2-08-85420/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta OÜ Eipaste haginõuded KÜ Tallinna 17 vastu täies ulatuses rahuldamata. esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
Legislator headnote
AI generated2-08-85420/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-08-85420
KOHTUOTSUS
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Leanika Tamm
Kohtulahendi tegemise aeg ja koht ll.05.2012.a. kell 16:00, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-85420
(liidetud 29.11.2010.a. ühte menetlusse tsiviilasjaga
2-10-5008)
OÜ Eipaste hagi KÖ Tallinna 17 vastu 23.04.2005.a.
üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes;
18.10.2009.a. korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt
ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise nõudes;
28.12.2009.a. korteriomanike üldkoosoleku otsuse
ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagi hind
Hageja OÜ Eipaste (registrikood 10013570,
asukoht Tallinna mnt. 17-44, Narva 20303),
Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Pilv ja
Andrei Matvejev
Kostja Korteriühistu Tallinna 17 (registrikood 80170377,
asukoht Tallinna mnt. 17-28, Narva 20303) Lepinguline
esindaja: Deniss Matvejev
2556,47 eurot
(I haginöudelt 15 000 EEK ning II
haginSudelt
25 000EEK)
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Eipaste haginõuded KÜ Tallinna 17 vastu täies ulatuses rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud tervikuna hageja, OÜ Eipaste, kanda;
3. Kohtuotsus edastada menetlusosalistele
Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõnda asja lahendanud esimese
astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist laliendis sisalduva kulude jaotuse alusel
30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Tsiviilasi
2-08-85420
Pooltel on Õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandilc kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442
lg 6)
Asjaolud ja menetluse käik
Hageja, OÜ Elpaste, esitas 12.12.2008.a kohtule hagiavalduse KÜ Tallinna 17 vastu nõudes
tuvastada kostja 23.04.2005.a. üldkoosoleku otsuse tühisus selle vastuolu tõttu, heade kommetega.
Haginõude hinnaks määras hageja 15 000 krooni
Kostja oma 02.02.2009a. vastuses hagi ei tunnistanud ning palus selle rahuldamata jätta.
Hageja, OÜ Elpaste, esitas 02.02.2010.a kohtule hagiavalduse KÜ Tallinna 17-vastu nõuetes
kostja, KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a. korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt ebaseaduslikuks
tunnistamiseks
ja
tühistamise
ja
28.12.2009.a.
korteriomanike
üldkoosoleku
otsuse
ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Hagi hinnaks maaras hageja 25 000 krooni.
Kostja oma 05.03.2010,a. kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnistanud ning palus selle
rahuldamata jätta.
Kohtumenetlus ja kohtu põhjõudused
Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-08-85420 ja 2-10-2008 oma 29.11.2010.a. määrusega ühte menetlusse
ning liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-08-85420.
28.01.2010.a. kohtunõudega juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud hagi
asjaolude tõendamiseks venekeelsed tõendid ning määras hagejale tähtaja dokumentide tõlgete
esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja kohtunõuet täitnud ei oie, kuid on andnud korduva
lubaduse esitada dokumentide tõlge 7 päeva enne kohtuistungit s.o. hiljemalt 09.06.2010.a.
Hageja lepingulised esindajad on kohtule esitatud täiendavalt tõlkimata dokumentaalseid tõendeid
02.02.2010 koos teise haglnõudega (I kd. tlk 127-128).
Kostja lepinguline esindaja on vastuseks hageja nõudele esitanud hagejale vajalikke
dokumentaalseid tõendeid, millel puudub tõlge (I kd. tlk 153-162).
Tulenevalt TSMS § 33 lg 3 sätestatust jätab kohus tähelepanuta hageja esindaja esitatud ja tema
nõudel asja materjalide juurde lisatud kirjalikud venekeelsed tõendid.
Kohus on korduvalt üritanud asja arutada avalikul kohtuistungil, kuid poolte taotlusel on
kohtuistungi pidamine korduvalt edasi lukkunud. Seega kohus tulenevalt TsMS § 404 lg 1
sätestatust määras 14.03.2012.a. kohtumäärusega käesoleva tsiviilasja kirjalikku menetlusse ja
andis menetlusosalistele tähtaja 12.04.2012.a. täiendavate avalduste, tõendite ja dokumentide
2-08-85420
esitamiseks ning enese isiklikuks ärakuulamiseks. Pooled ei esitanud kohtule täiendavalt ühtegi
tõendit ega esitanud taotlusi istungimenetluse läbiviimiseks. Samuti ei ole pooled kohtule esitanud
ühegi venekeelse dokumentaalse tõendi tõlget, sõltumata asjaolust, et kohtumenetluse vältel on
kohus pooltele vastavat kohustust ning menetlustagajärge selgitanud kohtunõudega ning varasemal
eelistungil.
Pooli esindavad käesolevas kohtumenetluses lepingulised esindajad, kelle igapäevatöö hulka
kuulub osalemine Eesti Vabariigis peetavates kohtumenetluses, seega on pooled täiel määral
teadlikud asjaolust, et tulenevalt TsMS § 32 toimuvad kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti
keeles, ning kohtule tuleb esitada dokumentaalsed tõendid tõlgituna eesti keelde.
Esindajad on tõlgete mitteesitamise tagajärgedest TsMS § 33 lg 3 kohaselt täielikult teadlikud,
samuti on lepingulised esindajad teadlikud kirjaliku menetluse erinevustest võrreldes suulise
menetlusega. Kirjalikku menetlusse ülemineku korral on pooled kohustatud kontrollima oma
esitatud nõuet ning tõendeid ning arvestades kirjaliku menetluse erisust, eritit tähelepanelikult
jälgima, et TSMS § 230 lg 1 ja 2 sätestatust tõendamiskohustus oleks täidetud.
Kohus, juhindudes TSMS § 403 ja 404 sätestatust, on seisukohal, et kirjaliku menetluse korral ei
pea kohus täiendavalt ja korduvalt juhtima professionaalsete esindajate tähelepanu puudustele
kohtule esitatud tõendite vorminõuete ja tõendamiskoormise puudustele, kuna TSMS § 230 lg 1,2
nõuete järgmine kirjalikus menetluses on hageja ja kostja menetlushuviks,
Kohus on kohtunõude ja määrusega andnud pooltele kahel korral tähtaja (24.02.2012.a. ja
12.04.2012.a.) kõigi täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks.
Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on kestnud alates aastast 2008 ning selle vältel ei ole poolte
lepingulised esindajad, olenemata kohtunouetest suutnud korrektseid menetlusdokumente esitada.
Seega jätab kohus kõik käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse raames võõrkeeles esitatud
dokumenaalsed tõendid, tuginedes TSMS § 33 lg 3, tähelepanuta ning hindab üksnes
kohtumenetluse keeles korrektselt esitatud tõendusmaterjali.
Tulenevalt TsMS 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele
tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg 2
esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus on käesolevas menetluses tulenevalt TsMS § 404 lg 1
läinud üle kirjalikku menetlusse ning andnud menetlusosalistele korduvalt võimaluse esitada
tõendid, seisukohti ja taotlusi, millist võimalust pooled ei ole kasutanud. Kohus on seisukohal, et
kuna pooli esindavad Õigusteadmistega lepingulised esindajad, kelle igapäevatööks on osalemine
kohtumenetluses, on pooled täiel määral teadlikud menetluslikest tagajärgedest, rais kaasnevad
tõendamata nõuete esitamisega kohtule.
Kostja ei ole kumbagi hagi ega selle aluseks olevaid asjaolusid õigeks võtnud. Seega on hageja
kohustatud neid asjaolusid tõendama. Hageja ei ole kohtumenetluses oma esitatud asjaolusid kohtu
jaoks aktsepteeritavas vormist tõenditega tõendanud, kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas esinevad
õigussuhted, mille vaidlustamist või õigusvastasuse tuvastamist hageja taotleb.
Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduse esemeks olevaid asjaolusid tõendanud, kostja ei
ole hagi omaks võtnud, mistõttu tuleb esitatud hagi jätta tervikuna rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja
põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud
tõenditele.
Hageja on oma esimese nõude tõendamiseks esitanud tõendid: kinnistusraamatu väljatrükk (tl 7-
2-08-85420
14) kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-17045, millega on hagejalt kostja vastu välja mõistetud
majanduskulude võlgnevus. Hageja vaidlustab hagis 23.04.2005.a. üldkoosoleku otsust, kuna
see on vastuolus heade kommetega. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal,
et hageja esitatud tõenditega ei ole kohtul võimalik haginõude olemasolu tuvastada ega hagi selles
nõudes rahuldada.
Teise hagi nõuete: KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a. korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt
ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamise ja 28.12.2009.a. korteriomanike üldkoosoleku
otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamise nõuetes on hageja hagi tõendamiseks
esitanud KÜ Tallinna 17 põhikirja, ning väljatrükid ilma tõlgeteta. Kostja on hageja nõudel
esitanud dokumentaalsete tõenditena üldkoosolekute protokollid, mis on kohtule esitatud vene
keeles ning märkinud, et ta ei tunnista hagi, ega võta omaks selles esitatud asjaolusid.
Hageja ei ole, olenemata juba 28.01.2010.a. esitatud kohtunõudes tehtud selgitusest ja hoiatusest
dokumente riigikeelde tõlkinud. Sega jätab kohus hageja taotlusel asjas kohutud võõrkeelsed
dokumentaalsed tõendid kohtu poolt eelnevalt selgitatud põhjustel tervikuna tähelepanuta.
Kohus uurinud ja hinnanud kõiki hageja poolt kohtule esitatud nõuded ja nendega kaasnevaid
dokumente kogumis, leiab, et hagi pole võimalik rahuldada haginõude tõendamatuse tõttu.
Seega jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
Menetluskulud
Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg. 1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskuiude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva
jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest
Kohtuotsuse kuulutamine
TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei
kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira
kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS §
453 lõikes 1 nimetatud viisil.
Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja
kantseleis 11.05.2012.a. kl 16:00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte.
TsMS § 163,173, 174, 404, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist
Kohtunik Leanika Tamm
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud.