2-08-52586/104 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-52586

Tsiviilasi

Jelena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi hagi OÜ VKG

Elektrivõrgud vastu 17.05.2008 akti nr 12 tühiseks ja

elektrivarustamise

katkestamise

ebaseaduslikuks

tunnistamiseks ning OÜ VKG Elektrivõrgud vastuhagi

Jelena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

958,67 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. oktoobri 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jelena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad) –

Jelena Tsukh (IK: XXXXXXXXXXX) ja Nikolai Tsukh (IK:

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(kostja)

–

OÜ

VKG

Elektrivõrgud

(RK: 10855041), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Kolmas isik Korteriühistu Novinka (RK: 80050549), esindaja

Paul Paas

RESOLUTSIOON

Rahuldada apellatsioonkaebus.

Tühistada Viru Maakohtu 3. oktoobri 2011 otsus osas,

millega maakohus jättis rahuldamata Jelena Tsukhi ja

Nikolai Tsukhi hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu

17.05.2008 akti nr 12 tühiseks ja elektrivarustuse

katkestamise ebaseaduslikuks tunnistamises ning jättis

menetluskulud hagejate kanda.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Jelena

Tsukhi ja Nikolai Tsukhi hagi OÜ VKG Elektrivõrgud

vastu ning tuvastada, et OÜ VKG Elektrivõgud poolt

03.07.2008 hagejate korteri asukohaga XXX Sillamäe

elektrivarustusega

katkestamine

on

vastuolus

elektrienergia ostu-müügilepinguga nr 184249/01.02.2001

ning jätta menetluskulud OÜ VKG Elektrivõrgud kanda.

Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„1. Rahuldada Jelena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi hagi OÜ

VKG Elektrivõrgud vastu ning tuvastada, et OÜ VKG

Elektrivõgud poolt 03.07.2008 hagejate korteri asukohaga

XXX Sillamäe elektrivarustusega katkestamine on

vastuolus elektrienergia ostu-müügilepinguga nr

184249/01.02.2001.

2. Lõpetada menetlus OÜ VKG Elektrivõrgud vastuhagis

Jelena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi vastu kahju hüvitamiseks

seoses OÜ VKG Elektrivõrgud loobumisega vastuhagist.

3. Jätta poolte menetluskulud OÜ VKG Elektrivõrgud

kanda.“

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtus

OÜ

VKG

Elektrivõrgud kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jelena Tsukh ja Nikolai Tsukh esitasid 04.08.2008 maakohtule hagi OÜ VKG

Elektrivõrgud vastu eluruumis elektrivarustuse katkestamise ebaseaduslikuks ning kostja

17.05.2008 akti nr 12 tühiseks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt palus korteriühistu Novinka juhatuse esimees G.Š. 17.05.2008 hagejat

Jelena Tsukhi avada tema korteri elektrikilp. G. Š. oli koos isik, kes võis olla korteriühistu

tööettevõtja elektritöödes. Pool tundi pärast kapi avamist ütles korteriühistu esimees, et

korterist on elektriküte välja lülitatud ja elektrikilbile uus lukk ette pandud. Selle võtit

hagejatele ei antud. 22.05.2008 avastasid hagejad, et elektrikilbi asemel on tühi nišš. Õhtul

kilp taastati ja pandi sellele uus lukk. 23.05.2008 said hagejad kostja kontorist teada, et

17.05.2008 on koostatud akt nr 12 elektrienergia omavolilise tarbimise kohta. Akti koos kahju

hüvitamise arvestusega said hagejad 07.06.2008 posti teel. Kostja oli koostanud ka teatise nr

NEV/15152 summas 17 250,48 krooni, mille hagejad pidid tasuma 30.06.2008. Hagejad

soovisid kostjalt nendele tehtud etteheidete selgitamist. Kostja hagejatele sisuliselt ei vastanud

ning 03.07.2008 lülitas korterist elektrivarustuse välja. Hagejad esitasid 09.07.2008 kostjale

pretensiooni, milles nõudsid viivitamatult elektrienergiaga varustamise taastamist. Kostja oli

nõus seda tegema alles siis, kui kahju on tasutud. Kostja käitumine on šantaaž ja

väljapressimine. Kütte väljalülitamise tõttu on korter muutunud mitteeluruumiks ja hakkab

hävinema. Akt nr 12 on ühepoolne kostja sisedokument, mis ei saa olla aluseks korteri

elektrivarustuse katkestamisel. Akt koostati hagejate kohalolekuta ja akti ei tutvustatud

hagejatele enne kui 23.05.2008. Hagejatelt ei ole nõutud seletuskirja ega esitatud elektrikilbi

tehnilisi muudatusi. Akti on koostanud S.B. G.Š. algatusel. Akt ei ole koostatud XXX , vaid

mujal.

08.02.2011 esitasid hagejad kohtule avalduse, milles teatasid muuhulgas, et soovivad määrata

korteriühistu Novinka esimehe G.Š. tsiviilasjas kostjaks ning laiendada hagi eset ja nõuda

kostjatelt hagejate mittevaralise kahju hüvitamist.

14.03.2011 teatasid hagejad, et kuna OÜ VKG Elektrivõrgud poolt tekitatud moraalse ja

materiaalse kahju summa on kindlaks tegemata, esitavad nad hagisumma pärast maakohtu

otsust; G.Š. vastu esitavad hagejad eraldi hagi.

20.04.2011 esitasid hagejad kohtule dokumendi pealkirjaga „Asjaolud“, milles on esitatud

mitmeid hagis varem mitte esitatud nõudeid: hagejad nõuavad endale õigeksmõistvat

kohtuotsust, vastuhagi rahuldamata jätmist, seda, et keegi vabandaks nende ees mitmete

ajalehtede veergudel ning et kostjalt OÜ VKG Elektrivõrgud mõistetaks välja 16 678 eurot

kahju tekitamise eest. Kohtu nõutud hagi tervikteksti hagejad kohtule ei esitanud.

13.09.2011 kohtuistungil selgitas hageja N. Tsukh, et kostjaks on OÜ VKG Elektrivõrgud.

Korteriühistu vastu esitavad hagejad nõude tulevikus.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on aktile nr 12 majandus- ja

kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia

koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse

määramise korra“ § 2 lg 2 ja § 3 lg 3 (edaspidi määrusega nr 34 kehtestatud kord) alusel

elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud isiku akti koostamise juures mitteviibimise tõttu alla

kirjutanud tunnistajad. Kohus ei saa tunnistada kehtetuks akti nr 12, s.o eraõigusliku isiku

töödokumenti. Hagejatele kuuluva korteri elektrikütte kaabel oli ühendatud peajuhtmega

elektriarvestist mööda. Rikkumine on fikseeritud aktis. Elektrituruseaduse (EITS) § 90 lg 9 p

2 sätestab, et EITS § 90 lg-tega 1-7 ei ole vastuolus võrguettevõtja õigus katkestada tarbija

võrguühendus viivitamata, kui tarbija kasutab elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult

EITS § 68 tähenduses. Oma tegevusega on hagejad rikkunud kostjaga sõlmitud võrguteenuste

osutamise lepingu tüüptingimuste p 3.2.7, elektriohutusseaduse 4. peatükist tulenevaid

kohustusi elektripaigaldise kasutamisel ning võrgueeskirja 5. peatükis kirjeldatud kohustusi

võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kohta.

Kostja esitas 14.11.2008 vastuhagi hagejate vastu ebaseadusliku elektritarbimisega tekitatud

kahju hüvitamiseks summas 17 250,48 krooni. 13.05.2010 kostja loobus vastuhagist.

3. Maakohus kaasas 17.09.2010 määrusega hagejate taotlusel menetlusse iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna hagejate poolel korteriühistu Novinka, kuna hagejate taotluse kohaselt teeb

korteriühistu Novinka takistusi hagejate ja kostja vahelise lepingu täitmisel.

Korteriühistu Novinka palus jätta hagi rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 3. oktoobri 2011 otsusega hagi rahuldamata ning otsustas mitte

tunnistada ebaseaduslikuks korteri XXX elektrivarustuse katkestamist 17.05.2008 ja mitte

tunnistada tühiseks OÜ VKG Elektrivõrgud 17.05.2008 elektrienergia ebaseadusliku

tarbimise akti nr 12. OÜ VKG Elektrivõrgud vastuhagis J. Tsukhi ja N. Tsukhi vastu kahju

hüvitamiseks lõpetas kohus menetluse seoses OÜ VKG Elektrivõrgud loobumisega

vastuhagist. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli võrguettevõtjal, st kostjal õigus katkestada tarbija,

st hagejate võrguühendus viivitamata kui ilmnes tarbijapoolne rikkumine. Tarbijapoolne

rikkumine ilmnes 17.05.2008, kui kostjale sai teatavaks, et tarbija on ühendatud

ebaseaduslikult võrku ja tarbimine toimub mõõtmata ahelast. EITS § 90 lg 1 järgi võib

võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata

võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil

oluliselt rikkunud võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud kohustust. Enne

võrguühenduse katkestamist on kostja nõuetekohaselt edastanud tarbijale teate võrguühenduse

kavandatava katkestamise kohta, tuues ära võrguühenduse katkestamise põhjuse ja

kavandatud katkestamise aja. EITS § 90 lg 9 p 2 sätestab, et EITS § 90 lg-tega 1-7 ei ole

vastuolus võrguettevõtja õigus katkestada tarbija võrguühendus viivitamata, kui tarbija

kasutab elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult käesoleva seaduse § 68 tähenduses.

Mõõteseade toimimist (§ 68 lg 1 p 1) on mõjutatud, kuna mõõteseade ei saa toimida ilma

tema juurde viiva ühenduseta, mis on fikseeritud kostja 17.05.2008 aktiga nr 12.

Kuigi hagejad väidavad, et nemad ei ole teinud elektrikilbis mingeid ümberlülitusi ning et

nende elektritarbimise katkestamise on provotseerinud korteriühistu Novinka esimees

G.Š. kättemaksuks selle eest, et hagejad juhtisid mitu aastat tagasi võrguettevõtja tähelepanu

ebaseaduslikule elektritarbijale, kelle elektrikulud korteriomanikud pidid kinni maksma,

puuduvad kohtul tõendid G. Š. pahatahtlikust tegevusest. Hagejad ei ole esitanud hagi ei

korteriühistu Novinka ega selle esimehe G.Š. vastu. Ta on kaasatud protsessi kolmanda

isikuna ning kui ta kohtuistungil 18.01.2011 ära kuulati, andis ta selgitusi, mis välistavad

tema tegevuse provotseerijana või šantažeerijana. 18.05.2011 on koostatud akt ka

korteriühistu esimehe poolt (tl 57). Seda akti ei ole kohtus vaidlustatud.

Tunnistaja L.N. selgitas kohtule elektrikapis paiknenud juhtmete ümberpaigutamise skeemi.

Kohus leidis, et hagejate hinnangut tunnistaja ebapiisavale kvalifikatsioonile elektritööde

valdkonnas ja väidet, et tunnistaja teeb vahet ainult elektrijuhtmete värvil, ei saa pidada

elektritööde litsentsi omava isiku puhul tõsiseltvõetavaks.

Kohus leidis, et elektrikatkestus teostati XXX korteris seaduslikult, kuna elektrienergiat ja

võrguteenust kasutati ebaseaduslikult, vastuolus elektrituruseadusega. Puuduvad tõendid selle

kohta, et keegi kolmas isik peale korteri nr XX omanike oleks saanud tekitada korteri nr XX

juhtmete ümberpaigutamisega avariiolukorra.

Kuigi hagejad väitsid 13.09.2011 kohtuistungil, et nemad nõudsid elektrikatkestuse põhjuste

selgitamiseks kostjalt hagejate kulul sõltumatu ekspertiisi teostamist ja sellest keelduti, ei ole

ühtegi tõendit, mille alusel saaks kohus tuvastada, et hagejate käitumine elektritarbijatena on

olnud seaduspärane ja et nendepoolset rikkumist ei esinenud.

Kohus on korduvalt juhtinud hagejate tähelepanu sellele, et nad esitaksid oma nõudeid üheselt

ja selgelt ning tõendid eesti keeles ja kooskõlas TsMS § 236 lg-ga 3. Hagejad ei ole kohtu

selgitustele ja ettekirjutustele nõutavalt reageerinud, vaid on esitanud pärast 25.01.2011

kohtule mitmesuguseid kirjalikke selgitusi ja palveid, mis ei ole kooskõlas sellega, mida

kohus hagejatelt nõudis või mida neile selgitas.

Hagejate elektrivarustus on taastatud 31.10.2008 lepinguga ning see leping kehtib vastavalt

lepingu eritingimustele ka pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kostja on 07.11.2008 kirjas hagejatele selgitanud, et neil on võimalus taotleda elektrikütte

sisseseadmist oma korterisse korteriühistult. Vaatamata sellele on hagejad jätkanud oma

nõude esitamist kostjale. 13.09.2011 kohtuistungil ilmnes, et elektrikütte sisselülitamise

takistuseks on see, et korteriühistu nõuab hagejatelt plaane (nõuetekohast elektriskeemi), mida

hagejad ei ole nõus neile andma, kuna see olevat juba varem antud. See küsimus ei puuduta

aga kostjat ja käesoleva hagi eset.

Kohtu pädevusse ei kuulu eraõigusliku isiku töödokumendi, s.o kostja poolt 17.05.2008

koostatud akti nr 12 kehtetuks tunnistamine. Kuna aktis on fikseeritud võrgulepingu

tingimuste rikkumine: ebaseaduslik võrku ühendamine ja tarbimine mõõtmata ahelast, siis

saab kohus anda sellele dokumendile hinnangu ainult kui tõendile, millega fikseeriti

elektrikatkestuse põhjus. Akt nr 12 on üheks tõendiks tõendite kogumis tõendamaks seda,

miks hagejate elektrivarustus katkestati ja kas see oli seaduspärane või mitte. Aktile on alla

kirjutanud tunnistajad, kes on andnud kohtus ütlusi. Akti koostaja on kostja Sillamäe

osakonna juhataja S. B. Kuigi hagejad ütlesid, et allkiri ei kuulu akti koostajale, ei ole seda

allkirja tsiviilkohtumenetluse võimalusi kasutades temale mittekuuluvaks tunnistatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. J. Tsukh ja N. Tsukh esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu

3. oktoobri 2011 otsuse tühistamist ning juhul, kui ringkonnakohus ei suuda ise asja

lahendada, asja saatmist esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Apellandid paluvad

mõista kostjalt välja hagejate kasuks kohtumenetlusega seotud kulutused.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus tõendeid uurinud ühekülgselt ja puudulikult. 17.05.2008 lõikas OÜ Noskov

juhataja läbi XXX eluruumi elektrikütte kaabli, mille kohta akti nr 12 ei koostatud, kuid

millist akti tutvustas 23.05.2008 kostja kontoris tehnikadirektor G. Akti said hagejad kätte

koos kahju hüvitamise nõudega alles 07.06.2008.

Akti koostajaks märgitud S. B. seletas hagejale, et 19.05.2008 hommikul tuli tema kabinetti

korteriühistu esimees G.Š. ja palus aktile nr 12 alla kirjutada, kuna S.B. olevat justkui korteri

nr 49 küttekaabli läbilõikamise juures viibinud, kuid S.B. keeldus alla kirjutamast. S.B. ei

viibinud elektrikütte kaabli läbilõikamise juures ja allkiri aktil ei kuulu S. B.

L.F. kinnitas 18.01.2011 kohtuistungil, et kaabli läbilõikamise ajal viibis trepikoja

vahekorrusel kolm inimest: G.Š. ja OÜ Noskov kaks töötajat. Pärast kaabli läbilõikamist läks

G.Š. A.S. korterisse ettepanekuga saada allkiri aktile, mis koostatakse hiljem. A.S. kirjutas

aktile alla, tundmata elektriasjandust ning süvenemata akti koostamise üksikasjadesse ja selle

tagajärgedesse, mida A.S. kohtuistungil ka kinnitas.

Hagejatele ei teatatud akti koostamise aega ja allakirjutamise kohta ning seega ei olnud neil

võimalik keelduda sellele alla kirjutamast, st akt nr 12 on koostatud kehtivat korda eirates

ning on ebaseaduslik;

2) ei suutnud tunnistaja L.N. 18.01.2011 kohtuistungil selgitada elektrikütte kaabli

lülitusskeemi enne selle läbilõikamist. Ainus, mida ta suutis seletada, oli see, et elektrikütte

kaabel ei olnud ühendatud „EC“ standardile vastavate värvide kohaselt, kuid kaabel ühendati

ajal, kui „EC“ normidest ei olnud veel keegi teadlik ja siis oleks pidanud ühendatavad kohad

olema vastavuses kaabli soonte värvidega, kuid see ei olnud nii.

Otsuses on kirjas, et L.N. selgitas kohtule juhtmete ühendamise skeemi kilbis. L.N. andis

seletusi ainult installatsiooni ja peamagistraali toiteskeemi kohta, korteri nr XX toitekaabli

ühenduskeemi ta selgitada ei suutnud. Tema skeem, mis kinnitab hageja sõnade õigsust, on

toimikus. L.N. omab küll elektritööde litsentsi, kuid ei oma luba antud elektriseadmete

paigaldamiseks, mistõttu ei olnud tal õigust teostada elektriseadmete töid skeemi

ümberlülitamiseks selles kilbis.

Tunnistaja L.N. ei suutnud kohtus selgitada, milliste klemmide juurde olid ühendatud korteri

nr XX küttekaabli juhtmed. Teised tunnistajad, kes kirjutasid aktile alla, kinnitasid kohtus, et

nad ei näinud midagi ning loobuvad oma allkirjadest aktil.

Tunnistaja L.N. ilt ei õnnestunud saada lõplikke ütlusi, kuna kohtunik teatas, et edasiseks

tunnistajate ülekuulamiseks ei jätku enam aega ning viimaste tunnistajate K.L. ja V.L.

ülekuulamiseks kulus kummalegi 3 minutit.

18.01.2011 kohtuistungile ei ilmunud kaks tunnistajat, kellest oli varem teatatud, 13.09.2008

kohtuistungile tunnistajaid S. B. ja S.P. ei kutsutud;

3) on kirjas, mille hageja sai süsteemide mõõtmise ja analüüsi osakonna juhatajalt A.K.

06.06.2008, öeldud, et 17.05.2008 viibis kostja töötaja elektrienergia tarbimise kontrollimise

juures XXX . Töötaja nime ja ametinimetust ei ole märgitud. Edasi on kirjutatud:

„Kontrollimise käigus selgus, et on paigaldatud täiendavalt vasksoontega kaabel ristlõikega 3

x 2,5 mm. Korteri elektrikütte tarvis kasutati kahte kaablisoont, mis olid ühendatud

alumiiniumist magistraaljuhtmetega väljaspool voolumõõtja ahelat.“ Kui see oli nii, siis

küttekaabli kaks soont olid ühendatud maanduskaitse magistraaljuhtmega, mis ei edasta

elektrivoolu. See magistraaljuhe on avatud ja elektrikilbi korpuse maandusklemmi abil

lühistatud. Kui see oleks olnud peamine magistraaljuhe, mis on voolu all, ehk faasijuhe, siis

oleks see olnud hästi isoleeritud ja sellele ei oleks olnud vaba juurdepääsu. Magistraaljuhtme

kolm faasi kulgevad spetsiaalses kanalis, mis on kaetud elektrikilbi metallkorpusega, ning

sellele juurdepääs on praktiliselt võimatu ilma elektrikilbi demontaažita.

Hageja märgib oma 11.06.2008 vastuses, et 10.06.2008 hommikul näidati talle kostja kontoris

arvutis pilti hageja korteri mahavõetud voolumõõtjast ja elektrikütte vaskkaablist, mis oli

pildistatud enne selle läbilõikamist. Fotol oli selgelt näha, et kaabli üks soon läks

pakettlülitisse, teine aga automaatkaitsmesse (faas). Kolmanda soone ühendust ei olnud näha,

kuna see oli pildi formaadist väljas. Hageja palus kohal viibinud A. A. ja S. L. näidata fotosid

magistraaljuhtmele ühendamise kohtadest nagu on öeldud teatises, kuid magistraaljuhtmele

ühendamise kohta nad ei leidnud;

4) on kohtule esitatud elektrikilbi fotodel selgelt näha küttekaabli soonte ühenduskohad:

- vasakul ülemises nurgas on näha juhtme ots, mis on läbi lõigatud. See klemm on ühendatud

otse kilbi metallkorpusega ja ei ole vooluvõrguga ühenduses;

- joonise keskel, pakettlüliti alumisel klemmil nr 2 on näha lühike juhtme ots, mis on juhtmest

läbi lõigatud. See on nulljuhe, mida ei läbi elektrivool ja sealt ei ole võimalik pinget saada.

Ühendades tarbija nulli- ja faasijuhtmega, tekib elektrivoolu ring;

- pakettlülitist üleval klemmil nr 3 on näha siin, mis ühendab kolme automaati ühte ahelasse.

Sellele siinile on keskele ühendatud poldiga juhe, mis on voolumõõtjast väljuvas ahelas. Selle

poldi alt on näha ripnemas lühike juhtmeots, mis on kaablijuhtmest lahti lõigatud. See juhe

läkski elektrikütteks ja tarbitud elektrienergia fikseeris voolumõõtja.

Seda, et foto on tehtud 30 minutit pärast kaabli läbilõikamist, kinnitab voolumõõtja näidik,

mis ühtib elektrinäiduga, mis on ära toodud aktis nr 12.

Pakettlüliti klemmilt, mis on tähistatud tähega „f“ (faas) läheb juhe voolumõõtjasse ja energia

arvestamist ei toimu, kuid seal ei ole ka näha ära lõigatud juhtmeotsi.

Seega kohus oli viidud eksitusse, kuid hageja püüdlustest selgitada olukorda fotode põhjal

keeldus kohtunik kategooriliselt.

XXX elektrivarustuse ühendusskeem on täielikult kujutatud lisatud fotol. Äralõigatud juhtme

ja maandusklemmi all oleva juhtmeotsa värvitooni erinevus automaatkaitsme klemmist nr 3

seisneb selles, et äralõigatud juhtme ots on tolmust puhastatud, väike juhtmeots on aga

tolmune, mis annab veelkord kinnitust sellest, et elektrijuhtmete ümberühendamist polnud

pika aja jooksul teostatud. Kuna kontrolli teostati iga kuu, talvel isegi kaks korda kuus, ei

saanud kostja töötajad jätta märkamata ebaseaduslikku elektrienergia kasutamist. Elektrikilpi

kontrollisid 24.03.2008 korteriühistu esimees G. Š. ja elektrik S. P. ning 18.04.2008 kostja

kontrolörid;

31.10.2008 sõlmiti elektrienergia kasutamise leping nr 184291 ja elektriühendus teostati sama

skeemi kohaselt nagu ülal kirjeldatud.

A. K. teates on öeldud, et: „Magistraaljuhtmega ühendamiseks, väljaspool voolumõõtjat,

kasutati kahte soont“;

5) on G. Š., L.N. i, L. F. ja A.S. poolt allkirjastatud aktis (tl 57) öeldud, et avarii

likvideerimisel tehti kindlaks, et korteri nr XX küttekaabel oli ühendatud magistraaljuhtmega

voolumõõtjast mööda minnes. Käsitsi juurde kirjutatust selgub, et magistraaljuhe kuumenes

halva kontakti tõttu, mis põhjustas juhtmele vigastusi. G.Š. koostatud akti (tl 57) vaadatakse

läbi teises kohtus.

13.09.2011 kohtunik osutas: kolmanda osapoole esindaja selgitas seda, et juhe, mis väljus

hageja korterist, ei olnud vahetult seotud magistraalkaabliga, kuid see oli ühendatud

juhtmega, mis tuli magistraaljuhtmest, mis oli ühendatud magistraalkaabliga, millel puudusid

nii maandus kui ka „0“ ühendused. Eelöeldust võib teha järelduse, et süsteemide mõõtmiste ja

analüüsi osakonna juhataja A. Karu ei tea, et pinge tekib ainult tarbija ühendamisel null- ja

faasijuhtme vahele ning kui kaks juhet on ühendatud magistraalliini ühe faasijuhtmega, siis

vooluringi pingega 220 V ei teki. Kolmandast juhtmest pole ühtegi sõna öeldud.

L.N. ja G.Š. läksid veelgi kaugemale. Küttekaabel, mis koosnes kolmest soonest, oli täielikult

kokku joodetud peamagistraali liini faasijuhtmega;

6) tõestas hageja 13.09.2011 kohtuistungil terve tunni vältel, et selleks, et joota korteri nr XX

küttekaabel peamagistraali faasijuhtmega, peab lõhkuma korteri nr XX seina, kuna mõõtekilp

piirneb selle korteriga ja kiviseinaga, või tuleb kilbi korpus kõikide voolumõõtjate, lülitite ja

automaatitega välja monteerida ning vaatamata sellele jääb peamagistraali faasijuhe ikkagi

pinge 220 V alla. Selleks, et see kaabel pingest vabastada, peab alajaamas, mis asub maja

kolmandas trepikojas, lülitama välja lahklüliti. Alajaam asub kahe ukse taga, mille võtmed on

ainult G. Š. Pärast kümneminutilist vestlust kohtuniku ja kolmanda osapoole vahel, sai hageja

otsuses sellise põhjenduse: juhul, kui peamagistraaliga ei ole võimalik teha otseühendust, siis

teeme seda juhtmega, milline tuleb peamagistraalist, st punktist „f“, mis on fotol märgitud.

Sellisel juhul tuleb välja, et kaablisse, mis läheb korterisse nr XX, tuleb kaks faasi? Esimene

faas tuli automaatlüliti klemmilt nr 3, mis oli voolumõõtja ahelas, teine faas aga klemmilt „f“,

milline ei olnud voolumõõtja ahelas. Kui hageja ühendab klemmi nr 1 juhtme elektriseadme

korpusega ja kaks faasijuhet pistikupesa kontaktidega, siis jäävad elektriradiaatorid külmaks.

Kui hageja ühendab aga mingisuguse faasi elektriseadme korpusega, siis see on vastu

igasugusele loogikale ja ohutustehnika eeskirjade jäme rikkumine. Õige ühendamine on see,

kui üks juhe läheb klemmile nr 1 (maandusklemm kaitsmaks faasi sattumist korpusesse), teine

juhe ühendatakse „0“ juhtmega ja kolmas juhe faasiga, mis koos „0“ juhtmega tekitavadki

vooluahela 220 V;

7) on kohtuotsuses öeldud, et G.Š. on kaasatud kohtuprotsessi kolmanda isikuna ja pärast

seda, kui ta oli ütlusi andnud 18.01.2011 istungil, andis ta selgitusi. G.Š. kohtuistungil ei

esinenud ja mingeid tunnistusi ei andnud. Sõna võttis tema esindaja ning esitas L.N. ile kolm

küsimust, millele L.N. ei suutnud vastata.

L.N. i jooniselt on näha, et peamagistraali kolm faasi A, B, C lülitatakse iga korteri

voolumõõtjad eraldi ja ainult nulljuhe, mis on tähistatud vastava märgiga, ühendatakse

vastavate sildühendustega pakettlülitite juures ühte ahelasse. Faasijuhe „C“ on lühendatud

korteri nr XX pakettlüliti külge, faasijuhe „B“ korteri nr XX pakettlüliti külge ja faasijuhe

„A“ korteri nr XX pakettlüliti külge. Kõiki neid faase ei kontrolli ülesseatud voolumõõtjad,

vaid ainult faasijuhet läbiv energiahulk, milline läheb voolumõõtjasse ja väljundkontakti

„PEN“, fikseeritakse voolumõõtja poolt. Kuna kontrollimatu faasi klemm korteri nr XX

pakettlülitil oli puhas, siis ei saanud eksisteerida ka mitte mingisugust kontrollimatut

pingeskeemi;

8) on korteriühistu esimehe süüdistused, et hagejad rikuvad teiste majaelanike õigusi,

paljasõnalised ja tõendamata;

9) esitas hageja 13.01.2011 kohtuistungil kohtule avalduse järelepärimiseks kostjalt, et

kohtule esitataks fotod kütte elektrikaabli ühendamise kohta korteris nr XX ja selle

läbilõikamise kohta ning S.B. seletuskirjad, mille kohta kohtunik teatas: „Aga kes mulle neid

annab?“ Seega ei selgitanud kohus välja kõiki asjaolusid, et lahendada asi õiglaselt, mida on

võimatu teha ilma erapooletu eksperdi osavõtuta.

6. OÜ VKG Elektrivõrgud vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata,

maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellantide kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole apellandid oma väiteid tõendanud. Apellandid kirjeldavad kaebuses korteri

elektrikilbis asuvate juhtmete, klemmide, lülitite jms paigutust ja toimimist, lisades selle

kohta kaks omakäelist joonist ja ühe foto, kuid esitatu ei võimalda jätkuvalt kindlaks teha, et

hagejad on elektrit tarbides käitunud seaduspäraselt. Seevastu kostja on tuvastanud, et XXX

korter on tarbinud elektrienergiat ebaseaduslikult. Selle kohta on 17.05.2008 kostja töötaja

S.B. koostanud akti, mille on tunnistajatena allkirjastanud korteriühistu Novinka esimees G.Š.

ja elektritöödega tegeleva OÜ L.N. töötaja L.N. . Seejärel on kostja esitanud enamtarbitud

elektrienergia eest hagejatele arve koos hoiatusega, et arve mittetasumisel on kostja sunnitud

korteri elektriühenduse katkestama, tuginedes ELTS §-le 90. Seega on kostja oma

vastuväiteid hagile nõutaval määral põhjendanud ja tõendanud. Kohus on korduvalt palunud

hagejatel esitada tõendid nende väidete tõepärasuse kontrollimiseks. Hagejad ei ole kohtu

nõudmist täitnud, vaid on esitanud täiendavaid selgitusi ja taotlusi.

TsMS § 236 lg 3 kohustab menetlusosalist tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel

põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või

tõendite kogumist taotleb. Apellantide esitatud tõenditest (joonistest ja fotost) ei nähtu, kuidas

konkreetselt seonduvad need kaebuses esitatud seisukohtadega.

Apellandid ei ole lisaks suutmatusele oma väiteid tõendada ka oma seisukohti ja nõudeid

selgelt sõnastanud. Esitatud on ridamisi väiteid ja kirjeldusi elektrikilbis asuvate juhtmete,

lülitite jm paiknemise ning ühenduste kohta, kuid nende väidete asjakohasus ei ole kaebuse

põhjal üheselt selge. Vastustaja ei pea vajalikuks esitada vastuväiteid apellantide esitatud

korteri nr XX elektrisüsteemi tehnilistele kirjeldustele, kuivõrd leiab, et on üheselt tuvastanud

ebaseadusliku elektrienergia tarbimise fakti. Samas jäävad apellantide väited paljasõnaliseks;

2) on alusetu apellantide väide, et S.B. on keeldunud 17.05.2008 aktile alla kirjutamast.

Samuti ei ole tuvastatud, et aktil olev allkiri ei kuulu S. B. Samas puudub 17.05.2008 akti

vormistamisel hagi lahendamise seisukohalt sisuline tähendus, kuivõrd kohtu pädevuses ei ole

eraõigusliku isiku töödokumendi kehtetuks tunnistamine. Oluline on, et kostja poolt on

kindlaks tehtud elektrienergia ebaseadusliku tarbimise fakt. Seega tuleb apellantide väited akti

ebaseaduslikkuse kohta jätta tähelepanuta. Kostja on järginud akti koostamisel kõiki

õigusaktide nõudeid. Kostja esindajad soovisid hagejate või nende perekonnaliikmete

viibimist korteri elektrikilbi kontrollimise juures. Kontrolli teostavad isikud lasid korduvalt

korteri nr XX uksekella, kuid keegi ust ei avanud. Selle asjaolu kinnituseks on kohtus

tunnistajatena ütlusi andnud G. Š., L.N. ja L. F. Seega ei viibinud hagejad omal valikul

kontrolli läbiviimise ja akti koostamise juures, mistõttu kirjutasid aktile vastavalt majandus- ja

kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia

koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse

määramise kord“ § 2 lg-le 2 ja § 3 lg-le 3 alla kaks tunnistajat – L.N. ja G. Š., kes viibisid

elektrikilbi avamise juures;

3) osundavad apellandid vajadusele erapooletu eksperdi kaasamise järele. Samas on hagejad

maakohtus selgesõnaliselt vastavast taotlusest loobunud. Eksperdi kaasamiseks puudub

vajadus. Elektritarbimise ebaseaduslikkus on tuvastatud kvalifitseeritud spetsialistide poolt.

Väited spetsialisti L.N. i asjatundmatuse kohta on kohatud. Vastustaja nõustub kohtu

seisukohaga, et puudub alus kahelda tema kutseoskustes ja pädevuses;

4) on kostja oma majandustegevuses huvitatud sellest, et tarbijad oleksid ühendatud

elektrivõrku nõuetekohaselt ja kogu elektritarbimine toimuks mõõdetud ahelast kooskõlas

mõõteriistade näitudega. Selle tagamiseks ja rikkumiste likvideerimiseks on kostjal õigus

võtta kasutusele kohaseid tehnilisi meetmeid, millest ta ei ole kohustatud tarbijat teavitama;

5) osundavad apellandid jätkuvalt korteriühistu esimehe võimalikele rikkumistele, kuigi neile

on selgitatud, et vastavad küsimused tuleb lahendada eraldi menetluses, kus kostjaks on

korteriühistu või selle esimees. Hagejate süüdistused G.Š. aadressil on põhjendamatud. G.Š.

on

õigesti

juhtinud

kostja

tähelepanu

asjaolule,

et

lisaks

kahtlustäratavalt

väikesele/vähenevale elektritarbimisele ei arvesta elektrikütet kasutavad korterid elektri

tarbimisel keskküttega korterite omanike huve. G.Š. järelepärimised osundasid võimalikule

probleemile elektritarbimisel, kuid ainuüksi nende järelepärimiste alusel ei asunud kostja veel

akti koostama. Kostjaga võeti ühendust ja teatati reaalselt avastatud probleemist alles siis, kui

elektrikilp, milles asus arvesti, pärast korteris nr XX toimunud televiisori plahvatust lahti

võeti ja avastati, et hagejatele kuuluva korteri nr XX elektrikütte kaabel on ühendatud

peajuhtmega elektriarvestist mööda, mille kohta on 18.05.2008 koostatud ka akt, millele on

alla kirjutanud juuresviibinud isikud – G.Š. , L. F., A.S. , L.N. ja D. M;

6) oli elektrivarustuse katkestamine tulenevalt ELTS § 90 lg 1, lg 9 p 2 ja § 68 sätetest

õiguspärane. Hagejad on elektripaigaldise üleviimisega enda korterisse rikkunud nõuet, mille

kohaselt peab elektrienergia arvesti mitme korteriga elamus paiknema hoone valdaja ja

korteriomaniku elektrivõrgu jaotise piiril, milleks on antud elamus püstak, mille kaudu

kortereid elektrienergia varustatakse, mõjutades mõõteseadme toimimist. Hagejad on lisaks

rikkunud ka kostjaga sõlmitud võrguteenuste osutamise lepingu tüüptingimuste p 3.2.7,

elektriohutusseaduse 4. peatükist tulenevaid kohustusi elektripaigaldise kasutamisel ja

võrgueeskirja 5. peatükis kirjeldatud kohustusi võrguga ühendamise ja tarbimis- või

tootmistingimuste muutmise kohta.

7. Korteriühistu Novinka vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata

ja maakohtu otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on asjas tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et hagejate korterisse kulgeva

elektrikaabli üks juhe oli ühendatud mõõteseadmest (korteri elektriarvestist) mööda, otse

korrustevahelise kaabli faasiklemmile. Seega hagejad on tarbinud elektrienergiat

ebaseaduslikult, mis omakorda tõi kaasa hagejate korteri elektrivarustuse katkestamise;

2) on kohus välja selgitanud kõik vajalikud asjaolud ja lahendanud hagiavalduses selgelt

väljendatud nõuded.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Käesolevas asjas on apellatsioonkaebusse esitanud hagejad ning nad paluvad tühistada

maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud

otsuse seadislikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse, millega maakohus jättis J. Tsukhi ja N. Tsukhi hagi OÜ VKG Elektrivõrgud

vastu rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega rahuldab J. Tsukhi ja N. Tsukhi hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu ning

tuvastab, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03.07.2008 hagejate korteri asukohaga XXX

Sillamäe elektrivarustusega katkestamine on vastuolus elektrienergia ostu-müügilepinguga nr

184249/01.02.2001 ning jätab menetluskulud maakohtus OÜ VKG Elektrivõrgud kanda.

10. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega jäeti J. Tsukhi ja N. Tsukhi hagi rahuldamata, tuleb

tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

Teatisest (I kd, t.l 11) nähtuvalt katkestas OÜ VKG Elektrivõrgud hagejatele kuuluva korteri

elektrivarustuse 03.07.2008 ning põhjusena on märgitud õigeaegselt tasumata arved akti

alusel. Asja materjalidest nähtuvalt jätsid hagejad tasumata 06.06.2008 arvestuse alusel

tasumiseks esitatud 17 250,48 krooni ning arvestus põhineb 17.05.2008 aktil nr 12.

17.05.2008 elektrienergia ebaseadusliku tarbimise akti nr 12 kohaselt seisneb lepingu

rikkumine ebaseaduslikus võrku ühendamises ja tarbimine mõõtmata ahelast.

Vastavalt ElTS § 68 lg-le 3 ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste

mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab

majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Vastava korra on majandus- ja kommunikatsiooniminister 15.05.2007 määrusega nr 34

kehtestanud.

Määrusega nr 34 kehtestatud korra § 2 lg 1 sätestab, et elektrienergia ja võrguteenuse

ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ja

võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt kui elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema

esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt

tunnistaja juuresolekul.

Määrusega nr 34 kehtestatud korra § 3 lg 1 järgi peab akt sisaldama muu hulgas akti

koostamise aega ja kohta ning ettevõtja nime ja aadressi, kelle esindaja poolt akt koostatakse,

akti koostanud isiku ametinimetust ning ees- ja perekonnanime, elektrienergiat

ebaseaduslikult kasutanud isiku nime ja kontaktandmeid ning tunnistaja nime ja

kontaktandmeid , kui akt koostatakse tema juuresolekul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt aktile

lisatakse elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja

seletuskiri.

Määrusega nr 34 kehtestatud korra § 3 lg 3 kohaselt aktile kirjutab alla selle koostaja,

elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema puudumisel tunnistaja;

lg 4 sätestab, et elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku aktile

allakirjutamisest keeldumisel nõutakse temalt kirjalik seletus allakirjutamisest keeldumise

kohta. Kui isik keeldub kirjaliku seletuse andmisest, teeb akti koostaja aktile sellekohase

märke.

17.05.2008 akt nr 12 ei vasta nimetatud nõuetele ning põhjendamatu on maakohtu järeldus, et

nimetatud akti alusel on tuvastatav elektrivarustuse katkestamise seaduslikkus.

KÜ Novinka seaduslik esindaja G.Š. on maakohtu istungil kinnitanud, et 17.05.2008 akt nr 12

on koostatud tema kui korteriühistu esimehe poolt ning temaga oli kaasas L.N. , kellega

korteriühistul on sõlmitud leping ning elektrik D. M. Elektrikilbi avas J. Tsukh. Tunnistaja

L.N. i ütlustest nähtub, et temal OÜ-ga VKG Elektrivõrgud lepingut ei ole. Tema lõikas

elektrikilbis juhtmed läbi, kuid OÜ VKG Elektrivõrgud esindajat 17.05.2008 kohal ei olnud.

Vaidlusalune akt koostati hiljem, kuid olukord fikseeriti 17.05.2008. Enne juhtmete

läbilõikamist elektrikilpi ei fotografeeritud.

Seega on G.Š. seletuse ja tunnistaja L.N. i ütlustega tõendatud, et 17.05.2008 OÜ VKG

Elektrivõrgud esindajat (võrguettevõtja esindajat määrusega nr 34 kehtestatud korra § 2 lg 1

tähenduses) akti koostamise kohas ei olnud ning seega ei ole nimetatud akt koostatud selleks

kohustatud isiku poolt. Samuti puudub 17.05.2008 aktil tarbija (väidetavalt elektrienergiat ja

võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku) allkiri ja seletuskiri või märkus seletuse

andmisest keeldumise kohta. Kuivõrd elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist XXX

korteriomanike poolt ei ole seadusega sätestatud korras kindlaks tehtud, siis puudus

võrguettevõtjal elektrienergia müüjana seaduslik alus elektrivarustuse katkestamiseks ning

tähendust ei ole sellel, et 17.05.2008 aktile nr 12 on märgitud selle koostajana võrguettevõtja

esindaja S.B. allkiri. Tõendeid, millised kinnitaksid, et 17.05.2008 akt nr 12 on koostatud S.B.

poolt, OÜ VKG Elektrivõrgud esitanud ei ole. Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks

märkida, et korteriühistu juhatuse esimehe 18.05.2008 koostatud akti (I kd, t.l 57) alusel ei saa

kindlaks teha elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist hagejate poolt.

TsMS § 238 lg 2 kohaselt kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu

tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või

teises vormis tõendiga.

Ringkonnakohus leiab, et 17.05.2008 akt nr 12 puhul on tegemist tõendiga ning kuna selle

koostamisel ei ole järgitud määrusega nr 34 kehtestatud korra nõudeid, siis ei saa sellega

tõendada hagejate poolt elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist ning TsMS § 238 lg 5 alusel

tuleb jätta see arvestamata. Maakohtu seisukoht, et 17.05.2008 akti nr 12 tuleb hinnata koos

teiste tõenditega, on ebaõige.

TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja

millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 437 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja

taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel.

Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt oli hagejate eesmärgiks tuvastada see, et

17.05.2008 akti nr 12 alusel ei olnud OÜ-l VKG Elektrivõrgul õigust elektrivarustust

katkestada,

kuna

nad

ei

olnud

rikkunud

elektrienergia

ostu-müügilepingut

nr 184249/01.02.2001.

Kuivõrd kohus peab kohaldama ise õigust, siis puudus maakohtul alus käsitleda hagejate

taotlust tunnistada 17.05.2008 akt tühiseks, iseseisva nõudena. Nagu ringkonnakohus

eelnevalt märkis, saaks nimetatud akti käsitleda tõendina (kui see oleks koostatud määrusega

nr 34 kehtestatud nõudeid järgides). Kuivõrd pooltevahelist elektrivarustust reguleeris

elektrienergia ostu-müügileping ning hagejatel oli õiguslik huvi tuvastada elektrienergia

tarbimise seaduslikkus (hagejad on viidanud võimalikule kahju hüvitamise nõudele seoses

elektrivarustuse katkestamisele kuni 31.10.2008), siis tuleb hagejate nõue kvalifitseerida

tuvastusnõudena ning eelneva alusel tuvastada, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03.07.2008

hagejate korteri asukohaga XXX Sillamäe elektrivarustuse katkestamine on vastuolus

elektrienergia ostu-müügilepinguga nr 184249/01.02.2001.

11. Ringkonnakohus märgib, et hagejate poolt oli esitatud sisuliselt üks nõue ning see

rahuldati.

Seoses hagi rahuldamisega ning kostja poolt vastuhagist loobumisega jäävad menetluskulud

maakohtus TsMS § 162 lg 1 ja 168 lg 4 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning sellest tulenevalt jäävad menetluskulud

apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel vastustaja kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja