2-11-49737/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

9ohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2012.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-49737

Tsiviilasi

AS-i T hagi OÜ N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 383,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS T (registrikood: xxx, asukoht: xxx)

Hageja volitatud esindaja: Ervin N (xxx)

Kostja: OÜ N (registrikood: xxx, asukoht: xx)

Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i T hagi OÜ N vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜ-lt N võlgnevus 15 448,69 eurot

(viisteist tuhat nelisada nelikümmend kaheksa eurot ja

69 senti) AS-i T kasuks.

3. Välja

mõista

OÜ-lt

N

viivis

0,02%

päevas

põhinõudelt (15 383,22 eurot) alates 18.10.2011.a

kuni kohustuse kohase täitmiseni AS-i T kasuks.

4. Välja mõista OÜ-lt N menetluskulu 1 597.79 eurot

(üks tuhat viissada üheksakümmend seitse eurot ja 79

senti) AS-i T kasuks.

5. Tunnistada

tagaseljaotsus

tagatiseta

viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtuistungi toimumise aeg

ja koht

30.04.2012.a, Tallinnas, Kentmanni kohtumajas

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult

teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või

kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu

üleandmisega.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

16,00 eurot ja mitte rohkem kui 6400,00 eurot. Kautsjon

tuleb

kanda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

221023778606 Swedbank AS-is, nr 10220034796011 AS-is

SEB Pank, nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti

filiaal, 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis,

viitenumber 3100057358.

Hagejal

on

õigus

esitada

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

taotlemise

kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

17.10.2011.a esitas AS T kohtule hagi OÜ N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja

palub kostjalt välja mõista 01.10.2010.a sõlmitud kohustusega ühinemise lepingu alusel

põhivõlgnevus 15 383,22 eurot ja viivis 65,45. Alates 18.10.2011.a. palub hageja kostjalt

välja mõista viivist 0,02% päevas põhinõudelt, mis on 15 383,22 eurot. Menetluskuludena

palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 597.79 eurot.

18.mai 2011 kuulutas Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja välja OÜ B pankroti. OÜ B

(pankrotis) võlgneb 01.11.2004.a. sõlmitud üürilepingu alusel hagejale 19 124,23 eurot. OÜ B

sõlmis OÜ N (kostja) kohustusega ühinemise lepingu, mille kohaselt asutakse ühiselt OÜ B

võlgnevust tasuma hageja ees maksegraafiku alusel. Kohustusega ühinemine tähendab seda,

et kostja vastutab solidaarselt OÜ B rahalise kohustuse täitmise eest hageja ees. Võlgnevust

on maksegraafiku alusel tasunud hagejale 3 541,01 eurot. Maksegraafikujärgsed maksed on

tasumata alates juunist 2011.a. k.a. ning osaliselt on tasumata 2011.a. märtsi graafikujärgne

makse.

Kohus määras asja lahendamises kohtuistungi 30.04.2012.a kell 10.00. Kohus edastas kostjale

kohtukutse e-postiga ja kostja esindaja kinnitas kutse kättesaamist 24.01.2012.a e-kirjaga.

26.04.2012.a edastas kostja esindaja kohtule teate, et tema volitused antud tsiviilasjas kostja

esindajana on lõpetatud.

30.04.2012.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus leiab, et kohtukutse toimetati

kostja esindajale kätte enne volituste lõpetamist, seega saab lugeda kostja kohtuistungist

teadlikuks.

Kohtuotsuse põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja

taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus

hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna kostja on mõjuva põhjuseta jätnud

kohtuistungile

ilmumata,

hageja

esitas

kohtuistungil

taotluse

hagi

rahuldamiseks

tagaseljaotsusega. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg

3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud

faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 esitab kohus otsuse õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille

kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kuna üürnik

jäi üürimaksete tasumisega hätta ning selleks, et kohustust hageja ees täita, sõlmis üürnik

kohustuse ühinemise leping kostjaga VÕS § 178 lg-e 4 mõttes. VÕS § 178 lg 4 järgi, kui kaks

kostjat ühinevad selleks, tagada võlausaldaja nõue, siis tekib kohustuse ühinemisel

solidaarkohustus. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt

ühiselt või igaühelt või mõnelt teiselt. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele võlg 15 383,22 eurot ja viivis 65,45 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb alates 18.10.2011.a

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 15 383,22 eurot 0,02% päevas

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu

1 597,79 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud

riigilõiv 1 597,79 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Kohtunik: