3-12-439/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS m e n e t l u s e l õ p e t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-12-439 Määruse kuupäev 11. mai 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Andrei Kozlov’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks summas 570 eurot Asja läbivaatamine 11. mai 2012 kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tunnistada asjas kohaseks vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet; 2. Lugeda Andrei Kozlov’i kaebus mittetähtaegselt esitatuks; 3. Jätta Andrei Kozlov’i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata; 4. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-12-439; 5. Kohtumääruse ärakiri saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 23.12.2011 esitas Tartu Vangla kinnipeetav Andrei Kozlov Viru Maakohtule venekeelse riigilõivust vabastamise taotluse, kaebuse ja kirja kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt esitas A. Kozlov 22.08.2011 arestimaja direktorile kahjuhüvitamise taotluse summas 570 eurot, kuid arestimaja rikkus taotluse kahekuulist läbivaatamise tähtaega. A. Kozlov palub teha ettekirjutus toimingu täitmisele pööramiseks ja samuti tema kaebus rahuldada. Kaebusele lisatud kahju hüvitamise taotlusest Narva arestimaja direktorile nähtub, et A. Kozlov on soovinud moraalse kahju hüvitamist summas 500 eurot, kuna temal ei võimaldatud kohtuda oma abikaasaga ning sellest tekkisid pereprobleemid. Lisaks soovib A. Kozlov arestimajale esitatud taotluses ka tema abikaasa poolt kantud kulutuste hüvitamist summas 70 eurot.

2. 21.02.2012 saabus Viru Maakohtusse A. Kozlov’i taotlus riigi õigusabi saamiseks ja tõlkeabi saamiseks.

3. Viru Maakohtu 28.02.2012 määrusega edastati Andrei Kozlov’i taotlused tsiviilasjas 2-12- 7856 kohtualluvusel Tartu Halduskohtule lahendamiseks. Tartu Halduskohtus registreeriti A. Kozlov’i riigiõigusabi taotlus ja kaebus 02.03.2012 haldusasjana 3-12-439.

2 4. Tartu Halduskohus jättis 09.03.2012 määrusega A. Kozlov’i kaebuse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada, kas ta soovib, et kohus kohustaks Ida Prefektuuri vastama tema 22.08.2011 esitatud kahju hüvitamise taotlusele või soovib kaebaja, et kohus ise lahendaks tema kahjunõude summas 570 eurot.

5. 02.04.2012 saabus Tartu Halduskohtusse A. Kozlov’i kaebuse täiendus, milles kaebaja soovib, et kohus vaataks ise tema kahjunõude läbi. Kaebaja märgib, et talle on tekkinud varaline kahju ja mittevaraline kahju. Lisaks märgib kaebaja, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega selgitab ta Tartu Halduskohtule, mis põhjusel ta ei esitanud kaebust kahju hüvitamiseks 30 päeva jooksul alates päevast, mil Ida Prefektuur jättis 22.08.2011 esitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamata, st alates 22.10.2011. Kaebaja märgib, et kuna rahvuse poolest on ta venelane ning Tartu Vanglas keegi talle mingit abi dokumentide sisu tõlkimisel ei osutanud, sai ta teada üldisest tähtajast 3 aastat. Kaebaja leiab, et vangla oli kohustatud teavitama teda õigusest juriidilisele abile.

6. Tartu Halduskohus võttis 24.04.2012 määrusega A. Kozlov’i kaebuse Ida Prefektuuri tekitatud kahju hüvitamiseks summas 570 eurot menetlusse ning küsis vastustajalt Ida Prefektuurilt seisukohta A. Kozlov’i kaebuse esitamise tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.

7. 08.05.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) seisukoht, milles PPA palub Ida Prefektuuri asemel määrata vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet. Samuti on PPA seisukohal, et lähtuvalt A. Kozlov’i kaebuses avaldatud asjaoludest on käesolev kaebus esitatud vastuolus riigivastutuse seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud tähtajaga ja taotlust nimetatud tähtaja ennistamiseks ei ole kaebaja esitanud.

Kohtu seisukoht

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 122 lg 2 p 1 kohaselt eelmenetluses kohus kontrollib, kas menetlusosalised on kaebuse menetlusse võtmisel õigesti välja selgitatud. Tulenevalt HKMS § 17 lg-st 1 ja 2 ning politsei ja piirivalve seaduse §-dest 4, § 5 lg-st 1 ja § 119 lg-st 1 tunnistab kohus asjas kohaseks vastustajaks Ida Prefektuuri asemel Politsei- ja Piirivalveameti.

9. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt esitas A. Kozlov Narva arestikambri juhile kahjunõude 22.08.2011. Vastustaja ei ole nimetatud kuupäeva ega kahjuhüvitamise taotluse esitamist oma seisukohas vaidlustanud. Lähtuvalt RVastS § 18 lg-st 1 tulenevalt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Seega tuli Ida Prefektuuril A. Kozlov’i kahjunõue lahendada hiljemalt 22.10.2011. Kohtusse pidi A. Kozlov kaebusega pöörduma 30 päeva jooksul, seega hiljemalt 21.11.2011. Viru Maakohtusse esitas A. Kozlov kahju hüvitamise kaebuse 20.12.2011 (saabus 23.12.2011), seega kaebetähtaega ületades.

10. Vastustaja on seisukohal, et A. Kozlov kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud ei ole. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. A. Kozlov on kaebuse puuduste kõrvaldamise kirjas märkinud, et „seepärast kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega selgitan Tartu Halduskohtule, mis põhjusel ma ei esitanud kaebust kahju hüvitamiseks summas 570 eurot 30 päeva jooksul alates päevast, mil Ida Prefektuur jättis 22.08.2011 esitatud kahju hüvitamise taotluse määratud tähtajaks läbi vaatamata, s.t alates 22.10.2011.a“. Samuti on kaebaja

3 nimetanud põhjused, miks ta tähtaega ületas. Seetõttu on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus.

11. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

A. Kozlov on palunud kaebetähtaja ennistamist, kuna ta ei olnud teadlik RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud eriregulatsioonist ning pidas kaebetähtajaks 3 aastat. Samuti ei tutvustanud Tartu Vangla talle kaebetähtaegu ega teavitanud tema õigusest juriidilisele abile.

12. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt. nt 25.01.2010.a määrus haldusasjas 3-3-1-58-00 ja 19.01.2001.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59- 00). Riigikohus on ka leidnud, et tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02).

Kohus on seisukohal, et A. Kozlov ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ühtegi objektiivset, s.o kaebaja isikust sõltumatut takistust, mis ei võimaldanud kaebajal esitada kaebust tähtaegselt.

13. Kohtuinfosüsteemi andmetest nähtuvalt tunnistati Andrei Kozlov Tallinna Linnakohtu 23.05.2002 otsusega süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vabadusekaotust, millele liideti osaliselt Viru Maakohtu 01.03.2001 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus lugedes lõplikuks karistuseks 13 aastat vabadusekaotust alates 01.03.2001. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 10.10.2002. Vastustaja märgib seisukohas kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta, et Kozlov viibis Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Narva kambris 09-16.05.2011 seoses kohtumenetlusega Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Seega on A. Kozlov olnud kinnipeetav viimased kümme aastat ning viibis 2011. maikuus arestimajas üksnes seoses kohtumenetlusega.

14. Tulenevalt VangS § 311 on kinnipeetaval võimalus kasutada vanglas internetti ning pääseda ligi õigusaktide andmebaasile. Seejuures ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetavale juriidilist abi. Isik peab näitama ise üles huvi, et ta oleks teadlik tema õigusi puudutavatest õigusaktidest ning neis sisalduvatest normidest. Vajadusel on võimalus selgituste saamiseks pöörduda ka kontaktisiku poole. Kohus leiab, et kui kaebaja otsustas eelnevalt kahjunõudega pöörduda vastustaja poole, pidi ta tutvuma ka oma õigustega, et välja selgitada, millises korras ja millise tähtaja jooksul on tal võimalik kohtu poole pöörduda juhul, kui vastustaja ei rahulda tema nõuet või jätab sellele vastamata. Kohus rõhutab, et ka õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et vaidlusi saab lahendada määramata korras ja aja jooksul.

Nähtuvalt kaebaja poolt esitatud äärmiselt pikast ja põhjalikust kaebuse täiendusest on kaebajale ligipääs õigusaktidele ka tagatud. Kaebaja on tsiteerinud mh halduskohtumenetluse seadustiku, karistusseadustiku, vangistusseaduse, RVastS, põhiseaduse, Kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti, Euroopa Vanglareeglistiku ja vangla sisekorraeeskirja sätteid. Seega orienteerub kaebaja õigusaktides ning tal on võimalus nendega tutvuda. Asjaolu, et kaebaja ei

4 olnud teadlik just RVastS sätestatud kaebetähtaja eriregulatsioonist, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ületamisel.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on kohus seisukohal, et ei esine mõjuvaid kaebajast sõltumatuid põhjuseid, mis tingiks käesolevas haldusasjas kaebetähtaja ennistamise. Seaduse mittetundmine ei saa iseenesest olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ületamisel.

15. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Eeltoodust tulenevalt ning HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus haldusasjas 3-12-439 menetluse. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

Eda Muts kohtunik