2-12-8214/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-8214

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. mai 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-8214

Tsiviilasi

Korteriühistu MÕRA hagi Kersti Jürmanni ja Mati

Jürmanni vastu 682,68 euro nõudes

Tsiviilasja hind

533,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja korteriühistu MÕRA (RK 80093659; asukoht XXX ,

Mäksa vald, 62317 Tartu maakond), esindaja juhatuse liige

Lorens Timusk, e-post lorenstimusk@hotmail.com;

kostja I Kersti Jürmann

kostja II Mati Jürmann

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta korteriühistu MÕRA hagi Kersti Jürmanni ja Mati Jürmanni vastu

682,68 euro nõudes rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud 81% ulatuses solidaarselt Kersti Jürmanni ja Mati

Jürmanni kanda ning 12% ulatuses korteriühistu MÕRA kanda.

3. Välja mõista Kersti Jürmannilt ja Mati Jürmannilt solidaarselt korteriühistu MÕRA

kasuks menetluskulud 93 (üheksakümmend kolm) eurot ja 18 senti.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-3)

2(5)

Kersti Jürmann (kostja I) ja Mati Jürmann (kostja II, koos kostjad) omavad korterit Tartumaal

Mäksa vallas XXX ja on seega korteriühistu MÕRA (hageja) liikmed, kellel on kohustus tasuda

hageja poolt esitatavad igakuised majandamiskulude arved. Hageja on osutanud kostjatele

kommunaalteenuseid ja esitanud vastavad arved, kuid kostjad ei ole oma kohustust korrektselt

täitnud vaatamata hageja korduvatele nõudmistele.

08.02.2012 seisuga võlgnevad kostjad ajavahemiku 08.08.2011 kuni 08.02.2012 eest hagejale

682,68 eurot, millest põhivõlg on 533,05 eurot ja viivis 149,63 eurot. Hageja on lähtunud viivise

arvutamisel

kostjate

poolt

tasumata

kommunaalteenuste

koguvõlgnevusest

summas

1387,88 eurot, olles põhivõla hulka arvestanud ka 15.12.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-

35924 välja mõistetud põhivõla 854,83 eurot (533,05 + 854,83).

Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 682,68 eurot,

mis tuleb kanda hageja kontole nr 10220005277019. Menetluskulud (hagilt tasutud riigilõivu

191,73 eurot) palub hageja jätta kostjate kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad koondväljavõttest hageja

raamatupidamisest 08.02.2012 seisuga (tl 4) ja 15.12.2011 kohtuotsuse resolutsioonist tsiviilasjas

nr 2-11-35924 (tl 5).

Kostjate vastus hagile (tl 14)

Kostjad tunnistasid hageja nõudeid osaliselt, so põhivõlga summas 425,99 eurot ning viivist

summas 22,42 eurot. Kostjad leiavad, et hagi on esitatud põhjendamatult 107,06 euro nõudes,

sest 08.02.2012 arve nr 41 ei olnud hagi esitamise ajaks (20.02.2012) muutunud veel

sissenõutavaks. Samuti on hageja esitanud põhjendamatult viivise nõude arvete kohta, mille osas

on olemas jõustunud kohtuotsus. Kuna kohtuotsusega välja mõistetud summad on lõplikud, siis

on hagejal võimalik viivist arvestada ainult hagis märgitud arvetelt nr 261, 303, 341, 377, 413

ja 5. Kostjad märgivad, et tänaseks on kogu võlgnevus hagejale tasutud, mistõttu tuleb menetlus

antud asjas lõpetada. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda, kuna otsisid võimalusi

hageja nõude rahuldamiseks ja hageja oleks pidanud seda hagi esitamisel arvestama.

Kostjad lisasid vastusele viivise arvestuse (tl 15) ja maksekorralduste koopiad võlgnevuse

tasumise kohta (tl 16-19).

Hageja seisukoht kostjate vastuse osas (tl 23)

Hageja ei nõustunud kostjate väidete ja viivise arvestusega. Hageja arvates vaidlustavad kostjad

viivise nõude vaidlustamisega sisuliselt seadust, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja leiab, et sellest tulenevalt on tal õigus arvestada

antud asjas viivist kogu kommunaalteenuste võlalt, sh tsiviilasja nr 2-11-35924 põhivõlalt

854,83 eurolt, kuni kohustuse täitmiseni. Hageja märgib, et viivise arvete nr 314, 355, 396 ja 462

tasumisega on kostjad tunnistanud viivise tasumise kohustust. Kostjate väide, et kogu hageja

nõue on rahuldatud, ei vasta tõele, sest kostjad ise on maksekorralduste esitamisega tõendanud,

et on tasunud hageja nõude osaliselt, so 610,37 euro ulatuses. Kuna jätkuvalt on tasumata

72,31 eurot (arved nr 533, 564 ja 42), siis palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja

72,31 eurot. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuna

kostjad on oma kohustust rikkunud.

Kostjate seisukoht hageja vastuse osas (tl 30)

Kostjad jäid oma kirjaliku seisukoha juurde ja märkisid, et hageja väide, nagu oleksid kostjad

oma võlgnevuse tasunud vaid tänu esitatud hagiavaldusele, ei ole õige. Kostjad otsisid võimalusi

hageja nõuete rahuldamiseks ning said ühistu juhatuse liikmete ja raamatupidajaga kokkuleppele,

et tasuvad kogu võlgnevuse 2012 märtsi lõpuks, mida on ka tehtud. Kuna ühistu juhatuse

esimees Lorens Timusk andis hagi kohtusse ilma teiste juhatuse liikmete nõusolekuta ja

3(5)

teadmata, siis tuleks kostjate hinnangul jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hagi esitati

põhjendamatult.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (tl 24-25).

2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjate ühisomandis on korteriomand asukohaga Tartu

maakond Mäksa vald XXX ning et kostjad on korteriühistu MÕRA liikmed, kellel on kohustus

tasuda igal kuul hageja esitatud arvete alusel kommunaal- ja majandamiskulude eest. Kostjad ei

vaidle vastu, et on nimetatud kohustust rikkunud.

Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama

paragrahvi teise lõike esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

3. Hageja hinnangul on kostjate majandamiskulude võlgnevus ajavahemiku 08.08.2011 kuni

08.02.2012 eest hagejale 682,68 eurot, millest põhivõlg on 533,05 eurot ja viivis 149,63 eurot.

Hageja on lähtunud viivise arvutamisel kostjate poolt tasumata kommunaalteenuste

koguvõlgnevusest summas 1387,88 eurot, olles põhivõla hulka arvestanud ka 15.12.2011

kohtuotsusega

tsiviilasjas

nr 2-11-35924

välja

mõistetud

põhivõla

854,83 eurot

(533,05 + 854,83).

Kostjate hinnangul on majandamiskulude võlgnevus nimetatud ajavahemiku eest 448,41 eurot,

millest põhivõlg on 425,99 eurot ja viivis 22,42 eurot. Kostjad leiavad, et põhinõue on

107,06 euro võrra väiksem, sest 08.02.2012 arve nr 41 ei olnud hagi esitamise ajaks (20.02.2012)

veel sissenõutavaks muutunud. Samuti leiavad kostjad, et hagejal on õigus arvestada viivist

ainult hagis märgitud arvetelt nr 261, 303, 341, 377, 413 ja 5.

4. Kohtule esitatud hageja raamatupidamise koondväljavõttest (tl 4) nähtub, et hageja on

esitanud kostjatele tasumiseks seitse arvet (nr 261, 303, 341, 377, 413, 5 ja 41) kogusummas

533,05 eurot, mida hageja peab oma põhinõudeks. Kostjad tunnistavad sellest võlgnevust

summas 425,99 eurot.

TsMS § 405 lg 1 p-dest 5 ja 8 tulenevalt palus kohus hagejal teatada, mis kuupäevaks tuleb

korteriühistu liikmetel arved tasuda (tl 33). Hageja vastuse kohaselt peavad majandamiskulude

arved olema ühistu liikmete poolt tasutud arve esitamise kalendrikuus enne arvetele

viivisearvestuse rakendumist (tl 34), seega enne majandamiskulude maksmise kuule järgneva

kuu esimest kuupäeva. Eeltoodust tuleneb, et 08.02.2012 arve nr 41 tuli kostjatel tasuda hiljemalt

29.02.2012. Kuna hagi esitati kohtusse 20.02.2012 (tl 2), siis ei olnud hageja 08.02.2012 arve

nr 41 hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Samas võib TsMS § 369 järgi esitada

hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel

ajal ei täida. Kohtule esitatud maksekorraldustest (tl 16-19) nähtub, et kostjad on kohtumenetluse

ajal tasunud hagejale kokku 610,37 eurot, sh kõik hageja põhinõude aluseks olevad arved ja

lisaks veel arved nr 314, 355, 396 ja 462. Vaidlusaluse arve nr 41 on kostjad tasunud 13.03.2012

(tl 19) 29.02.2012 asemel, seega hilinenult, mistõttu loeb kohus hageja põhinõude suuruseks

533,05 eurot, mis on tasutud.

5. Hageja nõuab kostjalt 08.02.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas

149,63 eurot. Hageja on lähtunud viivise arvutamisel kostjate poolt tasumata kommunaalteenuste

koguvõlgnevusest summas 1387,88 eurot, olles põhivõla hulka arvestanud ka 15.12.2011

4(5)

kohtuotsusega

tsiviilasjas

nr 2-11-35924

välja

mõistetud

põhivõla

854,83 eurot

(533,05 + 854,83). Kostjad leiavad, et kuna 15.12.2011 kohtuotsusega välja mõistetud summad

on lõplikud, siis on hagejal võimalik viivist arvestada ainult hagis märgitud arvetelt nr 261, 303,

341, 377, 413 ja 5. Kostjate arvestuse kohaselt on 08.02.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud

viiviseks 22,42 eurot (tl 15).

Kohtule ei ole teada, et korteriühistu üldkoosolekul oleks kokku lepitud viivise teistsuguses

määras, seega on viivise nõude õiguslikuks aluseks korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4, mille

kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda

korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates.

Kuivõrd hageja nõudeõigus käesolevas asjas tuleneb seitsmest kostjatele esitatud ja tasumata

arvest, siis on põhjendatud kostjate seisukoht, et hageja saab antud juhul viivist arvestada ainult

nendelt arvetelt. Kohus selgitab, et kohus menetleb hagi üksnes poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid hageja ei ole hagiavalduses

sellist nõuet esitanud. Hagist nähtuvalt on hageja ise lõpetanud viivise arvestamise 08.02.2012 ja

ei ole taotlenud kostjatelt lisanduva viivise väljamõistmist alates 09.02.2012 (või hagi esitamisest

või kohtuotsuse tegemisest) kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Hageja ei ole

õigustatud nõudma käesolevas tsiviilasjas kostjatelt lisanduvat viivist tsiviilasjas nr 2-11-35924

väljamõistetud põhinõudelt. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega, mis välistab uue kohtusse

pöördumise väljamõistetud põhinõude täitmisega viivitamisel lisandunud täiendava viivise

väljamõistmise nõudega. Hageja saanuks nimetatud tsiviilasjas nõuda kostjatelt lisanduvat viivist

juhul, kui hageja oleks kohtult taotlenud põhinõudelt lisanduva viivise väljamõistmist kuni

põhinõude täitmiseni. Sellisel juhul oleks kohtuotsuse vabatahtliku mittetäitmise korral

arvestatud lisanduvat viivist kohtutäituri poolt. 15.12.2011 kohtuotsuse resolutsioonist (tl 5)

nähtuvalt on kohus mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kokku 1121,09 eurot,

millest võlg 973,83 eurot ja viivis 147,26 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud kostjatelt nõudma viivist 08.02.2012 seisuga

22,73 eurot:

Arve

Summa

Periood

Viivitatud

päevi

Viivise

määr

Viivis

60,22

01.09.2011 - 08.02.2012

0,07%

6,79

62,78

01.10.2011 - 08.02.2012

0,07%

5,76

61,22

01.11.2011 - 08.02.2012

0,07%

4,29

68,89

01.12.2011 - 08.02.2012

0,07%

3,38

71,03

01.01.2012 - 08.02.2012

0,07%

1,94

101,85

01.02.2012 - 08.02.2012

0,07%

0,57

Kokku

22,73

Kohus märgib, et arve nr 41 järgi on hagejal õigus hakata viivist arvestama alates 01.03.2012,

aga kuna hagiavaldus on esitatud 20.02.2012 ja hageja on viivist arvestanud kuni 08.02.2012,

siis ei ole antud arvelt viivist tekkinud.

6. Arvestades eeltoodud kohtu põhjendusi on hageja õigustatud kostjatelt nõudma ajavahemiku

08.08.2011 kuni 08.02.2012 eest majandamiskulude võlgnevust summas 533,05 eurot ja viivist

22,73 eurot, kokku seega 555,78 eurot. Kuna kostjad on kohtumenetluse kestel tasunud hagejale

5(5)

610,37 eurot, so 54,59 eurot hageja nõudest enam, siis tuleb hageja hagiavaldus jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1

kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud

solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus on tuvastanud, et kostjad on oma kohustusi hageja ees rikkunud, kusjuures kostjad ise on

vastuses hagile tunnistanud hageja nõudeid osaliselt. Seega ei ole hagi esitatud põhjendamatult.

Kohus märgib, et kostjad ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist korteriühistu juhatuse liikmete

ja raamatupidajaga, mis välistanuks nõude esitamise kostjate vastu enne 2012 märtsikuu lõppu.

Samas leidis kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud 555,78 euro ulatuses nõutud

682,68 euro asemel. Kui kostjad ei oleks kohtumenetluse ajal oma võlgnevust tasunud, oleks

hageja nõue rahuldatud 81% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud

81% ulatuses solidaarselt kostjate ja 19% ulatuses hageja enda kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 191,73 eurot. TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma,

mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Antud tsiviilasja hinnaks on 533,05 eurot (põhinõue), millelt tuli hagi kohtusse esitamise

ajal tasuda riigilõivu 115,04 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivuseaduses sätestatud määrast

riigilõivu rohkem 76,69 eurot (191,73 – 115,04). Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel

õigus taotleda kohtult enam tasutud riigilõivu tagastamist, näidates ära konto omaniku ja numbri,

millele riigilõivu tagastamist taotletakse.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 115,04 eurot,

millest tuleb arvestades menetluskulude jaotust kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista

81%, so 93,18 eurot.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik