3-11-1225/69 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise (eesistuja), Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1225

Haldusasi

OÜ Favorte kaebus Viimsi Vallavolikogu 12. aprilli

2011. a otsuse nr 21 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Favorte (registrikood 10040012), volita-

tud esindaja v.adv Toivo Viilup

Vastustaja – Viimsi Vallavolikogu, volitatud esindaja

Gunnar Kender

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2011. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Favorte apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

12. aprill 2012. a

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Favorte apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri

2011. a otsus haldusasjas nr 3-11-1225 muutmata.

Jätta OÜ Favorte menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13. juunil 2012, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 tei-

ses lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-11-1225

2(16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Perioodil 28.04.2008-25.05.2008 läbi viidud Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt

Metsakasti küla üldplaneeringu avaliku väljapaneku (28.04.2008-25.05.2008) raames esitas

AS Favorte (selline ärinimi ja õiguslik vorm oli äriühingul enne 16.07.2009 ümberkujunda-

miskannet), kelle omandis on planeeringualal paiknevad Liiva III, Kordoni II, Oiusöödi IV,

Kadaka IV, Reinu IV ja Vokki kinnistud, oma vastuväited ja ettepanekud (I kd tl 21-25):

1) Puuduvad põhjendused Viimsi valla kehtiva üldplaneeringu muutmiseks, mis seletuskirja

p 4 kohaselt antud planeeringuala ulatuses tühistatakse. Muutub osade AS-le Favorte kuuluva-

te kinnistute (Kadaka IV, Oiusöödi IV, Kordoni II) sihtotstarve, mis kehtivas üldplaneeringus

on osaliselt elamumaa, kuid avalikustatud üldplaneeringus haljasmaa. Maakonnaplaneeringu

kohaselt on AS-le Favorte kuuluvate kinnistute ala detailplaneeringu kohustusega hoonestus-

ala. Nii maakonnaplaneering kui selle teemaplaneering alale rohekoridori või suuremahulist

haljasala ette ei näe;

2) Avalikustatud üldplaneering laiendab haljasalasid ja seab põhjendamatult täiendavaid pii-

ranguid võrreldes menetluses oleva teemaplaneeringuga „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud

alad“. Teemaplaneeringu kohaselt asuvad kinnistud Kadaka IV, Oiusöödi IV, Kordoni II ja

Reinu IV osaliselt rohevõrgustiku puhveralal, kus vastavalt teemaplaneeringu seletuskirja p-le

2.1.2.4 on võimalik ehitada väikesemahulisi äri- ja tootmisobjekte, eelistatud ja lubatud on

väikeelamute rajamine. Avalikustatud üldplaneeringu kaardi kohaselt on kuni ärireservmaa

piirini ja kaardil vasakul kogu rohevõrgustiku puhverala määratud haljasmaaks. Seletuskirja

kohaselt on haljasmaa (H) avalikult kasutatav roheala. Teatavatel tingimustel haljasalale ehi-

tamise võimalust avalikustatud üldplaneering ette ei näe ning seletuskirja lk 11 kohaselt ei ole

raudtee reservmaad ja seda ümbritsevaid haljasvööndi alasid lubatud kasutada püsivate hoone-

te ehituseks;

3) Avalikustatud üldplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt prevaleerib raudteetrass rohevõrgus-

tiku ees – juhul, kui Rail Baltica kavandatud trassile ja raudteetunnelile ette nähtud maad ei

vajata raudteetunneli ja raudtee rajamiseks, jääb see toimima rohevõrgustiku osana. Seega

prevaleerib rahvusvaheline transpordikoridor muude huvide ees ja kui raudtee ehitatakse, ei

saa ala toimida rohevõrgustiku tuumalana. Järelikult esineb planeeringutes oluline vastuolu –

ühes planeeringus alale ette nähtud lahendus välistab lahenduse toimimise, mis on samale

alale ette nähtud teises planeeringus;

4) Raudteeseadusest tulenevate kitsendustega saab põhjendada maksimaalselt 100 m laiuse

koridori vajalikkust, kuid võttes arvesse, et vaidlusaluses piirkonnas on võimalik välja ehitada

harutee või paigutada kõrvuti mitu rööpmepaari, on mõistlik raudtee kaitsevööndi laius kuni

170 m, mis ühtib vaidlusalusest alast põhja suunas kavandatud rohekoridori laiusega ja on

piisav rohekoridori jaoks, kui raudteed ei tule. Avalikustatud üldplaneeringuga nähakse vaid-

lusalusest alast itta/kirdesse jäävate kinnistute sihtotstarbena ette ärimaa. Puudub mõistlik

põhjus piirata ärimaaga piirneva maa omaniku õigust omandit vabalt kasutada ja tegeleda va-

balt ettevõtlusega alal, mis jääb kavandatava raudtee ja Muuga sadama vahelisele alale. Piir-

konnas ei ole elamuid, ala sobib selle paiknemist arvestades hästi logistikaettevõtete asuko-

haks. AS Favorte teeb ettepaneku muuta planeeringulahendust, vähendades raudtee reserv-

maa/haljasmaa pinda selliselt, et nimetatud ala ümbritseks perspektiivset raudteed mõlemalt

poolt kokku 170 m laiuselt, ja muuta perspektiivsest raudteest idasse jääva raudtee reserv-

maa/haljasala maa ärireservmaaks ja läände jääva raudtee reservmaa/haljasala maa elamu-

maaks;

3-11-1225

3(16)

5) Avalikustatud planeeringus on AS-le Favorte kuuluva Vokki kinnistu sihtotstarve elamu-

reservmaa. Kuna vald on juba aastaid tagasi algatanud nimetatud kinnistu osas detailplanee-

ringu kinnistule väikeelamute püstitamiseks, tuleks kinnistu sihtotstarbeks määrata elamumaa.

Viimsi Vallavalitsuse 04.07.2008 kirjalikus vastuses (I kd tl 26-30) märgiti järgmist.

1) Kinnistusregistri andmetel on AS-le Favorte kuuluvad kinnistud Kordoni II, Oiusöödi IV,

Kadaka IV hetkeseisuga maatulundusmaa sihtotstarbega ja neist ühegi kohta pole kehtivat

detailplaneeringut. Üldplaneering on seaduse järgi detailplaneeringute koostamise aluseks ega

muuda temas määratud juhtfunktsioonide alusel otseselt maakasutust ja maakatastris olevat

sihtotstarvet. Viide maakonnaplaneeringule on ebaõige, sest see on ennekõike üldplaneeringu

koostamise aluseks ja kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering on kehtestatud ajaliselt

hiljem kui Harjumaa maakonnaplaneeringu I etapp. Seega ei muutu kavandatava üldplanee-

ringu kehtestamisel kinnistute sihtotstarve.

2) Vallavalitsus korrigeeris avalikustatud üldplaneeringut nii, et see vastaks varasemas Viimsi

valla mandriosa üldplaneeringus kehtestatud juhtfunktsioonidele ja võimaldas Kordoni II,

Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistute läänepoolsema osa määramist elamuehituse reservmaaks

ja ei laiendata sinna rohekoridori, mis jääb edaspidi Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus

määratud põllumajandusmaa juhtfunktsiooniga alale. Reinu IV kinnistu juhtfunktsioonid jäe-

takse samaks. Avalikustatud planeeringus täpsustatakse juhtfunktsioonide määratluste sõnas-

tusi seletuskirjas selliselt, et raudtee reservmaa (tsoneeringukaardil tähisega RR) on reservee-

ritud maa Helsingi-Tallinna raudteetrassi ja –tunneli jaoks; seni kuni raudteed ei ole, on luba-

tud ala kasutada põllu-, metsa- või puhkealana ning alale on lubatud rajada teid ja tehnovõrke.

Haljasala maa (tsoneeringukaardil tähisega H) on looduslikult kasutatav roheala, millel tuleb

säilitada olemasolev kõrghaljastus ja kuhu on lubatud täiendava kõrghaljastuse rajamine ning

parkide jm haljastute kujundamine kokkuleppel maaomanikuga. Sellised korrektuurid viivad

avalikustatud üldplaneeringu ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ selgemasse kooskõlla, mis tähendab, et raudtee

reservmaad on võimalik ajutiselt kasutada puhkeotstarbeliste ärirajatiste rajamiseks, mis ei ole

püsivad hooned, ja ära jäi haljasala avalikuks kasutamiseks määramine. Oluline on tagada seal

rohekoridor ja riigi määratud raudtee rajamise võimalus. Elamute, püsivate hoonete jms raja-

mise osas ei saa raudtee reservmaa kasutuselevõtmist lubada. Teemaplaneering võimaldab

hoonete rajamist seal, kus see on vastavuses kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga.

Võrreldes kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga, on Reinu IV maakasutuse siht-

otstarbe muutmise võimalused oluliselt avardunud tänu kokkuleppele riigiga, mille järgi suu-

deti raudtee tunneli suudme ala täpsemalt piiritleda.

3) Õige on vastuväite esitaja seisukoht, et kõigile nõuetele vastavat rohekoridori ja raudteed

alal korraga tagada ei saa, kuid kuni raudtee tulekuni ja kui mingil põhjusel raudteed ei rajata,

saab alal toimida rohekoridor. Lisaks saab raudtee ääres toimida haljastus, mille eesmärk on

vähendada raudtee rajamise korral sellest tekkivat mõju ümbruskonda rajatavatele elamutele

(mida vastuväite esitaja saaks edaspidi rajada Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistute

läänepoolsemas osas) või ärihoonetele (mida saaks rajada Reinu IV idapoolses osas). Kaalu-

tud on mitte ainult maaomaniku huvi potentsiaalselt rikastuda maa sihtotstarbe muutmise või-

maldamise läbi, vaid ka reserveeritud maakasutuse haakuvust kogu alale kavandatud maaka-

sutusega. Planeerimisel on tavapärane kasutada tsoneerimisprintsiipi, mille kohaselt erinevad

tegevused eraldatakse teineteisest piisavate puhveraladega. Seepärast ei pea vallavalitsus või-

malikuks rahuldada ettepanekut vähendada raudtee kaitsevööndit linnale kohase 30 m peale.

Vallavalitsuse eesmärk ei ole kavandada alale linna, vaid pigem maalähedast asumit, kus

oleks lisaks elamutele ja ärihoonetele koht ka kõrghaljastusel, metsal ja vajalikel transpordi-

ühendustel.

3-11-1225

4(16)

4) Võrreldes kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga, on raudtee reservmaa suurust

vähendatud. Valda kavandatud võimaliku tulevase Rail Baltica Tallinna ja Helsingi vahelise

tunneli näol on tegu üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega transporditeega, mille vajalikkus

on määratud kehtiva üleriigilise planeeringuga Eesti 2010 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse

19.09.2000 korraldusega nr 770-k) ja Harjumaa maakonnaplaneeringu I etapiga (kehtestatud

maavanema 19.04.199 korraldusega nr 1682-k). Valla eesmärk oli täpsustada tunneli avause ja

raudtee asukohti nii palju kui võimalik, et vähendada piirangutest mõjutatud isikute ringi ja

seetõttu viidi läbi avalikustatud üldplaneering. Planeeringus raudteetrassi jaoks vajalik maa on

määratletud Viimsi valla territooriumile jääva Helsingi-Tallinna raudteetunneli maavajaduste

taustauuringu alusel. Trassi valikul on lähtutud Euroopas kiirraudteede kohta kehtivatest

nõuetest ja arvestatud raudteeseadusega, mille kohaselt on raudtee kaitsevööndi laius väljas-

pool asulaid vähemalt 50 m äärmise rööpapaari teljest. Raudtee kaitsevööndisse hoonete raja-

mine on seadusega nagunii keelatud ja see vöönd on seetõttu arvestatud rohevõrgustiku osaks.

Ettepanek vähendada raudtee reservmaa laiust veelgi eeldaks, et riik viib läbi juba täpsed ehi-

tusgeoloogilised uuringud tunneli suuna määramiseks. Kui see tulevikus tehakse, saab tunneli

ala maakasutuse üle vaadata. Üldplaneeringus ei nähta ette kompensatsiooni riigi huvidest

tulenevate kitsenduste eest; seda peab tegema riik. Viidatud piirangud ärireservmaa kasutusele

on põhjendatud vajadusega tagada alal keskkonnasõbralik äritegevus, sest ärireservmaa, mille

osaks on ka Reinu IV kinnistu, piirneb igast küljest elamualadega. Alale võib küll kavandada

ärisuunitlusega logistikaettevõtteid, aga mitte avalikke laoplatse vms tegevust, mis põhjustaks

müra või keskkonnariske.

5) Kinnistu Vokki on katastris hetkel maatulundusmaana, mistõttu kajastab avalikustatud üld-

planeering seda korrektselt kui reserveeritud elamumaad. Elamumaa vms maa reserveerimise

eesmärk on võimaldada selle maa sihtotstarvet muuta läbi detailplaneeringu.

AS Favorte 09.10.2008 kirjas (I kd tl 39-40, 85) vallavalitsusele märgiti, et ettepanekut on

mõistetud ebaõigesti, taotletud ei ole raudtee reservmaa vähendamist 30 m peale. Planeeritava

lahendusega arvestatakse küll raudtee ja rohekoridoriga, kuid ebaproportsionaalselt jäävad

arvestamata maaomanike huvid. Kuna rohekoridor ei saa toimida koos raudteega ja praegune

piirangutega ala on raudtee tarbeks ilmselgelt liiga lai, piiratakse maaomanike õigusi tulevikus

mitte toimima määratud rohekoridori osa arvelt. AS Favorte tegi ettepaneku muuta üldplanee-

ringut selliselt, et kiirraudtee trassi laiuseks oleks koos seda ümbritseva kaitsehaljastusega

kokku 170 meetrit; trassi asukoha selgumise järel on ülejäänud osas maa sihtotstarve väike-

elamu reservmaa (EVR) (kaardil kiirraudtee trassist vasakule jääv ala) ja ärireservmaa (BR)

(kaardil kiirraudteetrassist paremale jääv ala), samuti tuleks haljasala maa (H) asendada kait-

sehaljastuse reservmaaga (HKR). Planeeringu seletuskirja tuleks täiendada selliselt, et raudtee

reservmaad ja seda ümbritsevaid haljasvööndi alasid (H ja HK, KM, HKR) ei ole lubatud ka-

sutada püsivate hoonete ehituseks (alale võib püstitada ajutisi ehitisi EhS tähenduses). Kirjale

ei vastatud.

2. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 12.04.2011 otsusega nr 21 (I kd tl 56-63) Äigrumäe

küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu. Otsuses (lk 3) märgiti, et pal-

jude maaomanike ettepanekul laiendati väikeelamute reservmaa (EVR) ulatusest Kungla teest

idas raudteetunneli reservmaa suunas (st EVR ala taastati kehtiva üldplaneeringuga määratud

ulatuses), sh kinnistutel Kadaka IV, Oiusöödi IV ja Kordoni II, millega seoses vähenes neil

kinnistutel haljasmaa osakaal.

Planeeringu seletuskirjas märgiti, et rongiliikluse tekitatud müra ja vibratsiooni kahjuliku mõ-

ju vähendamiseks tuleb raudteevöönd ääristada tiheda müratõkkehaljastusega (kaardil on selle

jaoks 50 m laiune kaitsehaljastuse maa HK) (p 3.4). Haljasala maa (tsoneeringukaardil tähise-

ga H) on looduslik roheala, kus tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus, samuti on lubatud

3-11-1225

5(16)

sinna täiendava kõrghaljastuse rajamine. Haljasala maale võib kujundada parke jms haljastuid

kokkuleppel maaomanikuga. Raudtee reservmaaga kattuvat haljasala maad (kaardil RR/H) on

seni, kuni raudteed ei ole rajama hakatud, lubatud kasutada põllu-, metsa- või puhkealana

(spordiväljakud jms, mis ei eelda hooneid), alale on samuti lubatud rajada teid ja tehnovõrke.

Kaitsehaljastuse maa (tsoneeringukaardil tähisega HK) on keskkonnakaitseline kahjulike tegu-

rite mõju vältimiseks või leevendamiseks mõeldud maa, kus tuleb säilitada kõrghaljastus ja

selle puudumisel istutada täiendavat kõrghaljastust. Istutatav kaitsehaljastuse ulatus määratak-

se detailplaneeringuga. Detailplaneeringu puudumisel tuleb alal säilitada olemasolev looduslik

haljastus. Kaitsehaljastuse reservmaa (tsoneeringukaardil tähisega HKR) on keskkonnakaitse-

line kahjulike tegurite mõju vältimiseks või leevendamiseks mõeldud maa, mis jääb uuest

kavandatavast raudteest 100 m kaugusele. Kaitsehaljastuse reservmaal tuleb tagada kõrghal-

jastus juhul, kui rajatakse Helsingisse kulgev kiirraudtee ja selle tunnel. Kaitsehaljastuse re-

servmaad võib kuni tunneli ja raudtee detailplaneeringu valmimiseni kasutada edasi senisel

viisil (elamumaa, maatulundusmaa vms). Raudtee reservmaa (tsoneeringukaardil tähisega RR)

on reserveeritud maa Helsingi-Tallinna raudteetrassi ja –tunneli jaoks. Seni, kuni raudteed ei

ole, on lubatud ala kasutada põllu-, metsa- või puhkealana (nt spordiväljakud jms, mis ei eelda

hooneid), alale on samuti lubatud rajada teid ja tehnovõrke (p 4.1). Kaitsekuja elamute ja suvi-

late rajamisel on kiirraudtee reservmaa piirist 50 m, et leevendada raudtee mõju (p 4.3). De-

tailplaneeringu osaks oleval tsoneeringukaardil on märkus, mille kohaselt kaitsehaljastus on

perspektiivsest raudteest 100 m.

3. OÜ Favorte esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 12.04.2011

otsuse nr 21 tühistamiseks. Seisukohad:

1) Kaebus on esitatud kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste kaitseks;

2) Üldplaneeringuga on jäetud tähelepanuta kaebaja ettepanekud ja vastuväited, sh ettepanek

raudtee reservmaa/haljasala maa ulatuse vähendamiseks kaebajale kuuluvatel Liiva III ja Rei-

nu IV kinnistutel;

3) PlanS § 8 lg-st 7 tulenevalt ei võimalda raudtee reservmaa/haljasala maa ulatus Kordoni

II, Oiusöödi IV, Kadaka IV, Liiva III ja Reinu IV kinnistutel kaebajal edasisel detailplaneeri-

misel saada neile kinnistutele selle maa osas ehitusõigust, nende sihtotstarvet muuta ega neid

kruntideks jagada, mistõttu kannab ta olulist varalist kahju, mis on ettevõtlusvabaduse ja

omandi puutumatuse riive;

4) Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-37-04 märgitakse, et kohalik omavalitsus peab planeerimis-

diskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas piisavalt põhjendades,

miks menetlusosalise argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud, sh eriti

hoolikalt põhjendades selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutu-

se ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus.

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-62-02 on märgitud, et planeerimisotsuse tegemisel tuleks arvesse

võtta menetlusosaliste valmisolekut paindlikeks lahendusteks. Haldusaktist peaksid nähtuma

kõik kaalutlused, millest haldusorgan lähtus. Vastustaja on rikkunud kaalutlusõiguse teostami-

se põhimõtteid ja motiveerimiskohustust, mis tingivad haldusakti tühistamise. Kaebaja oman-

diõiguse kitsendamist on motiveeritud üksnes riigi ülekaaluka huviga raudteetunneli kavan-

damisel ja sellega, et juhul, kui seda maad ei vajata raudteetunneli ja raudtee rajamiseks, jääb

see toimima rohevõrgustiku osana. Otsuses ei ole põhjendatud kaebaja kompromissettepane-

kutega arvestamata jätmist. Kaebaja soovitas määrata raudtee kaitsevööndi laiuseks kuni 170

m, olukorras, kus raudteeseadusest tulenevate kitsendustega saab põhjendada maksimaalselt

100 m laiuse koridori vajalikkust. Kaebaja soovis raudtee reservmaale alternatiivselt väike-

elamu reservmaa (EVR) ja ärireservmaa (BR) funktsiooni määramist, samuti kaebaja kinnistu-

3-11-1225

6(16)

tel haljasala maa (H) funktsiooni kaitsehaljastusega reservmaa (HKR) funktsiooniga asenda-

mist. Kompromissettepaneku kohaselt oleks raudtee reservmaad (RR) ja seda ümbritsevaid

haljasvööndi alasid lubatud kasutada EhS mõttes ajutiste ehitiste püstitamiseks. Kompromiss

oleks arvestanud riigi ülekaalukat huvi raudteetunneli kavandamisel, kuid oluliselt vähenda-

nud üldplaneeringuga kaasnevat omandiõiguse riivet. Haldusakti motiveerimispuudusi ei

võimalda ületada ka Harju maavanema heakskiit üldplaneeringule, sest heakskiit ei tekitanud

vastustajale kohustust õigusvastane üldplaneering kehtestada;

5) Üldplaneeringus sätestatud piirangud kaebaja kinnistutele on vastuolus rohevõrgustiku

teemaplaneeringuga. Vaidlust pole selles, et kiirraudtee rajamisel ei ole võimalik seda maa-ala

käsitleda samaaegselt rohealana. OÜ Adepte Ekspert ja dendroloog Aino Aaspõllu on seadnud

oma ekspertarvamustes, mis on esitatud planeerimismenetluse käigus ka vastustajale, kahtluse

alla kaebaja kinnistute sobivuse rohevõrgustiku osana. Seega tulnuks haldusaktis põhjendada,

mil moel on tagatud kaebaja kinnistute kasutamine rohealana olukorras, kus raudteed ei rajata.

Vastuolu rohevõrgustiku teemaplaneeringuga seisneb selles, et viimase kohaselt on kaebaja

kinnistud käsitletavad osaliselt rohevõrgustiku puhveraladena, kuhu on lubatud selle planee-

ringu seletuskirja p 2.1.2.4 kohaselt ehitada väikesemahulisi äri- ja tootmisobjekte ning eelis-

tatud ja lubatud on väikeelamute rajamine. Üldplaneeringus ei ole põhjendatud kaebaja kinnis-

tutele teemaplaneeringus toodust rangemate piirangute kehtestamist. Seda arusaamatumaks

jääb mittenõustumine ettepanekuga lubada vaidlusalustele aladele ajutisi ehitisi.

4. Viimsi Vallavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata.

1) Üldplaneeringu kehtestamine ei riku ega riiva kaebaja õigusi. Vaidlusalune otsus on õi-

guspärane nii sisult kui vormilt, seega puudub alus selle tühistamiseks;

2) Viimsi vallas Äigrumäe külas kaebajale kuuluvate kinnistute Reinu IV, Liiva III, Kordoni

II, Oiusöödi IV, Kadaka IV ja Vokki sihtotstarbed on 100% maatulundusmaa. Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringu kohaselt oli Reinu IV ja Liiva III kinnistutele ette nähtud raudtee

reservmaa paralleelselt maatulundusmaa juhtfunktsiooniga ja väga väikeses osas maatulun-

dusmaa juhtfunktsioon, Kordoni II ja Oiusöödi IV kinnistutele peaaegu võrdselt perspektiivse

väikeelamute maa ja maatulundusmaa juhtfunktsioon, Kadaka IV kinnistule 1/3 osas väike-

elamute maa ja 2/3 osas maatulundusmaa juhtfunktsioon ning Vokki kinnistule maatulundus-

maa juhtfunktsioon. Vaidlusaluse üldplaneeringuga määrati Reinu IV maatulundusmaa siht-

otstarbe ja raudtee reservmaa kinnistu ca 1/3 osas idas ärimaa reservmaaks ning Vokki maatu-

lundusmaa sihtotstarbe ja maatulundusmaa juhtfunktsiooniga kinnistu peaaegu tervikuna väi-

keelamute reservmaaks. Ülejäänud kolmel kaebaja kinnistul Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka

IV ehitusõiguse osas mingeid muutusi ei toimunud. Täpsuse huvides tuleb märkida, et neil

kinnistutel nõustuti väikeelamute reservmaa laiendamisega Viimsi valla mandriosa üldplanee-

ringuga määratud ulatuses. Lisaks määrati üldplaneeringuga veel kahele kaebaja omanduses

olevale ja tema poolt nimetamata 100 % maatulundusmaa sihtotstarbe ja sama juhtotstarbega

kinnistule Liiva II ja Mäealuse III täiendavat ehitusõigust võimaldavat maakasutust (määrati

osaliselt väikeelamute reservmaaks). Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga määrati raud-

tee reservmaale paralleelselt põllumajandusmaa juhtfunktsioon; selline ala ei ole hoonestatav.

Samal põhimõttel on koostatud vaidlusalune üldplaneering, kus raudtee reservmaa juhtfunkt-

sioon kattub haljasala maa juhtfunktsiooniga. Sellistele maa-aladele ei ole lubatud ehitada

hooneid, kuid leevenduseks varem kehtinud piirangutele on vaidlusaluse üldplaneeringuga

lubatud haljasala maale kujundada parke jms haljastuid. Raudtee reservmaaga kattuvat haljas-

ala maad on seni, kuni raudteed ei ole rajama hakatud, lubatud kasutada põllu-, metsa- või

puhkealana (nt rajada spordiväljakud vms, mis ei eelda hoonete ehitamist). Alale on lubatud

rajada teid ja tehnovõrke. Kui mingil põhjusel raudtee reservmaad kasutusse ei võeta, jääb

maa-alale kehtima paralleelselt määratud juhtfunktsioon;

3-11-1225

7(16)

3) Kaebaja ei saanud seega Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel eeldada, et kõne-

alune piirkond on ette nähtud hoonestamiseks. Kaebaja omandas kõik kinnistud aastatel 2003-

2006, seega pärast Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist Viimsi Vallavolikogu

poolt 11.01.2000. Seega ei ole tema subjektiivseid õigusi rikutud;

4) Otsus on piisavalt kaalutletud ja motiveeritud. Otsuse põhjendused tulenevad nii otsusest

endast kui ka selles viidatud üldplaneeringu materjalidest ja muudest dokumentidest. Selles on

selgitatud, mis oli ettepanekute arvestamise eelduseks ja mis oli üldplaneeringu koostamise

põhiliseks eesmärgiks (mh rohevõrgustiku sidususe tagamine). Keegi ei saa nõuda kehtiva

maakasutuse tingimusteta muutmist. Kaebajal oli enne üldplaneeringu kehtestamist oluliselt

vähem võimalusi oma kinnistutele ehitusõigust saada ja väidetava kahju asemel ta on üldpla-

neeringust hoopis kasu saanud. Kompromissina määrati tema ehitusõiguseta maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistutele ehitusõigust võimaldavad maakasutuse juhtotstarbed, samuti saab

ta raudtee reservmaa alust maad kasutada nt spordiväljakute rajamiseks. Seega pole kaebaja

suutnud tõendada mingit omandiõiguse riivet, pigem nähtub tema soov jätta erahuvides avalik

huvi tahaplaanile;

5) Kiirraudtee Rail Baltica trassikoridori jaoks vajalik raudteetunneli reservmaa on määratud

üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010”, Harjumaa maakonnaplaneeringu I etapiga ja Viimsi

valla mandriosa üldplaneeringuga. Üldplaneering vaid täpsustab raudteetunneli reservmaa

asukohta. Raudtee reservmaa algab 50 m kauguselt väikeelamumaa piirist, mis tagab 50 m

laiuse elamutevaba ala raudteest isegi juhul, kui raudtee peaks rajatama vahetult reservmaa

piirile. Raudtee reservmaa suurust vähendati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

loal peaaegu poole võrra. Raudtee täpne asukoht pole kuluka ehitusgeoloogilise uuringu puu-

dumise tõttu hetkel teada ja kaitsevööndi laius tuleneb kehtivatest õigusaktidest. Seetõttu pole

raudtee kaitsevööndit kaardil tähistatud ning üldplaneeringuga on määratud kaitsekuja elamu-

te ja suvilate rajamisel. Samadel põhjustel pole raudtee reservmaad võimalik rohkem vähen-

dada;

6) Maavanem andis üldplaneeringule heakskiidu. Vastustaja on maavanema 17.11.2010 kir-

jas toodud käsitlusega vastuväidete osas nõustunud, otsuse põhjenduses on sellele kirjale ühe-

selt viidanud, seega on maavanema kirjas esitatud seisukohad ühtlasi otsuse põhjendusteks.

Samuti on vastustaja aktsepteerinud vallavalitsuse seisukohti üldplaneeringu avaliku arutelu

käigus esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele ning ka need moodustavad osa otsuse põhjen-

dustest. Otsuses on viidatud kõigile arvesse võetud dokumentidele ja ära on märgitud ka nen-

dega tutvumise koht;

7) Üldplaneering ei ole vastuolus Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22 kehtes-

tatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“. Kaebaja ei ole näidanud, milles väidetav vastuolu seisneb. Vaidlusaluse üld-

planeeringu ja teemaplaneeringu eesmärgid on erinevad. Rohevõrgustiku teemaplaneering ei

käsitle maakasutuse juhtotstarbeid ega määra ehitusõigust. Vaidlusalune üldplaneering ei kä-

sitle rohevõrgustiku moodustamist. Seetõttu ei ole kaebaja esitatud ekspertarvamused asjako-

hased. Raudtee ja rohevõrgustik saavad vajadusel toimida koos. Samas on see pigem rohevõr-

gustiku teemaplaneeringusse puutuv küsimus ja seal ka piisavat käsitlust leidnud. Nii vaidlus-

aluse üldplaneeringu kui ka rohevõrgustiku teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandes on väljendatud seisukoht, et kiirraudteetrass ning rohevõrgustiku astme-

laud ja koridor ei saa kattuvalt/paralleelselt toimida ilma raudteest tulenevaid mõjusid leeven-

davaid ja vältivaid meetmeid kasutamata. Nimetatud meetmed tuleb välja töötada raudtee ra-

jamise keskkonnamõju hindamise menetluse käigus. Täpsemat hinnangut on antud hetkel

võimatu ja ka ebaotstarbekas anda, sest käesoleval hetkel ei ole teada, millal Rail Baltica raud-

teekoridor reaalselt kasutusele võetakse ja millised saavad olema kasutatavad tehnoloogilised

3-11-1225

8(16)

lahendused nii selle rajamisel kui ka kasutamisel. Raudtee realiseerumise ajaks võivad olla

kasutusel tänasel päeval tundmatud tehnoloogilised lahendused nii raudtee rajamise ja kasu-

tamise kui ka rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete osas. Rohevõrgustiku teemaplanee-

ring põhineb printsiibil, et suuremaid loodusmassiive on alati kergem killustada, kui neid hil-

jem kokku kasvatada. Kuni raudtee rajamiseni saab kogu reserveeritud maa-ala toimida rohe-

võrgustiku alana. Raudtee rajamisel saab rohekoridor (kahele poole raudteed jääb ca 100 m

laiune haljasriba kaitsehaljastusena) toimida piki raudteed (juhul, kui ei rajata ökodukte).

Raudteega risti ca 200 m laiune koridor võimaldab taimede seemnete levikut ja lindude liiku-

mist. Kuna hetkel puudub nii raudtee tehniline projekt kui ka selle keskkonnamõju hinnang,

on OÜ Adapte Ekspert väited rohekoridori ja raudtee koostoimimise kaheldavusest ka palja-

sõnalised. Jääb arusaamatuks, millistel andmetel põhineb dendroloog A. Aaspõllu järeldus, et

„mõõtmatul lagendikul ei hakka liikuma ükski loom“. Rohevõrgustik ei ole vajalik üksnes

suurimetajatele, vaid seda kasutavad ka väikeimetajad, närilised, linnud jms loomad rände-,

pesitsus-, varje-, toitumis-, peatus- ja puhkealadena. Lisaks on tegemist olulise puhkealaga

lindude kevadisel ja sügisesel rändel. Ka kõrghaljastuseta maa-ala on väärtuslik. Tegemist on

loodusliku alaga, mille liigiline koosseis on ajas muutuv. Vajadusel on võimalik osa maa-alast

haljastada ja seeläbi kiirendada kõrghaljastuse teket ning kujundada sobilikku ja vajalikku

liigilist koosseisu. Roheala (nii kõrghaljastusega kui ilma) on aluseks bioloogilisele mitmeke-

sisusele, mis tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkon-

da kujundavaid protsesse. Samuti on rohealad vajalikud ennetamaks ja leevendamaks inim-

tekkelisi mõjusid, et aidata kaasa keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimisele;

8) Üldplaneeringuga ei kehtestatud kaebaja kinnistutele rohevõrgustiku teemaplaneeringus

toodust rangemaid piiranguid. Rohevõrgustiku puhveraladel lubatakse ehitada juhul, kui seda

võimaldab üldplaneeringuga määratud juhtotstarve, mis kaebaja poolt viidatud kinnistute osa-

del antud juhul puudub.

5. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaeba-

jalt vastustaja kasuks välja menetluskulu 55,36 €. Kohtuotsuse põhjendustest võib välja luge-

da järgmist:

1) Kaebuse esitajal on kaebeõigus, sest planeerimismenetluses osalenu taotlus tuleb haldus-

organil läbi vaadata;

2) Kohtuotsuse põhjendustest ilmneb nõustumine vastustaja seisukohtadega, et Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringuga võrreldes ei ole kaebaja seisund halvenenud ja vaidlusaluse üld-

planeeringu ega rohealade teemaplaneeringuga ei ole muudetud kaebajat huvitavate kinnistute

senist sihtotstarvet. Kuna nii rohevõrgustiku teemaplaneering kui ka vaidlusalune planeering

on üldplaneeringud, ei ole asjakohane kõnelda nende vastuolust. Viimsi valla mandriosa üld-

planeeringu põhjal ei saanud kaebajal tekkida õigustatud ootust, et ta saab kinnistuid hoones-

tada;

3) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vald ei ole temaga planeerimismenetluse käigus arves-

tanud ning et sisulist diskussiooni tema ettepanekute osas ei ole toimunud. Kaebajat teavitati

11.04.2008 kirjaga üldplaneeringu algatamisest ja selgitati koostatava planeeringu eesmärke.

Vastustaja ei ole oma 04.07.2008 kirjas jätnud kaebaja seisukohti lahendamata. Harju Maava-

litsus selgitas üldplaneeringu üle järelevalvet teostades, miks kohalik omavalitsus ei pea ar-

vestama üksnes kinnistuomaniku sooviga maaüksuste sihtotstarvet muuta. Antud juhul on

selge, miks vastustaja eelistas kaebaja huvidele avalikku huvi. Kaebaja kinnistutel olid juba

eelnevalt maa sihtotstarbest tulenevad olulised kasutuspiirangud, raudtee rajamine on ette näh-

tud juba kõrgemate planeeringutega ja ka roheala teemaplaneering ei võimalda kõigile kinnis-

tutele/kinnistu osadele ehitada;

3-11-1225

9(16)

4) Roheala kavandamist ja kasutamist põhistavad argumendid on esitatud teemaplaneerin-

gus. Kaebaja on tõstatanud alusetult rohetemaatikaga seotud küsimused, mida käsitleti eraldi

planeerimismenetluses, kus lähtuti mh keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustest.

Selles menetluses analüüsiti erinevaid alternatiive ja leiti, et rohevõrgustiku paiknemine ainult

riigi või valla maadel tooks kaasa rohevõrgustiku sidususe kadumise, mistõttu tuli sidusa võr-

gustiku loomiseks haarata ka eramaadel paiknevaid haljastuid, tugialasid. Erinevad planeerin-

gud ei ole muutnud olukorda kontrollimatuks. Nad käsitlevad erinevaid küsimusi, mida ei pea

hakkama teistes planeeringutes üle kordama. Kohus nõustus vastustaja seisukohtadega kaeba-

ja esitatud eksperthinnangute suhtes;

5) Kohus nõustus vastustajaga, et kuna vaidlustatud otsuse põhjendustes on viidatud Harju

maavanema 17.11.2010 kirjale ja selgitatud, kuidas dokumendid on kättesaadavad, on vastus-

taja taganud haldusakti kontrollitavuse;

6) Vaidlusalune planeering ei riku kaebaja õiguspärast ootust. Tal polnud õigust loota, et ta

saavutab igal juhul ehitusõiguse ja kinnistute sihtotstarvete muutmise;

7) Kaebaja kantud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Lisaks tuleb kaebajalt välja

mõista vastustaja menetluskulu keskkonnamõju hindamise kaustamaterjali ja kaardikoopiate

paljundamiseks summas 55,36 €. Kulutus oli vajalik, sest kaebaja nõudis kogu dokumentat-

siooni esitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Favorte palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahul-

dada. Kaebaja menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda.

1) Kuigi kaebaja on üldplaneeringu vaidlustamisel tuginenud ka haldusmenetluslikele rik-

kumistele, tingis kaebuse esitamise eelkõige asjaolu, et üldplaneeringu materjalidest ei selgu,

miks on peetud vajalikuks üldplaneeringuga rohealade hoonestusvõimalusi täiendavalt piirata

ning mis asjaoludel ei ole võimalik raudtee reservmaa/haljasala maale alternatiivselt ette näha

väikeelamu reservmaa ja ärireservmaa funktsiooni. Vastustaja ei ole piisavalt motiveerinud

kaebaja ettepanekute arvestamata jätmist ega ole lähtunud kaalutlusõiguse teostamisel asjako-

hastest kaalutlustest;

2) Halduskohus on tuginenud lubamatult teemaplaneeringule, mis on teise kohtumenetluse

esemeks ja mille osas ei ole veel jõustunud kohtulahendit. Kohtu viidatud teemaplaneeringuga

seotud dokumente ei ole käesolevas asjas tõenditena esitatud ega kohtulikult uuritud, kaebaja

ei ole saanud esitada asja sisulise arutamise käigus seisukohti teemaplaneeringuga seotud

probleemide osas. Seega on kohus väljunud kaebuse piiridest. Teemaplaneering võidakse tü-

histada ja sellisel juhul muutuksid ebaõigeteks ka kohtu teemaplaneeringul põhinevad argu-

mendid. Kui kohus leidis, et üldplaneeringu õiguspärasuse hindamiseks on vajalik analüüsida

ka teemaplaneeringut, tulnuks käesoleva haldusasja menetlus peatada;

3) Kohus on jätnud tähelepanuta vastuolud teema- ja üldplaneeringu vahel. Teemaplaneerin-

gu kohaselt on rohevõrgustiku puhveralade hoonestamine lubatud, üldplaneering seevastu

välistab raudtee reservmaal mistahes ehitustegevuse (v.a spordiväljakud, kergliiklusteed või

trassid). Selles kontekstis ei oma tähtsust, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga võrrel-

des käesolevas asjas vaidlustatud üldplaneering apellandi olukorda ei halvendanud. Vastustaja

ei ole toonud välja ühtki mõjuvat kaalutlust, mis vähemalt teemaplaneeringus toodud ulatuses

ehitusõiguse andmise välistaksid. Seetõttu ei ole vastustaja poolt kaalutlusõiguse teostamine

kontrollitav. Arusaamatuks jääb halduskohtu seisukoht, justkui välistaks teemaplaneeringu ja

3-11-1225

10(16)

vaidlustatud üldplaneeringu vastuolu see, et mõlema näol on tegemist üldplaneeringuga PlanS

tähenduses;

4) Kohtulahendi põhjendustest ei ole võimalik aru saada, mis tähtsust on kohus omistanud

asjaolule, et vaidlustatud üldplaneeringuga on peetud apellandile kuuluvate maatulundusmaa

otstarbega kinnistute hoonestamist võimalikuks ning on neile osaliselt määratud EVR või BR

juhtfunktsioon. Selles osas ei ole apellant üldplaneeringut vaidlustanud, vaid rõhutab, et üld-

planeeringu motivatsioonist ei selgu põhjused, miks on apellandi vastuväited ja ettepanekud

jäetud ülejäänud osas arvestamata;

5) Üldplaneeringu vaidlustamist ei välista asjaolu, et kaebaja on omandanud kinnistud pärast

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist, mis nägi samuti ette raudteetunneli re-

servmaa paiknemise osaliselt kaebaja kinnistutel. Kaebus rajaneb eelkõige sellel, et üldplanee-

ringu menetlemisel ei arvestatud kaebaja ettepanekutega raudtee reservmaa ulatuse vähenda-

mise ja alternatiivsete juhtfunktsioonide lisamise osas. Nende ettepanekute menetlemisel ei

oma Viimsi valla mandriosa üldplaneering määravat tähtsust, sest vaidlustatud üldplaneerin-

guga oli võimalik neist piirangutest loobuda. Vaatamata Viimsi valla mandriosa üldplaneerin-

gus sätestatud piirangutele on mitmetele Äigrumäe külas paiknevatele kinnistutele antud de-

tailplaneeringutega ehitusõigus. Seega oli kaebajal võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes

õigus loota, et tal õnnestub planeerimismenetluses saavutada ehitusõigus oma kinnistutele;

6) Kaebaja ei ole vaidlustanud raudteekoridori jaoks reservmaa jätmist, vaid selle ulatust,

alternatiivsete juhtfunktsioonide puudumist ja piiratud ulatuses ehitustegevuse mittelubamist.

Jääb arusaamatuks halduskohtu seisukoht, et reservmaa vajadus on ette nähtud varasemate

kehtivate planeeringutega ja tähtsust ei oma viidatud üleriigilised ja maakonnaplaneeringud.

Puudub vajadus raudtee reservmaa planeerimiseks üldplaneeringus toodud ulatuses, sest raud-

teeseaduse järgi on raudteekoridori reserveeringu säilitamiseks piisav 170 m laiune maa-ala.

Sellise ulatusega maa-ala võimaldaks raudtee rajamisest loobumise korral tagada samas asu-

kohas rohevõrgustiku toimimise, kuna teemaplaneeringu järgi ei ületa rohekoridori laius üld-

planeeringuga hõlmatud piirkonnas üheski lõigus 170 m. Apellandi sellekohast ettepanekut

tõlgendas vald meelevaldselt kui ettepanekut vähendada raudteekoridori laiust 30 meetrini

ning sisulisse diskussiooni raudteekoridori põhjendatud laiuse ja selle täpsustamise võimaluste

osas ei astunud. Valla 04.07.2008 vastuskirjaga tutvumise järgsele apellandi täpsustatud pöör-

dumisele vald ei ole vastanudki. Kohus ei ole sellekohaseid väited analüüsinud, vaid on kor-

ranud valla meelevaldseid argumente. Vastuses kaebusele on vastustaja väitnud, et vald arves-

tas planeerimismenetluses üksnes selliste ettepanekutega, mis järgisid üldplaneeringu koosta-

mise eesmärke. Seega jättis haldusorgan sisuliselt tähelepanuta kõik vastuväited ja ettepane-

kud, mis ei haakunud valla enda nägemusega. Kohtuotsusest ei selgu, mil moel takistanuks

üldplaneeringu eesmärkide elluviimist alternatiivsete juhtfunktsioonide lisamine. Raudteeko-

ridori ulatuse osas viitab Tallinna Halduskohus küll AS-lt Entec 2004. a tellitud uuringule,

kuid jätab tähelepanuta toimikumaterjalides sisalduva 27. mai 2004. a koosoleku protokolli,

milles AS Entec spetsialist Reedik Võrno sõnaselgelt märgib, et raudteekoridori maksimaal-

seks ulatuseks on 105 m ning sellest raudteealuse maa-ala laius on 25-30 m, kusjuures ülejää-

nud raudteekoriori jääval maal võiks asuda infrastruktuur, tootmishooned jms;

7) Kohus märgib otsuses, et kuigi Viimsi mandriosa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja

üldplaneeringu vahel oli ebakõlasid, siis tegi vald planeerimismenetluse käigus nende kõrval-

damiseks vajalikud korrektiivid. Kohtulahendist jääb ebaselgeks, milliste vastuolude (ebakõ-

lade) olemasolu on kohus planeeringute vahel möönnud ning milles seisnesid korrektiivid;

8) Raudteetrass ja rohekoridor on teineteisest välistavad alternatiivid. Kohtu vastupidised

põhjendused on arusaamatud ja vastuolulised. Antud juhul olid vaidluse all küsimused, kas

3-11-1225

11(16)

raudtee väljaehitamise järgselt on mõeldav paralleelselt raudteega ka rohevõrgustiku toimimi-

ne ning kas raudtee rajamisest loobumise korral on põhjendatud kogu rohevõrgustiku koossei-

su arvatud maa-alal sedavõrd rangete ehituslike piirangute rakendamine või tuleks seal või-

maldada ehitustegevust vähemalt teemaplaneeringus toodud ulatuses. Nende küsimuste sisu-

list analüüsi kohtulahendist ei leia. Planeerimisotsuse tegemisel tuleb kaaluda otsuse vastu-

võtmisel teadaolevaid asjaolusid, kavandatava tegevuse negatiivseid mõjusid ei saa ignoreeri-

da oletusega, et edaspidiselt töötatakse välja uuenduslikke tehnilisi lahendusi, mis võimalda-

vad tänasest tõhusamalt vastavaid mõjusid leevendada. Vastustaja ei ole suutnud esile tuua

ühtegi konkreetset täna kasutatavat lahendust, mis võimaldaks planeeritava kiirraudtee mõju-

sid selliselt neutraliseerida, et raudteega piirneval alal saaks toimida täisväärtuslik rohekori-

dor. Kaebaja ja tema kaasatud eriteadmistega isikute (OÜ Adepte ekspert ja pr Aaspõllu) sei-

sukohti kohus ei hinnanud, ometigi tõendavad need, et planeeritava rohekoridori toimimine

samaaegselt raudteega ei ole võimalik, mis toetab raudtee reservmaa juhtfunktsiooniga maa-

alale täiendavate juhtfunktsioonide lisamist. Kohus heitis OÜ Adepte Ekspert arvamusele ette

paljasõnalisust, samas on paljasõnaline ka kohtu enda järeldus, mille kohaselt saavad raudtee-

trass ja rohekoridor toimida paralleelselt. Kohus väitis, et teemaplaneeringuga Rail Baltica

raudteetunneli reservmaad ei broneeritud ja määratletud, samas väites, et nõustub vallaga, et

raudtee ja rohevõrgustik saavad vajadusel koos toimida ja see on pigem rohevõrgustiku tee-

maplaneeringusse puutuv küsimus ja seal ka piisavat käsitlust leidnud. Kohtuotsus on vastu-

oluline;

9) Kohtu põhjendused on jälgimatud ka osas, milles kohus leidis, et on „ilmne, miks vastus-

taja on kaebaja huvidele osades küsimustes eelistanud selgelt avalikku huvi ja seega ei ole

tegemist kaalumisveaga ega motiveerimisveaga“. TsMS § 442 lg 8 kohustab halduskohut sõ-

naselgelt esitama tuvastatud asjaolud, neist tehtud järeldused ja tõendid, millele vastavad jä-

reldused rajatud on. Üldplaneeringu kehtestamise otsuse motiveerimiseks ei piisa abstraktsest

viitest väidetavalt arvessevõetud dokumentidele, vaid esile tulnuks tuua konkreetsed motiivid

ja kaalutlused, millest vastustaja üldplaneeringu kehtestamisel lähtus (vt Riigikohtu lahend nr

3-3-1-13-11);

10) Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei ole põhjendatud. Paljundamiskulude välja-

mõistmist on halduskohus argumenteerinud üksnes väitega, et paljundatav materjal paiknes

spiraalköites. AS Koopia Kolm arvest nähtuvalt olid paljundamiskulud seotud valdavalt A4

formaadis materjalide paljundamisega, mida vastustaja saanuks ka ise teha. Spiraalköite ava-

mine ei eelda erioskusi. Seega võiks kõne alla tulla üksnes A2 formaadis kaardimaterjalide

paljunduskulu hüvitamine. Apellant ei pea siiski põhjendatuks vastustajale mistahes paljun-

duskulude hüvitamist. Arvestades, et kohtuvaidluse lõppemisel on vastustajal võimalik taotle-

da esitatud materjali tagastamist, puudus vajadus materjali paljundamiseks.

7. Viimsi Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palutakse jätta kaebaja kanda. Vastustaja jäi oma varasemate seisu-

kohtade juurde.

1) Alusetu on kaebaja väide kohtu poolt kaebuse piiridest väljumise kohta. Kaebaja pole

mõistnud vastustaja selgitusi ega kohtu otsust üldplaneeringu ja teemaplaneeringu omavahe-

liste seoste ja kooskõla osas. Kaebaja on ise käesolevasse vaidlusesse sisse toonud rohevõr-

gustiku teemaplaneeringu, mille ta on vaidlustanud haldusasjas nr 3-09-2693, väites, et vaid-

lustatud üldplaneering pole selle teemaplaneeringuga kooskõlas. See, et teemaplaneeringu

osas käib veel kohtuvaidlus, ei muuda teemaplaneeringut kehtetuks, samuti pole selle kehti-

vust peatatud, mistõttu peavadki hilisemad planeeringud sellega vajadusel arvestama või siis

seda muutma. Seetõttu on ka vaidlusaluses otsuses teemaplaneeringule viidatud;

3-11-1225

12(16)

2) Kohtuistungi protokollist nähtuvalt soovib kaebaja saada osadele oma kinnistutele väike-

elamu reservmaa ja ärireservmaa lisafunktsiooni, et saada raudtee rajamisel riigi poolt kinnis-

tute sundvõõrandamisel suuremat võõrandamistasu. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et

selles küsimuses on vastustaja oma seisukohad motiveerinud;

3) Halduskohus on õigesti vastustaja menetluskulud kaebajalt välja mõistnud. Menetluskulu

55,36 € kanti keskkonnamõju hindamise kausta materjalide (46,61 €) ja kaardimaterjali (8,75

€) paljundamisel. Materjalide paljundamine oli vajalik, sest vastustaja ei saanud anda teadma-

ta ajaks kohtu käsutusse üldplaneeringu dokumentatsiooni originaale, mida vastustaja vajab

oma igapäevatöös. Keskkonnamõju hindamise kausta polnud vastustajal endal võimalik pal-

jundada, sest see oli köidetud traatkammiga ja saabus sellisel kujul koostajalt. Vastustajal puu-

duvad spetsiaalsed vahendid sellise köite komplekteerimiseks. Vastustaja ei ole lisanud me-

netluskulude nimekirja üldplaneeringu kausta paljundamisega seotud kulusid, kuigi arvestades

kausta mahtu, on tegemist arvestatavate kuludega. Kahe kausta täismahus kohtule esitamise

tingis kaebaja enda taotlus nõuda vastustajalt välja kõik üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise materjalid, kuna vaatamata kohtu nõuetele ei suutnud kaebaja välja

tuua konkreetseid tõendeid, millega ta oma kaebust põhjendab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kuna vaidlusalune üldplaneering reguleerib maakasutuse juhtotstarvet alal, mille koossei-

su kuuluvad kaebuse esitaja omandis olevad kinnistud, on kaebuse esitaja isik, kelle õigusi

planeering puudutab. PlanS § 8 lg 31 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga

määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale

või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt on kehtesta-

tud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise ko-

hustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele

väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Vaidlustatud üldplaneeringu sele-

tuskirja p 3.2 kohaselt kehtib kogu planeeringualal detailplaneeringu kohustus. Detailplanee-

ringuga krundi kasutamise sihtotstarbe (PlanS § 9 lg 41 – võimalikult täpselt määratav otstar-

ve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama) määratlemisel

tuleb PlanS § 8 lg 7 kohaselt juhinduda üldplaneeringuga määratud juhtotstarbest.

Sellest tulenevalt on kaebuse esitajal planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise õigus

PlanS § 26 lg 1 alusel kui isikul, kes leiab, et selle otsusega on rikutud tema vabadusi või pii-

ratud tema õigusi. Kaebuse esitaja kaebeõiguse seisukohast ei oma tähtsust, milline oli kaebu-

se esitaja kinnistute maa sihtotstarve või juhtotstarve enne vaidluse all oleva üldplaneeringu

kehtestamist. Samuti ei oma kaebeõiguse seisukohast tähtsust, et üldplaneeringu kehtestami-

sega ei muutu iseenesest katastriüksuse sihtotstarve. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja

vastuväitega, nagu ei riivaks vaidlustatud üldplaneering kaebuse esitaja õigusi.

9. Kaebus põhineb seisukohal, et kaebuse esitaja poolt planeerimismenetluses esitatud vas-

tuväited ja ettepanekud jäeti arvestamata, sellekohast otsust motiveerimata.

10. Kaebuse esitaja kinnistute asukohta planeeringu tsoneeringukaardil kajastavalt skeemilt (I

kd tl 119 pöördel) nähtuvalt puudutab vaidlus Kordoni II, Oiusöödi ja Kadaka IV kinnistut,

mis asuvad kiirraudteetrassist vasakul ja mille juhtfunktsiooniks väikeelamumaa (EVR) kõr-

val on haljasmaa (H) ja raudtee reservmaa/haljasmaa (RR/H) ning kiirraudteetrassist paremal

asuvaid Reinu IV, mille juhtfunktsiooniks on osaliselt äri reservmaa (BR) ja osaliselt raudtee

reservmaa/haljasmaa (RR/H), ja Liiva III kinnistut, mis tervikuna jääb raudtee reserv-

maa/haljasmaa (RR/H) juhtfunktsiooniga ala sisse. Eelviidatud skeemilt ja planeeringu

tsoneeringukaardilt (I kd tl 196) nähtuvalt on vaidlustatud planeeringu kohaselt raudtee re-

3-11-1225

13(16)

servmaa/haljasmaa juhtfunktsiooniga ala laius oluliselt suurem kui 170 m ning kiirraudteetras-

sist vasakul külgneb see kaebuse esitaja omandis olevatel Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka

IV kinnistutel u 50 m laiuse haljasmaa (H) juhtfunktsiooniga vööndiga.

11. PlanS § 20 lg 1 kohaselt saab planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada ava-

liku väljapaneku ajal. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse planeeringu avalik väljapa-

nek toimus 28.04.2008-25.05.2008.

AS Favorte 09.10.2008 kirjas (I kd tl 39-40, 85) tehti ettepanek muuta üldplaneeringut selli-

selt, et kiirraudtee trassi laiuseks oleks koos seda ümbritseva kaitsehaljastusega kokku 170 m;

trassi asukoha selgumise järel on ülejäänud osas maa sihtotstarve väikeelamu reservmaa

(EVR) (kaardil kiirraudtee trassist vasakule jääv ala) ja ärireservmaa (BR) (kaardil kiirraudtee

trassist paremale jääv ala), samuti tuleks haljasala maa (H) asendada kaitsehaljastuse reserv-

maaga (HKR). Samuti taotleti planeeringu seletuskirja täpsustamist selliselt, et raudtee re-

servmaad ja seda ümbritsevaid haljasvööndi alasid võib kasutada ajutiste ehitiste püstitami-

seks. Sellele kirjale kohalik omavalitsus ei vastanud ning ka planeeringu kehtestamise otsuse

põhjendustes pole selles kirjas toodud ettepanekuid käsitletud.

AS Favorte 09.10.2008 kirjas toodud ettepanekud esitati pärast planeeringu avaliku väljapa-

neku lõppu ja isegi pärast planeeringu avalikku arutelu toimumist 06.08.2008. Seega ei olnud

kohalik omavalitsus kohustatud 09.10.2008 kirjas esitatud ettepanekutele PlanS § 20 lg 2 alu-

sel kirjalikult vastama ega nende ettepanekute arvestamata jätmist planeeringu kehtestamise

otsuses põhjendama. Samas oli kohalik omavalitsus kohustatud hindama ja kaaluma AS

Favorte 25.05.2008 kirjas toodud vastuväiteid ja ettepanekuid.

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades

kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlus-

osalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud, ja eriti hoo-

likalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasu-

tuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus

(18.10.2004 otsus nr 3-3-1-37-04, p 11).

13. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ja haldusak-

ti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele

on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud hal-

dusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtu-

nud.

14. Viimsi Vallavolikogu 12. aprilli 2011. a otsuses nr 21 ei ole kajastatud kaebuse esitaja

planeerimismenetluses tehtud ettepanekute ja vastuväidete täpsemat sisu ning sellest otsusest

ei ilmne piisava selgusega ettepanekute ja vastuväidete rahuldamata jätmise põhjused.

Otsuses märgitakse, et vastuväidetega arvestamise eelduseks oli, et üldplaneeringusse tehta-

vad parandused ja täiendused ei halvendaks olemasolevat elukeskkonda ega soodustaks mono-

funktsionaalse keskkonna teket, tagaks toimiva ja sidusa rohevõrgustiku, arvestades säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu eesmärkidega, ning oleks vajalik ja proportsionaalne nende

eesmärkide suhtes. Planeeringu koostamise üheks põhilisemaks kohaliku tasandi eesmärgiks

oli vallas elamisväärse elu- ja töökeskkonna kujundamine, mida vallavolikogu peab olulise-

maks kui mistahes kinnisvaraomaniku huvi saada kasu võimalikust maakasutuse sihtotstarbe

muutmisest (otsuse lk 3-4). Kohaliku omavalitsuse huvi oli planeerida rohkelt erinevaid funkt-

sioone ja vältida ühetaolise maakasutuse domineerimist, arvestades, et planeeringualal on pea-

le rohealade seni valitsevaks maakasutuseks olnud väikeelamukvartalid (otsuse lk 6). Eeltoo-

du ei selgita otseselt, miks ei võiks juhtotstarvete määratlemisel arvestada maa hoonestamise-

3-11-1225

14(16)

ga muul viisil kui elamuehitus. Otsuses märgitakse ka, et kohalik omavalitsus pidi arvestama

üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringust tuleneva riigi ülekaaluka huviga raud-

teetunneli kavandamisel, mis vähendas paljude vastuväidetega arvestamise võimalusi, ning

Rail Baltica trassi reserveering, mis hõlmab ka raudteetunneli suudmeala paiknemist Viimsi

valla territooriumil, on määratletud Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682-k

kehtestatud maakonnaplaneeringuga (Harju maakonnaplaneeringu I etapp), mis kehtib ja on

üldplaneeringu koostamisel arvestamiseks kohustuslik (otsuse lk 9). See teave ei ole piisav

raudtee reservmaa kitsendamise ettepaneku arvestamata jätmise põhjendamiseks olukorras,

kus otsuse kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks maakonnaplaneeringu kaardil näidatud Rail

Baltica trassi ja kavandatava raudteetunneli asukoha täpsustamine (otsuse lk 6 ja 7).

Eeltoodust nähtuvalt on tegemist pelgalt üldiste hoiakute ja suunitluse väljatoomisega, millest

vastuväidete ja ettepanekute menetlemisel juhinduti. Tegemist ei ole konkreetsete ettepaneku-

te mittearvestamise põhjendustega.

Konkreetsete tõenditega ei ole seostatud halduskohtu järeldus (kohtuotsuse lk 18), et „kuigi

planeerimisotsused on ulatusliku kaalutlusruumiga ning reeglina selle põhjendamisvigasid ei

saa kohtumenetluses kõrvaldada, on siiski kohtu hinnangul antud juhul selge, miks vastustaja

on kaebaja huvidele eelistanud avalikku huvi.“

15. Ebaõige on vastustaja ja halduskohtu arusaam, nagu tuleks Harju maavanema 21.05.2009

kirjas nr 2.1-13/3762 toodud seisukohad lugeda viite kaudu vaidlustatud otsuse põhjendusteks.

Esiteks on Riigikohus on rõhutanud, et diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina

sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja

ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viitamine menet-

luses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru

saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki

poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes

olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa hal-

dusakti põhjendusest (14.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-54-03).

Teiseks on maavanema sellele järelevalveotsusele viitamine kohaliku omavalitsuse planeeri-

misdiskretsiooni teostamise põhjendamise seisukohast sisutu. Vastustaja ja halduskohus on

jätnud tähelepanuta, et viidatud kirjas (lk 9) rõhutab maavanem omakorda, et PlanS § 4 lg 2 p

2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes

peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvi-

de tasakaalustatud arvessevõtmise; maavanema pädevusse kuulub planeeringulahenduse sea-

dustele vastavuse kontrollimine ja maavanem ei saa otsustada kohaliku omavalitsuse planee-

rimisotsuste otstarbekuse üle. Seega ei saa selles kirjas leiduvaid maavanema seisukohti käsi-

tada vaidlustatud planeeringuotsuse täiendavate põhjenduste-kaalutlustena.

16. PlanS § 20 lg 2 kohaselt teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus

planeeringu avaliku väljapaneku ajal planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud

isikutele oma põhjendatud seisukoha ettepanekute ja vastuväidete suhtes. Vaidlustatud otsuse

põhjal saab järeldada, et planeeringu kehtestamisel jäeti kaebuse esitaja 25.05.2008 ettepane-

kud ja vastuväited arvestamata temale saadetud Viimsi Vallavalitsuse 04.07.2008 kirjas nr 10-

7/1757-1 märgitud põhjendustel. Ringkonnakohus kontrollib kaalutlusotsuse õiguspärasust

nimetatud kirja alusel.

17. Kaebuse väidetest nähtuvalt ei ole kohtumenetluses vaidluse all Vokki kinnistu suhtes

esitatud ettepanek (25.05.2008 kirja p 5).

3-11-1225

15(16)

18. Vastuseks 25.05.2008 kirjas toodud vastuväitele (p 1), nagu muudetaks vaidlusaluse üld-

planeeringuga põhjendamatult kaebuse esitaja kinnistute sihtotstarvet, on vallavalitsuse

04.07.2008 kirjas õigesti selgitatud, et üldplaneeringu kehtestamisel kaebuse esitajate kinnis-

tute sihtotstarve ei muutuks (p 1).

19. 25.05.2008 kirja p-s 2 esitas kaebuse esitaja vastuväite sellele, et tema Kadaka IV, Oiu-

söödi IV, Kordoni II ja Reinu IV rohevõrgustiku puhveralas asuvad osad, kuhu on teemapla-

neeringu „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“ seletuskirja p 2.1.2.4 kohaselt võimalik

ehitada väikesemahulisi äri- ja tootmisobjekte ja väikeelamuid, on avalikule väljapanekule

pandud planeeringu kaardi kohaselt määratletud haljasmaana, mis on seletuskirja kohaselt

avalikult kasutatav roheala ja kuhu ehitamise võimalust planeering ette ei näe. Ka seda vastu-

väidet on kaalutud. Viimsi Vallavalitsuse 04.07.2008 kirjast (p 2) ning avalikul väljapanekul

olnud planeeringu väljavõttest nähtuvalt arvestati selle vastuväitega, võimaldades Kordoni II,

Oiusöödi IV, Kadaka IV kinnistute läänepoolsema osa määramist elamuehituse reservmaaks.

Kaebuse esitaja ei ole näidanud, millised tema Kordoni II, Oiusöödi IV, Kadaka IV ja Reinu

IV kinnistute sellised alad, mis on hõlmatud rohevõrgustiku puhveralaga, on kehtestatud pla-

neeringus jäänud haljasmaa juhtotstarbega. Haljasmaa juhtotstarve kattub nendel kinnistutel

reeglina raudtee reservmaa juhtotstarbega, mille kohta märkis vallavalitsus 25.05.2008 kirja p-

s 2, et elamute, püsivate hoonete jms rajamise osas ei saa raudtee reservmaa kasutusele võt-

mist lubada. Esineb ca 50 m laiune haljasmaa juhtotstarbega vöönd Kordoni II, Oiusöödi IV ja

Kadaka IV kinnistutel, kuid see eraldab raudtee reservmaa ja väikeelamute reservmaa juhtots-

tarbega alasid ning 25.05.2008 kirja p-s 3 märgitakse, et raudtee ääres oleva haljastuse ees-

märgiks on vähendada raudtee rajamise korral sellest tekkivat mõju ümbruskonda rajatavatele

elamutele Kordoni II, Oiusöödi IV ja Kadaka IV kinnistute läänepoolses osas. Ringkonnakoh-

tule ei nähtu kaalutlusvigu 25.05.2008 kirja p-s 2 toodud vastuväite hindamisel.

20. 28.05.2008 kirja p-s 3 esitas kaebuse esitaja vastuväite, et vaidlusalune üldplaneering on

vastuolus teise planeeringuga, mille all mõeldi ilmselt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu

teemaplaneeringut „Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad“, kuna rohekoridori ja raudteed

alal korraga tagada ei saa. 04.07.2008 vastuskirja p-s 3 märkis vallavalitsus, et kõigile nõuete-

le vastavat rohekoridori ja raudteed alal korraga tagada ei saa, küll aga saab kuni raudtee tule-

kuni või kui raudteed ei rajata, rohekoridor alal toimida. Jääb arusaamatuks, kuidas oleks vald

kaebuse esitaja arvates sellele vastuväitele pidanud reageerima, kas raudteekoridori tarbeks

rajatava reservmaa määratlemisest loobumisega. Antud üldplaneeringu oluliseks eesmärgiks

oli maakonnaplaneeringus määratud trassi asukoha täpsustamine. Vastuses kaebusele on vas-

tustaja selgitanud, et rohevõrgustiku teemaplaneering maakasutuse juhtotstarbeid ja ehitusõi-

guste määramist ei käsitletud. Ringkonnakohus märgib, et mõlema viidatud planeeringu näol

on tegemist sama tasandi planeeringutega (üldplaneeringud).

21. 28.05.2008 kirjas tegi kaebuse esitaja ettepaneku ka raudtee reservmaa vähendamiseks

170 m laiuse ribani (p 4). Vastuseks sellele ettepanekule märgitakse Viimsi Vallavalitsuse

04.07.2008 vastuskirjas (p 4), et võrreldes kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga,

on raudtee reservmaa suurust niigi vähendatud. Raudteetrassi jaoks vajalik maa on määratud

Viimsi valla territooriumile jääva Helsingi-Tallinna raudteetunneli maavajaduste taustauurin-

gu (AS Entec, 2004) alusel. Ettepanek vähendada raudtee reservmaa laiust veelgi eeldaks, et

riik viib läbi juba täpsed ehitusgeoloogilised uuringud tunneli suuna määramiseks. Samas

punktis rõhutatakse vajadust tagada raudtee kaitsevööndi laius 50 m äärmise rööpapaari tel-

jest. Punktis 3 rõhutatakse ka vajadust vähendada raudtee mõju puhveralana toimiva haljastu-

sega. Seega ilmneb vastusest, et raudtee reservmaa ala vähendamisel tuleb arvestada nii raud-

tee kaitsevööndi vajadusega kui ka sellega, et raudteetrassi asukoht ei ole veel selge. Kaebuse-

le esitatud vastuses (I kd tl 116) rõhutatakse samuti, et Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-

teeriumi loal on raudtee reservmaa suurust juba peaaegu 50 % vähendatud ja raudtee täpne

3-11-1225

16(16)

asukoht pole kuluka ehitusgeoloogilise uuringu puudumise tõttu teada. Seetõttu on kokkuvõt-

tes selge, miks kaebuse esitaja ettepanekut raudtee reservmaa vähendamiseks polnud võimalik

arvestada – seda tingis koosmõjus raudtee kaitsevööndi tagamise vajadus ja ebaselgus raudtee

täpse asukoha suhtes. Arvestustest, millele rajas oma ettepaneku vähendada raudtee reservmaa

laius 170 meetrini kaebuse esitaja, ilmneb, et ettepanek tugines eeldusel, justkui oleks raudtee

kulgemise täpne koht teada ning raudteeseadusest tuleneva raudtee kaitsevööndi kõrval tuleks

arvesse võtta üksnes mitme rööpmepaari või harutee rajamise võimalust.

22. Seega ei ole kaebuse esitaja avalikul väljapanekul esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid

jäetud tähelepanuta. Nendega on osaliselt arvestatud ning arvesse võtmata jäetud osas on nen-

dega mittearvestamist piisavalt põhjendatud.

23. Vastuses kaebusele on vald märkinud, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt

oli raudteetunneli reservmaa juhtfunktsiooniga maa-alale määratud paralleelselt põllumajan-

dusmaa juhtfunktsioon ning ka sellega ei olnud kooskõlas maa-ala hoonestamine; kaebaja ei

saanud juba selle varem kehtinud üldplaneeringu põhjal eeldada, et kõnealune piirkond on ette

nähtud hoonestamiseks. Vastuseks apellandi väitele, et tema ettepanekute menetlemisel ei

oma Viimsi valla mandriosa üldplaneering määravat tähtsust, sest vaidlustatud üldplaneerin-

guga oli võimalik neist piirangutest loobuda, märgib ringkonnakohus, et tähtsust omab see

vastustaja viide varasemale regulatsioonile sellest aspektist, mis puudutab kaebuse esitaja et-

tepanekute kaalu võrreldes vaidlusaluse üldplaneeringulahenduse poolt rääkivate eesmärkide-

ga.

24. Tallinna Halduskohtu poolt kaebuse esitajalt välja mõistetud menetluskulude näol oli te-

gemist kuni 31.12.2012 kehtinud HKMS § 83 lg 3 p-s 2 nimetatud menetluskuluga. Vaidlust

ei ole selles, et nimetatud menetluskulu oli vastustaja poolt kantud. Vastustaja on vastuses

apellatsioonkaebusele selgitanud, mis tingis paljundusteenuse hankimise (vt apellatsioonkae-

buse vastuväidete p 3). Ringkonnakohus nõustub nende selgitustega ja leiab, et viidatud pal-

junduskulud on eelviidatud seadustiku § 93 lg 5 mõttes vajalikud ja põhjendatud. Seepärast ei

muuda ringkonnakohus halduskohtu otsust ka menetluskulude jaotust puudutavas osas.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seetõttu jääb alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 108

lg 1 alusel rahuldamata apellandi taotlus apellatsiooniastme menetluskulude 1 382,45 € väl-

jamõistmiseks. Vastustaja ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmise taotlust

esitanud.

Oliver Kask

Kaire Pikamäe

Lauri Madise