2-11-57305/192-11-57305/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2012-05-08

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mail 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-57305 Tsiviilasi KEAS hagi REOÜ vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 6663,60 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KEAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: FÕ(XXX); Kostja: REOÜ (registrikood ...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mail 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-57305 Tsiviilasi KEAS hagi REOÜ vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 6663,60 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KEAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: FÕ(XXX); Kostja: REOÜ (registrikood XXX asukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud hageja KEAS kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

Lk (7) 2 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 22.11.2011.a 6 663,60 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane FROÜ ja kostja 28.09.2011.a töövõtulepingu nr 280920111. Lepingu järgi kohustus hageja teostama tööd XXX aadressil. Kostja kohustus tasuma hagejale tööde eest pärast teostatud tööde akti allkirjastamist ja arve esitamist 7 kalendripäeva jooksul. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt nr 280920111 allkirjastati 04.10.2011.a. Hageja väljastas kostjale 04.10.2011.a arve nr 280920111 maksetähtajaga 11.10.2011.a summas 3 354 eurot ning arve nr 011120111 maksetähtajaga 08.11.2011.a summas 2 856 eurot. Kostjale saadeti 08.11.2011.a lepingu täitmise nõue, mille kostja sai kätte.

Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 26.09.2011.a ka teise töövõtulepingu nr 260920111, mille alusel pidi hageja teostama tööd aadressil Soo 1. Kostja pidi teostatud tööde eest tasuma esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Hageja väljastas kostjale 28.09.2011.a arve nr 260920111 tähtajaga 05.10.2011.a summas 453,60 eurot. Kostjale saadeti 08.11.2011.a ka lepingu täitmise nõue, mille kostja sai kätte. Eeltoodu alusel on hageja väljastanud kostjale kokku kolm arvet kogusummas 6 663,60 eurot, millised kostja on jätnud tasumata.

Poolte vahel sõlmitud lepingute punkti 5.3. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Arve nr 260920111 maksetähtpäevaks oli 05.10.2011.a ning selle tasumisega on kostja viivitanud 48 päeva. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 21,60 eurot. Arve nr 011120111 maksetähtpäevaks oli 08.11.2011.a ning selle tasumisega on kostja viivituses olnud 15 päeva. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 42,75 eurot. Arve nr 280920111 maksetähtpäevaks oli 11.10.2011.a ning selle tasumisega on kostja viivitanud 12 päeva. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 40,20 eurot. Kogumis on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa 104,55 eurot. Hageja palus kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 23.11.2011.a tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Õiguslikult tugines hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lõikele 3 ja § 76 lõikele 1 ning lõikele 3. Samuti tugines hageja VÕS §-le 100, § 101 lg 1 punktile 1 ja punktile 3, § 108 lõikele 1 ning § 115 lõikele 1.

Tulenevalt kostja vastusest esitas hageja 11.01.2012.a kohtule avalduse hagi hinna täpsustamiseks. Hageja pidas vajalikuks hagi hinna täpsustamist, kuna kostja on pärast hagiavalduse esitamist oma võlgnevuse osaliselt tasunud. Hageja nõustus, et 28.11.2011.a tasus kostja hagejale 3 354 eurot, viitega arvele nr 280920111. 28.11.2011.a tasus kostja 453,60 eurot viitega arvele nr 260920111. 08.12.2011.a tasus kostja 2 856 eurot viitega arvele nr 011120111. Seega on kostja tasunud hagejale põhinõude summas 6663,60 eurot.

Hageja tõi välja, et ta on 01.12.2011.a esitanud kostjale arve nr 01122011 summas 2 856 eurot tähtajaga 08.12.2011.a XXX sulundseina rendi eest. Samuti on hageja esitanud arve nr 020120121 summas 2 856 eurot tähtajaga 08.01.2012.a XXX sulundseina rendi eest. Arveid ei ole tasutud tähtaegselt ja hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega on kostjal endiselt hageja ees tasumata põhikohustus summas 5 712 eurot. Ühtlasi on kostjal tasumata

Lk (7) 3 viivis. Hageja palus kostjalt välja mõisa sissenõutavaks muutunud viivis summas 104,55 eurot ning alates 10.01.2012.a viivis protsendina summalt 5712 eurot.

Kohtule 27.02.2012.a esitatud seisukohtades pidas hageja arusaamatuks kostja väidet, milliste kohaselt on arve nr 011220111 ja nr 020120121 tema poolt kooskõlastamata. Kostja on nimetatud arved tasunud vastavalt 10.01.2012.a ja 13.02.2012.a. Hageja loobus sellega seoses oma hagi muutmise taotlusest. Hageja nõudis jätkuvalt, et kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja viivis summas 104,55 eurot.

Kohtule 16.04.2012.a esitatud seisukohtades tõi hageja välja, et kostja on rahuldanud pärast hagiavalduse esitamist hageja põhinõude summas 6663,60 eurot. Hageja esitas põhinõude muutmise taotluse, kuid ka uue põhinõude kostja rahuldas, mistõttu hageja loobus oma nõude muutmise taotlusest 27.02.2012.a. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute punkti 5.2. järgi oli arvete maksetähtaeg 7 kalendripäeva.

KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED

Kostja vastas hagiavaldusele 11.01.2012.a ning vaidles sellele vastu. Kostja tõi välja, et ta on tasunud hageja viidatud arve nr 28092011.a 27.11.2011.a, arve nr 011120111 08.12.2011.a ja arve nr 260920111 27.11.2011.a. Arvete tasumine näitab kostja maksejõulisust ja head tahet. Seega ei ole kostja töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

10.

Kostja vastas hageja hagi hinna täpsustusele 31.01.2012.a. Kostja ei nõustunud hageja poolt välja toodud hagi hinna täpsustamisega. Kostja on 10.01.2012.a tasunud hagejale arve nr 011220111 alusel 2 856 eurot. Hageja poolt kostjale 02.01.2012.a esitatud arve nr 020120121 on identne hageja poolt kostjale 01.12.2011.a esitatud arvega nr 01122011 ja on seepärast kostjaga siiani kooskõlastamata. Ebaselge on kahe arve esitamise vajadus, kuna mõlema arve esitamise aluseks on sulundseina elementide rentimine perioodil 01.11.2011.a kuni 30.11.2011.a. Arve nr 011220111 alusel on hagejale juba makstud 2 856 eurot. Kostja palus hageja viivisenõue jätta rahuldamata, kuna kostja hinnangul ei ole ta lepingut rikkunud.

11.

30.04.2012.a. seisukohtades leidis kostja, et hageja on ekslikult väitnud arvete nr 280920111 ja nr 011120111 alusel tööde tegemist alltöövõtulepingu nr 280920111 alusel. Alltöövõtulepingu punkti 2.1. järgi pidi hageja antud lepingu alusel teostama punnseinade paigalduse, HEB tala süvistamise, HEB tala väljatõmbamise ning vajadusel täiendava armeeringu paigaldamise. Lisateenuste tellimine pidi lepingu punkti 2.4. järgi toimiku kirjaliku töökäsu esitamise teel, kuhu pidi olema märgitud tellitava töö koht, maht ja soovitud ajagraafik. Arve nr 280920111 on hageja poolt esitatud HEB tala süvistamiseks, 68 vaia rendiks septembris ja kopa rendiks. Seega ei ole arve nr 280920111 ridadel 2 ja 3 näidatud tööde teostamine lepingus kokku lepitud. Hageja ei ole kohtule esitanud ka töökäsku. Eeltoodu alusel puudub hagejal alus väita, et poolte vahel oli alltöövõtulepingus nr 280920111 kokku lepitud 7 päevane maksetähtaeg ja viivis. Poolte vahel puudus kokkulepe selle kohta, millal tekib hagejal õigus esitada arve nimetatud tööde ja teenuste eest.

12.

Hageja esitas arve nr 280920111 kostjale tasumiseks 04.10.2011.a, näidates selles maksetähtajaks 11.10.2011.a. Kuna poolte vahel puudus teistsugune kokkulepe, tasus kostja arve 27.11.2011.a, rakendades oma tavapäraseid maksetingimusi.

Lk (7) 4 13. Arve nr 011120111 on hageja esitanud sulundi elementide rendi eest tasu saamiseks. Nimetatud teenuse osutamise tingimused ei ole reguleeritud alltöövõtulepingus nr 280920111. Hageja ei ole ka kohtule esitanud vastavat töökäsku, mistõttu puudub hagejal alus väita, et antud arve suhtes rakendub lepinguline maksetähtaeg ja viivis. Kostja rakendas arve tasumisel oma tavapäraseid maksetähtaegu.

14.

Hageja on ühtlasi ekslikult väitnud, et arvel nr 260920111 näidatud tööd on teostatud vastavalt alltöövõtulepingule nr 260920111. Nimetatud lepingu alusel pidi hageja teostama HEB talade süvistamise ja lisatööde tellimine pidi toimuma kirjaliku töökäsu esitamise teel. Arve nr 260920111 on esitatud lintkopa rentimise, sulundi transportimise, kopp-laaduri rentimise ja lintkopa transpordi eest. Seega ei ole antud arvel näidatud tööde tegemine kokku lepitud lepingus nr 260920111. Hageja ei ole kohtule ka esitanud nõuetekohast töökäsku. Lepinguline maksetähtaeg ja viivis arve suhtes ei kohaldu. Kostja tasus arve oma tavapärase maksetähtaja jooksul. Kostja tasus kõik arved enne, kui talle sai teatavaks hageja poolt hagiavalduse esitamine. Hagiavalduse esitamine on olnud pahatahtlik ja see tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15.

Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole tervikuna põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

16.

Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja õiguseellane ja kostja sõlmisid 28.09.2011.a töövõtulepingu nr 280920111; 2) töövõtulepingu nr 280920111 alusel allkirjastasid pooled tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti 04.10.2011.a; 3) hageja õiguseellane väljastas kostjale 04.10.2011.a arve nr 280920111 maksetähtajaga 11.10.2011.a summas 3 354 eurot ning arve nr 011120111 maksetähtajaga 08.11.2011.a summas 2 856 eurot; 4) hageja õiguseellane ja kostja sõlmisid 26.09.2011.a ka teise töövõtulepingu nr 260920111; 5) hageja õiguseellane väljastas kostjale 28.09.2011.a arve nr 260920111 tähtajaga 05.10.2011.a summas 453,60 eurot; 6) poolte vahel sõlmitud lepingute punkti 5.3. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest; 7) poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute punkti 5.2. järgi oli arvete maksetähtaeg 7 kalendripäeva; 8) kostja tasus talle esitatud arve nr 28092011.a 27.11.2011.a, arve nr 011120111 08.12.2011.a ja arve nr 260920111 27.11.2011.a. 17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli kohustatud tasuma talle esitatud arved nendes viidatud maksetähtpäevadel ning kas kostja on arvete mitteõigeaegse tasumise tõttu kohustatud maksma hagejale viivist summas 104,55 eurot.

18.

Käesolevas asjas esitas hageja esmalt kostja vastu koos viivisenõudega ka põhinõude summas 6663,60 eurot. Kuna kostja oli tasunud nimetatud põhinõude enne hagiavalduse kostjale kättetoimetamist, esitas hageja kohtule 11.01.2012.a hagi aluse muutmise avalduse,

Lk (7) 5 kuid loobus sellest menetluse käigus, kuna nõude muutmise avalduses märgitud põhisumma oli kostja samuti tasunud. Kuivõrd hageja loobus oma 11.01.2012.a esitatud nõude täpsustusest, ei pea kohus vajalikuks hinnata neid hageja väiteid, mis seonduvad kostja poolt arvete nr 280920111 ja nr 260920111 õigeaegse tasumata jätmisega. Samas ei ole hageja käesolevas menetluses selgelt välja toonud, et ta sooviks põhinõude tasumise tõttu loobuda oma esialgsest põhinõudest kostja vastu summas 6663,60 eurot. Kohus selgitas hagejale kohtu 30.03.2012.a pöördumises (toimiku lk 102), et hagejal tuleb selgelt välja tuua, milliste nõuete ja taotluste juurde hageja jääb. Kohus tõi välja, et hageja teatas kohtule üksnes oma 11.01.2012.a nõude muutmise taotlusest loobumisest, kuid märkis samas, et jääb kõigi teiste varasemate taotluste (sh järelikult ka esialgse hagi põhinõude) juurde. Vaatamata kohtu selgitustele hageja selles osas oma nõuet ei täpsustanud. Kohtule 16.04.2012.a esitatud hageja seisukohtades on üksnes korratud, et hageja on loobunud nõude muutmise taotlusest. Kohus leiab eeltoodud asjaolude pinnalt, et hageja ei ole järelikult loobunud esialgses hagiavalduses toodud põhinõudest summas 6663,60 eurot. Kuna hageja nimetatud nõudest loobunud ei ole, kuid kostja on antud nõude täielikult rahuldanud juba enne, kui hagiavaldus kostjale kätte toimetati, tuleb hageja põhinõue kostja vastu 6663,60 euro suuruses summas jätta rahuldamata. 19. Kohus leiab, et ka hageja viivisenõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus vastavalt VÕS § 82 lõikele 2 täita selle tähtaja kestel. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär (VÕS § 113 lg 1). 20. Eeltoodud sätetest tuleneb, et lepingulises määras viivisenõude esitamiseks peab võlgnik olema rikkunud lepingust tulenevat rahalise kohustuse täitmise tähtaega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt sellise lepingulise kohustuse rikkumist, mis võimaldaks hagejal esitada kostja vastu viivisenõuet lepingute nr 280920111 ja nr 260920111 alusel. Kohus selgitas hagejale oma 30.03.2012.a pöördumises vajadust põhistada ja tõendada viivise nõuet (toimiku lk 102), kuid vaatamata sellele hageja viivisenõuet täiendavalt ei tõendanud ega põhistanud. TsMS § 230 lg 1 alusel tuleb hagimenetluses mõlemal poolel oma nõudeid ja vastuväiteid tõendada. 21. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus nr 280920111 (toimiku lk 6-10) oli märgitud, et hageja pidi teostama XXX kaevikutoestuse, milliste tööde hulka kuulus punnseinade paigaldus, HEB talade süvistamine ja väljatõmbamine, samuti vajadusel täiendava armeeringu tegemine. Lepingu punkt 2.4. nägi ette, et tööde ja võimalike lisateenuste tellimiseks esitab tellija volitatud esindaja töövõtja volitatud esindajale kirjaliku töökäsu, kus on märgitud tellitava töö koht, maht ja soovitud ajagraafik. Sama lepingu punkt 5.1. nägi ette, et tellija tasub teostatud tööde eest pärast poolte poolt allkirjastatud teostatud tööde akti ja arve esitamist. Makse teostamiseks esitab töövõtja tellijale akti ja arve ning arve maksetähtaeg oli

Lk (7) 6 lepingu punkti 5.2. järgi 7 kalendripäeva. Arve tasumisega viivitamise korral pidi tellija tasuma viivist 0,1% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 22. Poolte vahel antud lepingu alusel allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 280920111 alusel on 04.10.2011.a hageja poolt kostjale üle antud HEB tala süvistamise tööd. Samas aktis on lisatöödeks märgitud kopa rent ning sulundseina elementide rentimine (toimiku lk 11). Akti alusel esitatud arves nr 280920111 (toimiku lk 12) on töödena kajastatud lisaks HEB talade süvistamisele 68 vaia rent ja kopa rent. Seega nähtub arvest nr 280920111, et see oli vaid osaliselt esitatud lepingus nr 280920111 kokku lepitud tööde eest. Viidatud leping ei näinud ette, et lepinguliste tööde hulka oleks kuulunud hageja poolt kostjale kopa rentimine või sulundseina elementide rentimine. Kohus nõustub siinkohal kostja väidetega, milliste kohaselt kujutasid kopa rentimine ja sulundseina elementide rentimine endast täiendavaid lisateenuseid, mida töövõtuleping nr 280920111 endas ei sisaldanud. Ka hageja poolt kostjale esitatud arve nr 011120111 kajastab üksnes sulundseina elementide renti perioodil 01.10.2011.a kuni 31.10.2011.a (toimiku lk 13). Hageja ei ole kohtule esitanud mõlema poole poolt allkirjastatud töökäsku, mille kohaselt oleksid pooled seadmete rentimise osas täiendavalt kokku leppinud ning näinud antud osas ette lepinguliste maksetähtaegade ja viivise kohaldumise. Seega on seadmete rentimise näol kohtu hinnangul tegemist täiendavate teenustega, milliste osutamises pooled töövõtulepingus nr 280920111 kokku ei leppinud ning milliste teenuste eest esitatud arvete puhul ei saanud hageja viidata töövõtulepingus sätestatud maksetähtajale ja viivise määrale. 23. 26.09.2011.a sõlmitud töövõtulepingu nr 260920111 (toimiku lk 17-21) järgi pidi hageja kostjale teostama XXXkortermajade HEB talade süvistamise tähtajaga septembris 2011.a Lepingu punkti 2.4. järgi tuli lisatööde tellimine kokku leppida kirjalikus töökäsus, kus on märgitud tellitava töö maht ja soovitud ajagraafik. Kohtule esitatud arve nr 260920111 (toimiku lk 22) on esitatud lint-kopa rentimise eest, sulundi transportimise eest, kopp-laaduri rentimise eest ning lintkopa transpordi eest. Kohus leiab, et ka selliste teenuste osutamises hageja poolt kostjale ei olnud pooled töövõtulepingus nr 260920111 kokku leppinud ja hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi kirjalikku kokkulepet kostjaga, mille kohaselt oleksid pooled lisateenuste osutamise puhul kokku leppinud lepinguliste maksetähtaegade ning viiviste rakendamises. 24. Tsiviilasja nr 2-11-57305 toimikust nähtub, et kostja sai hagiavalduse kätte 23.12.2011.a (toimiku lk 43). Kohtule esitatud panga väljavõttest (toimiku lk 48) nähtub, et kostja tasus hagejale arve nr 260920111 27.11.2011.a, arve nr 280920111 27.11.2011.a ning arve nr 011120111 08.12.2011.a. Seega tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse enne, kui ta sai teadlikuks hagi esitamisest tema vastu. Kostja on väitnud, et kuna poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe lisateenuste osutamise eest esitatud arvete tasumise tähtaegade osas, tasus ta arved vastavalt oma tavapärasele praktikale. Kohus nõustub kostja väidetega ning leiab, et kuna poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe selle kohta, milliseks ajaks tuli kostjal täiendavate teenuste eest tasuda, oli kostjal õigus arved tasuda mõistliku aja jooksul VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 alusel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja tasus talle esitatud arved ligikaudu 10 päeva jooksul pärast arvete tasumiseks hageja õiguseellase esindaja poolt täiendava tähtaja andmist. Seesugust käitumist tuleb kohtu hinnangul lugeda mõistlikuks. Hageja poolt esitatud arvetel kajastuv maksetähtaeg ei saa olla hinnatav poolte kokkuleppena tasumise tähtaja osas. Ainsa erandina võib siinkohal välja tuua arvet nr 280920111, mis lisaks täiendavatele teenustele kajastas ka lepingulist tööd ehk HEB talade süvistamise tööd vastavalt lepingule. Antud summa oleks kostja pidanud tasuma lepingus sätestatud maksetähtaja jooksul, kuid kuna hageja oli ühte arvesse koondanud nii lepingulised kui ka lepinguvälised tööd, oli kostja poolt arve tasumisega viivitamine põhjendatud. Kirjeldatud olukorras on kohtu hinnangul tegemist võlausaldaja vastuvõtuviivitusega VÕS § 119 lg 1 mõistes, kuna kostja ei saanud oma

Lk (7) 7 lepingulist kohustust täita hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja ei esitanud kostjale tasumiseks sellist arvet, mis oleks endas sisaldanud ainult lepingulisi töid. Hageja vastuvõtuviivitus välistab mistahes osas kostjalt viivise väljamõistmise. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kostja vastu jätta rahuldamata. 25. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus osundab, et isegi juhul, kui hageja oleks põhinõude osas oma nõudest loobunud, tuleks menetluskulud tulnud jätta hageja kanda, sest TsMS § 168 lg 5 alusel kannab hageja menetluskulud ise kostja poolt hagi õigeksvõtmise korral, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja tasus hagejale põhinõude täielikult enne seda, kui ta sai teadlikuks hagiavalduse esitamisest tema vastu. Seega on hageja alustanud tarbetu kohtumenetluse. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Anu Uritam Kohtunik