Legislator Case Law & Legislation
2-08-85420/28 AI generated

2-08-85420/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-08-85420/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta OÜ Eipaste haginõuded KÜ Tallinna 17 vastu täies ulatuses rahuldamata. esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

Legislator headnote

AI generated

2-08-85420/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance hail insurance performance in lieu of fulfillment lack of signature Hague Convention examination of procedural pleas
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-85420

KOHTUOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtulahendi tegemise aeg ja koht ll.05.2012.a. kell 16:00, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-85420

(liidetud 29.11.2010.a. ühte menetlusse tsiviilasjaga

2-10-5008)

OÜ Eipaste hagi KÖ Tallinna 17 vastu 23.04.2005.a.

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes;

18.10.2009.a. korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt

ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise nõudes;

28.12.2009.a. korteriomanike üldkoosoleku otsuse

ebaseaduslikuks tunnistamise ja tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagi hind

Hageja OÜ Eipaste (registrikood 10013570,

asukoht Tallinna mnt. 17-44, Narva 20303),

Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Pilv ja

Andrei Matvejev

Kostja Korteriühistu Tallinna 17 (registrikood 80170377,

asukoht Tallinna mnt. 17-28, Narva 20303) Lepinguline

esindaja: Deniss Matvejev

2556,47 eurot

(I haginöudelt 15 000 EEK ning II

haginSudelt

25 000EEK)

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Eipaste haginõuded KÜ Tallinna 17 vastu täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud tervikuna hageja, OÜ Eipaste, kanda;

3. Kohtuotsus edastada menetlusosalistele

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõnda asja lahendanud esimese

astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist laliendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Tsiviilasi

2-08-85420

Pooltel on Õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandilc kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442

lg 6)

Asjaolud ja menetluse käik

Hageja, OÜ Elpaste, esitas 12.12.2008.a kohtule hagiavalduse KÜ Tallinna 17 vastu nõudes

tuvastada kostja 23.04.2005.a. üldkoosoleku otsuse tühisus selle vastuolu tõttu, heade kommetega.

Haginõude hinnaks määras hageja 15 000 krooni

Kostja oma 02.02.2009a. vastuses hagi ei tunnistanud ning palus selle rahuldamata jätta.

Hageja, OÜ Elpaste, esitas 02.02.2010.a kohtule hagiavalduse KÜ Tallinna 17-vastu nõuetes

kostja, KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a. korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt ebaseaduslikuks

tunnistamiseks

ja

tühistamise

ja

28.12.2009.a.

korteriomanike

üldkoosoleku

otsuse

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Hagi hinnaks maaras hageja 25 000 krooni.

Kostja oma 05.03.2010,a. kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnistanud ning palus selle

rahuldamata jätta.

Kohtumenetlus ja kohtu põhjõudused

Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-08-85420 ja 2-10-2008 oma 29.11.2010.a. määrusega ühte menetlusse

ning liidetud tsiviilasja numbriks jäi 2-08-85420.

28.01.2010.a. kohtunõudega juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud hagi

asjaolude tõendamiseks venekeelsed tõendid ning määras hagejale tähtaja dokumentide tõlgete

esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja kohtunõuet täitnud ei oie, kuid on andnud korduva

lubaduse esitada dokumentide tõlge 7 päeva enne kohtuistungit s.o. hiljemalt 09.06.2010.a.

Hageja lepingulised esindajad on kohtule esitatud täiendavalt tõlkimata dokumentaalseid tõendeid

02.02.2010 koos teise haglnõudega (I kd. tlk 127-128).

Kostja lepinguline esindaja on vastuseks hageja nõudele esitanud hagejale vajalikke

dokumentaalseid tõendeid, millel puudub tõlge (I kd. tlk 153-162).

Tulenevalt TSMS § 33 lg 3 sätestatust jätab kohus tähelepanuta hageja esindaja esitatud ja tema

nõudel asja materjalide juurde lisatud kirjalikud venekeelsed tõendid.

Kohus on korduvalt üritanud asja arutada avalikul kohtuistungil, kuid poolte taotlusel on

kohtuistungi pidamine korduvalt edasi lukkunud. Seega kohus tulenevalt TsMS § 404 lg 1

sätestatust määras 14.03.2012.a. kohtumäärusega käesoleva tsiviilasja kirjalikku menetlusse ja

andis menetlusosalistele tähtaja 12.04.2012.a. täiendavate avalduste, tõendite ja dokumentide

2-08-85420

esitamiseks ning enese isiklikuks ärakuulamiseks. Pooled ei esitanud kohtule täiendavalt ühtegi

tõendit ega esitanud taotlusi istungimenetluse läbiviimiseks. Samuti ei ole pooled kohtule esitanud

ühegi venekeelse dokumentaalse tõendi tõlget, sõltumata asjaolust, et kohtumenetluse vältel on

kohus pooltele vastavat kohustust ning menetlustagajärge selgitanud kohtunõudega ning varasemal

eelistungil.

Pooli esindavad käesolevas kohtumenetluses lepingulised esindajad, kelle igapäevatöö hulka

kuulub osalemine Eesti Vabariigis peetavates kohtumenetluses, seega on pooled täiel määral

teadlikud asjaolust, et tulenevalt TsMS § 32 toimuvad kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti

keeles, ning kohtule tuleb esitada dokumentaalsed tõendid tõlgituna eesti keelde.

Esindajad on tõlgete mitteesitamise tagajärgedest TsMS § 33 lg 3 kohaselt täielikult teadlikud,

samuti on lepingulised esindajad teadlikud kirjaliku menetluse erinevustest võrreldes suulise

menetlusega. Kirjalikku menetlusse ülemineku korral on pooled kohustatud kontrollima oma

esitatud nõuet ning tõendeid ning arvestades kirjaliku menetluse erisust, eritit tähelepanelikult

jälgima, et TSMS § 230 lg 1 ja 2 sätestatust tõendamiskohustus oleks täidetud.

Kohus, juhindudes TSMS § 403 ja 404 sätestatust, on seisukohal, et kirjaliku menetluse korral ei

pea kohus täiendavalt ja korduvalt juhtima professionaalsete esindajate tähelepanu puudustele

kohtule esitatud tõendite vorminõuete ja tõendamiskoormise puudustele, kuna TSMS § 230 lg 1,2

nõuete järgmine kirjalikus menetluses on hageja ja kostja menetlushuviks,

Kohus on kohtunõude ja määrusega andnud pooltele kahel korral tähtaja (24.02.2012.a. ja

12.04.2012.a.) kõigi täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks.

Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on kestnud alates aastast 2008 ning selle vältel ei ole poolte

lepingulised esindajad, olenemata kohtunouetest suutnud korrektseid menetlusdokumente esitada.

Seega jätab kohus kõik käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse raames võõrkeeles esitatud

dokumenaalsed tõendid, tuginedes TSMS § 33 lg 3, tähelepanuta ning hindab üksnes

kohtumenetluse keeles korrektselt esitatud tõendusmaterjali.

Tulenevalt TsMS 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg 2

esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus on käesolevas menetluses tulenevalt TsMS § 404 lg 1

läinud üle kirjalikku menetlusse ning andnud menetlusosalistele korduvalt võimaluse esitada

tõendid, seisukohti ja taotlusi, millist võimalust pooled ei ole kasutanud. Kohus on seisukohal, et

kuna pooli esindavad Õigusteadmistega lepingulised esindajad, kelle igapäevatööks on osalemine

kohtumenetluses, on pooled täiel määral teadlikud menetluslikest tagajärgedest, rais kaasnevad

tõendamata nõuete esitamisega kohtule.

Kostja ei ole kumbagi hagi ega selle aluseks olevaid asjaolusid õigeks võtnud. Seega on hageja

kohustatud neid asjaolusid tõendama. Hageja ei ole kohtumenetluses oma esitatud asjaolusid kohtu

jaoks aktsepteeritavas vormist tõenditega tõendanud, kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas esinevad

õigussuhted, mille vaidlustamist või õigusvastasuse tuvastamist hageja taotleb.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduse esemeks olevaid asjaolusid tõendanud, kostja ei

ole hagi omaks võtnud, mistõttu tuleb esitatud hagi jätta tervikuna rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja

põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele.

Hageja on oma esimese nõude tõendamiseks esitanud tõendid: kinnistusraamatu väljatrükk (tl 7-

2-08-85420

14) kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-17045, millega on hagejalt kostja vastu välja mõistetud

majanduskulude võlgnevus. Hageja vaidlustab hagis 23.04.2005.a. üldkoosoleku otsust, kuna

see on vastuolus heade kommetega. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal,

et hageja esitatud tõenditega ei ole kohtul võimalik haginõude olemasolu tuvastada ega hagi selles

nõudes rahuldada.

Teise hagi nõuete: KÜ Tallinna 17 18.10.2009.a. korduva üldkoosoleku otsuse osaliselt

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamise ja 28.12.2009.a. korteriomanike üldkoosoleku

otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamise nõuetes on hageja hagi tõendamiseks

esitanud KÜ Tallinna 17 põhikirja, ning väljatrükid ilma tõlgeteta. Kostja on hageja nõudel

esitanud dokumentaalsete tõenditena üldkoosolekute protokollid, mis on kohtule esitatud vene

keeles ning märkinud, et ta ei tunnista hagi, ega võta omaks selles esitatud asjaolusid.

Hageja ei ole, olenemata juba 28.01.2010.a. esitatud kohtunõudes tehtud selgitusest ja hoiatusest

dokumente riigikeelde tõlkinud. Sega jätab kohus hageja taotlusel asjas kohutud võõrkeelsed

dokumentaalsed tõendid kohtu poolt eelnevalt selgitatud põhjustel tervikuna tähelepanuta.

Kohus uurinud ja hinnanud kõiki hageja poolt kohtule esitatud nõuded ja nendega kaasnevaid

dokumente kogumis, leiab, et hagi pole võimalik rahuldada haginõude tõendamatuse tõttu.

Seega jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg. 1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskuiude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Kohtuotsuse kuulutamine

TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei

kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira

kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS §

453 lõikes 1 nimetatud viisil.

Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja

kantseleis 11.05.2012.a. kl 16:00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 163,173, 174, 404, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist

Kohtunik Leanika Tamm

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud.