks äärmiselt üllatavate või

ebatavaliste ehitusvõtetega.

51. Kostja väitel avaldasid kandva kihi kohal paiknevate madala deformatsioonimooduliga

kihtide tihenemisele naaberkinnistul Kuuli 4 ja Taevakivi 7/7 toimunud ehitustööd,

mille käigus toimus põranda toetamine vaiadele, turbakihi eemaldamine kogu hoone alt

ja asendamine mineraalse täitega. Ekspert T. Rattasepp rõhutas 23.09.2011

kohtuistungil, et V. J 27.06.2005 soovituste p-d 1 ja 2 (st naaberkinnistutel kasutatud

meetodid: põranda toetamine vaiadele, turbakihi eemaldamine kogu hoone alt ja

asendamine mineraalse täitega) on tavalised, seevastu p-s 3 antud soovitus

(proovikoormamine, nagu tegi kostja) on praktikas harvaesinev erand, sest üldiselt nii

ei projekteerita ega ehitata. Hoone toetamist vaiadele ja pehmete kihtide eemaldamist

plaaniti algselt ka hageja tellitud hoone puhul. Seega on tuvastatud, et põranda

toetamine vaiadele, turbakihi eemaldamine kogu hoone alt ja asendamine mineraalse

täitega ei saanud endast kujutada üllatavat või ebatavalist ehitusvõtet, mida kostja ei

oleks pidanud hoonet projekteerides ja ehitades ette nägema. Eeltoodust tulenevalt

esinesid kostja üle antud tööl sellised mittevastavused, mille tõttu töö ei vastanud

lepingus kokkulepitule ega sobinud kasutamiseks selliseks kasutamiseks, millest oli

teadlik ka töövõtja, sest põranda kandevõime ei olnud 5000 kg/m2 ega punktkoormus

12000 kg/punkt ega tasasus tootmisosas normi BY45-BLY7 2000 klass A ja laoosas

klass A0 ning hoone ei sobinud tootmishooneks ega plastvaluseadmete paigutamiseks.

52. Hageja esitas töö parandamise nõude, mida reguleerib VÕS § 646 lg 1. Kohus arvestas

siinkohal ka TsMS § 445 lg-s 1 sätestatut. Kostja väide, et kohustus parandada

puudustega töö on ebamõistlik, lükati ümber ekspert T. Rattasepa 23.09.2011 ütlustega,

samuti EKK arvamuse ning Geo-Ykkonen Oy arvamusega, mille kohaselt on puudused

parandatavad ning optimaalseim parandamise viis on just põrandate vaiamine. Seega ei

ole hageja taotletud õiguskaitsevahend põhjendamatu ega VÕS § 646 tähenduses

kostjale põhjendamatult ebamugav. Võrreldes töövõtu maksumusega ei ole hageja

taotletud parandustöö ka ebamõistlikult kulukas, kuna töövõtulepingus kokkulepitud

hinnast 3 245 000 eurot moodustasid vaiamistööd, mille kostja ehitusmeetodi valiku

tõttu tegemata jättis, kõigest 40 000 eurot.

53. Hageja palus määrata puuduste parandamise viisi alljärgnevalt: kogu hoone põrand

tuleb vaiata 6,0*6,0 m ruutudes ja valada 240 mm paksusest varrassarrustega

armeeritud betoonist põrandaplaat, v a seadmete nr 30, 56, 57, 58 aluses osas

eemaldades vana põrandaplaadi ning koristades parandustöödega kaasnevad jäätmed.

Tööd tuleb teha kahes osas kohtuotsuse jõustumisele järgneval kahel järjestikusel aastal

ajavahemikul 01.07-12.08. Taotlus parandamise viisi määramiseks on põhjendatud

osaliselt. Hagejal on põhjendatud huvi parandamise viisi määramiseks, kuna ütluste ja

arvamustega tõendati, et optimaalseim parandamise viis on just põrandate vaiamine.

Kuivõrd kostja leidis, et kostja valitud meetod oli otstarbekas ja on sellel arvamusel

siiani, siis on hagejal põhjendatud huvi vähemalt selles ulatuses, et määrata kindlaks

puuduste kõrvaldamise põhiline meetod, milleks on vaiamine. Parandamise viisi

määramine ei ole põhjendatud ülejäänud ehitustehniliste meetodite osas (uue plaadi

valamine ja plaadi parameetrid). Ei saa välistada, et otstarbekam on lahendus, mille

kohaselt vaiatakse põrand ja vaiad ühendatakse olemasoleva põrandaga. Põhjendatud

on määrata tööde tegemine selliselt, et tööd tuleb teha kahes osas kohtuotsuse

jõustumisele järgneval kahel järjestikusel aastal ajavahemikul 01.07-12.08. Usutav on

hageja selgitus, et tööde tegemise tähtaeg tuleneb asjaolust, et klientide kaotamise ohu

tõttu ei saa üürnik sulgeda tehast kauemaks kui 43 päevaks, mis koosneb

kollektiivpuhkusest 28 päeva ja 15 päevast. Üürnikul ei ole võimalik jooksvate

tellimuste täitmise kõrval toota lattu suuremat varu kui 43-päevase tööseisaku

katmiseks. Samas ei ole 43 päeva jooksul võimalik parandada kogu hoone seni

parandamata põrandat.

54. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et kuna poolte kokkulepe ei näinud ette põranda

rajamist vaiadele, ei saa hageja seesugust nõuet esitada ka kohustuse täitmise nõude

esitamise teel isegi olukorras, kus tuvastada kostjapoolne lepingurikkumine. Samuti on

põhjendamatu kostja seisukoht, et hageja nõue kuulub vähendamisele summas

40 008,69 eurot, kuivõrd vaiade ärajätmine toimus hageja nõusolekul ja talle tagastati

ka vaiade ärajäämisest tekkinud kompensatsioon 40 008,69 eurot. Siinkohal on oluline

VÕS § 127 lg-s 5 sätestatu. Eelnevalt kohus tuvastas, et tehnilise meetodi valiku risk

oli kostjal sõltumata sellest, kas ta kooskõlastas meetodi hagejaga. Vaiamise korral ei

rikastuks hageja alusetult ega saaks midagi enamat võrreldes lepinguga, sest hageja

saab ja võib nõuda üksnes põrandat, mis vastaks lepingu tingimustele ning kuna

põranda parandamise optimaalsem viis on vaiade kasutamine, siis ei olegi tõenäoliselt

ühtegi alternatiivset viisi lepingule vastava põranda ehitamiseks. Hageja huviks

lepingus ei olnud põranda konstruktsioon, vaid üksnes kandvus ja tasasusnõuetele

vastava põranda olemasolu.

55. Puudub vaidlus, et hageja tellis AS-lt Sanco Ehitus parandustööd ja viimane teostas

seadmete nr 30, 56, 57, 58 vajumiskindlate aluste ehitustööd hageja kulul Juaris ja

juulis-augustis 2007 ning et tööde maksumus oli 1 223 237 krooni. Kohus arvestas

VÕS § 646 lg-s 5, § 101 lg 1 p-s 3, § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatut ning leidis, et kuivõrd

kostja rikkus lepingut ja keeldus töö parandamisest ning põranda parandamine oli

hagejale üürniku töö jätkamiseks kiiremas korras vajalik, on põhjendatud hageja

kulutused põranda parandamiseks seoses seadmete nr 30, 56, 57, 58 vajumiskindlate

aluste ehitamisega.

56. Üürilepingu p 6 kohaselt vastutab hageja hoone põhikonstruktsioonide ja

tehnosüsteemide korrasoleku ja remondi eest. Üürnik kandis seoses tootmisseadmete ja

laoriiulite loodist välja vajumise ja seadmetele vajumiskindlate aluste ehitusega

kulutusi 963 272,38 krooni ning üürnik esitas hagejale 23.11.2007 vastavate kulutuste

hüvitamise nõude. Kostja esitas vastuväite, et seesuguses ulatustes kulutuste tegemise

vajadus on hageja poolt põhjendamata, hageja lisas hagiavaldusele terve rea erinevaid

arveid ega põhjendanud teostatud kulutuste vajalikkust, põhjendust ning põhjuslikku

seost kostja väidetava lepingurikkumisega. Üürniku pretensioonist nähtub, et üürnik

nõudis hagejalt kahju hüvitamist 963 272,38 krooni seoses Juarist kuni oktoobrini 2007

tekkinud kahjuga põranda konstruktsioonis esinevate puuduste tõttu. Arvete selgitusest

ja sellele lisatud arvetest nähtub, et üürnik kandis kulutusi seoses seadmete nr 30, 56,

57, 58 demonteerimise, hoiustamise ja monteerimisega ning selleks vajalike

materjalide hankimisega. Kohus leidis, et tehtud kulutused on tõendatud, need olid

vajalikud ja mõistlikud. Põhjendatud oli ka kulutused 29 427 krooni Premet

Engineering Oy töötajate majutusele, sest selgituse kohaselt ei olnud võimalik

seadmete õhkpatjadel nihutamise teenust Eestist saada. Tõendatud on, et hageja on

kohustatud üürilepingust ja VÕS § 276 lg-st 1 ja §-st 278 tulenevalt üürniku nõude

rahuldama, seega tekkis hagejal üürniku ees maksekohustus 963 272,38 krooni, mis on

hageja töövõtulepingust tulenevaks kahjuks ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.

57. Osaliselt on põhjendatud kahjunõue tulenevalt asjaolust, et üürnik kandis seoses

tootmisseadmele nr 30 uue aluse ehitamisega Juaris 2007 ja sellega kaasnenud sunnitud

tootmisseisakuga kahju 83 700 krooni. Nõude kohaselt ei saanud üürnik seadet nr 30

parandustööde teostamise ajal 15 päeva jooksul kasutada. Kahju seisneb tööjõu- ja

intressikuludes ning saamata jäänud tulus. Tööjõukulusid ja intressikulusid ei olnud

võimalik

vältida.

Nimetatud

kulutused

on

põhjuslikus

seoses

kostjapoolse

töövõtulepingu rikkumisega, kuna nimetatud rikkumine võttis ära võimaluse katta need

kulud seadme töötamisest saadava toodangu müügist laekuvast rahavoost. Tõendatud

on asjaolu, et kostja ehitas tootmisseadmele nr 30 vundamendi Juaris 2007. Üürniku

09.10.2008 nõudest nähtub, et üürnik ei saanud seadet nr 30 parandustööde teostamise

ajal 15 päeva jooksul kasutada ja üürnik kandis sellega seoses tööjõukahju 44 010

krooni, intressikulu 8370 krooni ja saamata jäänud kasumiks oli 31 320 krooni.

Nimetatud kulutused on põhjendatud tööjõukulu ja saamata jäänud kahju osas ning

kulutused pidid olema kostjale ettenähtavad. Kohus mõistis kulutused 75 330 krooni

kostjalt välja. Intressikulu osas ei ole lepingut rikkunud poolel kohustust hüvitada teise

poole pangalaenu kasutamisest tulenev intressikulu, kuivõrd see ei ole VÕS § 127 lg 2

kohaselt kahju hüvitamise normi kaitse eesmärgiga hõlmatud, mistõttu jättis kohus

8370 krooni osas hagi rahuldamata.

58. Hageja nõudis töö parandamisest tulevikus seoses tootmisseisakuga tekkiva kahju

hüvitamist. Puudub vaidlus, et vastavalt üürilepingule tasub üürnik hagejale üüri

39 987 eurot ehk 578 580 krooni kuus. Hoone põranda parandamiseks vajalike tööde

teostamise ajaks peab üürnik üüritud ruumid vabastama, kuna nimetatud töid ei ole

võimalik teha selliselt, et üürnik saaks ruumide kasutamist jätkata. Üürnikul on õigus

keelduda üüri maksmisest olukorras, kus tal ei ole võimalik üüritud ruume kasutada

puuduste tõttu, mille parandamise kohustus lasub hagejal. Üürnik teatas oma

kavatsusest keelduda üüri tasumisest 23.11.2007 dateeritud teates. Ühe päeva eest

tasumisele kuuluv üürimakse on 12 286 krooni. Kostja ei esitanud vastuväiteid

asjaolule, et hinnatav tootmisseisaku aeg on, jättes välja kollektiivpuhkuse,

minimaalselt 30 päeva, mistõttu palus hageja välja mõista saamata jääva üüri 578 580

krooni. Hagejal tekib kasutamistakistus ka juhul kui kostja parandamistöid ei tee, sest

sel juhul peab hageja laskma parandustööd teha mõnel teisel ehitusettevõtjal. Hageja on

üürilepingust ja VÕS § 276 lg-st 1 ja §-st 278 tulenevalt kohustatud üürniku nõude

rahuldama. Seega tekkis hagejal üürniku ees maksekohustus 578 580 krooni, mis on

hageja töövõtulepingust tulenevaks kahjuks ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.

59. Hageja nõudis vaidluse lahendamiseks, puuduste parandamiseks ja hüvitiste saamiseks

seotud nõuete ettevalmistamise, esitamise ja läbirääkimisega kohtuväliselt kantud

õigusabikulude ja eksperdikulude 534 166,09 krooni hüvitamist. Kostja esitas

vastuväite, et tehtud kulutused ei olnud põhjendatud, kuid kostja ei esitanud kulutuste

tegemisele vastuväiteid. Arvestades vaidlusaluste küsimuste mahtu ning tehnilist ja

õiguslikku keerukust, samuti kostja käitumist, on põhjendatud hageja tehtud kulutused

õigusabile ja tehnilistele ekspertiisidele. Kohtuliku ekspertiisi maksumus on samas

suurusjärgus asjas EKK-le hageja poolt tasutud ekspertiisitasuga, kuid EKK töö sisu ja

maht koosneb oluliselt suuremast osast uuringutest, mõõtmistest ning analüüsidest

perioodil 2008-2010. Hageja kandis vaidluse lahendamiseks, puuduste parandamiseks

ja hüvitiste saamiseks seotud nõuete ettevalmistamise, esitamise ja läbirääkimisega

kohtuväliselt õigusabikulusid 291 547,88 krooni, mis tõendati arvetega. Arvestades

vaidluse keerukust ja pooltevahelisi läbirääkimisi, olid õigusabikulud põhjendatud ja

vajalikud. Hageja kandis puuduste tekkepõhjuste tuvastamiseks eksperdikulusid

Geo-Ykkonen Oy-le 944 eurot ehk 14 778,50 krooni, Savekate OÜ-le 7840 krooni,

Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-le 220 000 krooni, kokku 242 618,21 krooni.

Kohus mõistis kostjalt välja ühtekokku 215 675,32 eurot.

60. Hageja viivisenõude puhul tuleb arvestada VÕS § 113 lg-tes 1 ja 3 sätestatut. Esimesed

kulutused asjas tegi hageja üürnik (seega hageja) Juaris 2007. Kostja sai hageja

24.01.2008 pretensiooni kätte 01.02.2008. Kostja oli kohustatud parandama garantiiajal

ilmnenud lepingutingimustele mittevastavused tasuta. Kostja on kohustatud puuduste

väljaselgitamisega ja kahju vähendamisega seotud kulud hüvitama. Parandustööde eest

tasus hageja kostjaga seotud isikule AS-le Sanco Ehitus 2007. aasta augustis 1 223 237

krooni. Kostja sai hagiavalduse kätte detsembris 2008 ja vastas hagile 26.01.2009.

Seega on kostja temale kõige soodsamast ajalisest arvestusest lähtudes viivituses

hiljemalt alates 01.02.2009 hagiavalduses toodud summadega 1 223 237 krooni,

963 272,38 krooni, 83 700 krooni ja 534 166,09 krooni (kokku seega 2804375,4 krooni

ehk 179 232,25 eurot).

61. Aegumise osas tuleb arvestada VÕS § 651 lg-s 1 ja TsÜS § 145 lg-s 2 sätestatut.

Töövõtulepingus lepiti kokku kostja vastutusest vabanemise tähtajaks 10 aastat ja

töövõtulepingu § 30 sätestab vastutuse pärast garantiiaja lõppemist ilmnenud vigade

eest, mille kohaselt vabaneb töövõtja ka sellest vastutusest, kui ehitusobjekti

vastuvõtmisest on möödunud 10 aastat. Nimetatud kokkuleppega pikendasid pooled

töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaega 10 aastani.

Seega ei ole viivisenõue aegunud.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

62. Kostja palub kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi ja määras

kindlaks menetluskulude jaotuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

63. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaoludele, et tööde üleandmise hetkel hagejale

puudusid tööl mistahes mittevastavused ning hagis kirjeldatud põrandate pragunemine

ja vajumid on tingitud valdavas osas naaberkinnistutel toimunud ehitustegevusest.

Kohtuekspert tuvastas kostja teostatud tööde vastavuse lepingus kokku lepitud

ehitustehnilistele nõuetele ehk Taevakivi tn 3/5 betoonpõrand teostati vastavuses

tööprojektile. Nii laoruumi kui ka lao- ja tootmisruumi betoonpõrand projekteeriti

jaotatud koormusele qk= 50 kN/m2 ja koondati koormusele Qk = 120kN. Põranda

teostaja teostas põranda vastavalt ehitusprojektile, kasutades betoonpõranda teostamisel

nõuetekohast

tehnoloogiat

ja

kiudbetooni

klassi

C25/30.

Vahetult

peale

betoonpõrandate valmimist 31.03.2006 teostatud laoruumide põranda tasasuse

mõõdistamise tulemuste kohaselt vastas laoruumi betoonpõrand by45/BLY7

tööstuspõrandate kvaliteediklassi A0(A) nõuetele. Seega ei esinenud töö üleandmise

hetkel hagejale tööl mistahes mittevastavusi. Kohtueksperdi arvamuse kohaselt on

põranda tasasuse muutuste kõige olulisemaks ning valdavaks põhjuseks pinnasevee

taseme olulisest alanemisest tingitud savi- ja turbakihtide deformatsioonid, mille

põhjustas naaberkinnistu Kuuli tn 4 ehitustegevus ajavahemikul 15.11.2006 kuni

19.02.2007. Pinnasevee looduslik alanemine ei põhjustanud olulisi vajumeid, kuna

madala deformatsioonimooduliga kihid paiknevad pinnasevee loodusliku muutuse

frondist valdavalt sügavamal. Lisaks naaberkinnistute kahjulikele mõjudele märkis

ekspert vajumite põhjusena ka asjaolu, et seadmed paigaldati algselt otse

betoonpõrandale,

millest

tulenes

betoonpõranda

koormamine

ehitusprojektile

mittevastava koormusega. Viidatud põhjus ei saa olla vähimalgi määral tingitud

kostjast, vaid tegemist on hageja enda või tema loal temaga samasse kontserni kuuluva

tütarettevõtja poolt esilekutsutud asjaoluga. Ekspert rõhutas ka 13.10.2011 kirjalikus

selgituses, et Taevakivi tn 3/5 asuva ehitise põranda tasasuse muutused ja vajumid olid

valdavas osas põhjustatud naaberkinnistutel toimunud ehitustegevusest, mille käigus

toimunud süvendus- ning kaevetöödega alandati oluliselt määral pinnasevee taset.

Taevakivi tn 3/5 vajumid oleksid olnud oluliselt väiksemad juhul, kui Kuuli tn 4 ja

Osmussaare tn 3 ehitiste vundamendid oleksid olnud ehitatud vaialustele. Seega

tuvastati kohtuliku ekspertiisi käigus, et põrandate vajumise kõige olulisemaks ja

valdavamaks faktoriks oli naaberkinnistutel toimunud ehitustegevus. Kohus ei

arvestanud eksperdi sellekohaste arvamustega. Sellest tingituna muutuvad kõik kostjale

nn eelkoormamise meetodi kasutamisest tulenevad etteheited alusetuteks. Isegi siis, kui

käesoleval hetkel eksisteerib vajadus põrandate ümberehitamiseks, on see olukord

tingitud valdavas osas naaberkinnistutel toimunud ebaseadusliku tegevuse tõttu, mitte

kostjapoolse lepingurikkumise tagajärjel.

64. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et naaberkinnistutel toimunud tegevus oli

ilmselgelt seadusevastane. Ajaliselt toimus sealne tegevus pärast hageja hoone

valmimist, mistõttu lasus neil kohustus järgida AÕS ja ehitusseaduse järgnevaid

sätteid, mida oluliselt rikuti. Naaberkinnistul vundamendi rajamisel ei olnud vältimatult

vajalik valida vundamendi rajamisel aluspinnase eemaldamist kuni paekihini.

Vastupidi, taoline meetod oli antud olukorras seadusega otseselt keelatud, kuivõrd

sellega kaasnes kahjulik mõju naaberkinnistul paiknevale hageja hoonele (AÕS § 146,

ehitusseaduse § 12 lg 1 ja § 29 lg 1 p 4). Kohtuekspert tuvastas, et juhul kui

naaberkinnistul oleks kasutatud vaivundamenti, puudunuksid hageja hoone põrandatele

kahjulikud mõjud. Põhjendamatu on kohtu arvamus, et naaberkinnistutel toimuv

(seadusevastane)

ehitustegevus

kuulub

üksnes

kostjast

töövõtja

riisikosse.

Kohtuotsusest ei nähtu mistahes kohtupoolset analüüsi, miks peaks töövõtja kandma

riisikot seoses naaberkinnistutel tulevikus toimuva seadusvastase tegevusega ning seda

ette nägema. Puudub seadus, mille kohaselt lasuks kostjal kohustus ette aimata, et

naaberkinnistutel tulevikus toimuv tegevus on seadusevastane ning hageja ehitist

kahjustav. Kohtu praeguse loogika alusel sai naaberkinnistute seadusevastane ning

naaberehitist kahjustav tegevus sisulise heakskiidu, kuivõrd nad vabastati 100%-liselt

vastutusest tegude eest, mis põhjustasid hagejale kahjulikke tagajärgi.

65. VÕS § 646 lg 1 võimaldab täitmisenõude rahuldada üksnes olukorras, kui sellega ei

põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi,

arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.

Kohus jättis hageja täitmisnõude rahuldamisel täiel määral arvesse võtmata, et antud

asjaoludel ei ole väidetav vajadus põrandate parandamiseks tingitud mitte kostja töö

olulisest lepingutingimustele mittevastavusest, vaid naaberkinnistutel toimunud

ebaseaduslikust

tegevusest.

Isegi

olukorras,

kus

naaberkinnistutel

toimunud

ehitustegevus tõi kaasa hageja hoone põrandate pragunemise ning vajumid, oli viidatud

ehitis alates 2006 aastast sihipärases kasutuses. Olukorras, kus naaberkinnistutel ei

oleks toimunud ebaseaduslikku ehitustegevust, ei eksisteeriks ka mistahes vajadust ega

põhjust hoonele uue vaiadele toetuva põranda rajamiseks. Kohtu poolt kostjale

etteheidetav

väidetav

lepingurikkumine

ei

tinginud

vajadust

põrandate

ümberehitamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud väidetavale lepingurikkumisele

tuginedes nõuda kostjalt täiendava lepinguvälise töö tegemist. Isegi kui jätta

tähelepanuta asjaolu, et põrandate parandamise vajaduse tingis valdavas osas

kõrvalkinnistute seadusevastased mõjud, välistab täitmisnõude esitamise antud

olukorras VÕS § 108 lg 8, kuid kohus ei kohaldanud põhjendamatult antud normi.

66. Hageja ei käitu tööde parandusnõuet esitades heauskselt, kohtu poolt seesuguse nõude

rahuldamine tõi kaasa hageja põhjendamatu rikastumise kostja arvelt. Maakohtu otsuse

kohaselt on puuduste parandamise töö väärtuseks 40 000 eurot. Kohus tuvastas, et

pooled kooskõlastasid põranda lahenduse, mille kohaselt ei rajatud põrandat vaiadele ja

vähendasid sellega seoses lepingu hinda 626 000 krooni võrra. Juhul kui pidada poolte

vahel kokkulepitud vaiade ärajätmist ebakohaseks (lepingu rikkumine), ilmneb, et

sellega seoses hoidis hageja kokku 40 008,69 eurot. Seega hüvitati kostja poolt

hagejale vaiade ärajätmisega tekitatud kahju juba seeläbi, et hagejal võimaldati maksta

hoone eest vaiamistööde maksumuse võrra vähem. Antud olukorras võimaldas kohus

hagejal täitmisnõude rahuldamisega kasutada oma õiguseid hea usu põhimõtte vastaselt

(VÕS § 6 lg 2). Isegi kui jätta kõrvale ülalesitatud põhjendused, puuduks alus hageja

täitmisnõude rahuldamiseks kohtuotsuses toodud viisil, kuna leping ei näinud ette nn

vaiadel põranda rajamist, mistõttu puudus kohtul ka alus nõuda kostjal parandustööde

teostamist lepingus mitte ettenähtud viisil. Hagejal saanuks teoreetiliselt olla üksnes

nõue lepingutingimustele vastava parandustöö tegemiseks. Ka 23.09.2011 toimunud

kohtuistungil kinnitas ekspert, et puurvaiade paigaldamine on olukorrale vaid üheks

võimalikuks lahenduseks. Kuivõrd poolte kokkulepe ei näinud ette põranda rajamist

vaiadele, ei saa hageja seda esitada kohustuse täitmise nõudena ja seda isegi juhul kui

tuvastataks kostjapoolne lepingurikkumine. Kohtuotsusega kostjale pandud kohustus

parandada põrand teatud viisil ei ole kooskõlas VÕS § 646 lg-s 1 sätestatuga. Kohtu

viidatud TsMS § 445 lg 1 ei võimalda kohtul täitmisnõude rahuldamise käigus

kohustada isikut tegema rohkem, kui pooltevaheline leping ette nägi. Sisuliselt pandi

kostjale kohtuotsusega kohustus hageja kinnistu parendamiseks, kuivõrd vaidlus

puudub asjaolus, et ilma vaiadeta põrand on odavam kui vaiadele toetuv põrand.

67. Kuivõrd hageja nõue uue põranda rajamiseks hagis nõutud viisil tulnuks jätta

rahuldamata, tulnuks kohtul jätta rahuldamata ka nõue tulevikus väidetavalt saamata

jääva üüritulu hüvitamiseks 578 580 krooni. Samuti tulnuks jätta rahuldamata hageja

nõue seadmetele eraldiseisvate vundamentide rajamisega seotud kulude hüvitamiseks.

Põhjendamatu on kohtu seisukoht, justkui oleks pooltevahelise lepingu sisuks olnud

muuhulgas töö, mis vastaks hageja tütarettevõtja tootmise vajadusele. Hageja ei

esitanud enne lepingut ega lepingu täitmise käigus kostjale tootmisseadmeid

puudutavaid andmeid ega tingimusi. Kohtuekspertiisis märgiti, et lähteandmetes ja

dokumendis „Tootmise lay-out projekt“ seadmete andmed ja viited seadmete

paigaldamise kohta puuduvad. Hageja ei tellinud kostjalt lepingut sõlmides seadmetele

individuaalsete, eraldiseisvate vundamentide rajamist. Hageja väide, et tema poolt

tellitud põrand oli piisav, et sinna paigaldada vaatlusalused seadmed ning

eraldiseisvaid vundamente polnud seadmete jaoks vaja, on paljasõnaline ning vastuolus

muude asjas kogutud tõenditega. Ekspert selgitas, et juhul kui seadme valmistaja on

seadme paigaldamiseks projekteerinud vundamendid, siis tuleb seadmed paigaldada

eraldiseisvatele vundamentidele ning põrandate maksimaalne lubatud koormus ei oma

seejuures mingit tähtsust. Kohus ei nõustunud ekslikult eksperdi ülalviidatud

seisukohaga, märkides, et kohus ei nõustu eksperdi hinnanguga, et vaatamata seadmete

mõjule tuleb igal juhul paigaldada seadmetele eraldi vundament. Nimetatud arvamus ei

ole millegagi põhjendatud. Seadmete tootjad ei näinud ette, et seadmeid oleks olnud

lubatud asetada vahetult põrandale. Puudub võimalus järelduseks, et tootja poolt

ettenähtud vundamendi võinuks asendada põrandaga, mis on ehitatud taluma teatavat

punkt- ning jaotatud koormust. Kui viidatud seadmetele piisanuks teatavat koormust

kannatavast põrandast, oleks see ka seadmete passidest nähtunud. Kohtu vastupidine

seisukoht on põhjendamatu.

68. Ekspertiis tehakse TsMS 32. peatükis sätestatud korras ja kohtumääruse alusel

eksperdina arvamuse andnud isik vastutav teadvalt vale arvamuse eest kriminaalkorras.

Asja tundvad isikud ei osale menetluses ekspertidena TsMS 32 peatüki mõttes ja

niisugust vastutust ei kanna. Seega on seaduse mõtte kohaselt seaduses sätestatud

korras antud eksperdiarvamust võimalik täpsustada või ümber lükata eelkõige uue

samas vormis tõendiga. Juba sellest tulenevalt ei saa apellatsioonkaebuses esitatud

sisulisi vastuväiteid eksperdiarvamuses esitatud järeldustele arvestada. Sellest

tulenevalt ei ole maakohtu otsus põhjendatud osas, milles kohtunik lükkas eksperdi

järeldused ümber. Kahtluste tekkimisel tulnuks kohtul eksperdile esitada täiendavaid

täpsustavaid küsimusi ja/või viia asjas läbi täiendav ekspertiis.

69. Käesoleval juhul omab aga küsimus sellest, kas seadmetele tulnuks vundamendid

rajada, asja lahendamisel olulist tähendust. Kui taoline vajadus ilmnes juba seadmetest

tulenevatest nõuetest, ei saa vajadust seadmetele eraldi vundamentide rajamiseks

seostada kostjapoolse lepingurikkumisega. Ka hageja üürniku tehnikajuht J Sarn

kinnitas 07.10.2011 kohtuistungil tunnistajana, et seadme passis toodud juhenditest

kinnipidamine on tähtis. Seega puudus kohtul alus eksperdiarvamuses tooduga mitte

nõustuda ja asuda tehnilisi eriteadmisi nõudvas küsimuses vastupidisele seisukohale

kui seadmete tootjad ning kohtu määratud ekspert. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud

osas, milles kohus leidis, et seadmetele vundamente ei oleks tulnud rajada.

70. Samaaegselt seostas kohus seoses ülaltoodud ebaõige seisukohaga vääralt ka vajaduse

seadmetele vundamendid rajada kostja väidetava lepingurikkumisega, rahuldades

seadmete vundamentide rajamisega kantud kulutuste hüvitamise nõude. Kohtueksperdi

arvamusest järeldub, et hageja vajadus seadmetele eraldi vundamentide rajamiseks ei

saa isegi teoreetiliselt omada mistahes põhjuslikku seost väidetava kostjapoolse

lepingurikkumisega. Antud olukorras puudub VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik

seos kostjapoolse väidetava lepingurikkumise ja seadmetele lisavundamentide rajamise

vajaduse vahel. Tegelikkuses tulnuks hageja nõue seadmetele eraldiseisvate

vundamentide rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks jätta rahuldamata ka juhul, kui

nõustuda kohtu seisukohaga, et seadmetele ei oleks tulnudki erivundamente rajada.

Nimelt järeldub siis, et nn täiendavad vundamendid seadmete alla rajati asjatult. Ka

sellisel juhul piisanuks üksnes kogu põranda parandamisest (s.o. töö hinnaga 40 000

eurot) ja hagejal puudunuks igasugune vajadus seadmetele eraldi vundamentide

rajamiseks maksumusega 1 223 237 krooni. Ka ilmselgelt põhjendamatute ja

mittevajalike kulutuste, mis ei ole tarvilikud põranda lepingutingimustele vastavusse

viimiseks, hüvitamist ei saaks hageja nõuda kostjalt, ning seda vaatamata sellele, kas

kostja pani või ei pannud toime hagis kirjeldatud väidetavat lepingurikkumist.

71. Samuti seonduvad hageja kulunõuded summas 963 272,38 krooni ja 83 700 krooni

üheselt hageja üürniku seadmetele vundamentide rajamisega. Seesugused kulud

tulnuks hagejal aga kanda sõltumata küsimusest, kas rajatud põrand vastas lepingu

tingimustele või mitte, mistõttu puudub hageja väidetaval kahjul igasugune põhjuslik

seos kostjapoolse väidetava lepingurikkumisega. Ka viidatud nõuded tulnuks kohtul

jätta rahuldamata põhjusliku seose puudumise tõttu, kuna hageja ei põhjendanud

viidatud kulutuste vajadust. Samuti ei nähtu otsusest põhjendusi, millele tuginedes

pidas kohus mingit konkreetset kulu vajalikuks ja põhjendatuks ning kostjapoolse

lepingurikkumisega põhjuslikus seoses olevaks. Kohus märkis otsuses ekslikult, et

tööjõukulusid ja intressikulusid ei olnud võimalik vältida. Tööjõukuludel ja

intressikuludel

puudub

igasugune

põhjuslik

seos

väidetava

kostjapoolse

lepingurikkumisega. Ka olukorras, kus kostja ei oleks lepingut rikkunud, tulnuks

hageja üürnikul oma töötajatele töötasu maksta ning kanda intressikulutusi. Hageja

üürniku tööjõukulude ja intressikulude hüvitamine ei saa olla põhjendatud, kuivõrd

seesugused kulud ei ole VÕS § 127 lg 3 mõttes töövõtulepingu eesmärgiks.

72. Hageja nõue nn muude kulude hüvitamiseks summas 578 580 krooni tulnuks jätta

rahuldamata. Kostja esitas viidatud kuludele vastuväite, kuivõrd kulutused ei vasta

VÕS § 128 lg 3 tingimustele ega saa seetõttu kuuluda kostjalt väljamõistmisele.

Siinkohas pidas kostja silmas kohtuväliseid õigusabi kulusid 291 547,88 krooni;

Geo-Ykkonen Oy arvet 944,50 eurot, Savekate OÜ arvet nr 8191 summas 7840 krooni

ja EKK arvet nr 280070 summas 220 000 krooni. Viidatud kulutuste põhjendamatust ja

alusetust kinnitab eksperdiarvamus, kuid hoolimata sellest mõistis kohus viidatud

kulutused kostjalt välja. Eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole võimalik Geo-Ykkonen

Oy ja EKK dokumentides toodut antud vaidluse lahendamiseks kasutada. Viidatud

dokumendid ei kinnita ega saa kinnitada kahju tekkimist, selle põhjuseid ning nendega

ei saa nõutaval määral tuvastada ka asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid. Samas ei

asunud kohus viidatud dokumentide sisu osas teistsugusele arvamusele kui kohtuliku

eksperdi arvamuses leitu, mistõttu kohaldas kohus viidatud ulatuses hagi rahuldades

VÕS § 128 lg-s 3 sätestatut liigselt laiendavalt. Seega jääb arusaamatuks, kuidas saab

pidada põhjendatuks ja vajalikeks kulutusi dokumentide saamiseks, mis ei võimalda

vaidluse all olevaid asjaolusid hinnata. Seesuguseid kulutusi sisaldav nõue tulnuks

kohtul jätta rahuldamata. Muude kulude koosseisus olevad hageja õigusabikulud ei ole

põhjendatud ega asjakohased ning on ebamõistlikult suured. Seejuures on ühe tunni

õigusabi hind ebamõistlikult kõrge ehk 3442,25 krooni + km 18% = 4061,85 krooni.

73. Kohus jättis vääralt kohaldamata VÕS §-d 138 ja 139. Isegi kui lugeda hagiavalduses

toodud

kahju

põhjustatuks

osaliselt

tingituna

kostjapoolsest

väidetavast

lepingurikkumisest, saanuks kahju hüvitamist nõuda kostjalt üksnes selles piiratud

ulatuses, millises kostja viidatud kahju põhjustas. Otsuses kohustati kostjat hüvitama

100%-liselt hagejale tekitatud kahju, ehkki ülekaalukas osa tekitatud kahjust põhjustati

hageja naaberkinnistutel toimunud ehitustegevusega. Vastutuse muude eelduste

olemasolu korral tuleb selgelt tuvastamata vastutuse jagunemise korral mitme isiku

vahel

kohaldada

osavastutust

ja

nõuda

kummaltki

kostjalt

sisse

kahju

proportsionaalselt osas, milles kumbki neist võis kahju tõenäoliselt põhjustada. Isegi

kui hüpoteetiliselt jaatada kostjapoolset lepingurikkumist ja põhjuslikku seost kostja

väidetava lepingurikkumise üksnes seeläbi tekkinud kahju vahel, vastutavad valdava

osa kahju eest kolmandad isikud, kes peavad selle ka hagejale hüvitama. Kohus ei

vaidlustanud eksperdi lõppjäreldust, mille kohaselt põhjustasid põranda praod ning

vajumid valdavas osas naaberkinnistute ehitustegevus. Kuivõrd asjas leidis tuvastamist,

et tekkinud puudused põhjustati valdavas osas kolmandate isikute poolt, pidanuks

kohus seda ka kahjunõude lahendamisel arvestama. Kuivõrd kohus jättis viidatu täiel

määral arvesse võtmata, nähtub sellest VÕS § 139 lg 1 ebaõige kohaldamata jätmine.

74. Kohus jättis vääralt kohaldamata VÕS § 127 lg 5. Isegi kui hageja kahjunõude

eksisteerimist jaatada, tulnuks hageja nõuet vähendada 40 008,69 euro võrra. Antud

olukorras puudub poolte vahel igasugune vaidlus, et seoses vaiade ärajätmisega hoidis

hageja kokku 40 008,69 eurot.

75. Hageja poolt 07.10.2011 esitatud viivisnõue esitati kohtule enam kui 5 aastat pärast

tööde valmimist 26.04.2006 ja on aegunud. Otsuses leidis kohus ekslikult, justkui

sisaldaks leping endas kokkulepet 10-aastase aegumistähtaja kohta ka viivisnõuete

aegumise suhtes. Kohtu poolt viidatud lepingu § 30 reguleerib vastutust vigade eest,

mida tellija pole osanud kontrollvastuvõtmise ajal ega garantiiajal tähele panna.

Lepingu §-ga 30 ei pikendanud pooled aegumistähtaega tellijale viivisnõude

esitamiseks, mistõttu tulnuks vastustaja 07.10.2011 kohtuistungil esmakordselt esitatud

viivisnõue jätta aegumise tõttu rahuldamata.

Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused

76. Hageja palub muuta kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5 perioodi 01.02.2009-

15.12.2011 eest välja mõistetud viivise osas selliselt, et mõista välja kostjalt viivis

põhivõlalt 179 232,25 eurot perioodi 01.02.2009-15.12.2011 eest 42 351,14 eurot ja

panna kõik vastuapellatsioonkaebuse menetluskulud kostja kanda.

77. Hageja palus 07.10.2011 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg-st 1

tuleneva seadusjärgse viivisena perioodi 01.02.2009-07.10.2011 eest viivise summa

39 644,70 eurot ja TsMS § 367 alusel alates 08.10.2011 viivise VÕS § 113 lg 1

tulenevas määras viivist kandvast põhivõla summast 179 232,25 eurot kuni kahju

hüvitamise kohustuse täitmiseni. Viivisenõude aluseks on järgnevad asjaolud: hageja

esitas 24.01.2008 kostjale pretensiooni, milles palus juba tekkinud kuludele ning

hageja kohustustele vastav kahju hagejale hüvitada (kulude tegemise kava ja koosseis

fikseeriti poolte vahel 17.01.2007 kohtumisel); samad nõuded ja dokumendid esitas

hageja hagiavalduse lisadena 6-7 ja 2008. aasta jooksul lisandunud kulud esitas hageja

hagiavalduses ja lisades 14-24. VÕS § 113 lg 1 kohaselt peab rahalise kohustuse

täitmisega viivitanud isik tasuma viivist. VÕS §-de 115 ja § 646 lg 5 järgi peab kostja

hüvitama hagejale puuduste parandamise kulud ning § 128 lg 3 järgi sellega kaasnenud

kulud.

78. Kostja sai hagiavalduse kätte detsembris 2008 ja vastas hagile 26.01.2009. Seega on

kostja viivituses hiljemalt alates 01.02.2009 hagiavalduses sätestatud summadega

1 223 237 krooni, 963 272,38 krooni, 83 700 krooni ja 534 166,09 krooni (kokku

2 804 375,4 krooni ehk 179 232,25 eurot). Kostja ei vaidlustanud hageja esitatud

viivisearvestust. Hageja lähtus viivisearvestuses niigi kostjale soodsamast perioodist.

Kostja ei esitanud viivise vähendamise taotlust. Kostja ainus ekslik vastuväide oli, et

viivisenõue on aegunud.

79. Maakohus luges viivisenõude põhjendatuks ja rahuldas selle täies ulatuses, kuid eksis

otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise summa

arvutamisel. 2009. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 9,5%

aastas, siis on viivis nimetatud perioodi eest 6950,85 eurot. Perioodil 01.07.2009-

30.06.2011 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, mistõttu on viivis nimetatud

perioodi eest 28 635,12 eurot. Perioodil 01.07.2011-31.12.2011 oli seadusjärgne

viivisemäär 8,25% aastas, mistõttu on viivis nimetatud perioodi eest 6765,17 eurot.

Korrektse viivisearvestuse kohaselt on perioodil 01.02.2009-15.12.2011 põhivõlalt

seadusjärgses määras arvutatud viivise summa 42 351,14 eurot.

Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

80. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja panna kõik

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

81. Kostja

palub

jätta

hageja

vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamata

ja

poolte

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

82. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada perioodi

01.02.2009-15.12.2011 eest väljamõistetud viivise osas maakohtu poolt tehtud

arvutusvea tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse. Muus osas jääb

maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab hageja vastuapellatsioonkaebuse

ja jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

83. Maakohus leidis õigesti, et hageja viivisenõue ei ole lepingu p 30 järgi aegunud ja see

kuulub täies ulatuses rahuldamisele. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest

tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega võib hageja esitada kostja

vastu lepingu rikkumisest tulenevaid kahjunõudeid ja ka sellega seonduvat viivisenõuet

10 aasta jooksul ehitusobjekti vastuvõtmisest. Samas eksis kohus viivise summa

arvutamisel. 2009. aasta esimesel poolaastal oli seadusejärgne viivisemäär VÕS § 113

lg 1 viitega §-le 94 järgi 9,5% aastas ja viivis on nimetatud perioodi eest 6950,85 eurot.

Perioodil 01.07.2009-30.06.2011 oli seadusejärgne viivisemäär 8% aastas, mistõttu on

viivis nimetatud perioodi eest 28 635,12 eurot. Perioodil 01.07.2011-31.12.2011 oli

seadusejärgne viivisemäär 8,25% aastas, mistõttu on viivis nimetatud perioodi eest

6765,17 eurot. Korrektse viivisearvestuse kohaselt on perioodil 01.02.2009-15.12.2011

põhivõlalt seadusejärgses määras arvutatud viivise summa 42 351,14 eurot, mitte

32 298,18 eurot, nagu leidis maakohus. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonimenetluses

hageja esitatud viivisearvestust.

84. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses kordab

kostja põhilises osas maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele kohus on otsuses

hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega

ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi

võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

85. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on projekteerija ja ehitajana vastutav töö puuduste

eest ning ta on kohustatud puudustega töö parandama ja hüvitama hagejale tekkinud

kahju. Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et tööde üleandmise hetkel puudusi ei

avastatud. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös

ilmnevatele puudustele ja see ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud juhul ilmnesid puudused

garantiiajal ja VÕS § 650 lg 1 järgi eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse

ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Hageja tõendas, et ehitisel

ilmnes garantiitähtaja jooksul sellise puuduse olemasolu, mis takistab hoone

eesmärgipärast kasutamist.

86. Maakohus hindas apellatsioonkaebuses viidatud eksperdiarvamust õigesti koos teiste

asjas kogutud tõenditega ja ei pidanud seda teistele tõenditele eelistama (TsMS § 232

lg-d 1 ja 2).Täiendavalt küsitles kohus ekspert T.Rattaseppa 23.09.2011 kohtuistungil,

kus osalesid ka kostja esindajad, kel oli võimalus esitada eksperdile küsimusi. Kohus ei

pidanud läbi viima täiendavat ekspertiisi, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.

Maakohtu menetluses pooled sellist taotlust kohtule ei esitanud. Maakohus on oma

seisukohta eksperdiarvamuse osas ja tehtud järeldusi piisavas ulatuses põhjendanud.

Eksperdiarvamuse alusel ei saa teha järeldust, et vaidlusalune põrand vastas lepingule,

nagu kostja leiab. Ekspert kinnitas 23.09.2011 kohtuistungil, et tal ei olnud andmeid ja

ta ei teinud arvutusi, mis võimaldaks seda kontrollida. Kõik uuringud ja kandevõime

arvutused põrandaaluste pinnasekihtide ja tegelike koormuste kohta oleks pidanud

tegema kostja. Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks seda teinud.

87. Kostja paljasõnaline väide selle kohta, et põranda pragunemine ja vajumid on tingitud

naaberkinnistutel toimunud ebaseaduslikust ehitustegevusest, ei anna alust maakohtust

erinevate järelduste tegemiseks. Kostja ei ole kohtu ette toonud sellekohaseid

konkreetseid asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis tema väidet kinnitaks. Pealegi oleks

kostja pidanud projekteerimisel arvestama sellega, et vaidlusalune hoone ehitatakse

Lasnamäe Tööstusparki ja ka naaberkinnistutele on lubatud 14.06.2001 kehtestatud

detailplaneeringu järgi ehitada tööstushooneid kuni 70% ulatuses kinnistu pindalast.

Kostja oli eeltoodud asjaolust teadlik. Maakohus ei tuvastanud, et tekkinud puudused

põhjustati valdavas osas kolmandate isikute poolt, nagu kostja ekslikult leiab.

Vastupidi, kohus tuvastas, et mittevastavused on tulenenud üksnes asjaoludest, millega

seotud riski kannab kostja (kohtuotsuse II osa alapunkt b). Kohus ei pidanud

kohaldama VÕS § 139 lg-t 1, nagu kostja leiab.

88. Ekslik on kostja seisukoht, et puuduste parandamise nõude esitamine on antud juhul

VÕS § 108 lg 8 järgi välistatud. Kostja ei ole hagejale hüvitanud kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju, st tasunud hagejale summat, mis on vajalik põranda

vaiamiseks ning selle läbi vajumiskindlaks ja tasaseks muutmiseks. Puuduste

parandamise nõue ei puuduta seadme nr 30 aluse osa, mille ehitamise korraldas kostja

selle eest hagejalt tasu nõudmata. Hageja ei esitanud nõuet pahauskselt ja selle

rahuldamine maakohtu poolt ei toonud endaga kaasa hageja põhjendamatut rikastumist

kostja arvel, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Ka ei pidanud kohus hageja nõuet

40 008,69 euro võrra vähendama, nagu kostja väidab. Ebaõige on ka kostja seisukoht,

et hageja ei saa nõuda parandustööde tegemist, kuna leping ei näinud ette nn vaiadel

põranda rajamist. Maakohus on kostja eelnimetatud vastuväidetele andnud otsuse

p-s 153 õige hinnangu.

89. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et hoone põrand toetatakse vaiadele. Kostja

soovitusel muudeti põranda konstruktsiooni. Lepingu p 10 järgi vastutab töövõtja

teostatud lahenduste lepingu nõuetele vastavuse eest ka siis, kui tellija on lahendused

kinnitanud. Kostja pidi YSE1998 p 10.1 järgi igal juhul toimima selliselt, et

saavutatakse lepingus kindlaksmääratud kvaliteet. Kostja andis hagejale 30.06.2006

garantiikirja, milles ta kinnitas, et tootmishoone põranda kandekonstruktsioon on

projekteeritud ja teostatud võttes arvesse mainitud objekti geoloogilisi tingimusi ja

projektis ette antud põranda koormusi. See kinnitus ei vasta tõele, mis on maakohtu

poolt õigesti tuvastatud.

90. Asjaolu, et seadmeid ei paigaldatud algselt eraldiseisvatele vundamentidele, ei oma

asja lahendamisel tähtsust, nagu leidis õigesti ka maakohus. Kohus tuvastas, et

seadmed ei avaldanud lepingulistest parameetritest suuremat raskusmõju, st ei

mõjutanud põranda vajumist. Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja vajadus ehitada

seadmetele vundamendid ei ole põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega.

Kui põrand oleks vastanud kandvuse ja tasasuse osas lepingutingimustele, ei oleks

vundamente olnud vaja ehitada. Seega on ebaõige kostja väide, et hageja oleks pidanud

üürniku seadmetele rajama vundamendid ja kandma vastavad kulud olenemata sellest,

kas põrand vastas lepingutingimustele või mitte. Antud juhul oli vundamentide

ehitamine vajalik selleks, et ära hoida kahju suurenemist ja tagada, et hageja üürnik

saaks oma seadmeid kasutada ja tegevust jätkata. Puuduste parandamise nõue ei hõlma

seadmete nr 30, 56, 57 ja 58 alust osa.

91. Kahju hüvitamise nõuet lahendades käsitles kohus otsuses iga kahjunõude osa eraldi,

tuvastades õigesti hageja põhjenduste alusel kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse ning

märkides, milles seisneb põhjuslik seos hageja kahju ja kostja lepingurikkumise vahel.

Intressikulu osas jättis kohus hagi rahuldamata (maakohtu otsuse p 162), mistõttu ei ole

apellatsioonkaebuse etteheide intressikulude hüvitamise osas põhjendatud. Kuigi kohus

ei viidanud otsuses VÕS § 127 lg-le 3, on kohus otsuse põhjendavas osas nimetatud

sättest sisuliselt lähtunud ja tuvastanud muu hulgas selle, et kostja pidi ette nägema, et

kui lepingus kokkulepitud tulemust põranda kandvuse ja tasasuse osas ei saavutata ning

hagejal tekib sellega seoses kahju, võib kostjal tekkida kahju hüvitamise kohustus.

Kostja võttis lepingu sõlmimisel enda kanda kõik riskid, st vastutuse kõikide oma

lahenduste kavandamise ja teostamise eest (lepingu p 10). Maakohus tuvastas õigesti,

et antud juhul ei saanud hageja lepingus kokkulepitud kandvus- ja tasasusnõuetele

vastavaid põrandaid. Seega ei saavutatud töövõtulepingu eesmärgi kohast tulemust ja

kostja vastutab selle eest.

92. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kantud kulud, st nimetatud

sätte alusel kuuluvad hüvitamisele ka kohtumenetluse eelsed vajalikud ja põhjendatud

õigusabikulud, samuti tõendite saamise eest tasutud summad Geo-Ykkonen Oy-le,

Savekate OÜ-le ja Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-le. Kostja seisukoht, nagu

ei kuuluks eelnimetatud kulutused VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitamisele, ei ole õige.

Kohus on otsuses (p 166) nende kulutuste vajalikkust ja põhjendatust hinnanud.

Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda teha teistsugust järeldust, kui tegi maakohus.

Kohus hindas otsuse tegemisel eelnimetatud äriühingutest saadud arvamusi kirjalike

tõenditena. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks tegemist olnud

dokumentidega, mis ei võimalda vaidluse all olevaid asjaolusid hinnata ja milliste

saamise kulusid ei pea ta hagejale hüvitama.

93. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 99,88% ulatuses kostja kanda ja 0,12%

ulatuses hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus

jätab

kostja

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

ja

rahuldab

hageja

vastuapellatsioonkaebuse, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi kõik apellatsioonimenetluse

kulud kostja.

94. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Iko Nõmm

Kaupo Paal

Ande Tänav