2-11-54651/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 9. mai 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-54651 Tsiviilasi M.L.N. hagi A.K.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes Tsiviilasja hind 1597.79 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.L.N., seaduslik esindaja O.N. Kostja A.K. RESOLUTSIOON Tuvastada, et M.L.N. (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd on registreeritud xx xx xxxx xxxxxxxxx Vallavalitsuses, akt nr xx) põlvneb A.K.ist (K, isikukood xxxxxxxxxxx).

Välja mõista A.K.ilt elatusraha 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 9. maist 2012.a igakuuliselt alaealise lapse M.L.N. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista A.K.ilt elatise võlgnevus lapse M.L.N. ülalpidamiseks ajavahemiku 9.11.2011.a – 8.05.2012.a eest summas 758 (seitsesada viiskümmend kaheksa) eurot ja 2 (kaks) senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud

9. novembril 2011.a esitas M.L.N. seaduslik esindaja O.N. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse A.K.i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. 10.11.2011.a määrusega jättis kohus

Tsiviilasi nr 2-11-54651

2 (3) esitatud avalduse käiguta, kuna avalduses esinesid puudused ning tasumata oli riigilõiv. 28.11.2011.a esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse ning ka menetlusabi taotluse, paludes põlvnemise tuvastamise nõudelt riigilõivu tasumisest vabastamist. 22.12.2011.a määrusega on kohus rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ja 9.01.2012.a määrusega on hagiavaldus võetud menetlusse. Hagiavalduse kohaselt elasid O.N. ja kostja koos kaks ja pool aastat ning sellest kooselust sündis tütar M.L.N. (sünd. xx xx xxxx.a). Poolte kooselu lõppes kui tütar oli 9 kuud vana. Kostja kohtus küll lapsega, toetas last mingil määral ning soetas ka mõned riideesemed. Mida vanemaks laps sai, seda harvemaks jäid külastused ja ka igakuine elatusraha. O. N. on püüdnud kostjaga kokkuleppele jõuda, kuid edutult. Eelnevalt on kostja lapse ülalpidamiseks andnud 20- 35 eurot kuus, hageja leppis sellise summaga, kuid kostja ei ole nüüdseks lapse ülalpidamises osalenud juba üle aasta. Elatist soovitakse lapsele 139.01 eurot kuus ehk miinimummääras ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest ennem hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3.05.2012.a toimunud kohtuistungi palus hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevus summas 758.02 eurot (alates hagi esitamisest) ning kohtuotsuse tegemisest alates 145 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 03.05.2012.a toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ning tunnistas, et on M.L.N. isa. Ta kinnitas hagis nimetatud asjaolusid ega soovinud põlvnemise tuvastamiseks DNA- ekspertiisi tegemist. Samuti oli kostja nõus elatist maksma miinimummääras ning samuti nõustus võlgnevuse suurusega hageja poolt kohtuistungil vähendatud määras.

Kohtuotsuse põhjendused Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna kohtuistungil kostja võttis õigeks, et tema on M.L.N. isa (õigeksvõtt protokollitud), puudub kohtul alus kahelda kostja õigeksvõtus ja kostjat mitte hageja isaks pidada. Kuigi kohus ei ole põlvnemisasjas õigeksvõtuga seotud (TsMS § 440 lg 4), on kostja seisukoht ja asjaolu, et õigeksvõtt esitatud kogu haginõude osas (ka lapse ülalpidamise osaline toetamine, pikemaajaline lahus elamine), piisavaks aluseks selle õigeksvõtu vastuvõtmisele. See hoiab kokku ka käesoleva asja menetluskulusid. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et M.L.N. põlvneb A.K.ist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).

Perekonnaseaduse (PkS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PkS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine

Tsiviilasi nr 2-11-54651

3 (3) elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2011.a 139.01 EUR, alates 1.01.2012.a 145 EUR lapse kohta). PkS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PkS § 108 annab ülalpidamise saamiseks õigustatud isikule aluse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.t üldjuhul mõistetakse elatis välja hagi esitamisest. Antud asjas on 3.05.2012.a toimunud kohtuistungil kostja võtnud hagi elatise nõudes õigeks ning nõustunud hageja ülalpidamiseks maksma elatist miinimummääras alates kohtuotsuse tegemisest summas 145 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning tasuma elatise võlgnevuse 758.02 eurot. Seega rahuldab kohus esitatud avalduse ka elatise väljamõistmise osas. Elatise võlgnevuse väljamõistmise vajadust selguse huvides kuni kohtuotsuse tegemiseni on rõhutanud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 p 14.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Kuna hageja on saanud Pärnu Maakohtu 22.12.2011. a määruse alusel menetluskulude kandmiseks menetlusabi, lahendab kohus menetluskulude, s.o tasumata riigilõivu, väljamõistmise hiljem eraldi määrusega.

Toomas Talviste Kohtunik