2-11-8371/39 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), liikmed Reet Allikvere, Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-8371 Tsiviilasi

M M ja V M hagi A M vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08. veebruari 2012 otsus Tsiviilasja hind maakohtus ja apellatsioonimenetluses 2589,48 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A M apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I M M (isikukood XXX) Hageja II V M (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja V R, lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Kostja A M (isikukood XXX), esindaja Andrei Matvejev Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata A M apellatsioonkaebus ja muutmata Harju Maakohtu 08.02.2012 otsus.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad A M kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Tsiviilasi nr 2-11-8371

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 10.02.2011 esitatud hagiavalduse koahselt on V R ja A M kooselust sündinud 19.06.2003 M M ja 28.02.2005 V M. 09.01.2008 sõlmisid V R (hagejate seaduslik esindaja) ja kostja notariaalse kokkuleppe elatise maksmise kohta 2250 krooni kummalegi lapsele kuni täisealiseks saamiseni. Alates jaanuarikuust 2008. kostja laste ülalpidamiskohustuse täitmise.

Hageja I palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2010 143,86 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni s.o kuni 19.06.2021. Hageja II palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2010 143,86 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni s.o kuni 28.02.2023.

Hagejate ema V R lastega Norras ning laste kulutuste suurus, mis katab laste mõistlikud vajadused on alljärgnevad: Lapsed käivad pärast kooli pikapäevarühmas (13.00-16.00) 5 korda nädalas ning antud teenuse eest tasub hagejate seaduslik esindaja V R kahe lapse eest 140 eurot. Kuna Norra seaduse kohaselt ei või alla 12 aastaseid lapsi üksi koju jätta, peab hagejate seaduslik esindaja V R palkama lapsehoidja, kuid kuna lapsehoidja palkamine Eestist on odavam kui võtta lapsehoidja Norrast, siis on hagejate seaduslik esindaja V R seda ka teinud. Kõik kulud, mis on seotud sõitmisega Norrasse ning tagasi Eestisse (isik ei saa viibida kohal rohkem kui 3 kuud) on kokku 1095 eurot kuus (piletid, söök, kindlustus jms). Ajal, kui toimub lapsehoidja vahetus, peab lapsevanem võtma palgata puhkuse ning sõitma tagasi Eestisse, kuna lapsi ei saa üksinda kodus hoida. Seoses sellega kaasnevad täiendavad kulud summas 1600- 2000 eurot.

Koolis osalevad lapsed ringides ning iga lapse ees tuleb maksta 50 eurot. Igakuiselt laste toitmisele kulub keskmiselt 256 eurot. Antud juhul toob lapsevanem võimalusel toitu Eestist, kuna see on odavam. Kõik üritused, mis toimuvad väljaspool kooli – kinos käimine, laste sünnipäevad jne, on mõlemale lapsele kokku 100 eurot. Kulud riietumisele mõlemale lapsele on 120 eurot kuus. Kohas, kus elavad lapsed koos seadusliku esindaja V Rga (Mehamen), ei ole lastepolikliinikut ning haigestumise korral (sõltuvalt vajadusest) on vanem sunnitud neid viima lähimatesse linnadesse, kas Kirkines’i, Haerfest’i või Tromso’sse. Lisaks eelnevale peab hageja I käima ortodondi juures ning hagejale II on jalgade haiguse tõttu vajalikud ortopeedilised jalatsid. Mõlemale lapsele on igakuiselt ravimite kulud kokku 50 - 85 eurot.

Kostja on oma 16.06.2011 vastuse kohaselt arvamusel, et hagejate nõue kostja vastu elatise saamiseks hagiavalduses nimetatud suuruses on põhjendamatu ning hagiavalduse lisatud dokumentides puuduvad faktilised tõendid laste vajaduste ja kulutuste kohta. Võttes arvesse ülalnimetatud asjaolusid ning fakti, et kostja on raskes materiaalses olukorras, kostja ei tunnista hagi elatise nõudes hagiavalduses nimetatud suuruses. Kostja leiab, et mõistlikud kulud kahe lapse ülalpidamiseks moodustavad umbes 490-500 eurot igakuiselt

Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laste elukoht on ema V R elukoht. Alates 01.07.2010 kostja hagejatele elatist tasunud ei ole ning lapsed on olnud täielikult oma ema V R ülalpidamisel. Hagejate väitel ei ole kostja andnud hagejate ülalpidamiseks elatist alates 2008. aasta jaanuari kuust. Kostja väidab, et on andnud hagejate ülalpidamiseks elatist kuni 2010. aasta juuni kuuni, edaspidiselt kostja hagejatele elatist andnud ei ole. Eeltoodu

Tsiviilasi nr 2-11-8371

alusel asub kohus seisukohale, et kostja oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud ei ole, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuni 31.12.2010 moodustas ühe vanema poolt tasutava elatise miinimumsumma 139,01 eurot, alates 01.01.2012 on nimetatud summa 145 eurot. Kostja on 14.12.2011 esitatud vastuses ning 19.01.2012 toimunud kohtuistungil andnud nõusoleku maksta hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd kostja on nõus maksma hagejatele elatis seaduses sätestatud miinimummääras ning vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole vaja tõendada miinimumsuuruses elatise nõuet, siis leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hagejate ülalpidamiseks kummagi hageja kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest s.o 10.02.2011 summas 139,01 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Hagejad paluvad välja mõista kostjalt elatis tagasiulatuvalt alates 01.02.2010-10.02.2010 PKS § 101 sätestatud miinimumsummas. Kostja väidab, et tasus hagejatele elatist kuni 2010. aasta juunini, alates 2010. aasta juulist kostja hagejatele elatist ei ole tasunud. Kuigi kostja väidab, et on tasunud kuni 2010. aasta juunini elatist, ei ole ta selle kohta kohtule ühtegi tõendit esitanud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väide, et ta on elatist tasunud kuni 2010. aasta juunini, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja on 14.12.2011 esitatud vastuses ning 19.01.2012 toimunud kohtuistungil andnud nõusoleku maksta hagejatele elatist PKS § 101 sätestatud miinimummääras, sellest tulenevalt on põhjendatud kohtu hinnangul kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist PKS § 101 sätestatud miinimummääras.

Apellatsioonkaebus Kostja leiab, et kohtuotsuse tegemisel ja asja menetlemisel on rangelt rikutud protsessuaalsed norme, mistõttu rikuti kostja õigusi ausale kohtumenetlusele ning tuginedes nimetatud asjaolule ja TsMS §-le 631, palub kostja tühistada 08.02.2012 otsus ning teha uus otsus, millega saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostja esindaja esitas maakohtule 13.01.2012 taotluse 19.01.2012 toimunud kohtuistungi edasilükkamiseks, põhjusel, et kostja esindaja viibis välismaal. Eelnimetatu kohta on maakohtule ka tõendid esitatud. Kohus keeldus kohtuistungi edasilükkamisest ning 19.01.2012 toimunud istungil osales kostja ilma lepingulise esindajata, millega rikuti kostja põhiseadusliku õigusi kaitsele. Lisaks ei olnud kostjal võimalik tutvuda tsiviilasja materjalidega, kuna nimetatud dokumendid saadeti vaid kostja esindajale.

Vastustaja seisukoht Hagejad paluvad jätta esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad kulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Maakohtu istung pidi toimuma 19.01.2012. Kostja teadis sellest alates viimasest eelistungist 24.11.2011, kus ta viibis ja oma allkirja järgmisest kohtuistungist teadlikkuse kohta andis.

Tsiviilasi nr 2-11-8371

13.01.2012 teatas kostja esindaja kohtule, et on 23.11.2011 broneerinud lennupiletid, viibib kohtuistungi ajal välismaal ja palub istungi edasi lükata. Maakohus ei lükanud istungit edasi ja jättis selle taotluse põhjendatult rahuldamata. Kuigi protokollis ei nähtu maakohtu otsuse põhjendusi taotluse rahuldamisel, mis on iseenesest menetlusõiguse rikkumine, ei ole see toonud kaasa asjas ebaõiget lahendit.

Taotlus oli ringkonnakohtu hinnangul esitatud hilinemisega (TsMS § 329 lg 1). Kostja esindaja oli teadlik oma välismaal viibimisest juba vähemalt alates 23.11.2011, so ligikaudu kaks kuud enne kohtuistungit. Millisel põhjusel kostja taotlust kohtuistungi aja muutmiseks koheselt peale lennupiletite broneerimist ei esitanud, jääb selgusetuks. Kohtuistungi edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmine oli ka sisult õige. Elatise nõudes on tegemist lihtsate eluliste asjaolude esiletoomise ja tõendamisega. Vaidluse asjaoludest ja 19.01.2012 kohtuistungi protokollist nähtuvalt oli kostja nõus maksma elatist kahele lapsele miinimummääras. Hageja taotluse suhtes mõista välja elatis ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest, märkis kostja, et on tasunud selle perioodi eest osaliselt sularahas, seda saavad tõendada tema ema ja vend, kostja palus nad ära kuulata. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata, kuna kostjale oli antud varasemalt täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks ja kostja polnud taotlusi esitanud, istungil esitatud taotlus oli seega esitatud hilinemisega (TsMS § 329 lg 1 mõttes). Apellatsioonkaebus ei sisalda selles osas vastuväidet kohtu tegevusele.

Apellant ei ole toonud apellatsioonkaebuses esile konkreetseid asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et esindaja osalemine kohtuistungil oleks toonud kaasa kostja jaoks soodsama kohtulahendi.

Apellant heidab maakohtule ette, et apellandi esindajale saadeti mahukad dokumendid hageja varalise seisundi kohta, kui esindaja viibis välismaal ning apellandil puudus võimalus tutvuda materjalidega. Millal esindaja täiendavalt välismaal viibis, selle kohta andmeid ja tõendeid esitatud ei ole. Peale kostja esindaja poolt 13.01.2012 taotluse esitamist kohtuistungi edasilükkamiseks seoses välismaal viibimisega ei ole kostja esindajale saadetud toimiku andmetel mahukaid materjale, mis vajaksid analüüsi. Kui esindaja peab palju välismaal viibima, tuleb sellega ka esindussuhtes arVda, võimalik on määrata isik, kellele menetlusdokumendid kätte toimetada. Kohut ei ole esindaja oma võimalikust välismaal viibimisest teavitanud. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm