2-11-47506/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-47506

Tsiviilasi

VKG

AS-i

hagi

MK

(pankrotis)

vastu

nõude

tunnustamiseks MK (pankrotis) pankrotimenetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja VKG AS (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja RN

Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek

Kostja MK(pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX)

Eelistungi toimumise aeg

10. mai 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tunnustada VKG AS-i nõuet MK(pankrotis) pankrotimenetluses summas

191 958,46 (ükssada üheksakümmend üks tuhat üheksasada viiskümmend kaheksa

eurot) 46 senti.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta MK (pankrotis) kanda.

2. Välja mõista MK (pankrotis) mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 1 719,55

(üks tuhat seitsesada üheksateist eurot) 55 senti, s.o 319,55 eurot hagi esitamisel

tasutud riigilõiv ja 1 400 eurot õigusabikulud, VKG AS-i kasuks.

3. Välja mõista MK (pankrotis) VKG AS-i kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 2).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto

nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või

Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

VKG AS esitas 04.10.2011 hagi MK (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks MK (pankrotis)

pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada MK (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet

summas 191 958,46 eurot selleks, et MK (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise määrusel

oleks hageja nõude jaoks täitedokumendi tähendus. Hageja nõue tuleneb hageja ja MK R SIA

vahel 16.06.2008 sõlmitud tsemendi-punker raudteevagunite rendilepingust nr 41-08 ning

hageja ja MK R SIA ning MK (pankrotis) vahel 14.04.2009 sõlmitud kokkuleppest

võlgnevuse tasumise ajatamiseks nr 24-09, millest tulenevalt käendas MK (pankrotis)

tagasivõtmatult eelnimetatud lepingust tulenevaid nõudeid. Kokkuleppe kohaselt oli

käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustused.

Kostja on 14.02.2012 eelistungil omakäelise allkirjaga kinnitanud, et ta on 10.05.2012 kell

9.00 määratud eel/kohtuistungi toimumise ajast teadlik. Kostjat on eel/kohtuistungile

mitteilmumise põhjustest hoiatatud. 10.05.2012 istungile kostja ei ilmunud. Oma

mitteilmumise põhjustest ei ole kostja kohtule teada andnud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud

kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et

hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemine on põhjendatud ja lubatud. Asjas ei esine TsMS

§ 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Hageja on taotlenud

hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja

kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib

põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS

§ 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 104 lg 1 ja 2 kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale

pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku

vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole

määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument käesoleva seaduse § 168

tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Kui võlausaldaja soovib, et

määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib

võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele

võlgnik esitas vastuväite.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel viivist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda

isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lõike 4

kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145

lg1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja

ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul,

kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava

kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede,

eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust

taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja ja MK R SIA

vahel 16.06.2008 sõlmitud tsemendi-punker raudteevagunite rendilepingust nr 41-08 ning

hageja ja MK R SIA ning MK (pankrotis) vahel 14.04.2009 sõlmitud kokkuleppest

võlgnevuse tasumise ajatamiseks nr 24-09 nähtuvalt käendas MK (pankrotis) tagasivõtmatult

eelnimetatud lepingust tulenevaid nõudeid. Kokkuleppe kohaselt oli käendusega tagatud nii

põhi- kui kõrvalkohustused. Seega on hagi õiguslikult põhjendatud.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud MK (pankrotis) kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 3 137,84 eurot

järgmiselt: 319,55 eurot riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 2 818,29 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse

nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 3 200 eurot puhul

1 600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1 595 eurot. Käesolevas asjas on

hageja kandnud õigusabikulusid hagiavalduse koostamise, istungitel osalemise, kostjale

vastuste koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse ja vastuste

koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas

2 818,29 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 1 400 euro ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 1 400 eurot ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 319,55 eurot, kokku

1719,55 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava avalduse esitanud.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson