2-11-47867/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-47867

Tsiviilasi

AS-i

SEB

Liising

hagi

TK

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5 538,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Liising (registrikood: 10281767, asukoht

Tornimäe 2, 15010 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Karin R (XXX)

Kostja: TK(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i SEB Liising hagi TK vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista TK võlgnevus 5 757,81 eurot (viis tuhat

seitsesada viiskümmend seitse eurot ja 81 senti) AS-i

SEB Liising kasuks.

3. Välja mõista TK menetluskulu 639,11 (kuussada

kolmkümmend üheksa eurot ja 11 senti) AS-i SEB

Liising kasuks.

4. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtuistungi toimumise aeg

ja koht

30.04.2012.a, Tallinnas, Kentmanni kohtumajas

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

10220034799018 AS-is SEB Pank või arveldusarvele nr

221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358.

Hagejal

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

taotlemise

kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

06.10.2011.a esitas AS SEB Liising kohtule hagi TK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

04.11.2011.a esitas hageja nõude täpsustuse. Hageja palub kostjalt välja mõista 04.01.2007.a

sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 5 538,03 eurot ja viivis 639,11 eurot ja

hagi esitamisel tasutud riigilõivu 639,11 eurot.

Kohus määras asja lahendamises kohtuistungi 30.04.2012.a kell 14.00. Kohus edastas kostjale

kohtukutse tähitud kirjana ja kostja sugulane kinnitas kutse kättesaamist 07.02.2012.a allkirja

vastu.

30.04.2012.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja

taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus

hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna kostja on mõjuva põhjuseta jätnud

kohtuistungile

ilmumata,

hageja

esitas

kohtuistungil

taotluse

hagi

rahuldamiseks

tagaseljaotsusega. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg

3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud

faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 esitab kohus otsuse õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 361, mille

kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud

müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja

kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel

võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6

kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 5 757,81 eurot.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 639,11

eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud

riigilõiv 639,11 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja vastavat avaldust esitanud ei ole.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: