3-12-390/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-390

Haldusasi

OÜ Business Technologies kaebus Eesti Töötukassa

juhatuse 24. jaanuari 2012 otsuse nr 16 tühistamise

nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Business Technologies

Esindaja: juh. liige Olga Kulik

Vastustaja: Eesti Töötukassa

Esindaja: juh.liige Erik Aas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Business Technologies kaebus.

2. Tühistada Eesti Töötukassa juhatuse 24. jaanuari 2012 otsuse nr 16 punkti 4

alapunkt 14.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 180, 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD OTSUS

1. OÜ Business Technologies oli 2011. aastal kantud Eesti Töötukassa poolt peetavasse

isikustatud koolituskaardi koolitusteenuse pakkujate nimekirja. Eesti Töötukassa teatas OÜ-le

Business Technologies 30. novembri 2011 kirjas koolituskaardi koostöö lõpetamisest koostöö

mittelaabumise tõttu (tl. 38 pöördel), heites OÜ-le Business Technologies ette, et viimane on

järjepidevalt süüdistanud töötukassat ja selle töötajaid soovimatuses koostööd teha ja teiste

koolitajate eelistamises, samuti selles, et töötukassa ei soovi töötuid OÜ Business

Technologies korraldatavatele koolitustele suunata, aga ka selles, et nende koolitustele

suunatud töötud on koolituste jaoks ebasobivad ning rikuvad OÜ Business Technologies

mainet. Samuti tõi Eesti Töötukassa eelnimetatud kirjas välja, et OÜ Business Technologies

on avaldanud töötute isikuandmeid kolmandale isikule ning töötukassale on saanud teatavaks

info, et pärast seda, kui töötu on otsustanud osaleda mõne teise koolitaja koolitusel, on OÜ

Business Technologies jäänud talle helistama või kirjutama, seades kahtluse alla nii teiste

koolitajate kui töötukassa pädevuse.

2. 2. detsembril 2011 kuulutas Eesti Töötukassa välja avaliku kvalifitseerimiskonkursi

koolituskaardi koolitajate leidmiseks 2012. aastaks. Avalduse kvalifitseerimiskonkursil

osalemiseks esitas ka OÜ Business Technologies. Eesti Töötukassa juhatuse 24. jaanuari 2012

otsusega nr 16 (tl. 27) jäeti OÜ Business Technologies kvalifitseerimata, kuna varasemal

koolituskaardi perioodil ei ole töötukassa ja Business Technologies OÜ koostöö laabunud ja

esinevad mõjuvad põhjused koostöö mittejätkamiseks.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. OÜ Business Technologies esitas 23. veebruaril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

taotledes Eesti Töötukassa juhatuse 24. jaanuari 2012 otsuse nr 16 tühistamist, leides, et otsus

ei ole piisavalt põhjendatud, selge ega üheselt mõistetav, kuivõrd selles viidatakse küll

asjaolule, et OÜ Business Technologies ei vasta koolitajate kvalifitseerimistingimustele, ent ei

nähtu, millisele konkreetsele kvalifitseerimistingimusele ta ei vasta. Kaebaja toob oma

täiendavas seisukohas (tl. 110) välja, et ei saanud kunagi 2011. aasta koolituskaardi

programmi koostöötingimusi kätte, sest töötukassa saatis selle valele aadressile ning sellest on

kaebaja töötukassat ka korduvalt teavitanud.

4. Samuti

heidab

kaebaja

vastustajale

ette,

et

see

ei

võimaldanud

tal

kvalifitseerimistingimustega tutvuda ning need ei olnud avaldatud Eesti Töötukassa

veebilehel. Siinkohal märgib kaebaja, et saatis 31. detsembril 2011 vastustajale järelepärimise,

paludes saata talle mainitud tingimused, millele vastustaja vastas 10. jaanuari 2012 e-kirjas, et

koolituskaardi põhimõtted ei ole muutunud ja neid on Business Technologies OÜ-le

korduvalt selgitatud. Kaebaja rõhutab, et ta ei soovinud mitte koolituskaardi põhimõtteid,

vaid konkursi kvalifitseerimistingimusi.

5. Kaebaja leiab, et otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud haldusakti

põhjendamisnõuetele, väide varasema koostöö mittelaabumise kohta on ebamäärane ja ei

anna põhjust taotluse rahuldamata jätmiseks, samas ei selgu ka see, mis on need mõjuvad

põhjused, millele otsuses viidatakse. Kaebaja möönab, et tema ja töötukassa vahel on

esinenud lahkarvamusi, mis tekkisid aga töötukassa süül, kes süüdistas OÜ-d Business

Technologies selles, et viimane korraldab vaid venekeelseid koolitusi. Kaebaja selgitab samuti,

et tal tekkiski kahtlus, et töötukassa suunab töötuid teiste koolitajate juurde ning see tekkis tal,

kuna töötud ise väitsid kaebajale, et töötukassa töötajad ise soovitavad mitte pöörduda

Business Technologies OÜ poole. Samas märgib kaebaja, et selliste kaebuste ja etteheidete

tegemine ei ole keelatud, sest kaebaja soovis kaitsta oma huve ja õigusi. Kaebaja märgib, et

kui tema mittekvalifitseerimise tegelik põhjus oli selles, et ta ei paku eestikeelseid koolitusi,

oleks tulnud see otsuses ka välja tuua.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Eesti Töötukassa peab OÜ Business Technologies kaebust põhjendamatuks ning taotleb

selle rahuldamata jätmist. Vastustaja märgib, et vaidlusaluses otsuses on kaebaja

kvalifitseerimata jätmise põhjus selgelt välja toodud ning selgitab, et selline otsus tehti

kvalifitseerimiskonkursi tingimuste alusel. Vastustaja märgib, et kuigi juhatuse otsuses ei ole

pikemalt selgitatud varasemat koostöö mittelaabumist, on nimetatud asjaolud kaebuse

esitajale teada ning kaebuse esitaja enda poolt tekitatud. Vastustaja hinnangul näitab seda, et

kaebaja on isegi aru saanud kvalifitseerimata jätmise põhjusest, see, et kaebaja on seda põhjust

korranud kaebuse punktis 2.2.

7. Vastustaja selgitab, et lõpetas kaebajaga 2011. aasta koolituskaardi koostöö 30. novembril

2011 ning kaebaja ei ole koostöö lõpetamist kohtus vaidlustanud. Vastustaja selgitab, et

kaebaja on nii enne koostöö lõpetamist kui ka peale seda süüdistanud töötukassat alusetult

korduvalt ebakompetentsuses ja korruptsioonis, olles leidnud, et töötukassa eesmärk on

kaebaja majandushuvide kahjustamine ning et töötukassa on tahtlikult suunanud kaebuse

esitaja juurde koolitustele ebastabiilseid töötuid, eesmärgiga kahjustada kaebuse esitaja mainet.

Seejuures toob vastustaja välja, et kaebaja ei ole oma süüdistusi millegagi tõendanud.

Vastustaja hinnangul on kaebaja käitumine pärast 2011. aasta koostöö lõpetamist kinnitanud,

et edaspidine koostöö on võimatu. Vastustaja on seisukohal, et ei ole võimalik jätkata

koostööd isikuga, kes ei ole ise koostööks valmis.

8. Vääraks peab vastustaja väidet, et konkursi kvalifitseerimistingimused ei olnud avaldatud

töötukassa veebilehel, kuivõrd just seal need avaldati ning seal on need uudiste arhiivis senini

kättesaadavad. Samuti märgib vastustaja, et kaebaja ei ole talle 31. detsembril 2011 saatnud

järelepärimist palvega saata 2012. aasta koolituskaardi konkursi tingimused, küll aga palus ta

30. detsembri 2011 e-kirjaga saata 2011. aasta koolituskaardi koostöökorralduse, millele

töötukassa vastas samal päeval. Vastustaja ei nõustu viimaks kaebaja seisukohaga, nagu oleks

töötukassa talle ette heitnud venekeelsete koolituste korraldamist ning selgitab, et töötukassa

ei ole kunagi teinud ühelegi koolitajale etteheiteid selles osas, milliseid koolitusi korraldatakse

ega teinud ettekirjutusi, milliseid koolitusi peaks korraldatama.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Business Technologies kaebus tuleb rahuldada ning Eesti

Töötukassa 24. jaanuari 2012 otsuse nr 16 punkti 4 alapunkt 14 tühistada. Muus osas juhatuse

otsus kaebaja õigusi ei puuduta, ent kaebusest ei nähtu, et kaebaja tegelikult oleks soovinud

seda otsust vaidlusta muus osas. Kohtu hinnangul on vaidlusalusel otsusel ilmsed

põhjendamispuudused, mille kõrvaldamine ei ole otsuse diskretsioonilisest iseloomust

tulenevalt pärast otsuse tegemist, sh. kohtumenetluses võimalik.

10. Vaidlusalune otsus on tehtud Eesti Töötukassa poolt koolituskaardi koolitajate leidmiseks

välja kuulutatud kvalifitseerimiskonkursi raames. Arusaadavalt on sellise konkursi

väljakuulutamise ja läbiviimise õiguslikuks aluseks tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 41 lg

1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määruse nr 170 Tööhõiveprogramm

2012-2013 § 17 lg 1, millest tuleneb, et tööturukoolitust võib osutada koolituskaardi alusel

ning koolituskaardi alusel valib isik talle individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud

koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse Eesti Töötukassa kvalifitseeritud koolitajate

nimekirja kantud koolitajate pakutavatest koolitustest. Eelnimetatud Vabariigi Valitsuse

määrus ega ka tööturuteenuste ja –toetuste seadus ei reguleeri täpsemalt Eesti Töötukassa

poolt kvalifitseeritud koolitajate nimekirja koostamise või isikute sellesse kandmise ja sealt

väljaarvamise korda. Eesti Töötukassa on töötuskindlustuse seaduse § 1 lõikega 2 kohaselt

loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis täidab töötuskindlustuse seadusest, tööturuteenuste

ja -toetuste seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Eesti Töötukassa

tegevus tööturuteenuste osutamise korraldamisel, sealhulgas kvalifitseeritud koolitajate

nimekirja koostamisel, on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus, mille puhul tuleb Eesti

Töötukassal lähtuda haldusõiguse üldpõhimõtetest. Kvalifitseeritud koolitajate nimekirja

kinnitamise näol on tegemist sisuliselt otsusega, mis puudutab teenuste tellimist avaliku raha

eest, kuna see nimekiri piiritleb nende koolitusteenuseid pakkuvate isikute ringi, kellelt saavad

töötud tellida tööturukoolitusi selliselt, et nende eest maksab Eesti Töötukassa. Sellise

nimekirja koostamisega seotud kogu otsustusprotsess peab olema objektiivne, läbipaistev ja

aus. See muuhulgas tähendab, et otsustuskriteeriumid ei või olla meelevaldsed ning isiku

nimekirja kandmine, iseäranis aga isiku sellesse kandmata jätmine (kvalifitseerimata jätmine)

peab olema põhjendatud.

11. Haldusorgani üldine kohustus haldusakti põhjendada tuleneb haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 56 lõikest 1, kus sätestatakse, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis

või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama

paragrahvi 2. lõikes sätestatakse, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus ning 3. lõikest tuleneb, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Vaidlusaluse

otsuse

põhjendused

on

ilmselgelt

puudulikud.

Konkursi

kvalifitseerimistingimuste (tl. 36) viimases (nummerdamata) lõigus on sätestatud, et

töötukassal on õigus jätta koolitaja koostööpartneriks kvalifitseerimata, kui varasemal

koolituskaardi perioodil ei ole töötukassa ja koolitaja koostöö laabunud ning a) töötukassa on

sel põhjusel varasema koostöö koolitajaga lõpetanud või b) töötukassa ei ole varasemat

koostööd lõpetanud, kuid esinevad mõjuvad põhjused koostöö mittejätkamiseks. Vaidlusalust

otsust on Eesti Töötukassa juhatus põhjendanud aga järgmiselt: taotleja ei vasta

kvalifitseerimistingimustele, kuna varasemal koolituskaardi perioodil ei ole töötukassa ja koolitaja koostöö

laabunud ning esinevad mõjuvad põhjused koostöö mittejätkamiseks. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust

selles, et eelneval koolituskaardi perioodil (st. 2011. aastal) oli Eesti Töötukassa OÜ-ga

Business Technologies koostöö selle mittelaabumise tõttu lõpetanud (tl 38 pöördel), siis sai

mittekvalifitseerimise aluseks olla kvalifitseerimistingimuste viimase lõigu punkt a.

12. Oluline on, et kvalifitseerimistingimustes ei ole varasemal perioodil töötukassa algatusel

koostöö lõpetamine sätestatud pakkuja kvalifitseerimata jätmise vääramatu tingimusena, vaid

töötukassa õigusena. Seega tuli töötukassal, ka olukorras, kus isikuga oli varasemal perioodil

koostöö lõpetatud, tema kvalifitseerimist või mittekvalifitseerimise küsimust kaaluda.

Käesoleval juhul ei nähtu vaidlusalusest otsusest mitte kuidagi, kas või milliseid asjaolusid

Eesti Töötukassa juhatus OÜ Business Technologies kvalifitseerimata jätmise otsustamisel

kontrollis, millise hinnangu neile andis ning miks leiti ka edaspidine koostöö selle isikuga on

välistatud. Otsuses ei ole viidatud ka ühelegi teisele dokumendile, milles sellised põhjendused

ja kaalutlused sisalduksid. Juhatus on küll oma otsuses märkinud, et koostöö mittejätkamiseks

esinevad mõjuvad põhjused, ent jätnud märkimata, millised need põhjused on.

Kaalutlusotsusele ei ole üldjuhul võimalik hiljem, sealhulgas otsuse õiguspärasuse üle toimuva

kohtumenetluse kestel, põhjendusi lisada. Hiljem lisatud põhjendused võivad küll iseenesest

tunduda asjakohased, ent seejuures pole võimalik kontrollida, kas või mil määral

kaalutlusotsuse tegija tegelikult neist kaalutlusist otsuse tegemise ajal lähtus. Vaidlusalusest

otsusest, kus viidatakse OÜ Business Technologies kvalifitseerimata jätmise põhjusena

varasema koostöö mittelaabumisele ja mõjuvatele põhjustele, ei selgu, milliseid konkreetseid

asjaolusid pidas Eesti Töötukassa juhatus sellisteks, mis edasise koostöö välistavad või mis on

need mõjuvad põhjused, millele otsuses viidatakse.

13. Vaidlustatud otsuses ei ole seejuures viidatud isegi mitte neile põhjendustele, mis

sisaldusid Eesti Töötukassa poolt 30. novembril 2011 kaebajale saadetud kirjas, kus teatati

koostöö lõpetamisest. Ent üksnes sellele kirjale viitamine ei oleks vaidlusaluse otsuse

tegemiseks olnud piisav, kuna kaalutlusõiguse nõuetekohaseks teostamiseks oleks

haldusorgan pidanud kaaluma ühelt poolt enda huvi mitte teha koostööd isikuga, kellega

varasem koostöö ei ole meelepärane olnud ning teiselt poolt isiku huvi kvalifitseeritud

koolitajate nimekirjas olla ning koolituskaardi koolitusi edaspidi läbi viia. Kohus leiab, et

olukorras, kus konkursi tulemusena ei valita välja palude huvitatute seast ühte või kindlat arvu

isikud, vaid koostatakse nimekiri kvalifitseerimistingimustele vastavatest isikutest, saab isiku

kvalifitseerimata jätmist varasema koostöö mittelaabumise tõttu põhjendada eeskätt seeläbi, et

ka uue konkursi esemeks oleval perioodil ei saa nõutava tulemuslikkuse ja kvaliteediga

koostööle loota. Selliseid põhjendusi vaidlusalune otsus samuti ei sisalda.

14. Asjakohaseks ei saa pidada vastustaja väidet, et kaebaja ei ole kohtus vaidlustanud Eesti

Töötukassa otsust 2011. aasta koolituskaardi perioodil koostöö lõpetada. Töötukassa algatusel

koostöö lõpetamine varasemal perioodil ei olnud 2012. aasta nimekirja koostamisel isiku

kvalifitseerimata jätmise vääramatuks tingimuseks, vaid üksnes asjaoluks, mille esinemisel võis

isiku kvalifitseerimata jätmist kaaluda. 2011. aastal tehtud koostöö lõpetamise otsuse

mittevaidlustamiseks võis kaebajal olla erinevaid põhjusi, muuhulgas näiteks see, et

koolituskaardi periood oli niigi lõppemas vms. Asjaolust, et kaebaja 2011. aastal koostöö

lõpetamist kohtus ei vaidlustanud, ei vähendanud kuidagi töötukassa juhatuse kohustust

vaidlusalust otsust põhjendada, selle tegemise seisukohast olulised asjaolud välja selgitada

ning asjakohastest kaalutlustest lähtuda.

15. Kuigi juba eeltoodud põhjenduspuuduste tõttu tuleb Eesti Töötukassa juhatuse 24.

jaanuari 2012 otsus kaebajat puudutavas osas tühistada, märgib kohus täiendavalt, et Eesti

Töötukassa näib olevat andnud mõistele koostöö mittelaabumine põhjendamatult avara

tähenduse. Nagu eelpool märgitud, peab sarnaste konkursside korraldamine ja

otsustusprotsess

olema

aus,

objektiivne

ja

läbipaistev.

Konkursil

osalejate

kvalifitseerimistingimused ei tohi olla meelevaldsed ning sätestatud tingimusi tuleb tõlgendada

kooskõlas konkursi eesmärgiga. Koolituskaardi 2011. aasta koostööpõhimõtete (tl. 17)

kohaselt seisneb Eesti Töötukassa ning kvalifitseeritud koolitaja koostöö kokkuvõtvalt

järgnevas: töötukassa konsultandi ja töötu koostöös selgitatakse välja töötu koolitusvajadus,

seejärel valib töötu Eesti Töötukassa nimekirja kantud koolitajate poolt pakutavate koolituste

hulgast endale meelepärase, ent koolitusvajadusele vastava koolituse ning registreerib end

sellele koolitusele; koolitaja teavitab töötukassat töötu koolitusele registreerimisest ning kui

koolitus, millele töötu registreeris, vastab tema koolitusvajadusele, saadab töötukassa

koolitajale koolituse eest tasumise kinnituse; koolitaja peab osavõtugraafikut (arvestust töötu

koolitusel osalemise kohta) ning esitab selle ettenähtud ajal töötukassale, teavitab töötukassat,

kui koolitusele registreerunud töötu on puudunud kolm päeva järjest, teavitab töötukassat

koolituse toimumise kuupäevade muutmisest; töötukassal on õigus koolituse korraldusega

tutvuda ning teostada kohapealset kontrolli; koolitaja esitab töötukassale kindlaksmääratud

sisuga arved ning töötukassa tasub need.

16. Kohus leiab, et koolitaja ja Eesti Töötukassa koostöö mittelaabumisest saaks rääkida

eeskätt siis, kui koolitaja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt või õigel ajal või takistab

töötukassal oma õiguste realiseerimist. Koostöö mittelaabumiseks ei saa kohtu hinnangul

sellises kontekstis pidada töötukassa tõdemust, et konkreetse koolitajaga suhtlemine ja

asjaajamine on tüütu või et koolitaja teeb töötukassale etteheiteid, mida viimane omaks ei

võta. Mistahes koostöösuhetes võivad pooltevahelised suhtlusprobleemid kahtlemata tuua

kaasa koostöö mittelaabumise, ent see peaks väljenduma selles, et koostöö eesmärke ei

saavutata või nõuab nende saavutamine ühelt poolelt põhjendamatult palju pingutusi.

17. Asjas esitatud kirjavahetuse pinnalt tuleb möönda, et OÜ Business Technologies esindaja

on oma kirjades Eesti Töötukassa ametnikele väljendanud ennast agressiivselt, ähvardavas

toonis ning mõnikord ebaviisakalt. Kohus nõustub põhimõtteliselt ka vastustaja seisukohaga,

et tööturukoolituse pakkuja poolt ei saa aktsepteeritavaks pidada negatiivset suhtumist tema

koolitustele registreerunud töötutesse, sealhulgas neisse, kelle võimekuses koolitus

tulemuslikult läbida ta kahtleb (tl. 44). Seisukoht, et töötukassa ei tohiks tähelepanu pöörata

töötute esitatud kaebustele (tl. 46), on küündimatu. Töötukassa ülesanne tööturukoolituste

osutamise korraldamisel peabki seisnema nende koolituste nõuetekohasuse üle järelevalve

teostamises ning koolituse eest tasujana on loomulik, et töötukassa reageerib koolitusele

registreerinud töötute kaebustele ja märkustele ning nõuab koolitajalt vajadusel asjaolude

kohta selgitusi. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kaebaja ei ole päris täpselt aru saanud

koolituskaardi koolituste korraldamise põhimõtetest, eelkõige sellest, et töötukassa ei saada

ühtegi töötut konkreetselt ühelegi koolitusele. Kindlasti ei ole töötukassa kuidagi vastutav

selle eest, kuidas koolitusel registreerunud töötud ennast koolitusel ülal peavad või käituvad

või kas nad koolitusest tegelikult huvitatud on. Eelnev ei pruugi aga olla piisav selleks, et

lugeda koostöö mittelaabunuks, veel vähem selleks, et keelduda isiku kvalifitseerimisest

tulevastel perioodidel. Isiku kvalifitseerimata jätmine on konkreetses avalik-õigusliku

iseloomuga suhtes koolitaja jaoks negatiivseim võimalik järelm. Juhul kui töötukassal ja

koolitajal on omavahel mingisuguseid probleeme, tuleks neid üritada lahendada läbirääkimiste

teel, selgituste jagamisega vms, ent koostöö lõpetamise või uuel perioodil isiku

kvalifitseerimata jätmise otsustamisel tuleb põhjendada, kuidas need erimeelsused reaalset

koostööd (vastastikkuse õiguste ja kohustuste täitmist, eesmärkide saavutamist) raskendavad

või selle võimatuks muudavad. Põhjendades seega isiku mittekvalifitseerimist varasema

koostöö mittelaabumise tõttu, tuleb põhjendada seda, miks leiab töötukassa, et on koostöö

eesmärkide saavutamine on võimatu või raskendatud ning millised on need asjaolud, mis

koostöö võimatuks või raskeks muudavad ja millised on need konkreetsed selle koostöö

sisuks olevad õigused ja kohustused, mille realiseerimist need asjaolud takistavad.

Kvalifitseerimistingimustes kasutatud sõnastust „koostöö ei ole laabunud“ ei saa tõlgendada

sedavõrd avaralt nagu näiteks sarnast sõnastust kasutavate normide puhul, mis reguleerivad

ministeeriumi kantsleri, abiministri või maavanema teenistusest vabastamisest koostöö

mittelaabumise tõttu (avaliku teenistuse seaduse § 1131- 1133). Viimatinimetatud normide

kohaldamine sõltub poliitilisest usaldussuhtest kantsleri, abiministri või maavanema ja ministri

vahel ning see ei eelda, et kantsler, abiminister või maavanem oleks toime pannud mõne

distsiplinaarsüüteo või juhtimisvea ning ministri hinnang, et koostöö ei laabu, et ei olegi

põhimõtteliselt vaidlustatav (vt. Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-09-2742).

Käesoleva vaidluse sisuks olevas olukorras sarnaselt mõistet koostöö mittelaabumine tõlgendada

ei saa.

18. Käesoleval juhul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega tegelikult ka töötukassa 30. novembri

2011 kirjast nr 7-4/17990 ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et OÜ Business Technologies ei

saa oma ülesannetega koolituskaardi koolituste läbiviimisel nõuetekohaselt hakkama või oleks

kuidagi takistanud töötukassal koolituste kontrollimist. Kui selliseid asjaolusid esineb, võib

see olla üheks argumendiks jätta isik konkursil kvalifitseerimata, ent need asjaolud ning neile

antud hinnang peavad otsusest nähtuma.

19. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS §

109 lõikes 1 sätestatakse, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool kohtu määratud tähtaja jooksul, st

27. aprilliks 2012 (vt. 23. märtsi 2012 kohtumääruse p. 2, tl. 91) esitanud menetluskulude

väljamõistmise taotlust. Seega jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik