3-11-466/33 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-11-466

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-11-466 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi E. K´i kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tunnistada õigusvastaseks Lääne Prefektuuri poolt ajavahemikus 01.01.2010-24.04.2010 teostatud jälitustoimingute läbiviimine; - tunnistada õigusvastaseks Lääne Prefektuuri poolt ajavahemikus 01.01.2010-24.04.2010 teostatud jälitustoimingute läbiviimisest teatamata jätmine

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 13. aprill 2012

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja E. K

Vastustaja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri esindaja Irina Punko

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata E. K´i kaebus haldusasjas nr 3-11-466.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 04. mail 2012.

3-11-466

2

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

25.02.2011 esitas kaebaja kohtule kaebuse Lääne Prefektuuri toimingutele (tl 5-10). 23.03.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 30). 18.04.2011 esitas Lääne Prefektuur vastuväited kaebusele (tl 34-36). 18.08.2011 esitas kaebaja vastuse Lääne Prefektuuri seisukohtadele ja taotluse jälitustoimiku välja nõudmiseks ning taotles esitatud vastuse vastustajale tutvumiseks mittesaatmist (tl 43). 28.09.2011 määrusega lahendas kohus kaebaja taotluse (tl 49-50). 27.10.2011 esitas Lääne Prefektuur täiendava vastuse kaebusele (tl 53-54). 19.12.2011 esitas kohus järelpärimise jälitustoimikuga tutvumiseks (tl 57). 13.02.2012 määrusega määrati kaebuse lahendamiseks kohtuistung (tl 59). 20.03.2012 esitas Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuur täiendused kaebuses (tl 62). 13.04.2012 koostas kohus protokolli jälitustoimikuga tutvumise kohta (tl 65). 13.04.2012 toimus kohtuistung (tl 66-67).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja pöördus 08.12.2010 Lääne Prefektuuri avaldusega teatada, kas tema suhtes on Lääne Prefektuur teostanud 2010.a. jälitustoiminguid. 23.12.2010.a. saadetud vastuses teatas teabeturbebüroo juht T. S, et andmesubjekti jälitustoimingutest teavitamise ning jälitustoimingutega tutvumise kord on täpselt reguleeritud ning see ei anna õigust teavitada andmesubjekti teabenõudele vastamisel ka sellest, kas tema suhtes on jälitustoiminguid tehtud või mitte. Vastuse põhjal pöördus kaebaja 27.12.2010.a. Lääne Ringkonnaprokuratuuri palvega vastata, kas prokurör on andnud loa jätta kaebajat jälitustoimingust teatamata ja millisel alusel. Vastuseks teatati, et prokuratuuri poole Lääne Prefektuur pöördunud ei ole. 04.01.2011 pöördus kaebaja Politsei- Piirivalveameti peadirektori poole teabenõudega, et välja selgitada, millise kuriteoga seoses teostati kaebaja suhtes jälitustoiminguid Peadirektori R. K´i poolt allkirjastatud vastuses 07.01.2011 nr 1.5-07/321 teatati, et kui pole teavitust, siis pole tehtud ka toiminguid, seega järeldati, et kaebaja suhtes ei ole Lääne Prefektuuri poolt 2010.aastal jälitustoiminguid teostatud. 20.01.2011 sai kaebaja Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo juhilt teate, mille kohaselt teostati jälitustoiminguid 01.01.2010-20.04.2010 ning sisuks oli kaebaja kasutuses oleva mobiiltelefoni kõneeristus. Teatest ei selgu, kes toimingu teostas. Samuti ei ole võimalik kindlaks teha, millal toiming kui selline tehti, sest teostamise ajaks on märgitud ajavahemik, mille kohta teavet koguti. Teatest ei ole võimalik aru saada ka alust, mille alusel toiminguid tehti, mis lubasid kaebaja põhiseaduslikke õigusi piirata, kuna ühe asutuse poolt väljastatud teave on vastuoluline, mis viitab ebaseaduslikule tegevusele. Jälitustoimingu teostamise otsuses peab nähtuma konkreetne põhistus, samuti faktilised ja õiguslikud alused, miks kaebaja suhtes teostatud kõneeristus aitab koguda teavet kuritegude ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Nendest selgitustest lähtudes saab hinnata kas jälitus oli seaduslik või mitte. Põhistuste puudumisel tuleb tegevus lugeda seadusega vastuolus olevaks, sest selgusetuks jäävad, milliseid asjaolusid võeti arvesse põhiõiguse riive võimaldamisel. Kaebaja suhtes rikuti jälitustegevuse seaduse § 17 lg-s1 sätestatut, kuna kaebaja suhtes ei teostatud jälitustoiminguid mitte varem kui 20.04.2010, kuid sellest teavitati 20.01.2011. Seega ei teavitatud kaebajat viivitamatult. Jälitustegevuse seadus sätestab konkreetsed juhud ja viisi, millal õiguste piiramine on õigustatud. Kui ei peeta kinni seaduses sätestatud alustest

3-11-466

3

ja viisidest, on tegu isiku põhiõiguste ja vabaduste rikkumisega. Jälitustoiming on ebaseaduslik, kui jälitusasutus ei teosta seda jälitustegevuse seaduses ettenähtud juhtudel ja korras või kui ei järgita jälitustegevuse alustamise ajendeid ja eesmärki. Samuti kui ei järgita teatamiskohustust või keeldutakse andmete tutvustamisest ilma seaduses sisalduvate keeldumisaluste esinemiseta, on tegemist jälitustoiminguga kogutud teabe ebaseadusliku varjamisega. Jälitustegevuse seadus kui ka kriminaalmenetluse seadustik sätestavad seaduslikkuse põhimõtte ning nõuavad ultima ratio esinemist ehk lubavad jälitustoiminguid kasutada üksnes siis, kui taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil. Menetleja peab mistahes jälitustoimingut valides igal juhul põhjendama, miks on põhiõigusi vähem riivavad meetmed välistatud või oluliselt raskendatud ning milles need raskused konkreetselt seisneksid. Seega on vajalik kohtul kontrollida, kas teostatud jälitustoiming oli vajalik ning hinnata jälitustegevuse proportsionaalsust. Vastustaja käitumine ja tema vastuskirjad annavad põhjendatud aluse arvata, et nii jälitustoimingu teostamine kui ka sellest teavitamine 9 kuud hiljem, peale kaebaja pöördumist uurimisasutusse, on õigusvastane. Politsei ei tohi meelevaldselt teostada isikute suhtes jälitustegevust, vaid kitsalt seaduses lubatud juhtudel ja ulatuses. Kaebajale edastatud teatisest ega tutvustatud materjalidest ei selgu need objektiivsed asjaolud, mis on tingitud kaebaja põhiseadusega kaitstud õiguste rikkumise. Kaebajal esineb kahtlus, et tema põhiõiguste rikkumine on toimunud administratsiooni tegevuse tulemusena, kuna vaieldav toiming ei ole arvestades uurimisasutuse vastuseid teostatud kooskõlas kehtiva õigusega, see ei ole proportsionaalne ning selle tegemisel ei ole järgitud toimingu eesmärki. Sellise õigusvastase toimingu tegemine on kaasa toonud kaebaja õiguste kitsendamise. Kaebaja poolt on välja toodud põhjendatud huvina välistada oht, et vastustaja poolt korratakse käsitletud õigusrikkumist ning edaspidi nõuda kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebajale tutvustati 15.02.2011 kõneeristust, mis oli nummerdatud lk 1 kuni 33. See viitab asjaolule, et tegemist ei olnud jälitustoimikust eraldatud materjaliga, mis peaks olema süstematiseeritud. Lähtudes eeltoodust on jälitustoimingu teostamine olnud õigusvastane. Selleks, et jälitustegevus oleks lubatud ja õiguspärane, tuleb asutusel kinni pidada jälitustegevuse põhimõtetest, mis tähendab seda, et jälitustegevuses tuleb lähtuda seaduslikkuse, avalikkuse ja salajasuse ühendamise põhimõttest ning jälitustoimingud on lubatud üksnes siis, kui taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil. Kaebaja leiab, et jälitustoiminguid on teostatud rohkem kui vaidlustatud kõneeristus. Jälitustoimingu seaduslikkuse kontrollimisel tuleb kindlaks teha, kas kaebaja suhtes teostati jälitust, sest tekkis vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses või tekkis vajadus koguda teavet kuritegude ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Mõlemal juhul peavad jälitustegevuse otsustamiseks esinema põhjendatud objektiivsed asjaolud. Kaebaja ei ole kaebuses vaidlustanud Lääne Ringkonnaprokuratuuri ega Politseija Piirivalveameti vastuseid, vaid toonud need välja näitamaks, kui vastuolulised need kaebaja suhtes läbiviidud jälitustoimingute osas on, mis kinnitab, et Lääne Prefektuur on kaebaja suhtes jälitustoiminguid teostanud õigusvastaselt. Vastustaja ei märgi ka oma vastuses konkreetsete viidetega, millise seaduse alusel kogu jälitustegevus toimus. Kaebaja taotleb kohtuliku kontrolli läbiviimist tema suhtes läbiviidud jälitustegevuse teostamisest. Kuna vastustaja oma seisukohtades rõhutab, et neil ei ole õigust anda kaebajale teada jälitustegevuse ajendit ega lasta tutvuda kogu jälitustoimikuga, ei ole kaebajal võimalik anda lõplikku hinnangut selle kohta, kas jälitustegevus oli seaduslik või mitte. Vastustaja jättis oma seisukohtades välja toomata selle, mis alustel ei toimunud kaebajale viivitamatult teavitamist teostatud jälitustoimingust nagu nõuab seda seadus. Vastustaja ei eita, et toimingust teatati alles 9 kuud hiljem, mida ei saa lugeda viivitamatuks teatamiseks nagu näeb seadus. Viivitamata võib jätta teatamata vaid kindlatel juhtudel, mis on loetletud jälitustegevuse seaduse § 17 lg 1 alp 2 p 4 ning seda põhjendatud otsuse alusel. Kaebajale

3-11-466

4

teadaolevalt ei ole sellist otsust tehtud. Kui teatamata jätmise aluseks oli menetluse kahjustamine, siis peab otsus sisaldama seda, millist menetlust ja kuidas kaebaja saaks objektiivselt kahjustada menetlust peale teavitamist. Samuti on kaebajale arusaamatu, milliste isikute õigused oleksid jäänud kaitseta, kui kaebaja suhtes teostatud jälitustoimingust oleks õigeaegselt teavitatud. Kaebaja selgitab, et ta ei ole palunud garanteerida, et tema suhtes ei viidaks läbi jälitustoiminguid. Tegemist on vastustaja poolse eneseõigustusega ning sooviga mitte tunnistada, et on eksinud jälitustoimingu tegemisel ja sellest teatamisel. Asjakohatu on vastustaja märkus kaebaja õiguskuuleka käitumise suhtes. Juhul kui tekib vajadus kaebaja suhtes jälitustoimingute tegemiseks, peab see olema kooskõlas seadusega, sest isikute suhtes nende põhiõiguste rikkumine ei saa toimuda ametniku suva järgi ilma objektiivsete asjaolude esinemiseta ja motiveerimata otsuste alusel. Seega on ekslik ja pahatahtlik vastustaja järeldus, et kaebus on esitatud abstraktse sooviga ning seoses kaebajaga seotud tuleviku sündmustega. Kaebus on esitatud põhjusel, et kaebajale teadaolev informatsioon annab aluse arvata, et jälitustoimingut ei ole tehtud kooskõlas seaduse nõuetega, mistõttu on ekslik vastustaja arvamus nagu oleks kaebus esitatud põhjusel, et kaebaja ei ole saanud enamat kui seadusega lubatud on. Samuti puudub vastuses selgitus, kuidas oli kogu tegevus kooskõlas kehtivate nõuetega. Kohus saab hinnata, kas jälitustegevuse läbiviimine oli otstarbekas, vajalik ja kooskõlas seadusega. Samuti on vaja hinnata jälitustegevuse proportsionaalsust ning isiku põhiseaduslike õiguste riive vajadust. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et ei ole öelnud, et Lääne prefektuur on toiminud valesti. Tal on kahtlus, et on toimitud valesti, kuid kuna tema seda kontrollida ei saa, pöördus ta kohtu poole. Politseija Piirivalveameti ja prokuratuuri vastuseid kaebaja ei vaidlustanud ning vaidlustas teatise, kuna see tuli Lääne Prefektuurilt, millest sai aru, et Lääne prefektuur on toimingud teostanud. Kahtlus tekkis loogilise mõtlemise tagajärjel. Põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks seisneb selles, et põhiseaduslikke õigusi võib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, jälitustegevus on põhiseaduse riive. Riivet kontrollida võimalik ainult kohtu kaudu. Kui kohus otsustab, et kaebaja huve on rikutud, esineb võimalus kahju nõuda. Esmases kaebuses märgitud põhjendatud huvi on üldpreventiivne, et välistada edaspidi õigusvastane tegevus politsei poolt kaebaja suhtes. Jälitustegevusest teatamata jätmine ei ole olnud ainult kaebaja probleem, ka õiguskantsler on sellele tähelepanu juhtinud. Ei ole saladus, et politseiametnikud on teinud näiteks jälitustegevust oma abikaasade kohta, seega võis toimuda ebaseaduslik jälitustegevus ka kaebaja kohta.

Vastustaja hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja kahtluse aluseks jälitustoimingute seadusevastasuses on Politseija Piirivalveameti ning Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastused; jälitustoimikuga osaline tutvumine, mille tulemusena ei olnud võimalik tutvuda kogu jälitustoimikuga, saada teada jälitustoimingu läbi viinud ametniku nime ja jälitustoimingu alust. Ainuüksi nende asjaolude pinnalt ei saa automaatselt järeldada, et kaebuse esitaja suhtes toimiti tema põhiõigusi rikkudes. Vastustaja nõustub osas, et isiku õigusi piiravaid tegevusi saab läbi viia üksnes seaduse alusel ja selles sätestatud ulatuses ja tingimustel. Vastustaja leiab, et on nendest nõuetest kinni pidanud. Lääne Prefektuur ei saa anda hinnangut teiste asutuste toimingutele ja vastustele või anda nende kohta selgitusi. Pädevuse puudumisel vastustaja annab selgitusi seonduvalt Lääne Prefektuuri ametnike toimingutega. 27.12.2010 pöördumises Lääne Ringkonnaprokuratuuri ja 04.01.2011 kirjas Politseija Piirivalveameti poole on tõstatatud küsimus kriminaalmenetluse toimingutega seoses, mitte haldusmenetluse läbi viidud jälitustoimingutega. Tegemist on erinevate menetlusseadustike alusel läbiviidavate menetlustega ja sellest on kaebuse esitaja ise ka aru saanud. Sel põhjusel jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas osundatud vastused, milles on kõne all olnud kriminaalmenetlus, kinnitavad Lääne Prefektuuri ametnike toimingute õigusvastasust haldusmenetluses läbi viidud jälitustoimingutes. Isegi võttes

3-11-466

5

arvesse asjaolu, et prokuratuuril ja Politseija Piirivalveametil on järelevalve õigused Lääne Prefektuuri tegevuse üle, ei saa nende asutuste käitumist omistada vastustajale. Esimese pöördumise politseiasutusele E. K tegi ligi poolteist kuud enne 17.01.2010 teatise saamist, so 1 kuu ja 8 päeva. Politseija Piirivalveameti 23.12.2010 vastus ei kinnita ega lükka ümber jälitustegevuse aset leidmist. JTS-st ei näe ette võimalust järelepärimiste esitamisega ega ka haldusorgani kohustusi sellise pöördumise saamisel. Teavitamine saab toimuda peale jälitustoimingu tegemist ja/või mitteteatamise aluste äralangemist. Lähtudes ülaltoodust ja arvestades jälitustegevuse eesmärki ei saa haldusorgan-jälitusasutus vastata enne, kui seadus annab selleks õiguse ja seda vaatamata asjaolule, et isik esitab järelepärimise. Asjakohane ei ole väide, et kaebuse esitajale ei ole siiani arusaadav, millises menetluses toimus jälitustegevus. E. Kile edastatud 17.01.2011 teatises nr 10.3-12/1094-3 on osundatud teatise andmise alustele - JTS § 104 lg 2 ja siseministri 01.11.2004 määrusele nr 58, mis reguleerivad haldusmenetluses teostatavat jälitustegevust. Teatises viidatakse JTS § 161 lg 43 ja Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusele nr 262 § 6 lg 1 p 2 ja 5, mida ei saa lugeda menetluse liigi määramiseks, vaid jälitustoimiku säilitamise tähtaja määramiseks. Teatis on lahterdatud kaheks tulbaks, millest esimene loetleb teatises kajastatavaid andmeid ja teine sisustab neid juba konkreetse jälitustoimingu faktiliste asjaoludega. Samuti ei nõustu vastustaja, et jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisel on rikutud kaebuse esitaja õigusi saada teada jälitustegevuse ajendi, jälitustegevust teostanud ametniku nime ning tutvuda kogu jälitustoimikuga. JTS § 17 lg 3 ning Siseministri 01.11.2004 määruse nr 58 "Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise kord" (edaspidi Tutvustamise kord) § 5 lg 1 sätete sõnastusest "tema kohta … kogutud materjaliga", "jälituse tulemusena saadud …" on võimalik üheselt aru saada, et isikul on JTS ja Tutvustamise korra järgi võimalik näha jälitustegevuse tulemusena saadud teavet ja üksnes tema enda kohta. Selleks ei saa lugeda jälitustoimingu käivitamise aluseks olevat dokumentatsiooni (nt ajend JTS § 9 ja otsus JTS § 10), sest see on toimingute elluviimise alus. Nimetatut toetab ka Tutvustamise korra § 2 lg 3. E. Kile saadeti 02.03.2011 vastus nr 103-12/1094, kus selgitati ajendi mitteesitamise õiguslikke põhjusi. JTS § 172 lg 1 ja Tutvustamise korra § 5 lg 6 kohaselt ei sea jälitusasutusele kohustusi, vaid need on soovitusliku iseloomuga (… "võimalusel"…). Lisaks sellele ei pööra kaebuse esitaja tähelepanu, et süstematiseerimise ja kronoloogia nõue laieneb tutvustamiseks esitatavale materjalile, mitte kogu jälitustoimingule. Kaebuse esitaja ise kinnitab, et talle esitati vaid üks materjal, seega ei olnud midagi süstematiseerida, mis oli nummerdatud. Lisaks sellele tuleb arvestada, et asjaajamise kord ehk see, kuidas asutusesiseselt käideldakse toimikuid, on halduse sisene akt, millel puudub väljapoole ulatuv mõju ja mida ei saa halduskohtus vaidlustada. Ka juhul, kui kaebuse esitajal on pretensiooni jälitustoiminguid teostanud isiku vastu, siis kaebusest ei nähtu, millised need võiksid olla. Ametniku isiku mitteteadmine ei võta võimalust osundada tema teostatule, kuna 17.01.2011 teatis ja jälitustoiminguga tutvumine on andnud kaebuse esitajale ettekujutuse tema tegevusest. Järelduse teatise edastamisega viivitamises teeb E. K Politseija Piirivalveameti ning Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastusest, teatise saatmises ligi üheksa kuud hiljem jälitustoimingute teostamisest arvates. Tutvumise korra § 2 lg 3 loetleb teatisesse kantavad andmed ja kõrvutades neid kaebusele lisatud 17.02.2011 E. Kile saadetud teatisega, on kõik teavitamiskohustuse täitmisega seotud nõuded täidetud. JTS § 17 ja Tutvumise korra § 2 järelduvalt ei pruugi ajavahemik jälitustoimingu sooritamisest teatise saamiseni alati jääda viivitamatuse nõude või mõistliku aja piiridesse. Teatises Tutvumise korra § 2 lg 3 järgi ei märgita teavitamata jätmise aluste esinemist. Arvestades jälitustegevuse eripära, millise tegevuse eesmärgiks muuhulgas on ära hoida menetluse kahjustamine, tagada selles osalenud isikute õiguste kaitse, on seadusandja piiranud teabe avaldamise mahtu ja seadnud sellele oma tingimused. Antud juhul esinesid alused E. Ki viivitamata teavitamata jätmiseks. Teatise koostamise ja saatmise asjaolude

3-11-466

6

kohta oleks kaebuse esitaja saanud küsida jälitustoiminguga tutvumisel, mida aga ei tehtud. Prokuratuuri ja ameti vastuse osas jääb vastustaja eelpool väljaöeldud arvamuse juurde. Kaebaja poolt välja toodud põhjendatud huvi näol on tegu abstraktse sooviga, mis iseenesest ei too kaasa kaebuse esitaja õiguste kaitse, vaid on suunatud võimalike tulevikus aset leidvatele, ilmselt ka kaebuse esitajaga seotud sündmustele. Vastustajal ei ole võimalik garanteerida, et E. Ki suhtes ei viida tulevikus läbi jälitustoiminguid. See sõltub eeskätt isiku enda (õiguskuulekast) käitumisest ja konkreetsest informatsioonist, mille põhjal otsustatakse jälitustoimingute läbiviimise kasuks. Vastustaja hinnangul kaebuse esitaja soovib saada informatsiooni rohkem kui talle seadusega lubatud on. Halduskohtu pädevus jälitustoimingu seaduslikkuse hindamisel on piiratud, kohus ei saa hinnata toimingute läbiviimise otstarbekust, vajalikkust ega seda, kuidas kogutud andmeid edasi kasutatakse (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-138-00), et otsustada, kas E. Ki suhtes oli vajalik viia läbi jälitustoiminguid või mitte. Küll aga kohus saab hinnata, kas see on viidud läbi kooskõlas kehtivate nõuetega. Lääne Prefektuur leiab, et kaebaja suhtes teostatud toimingud on kooskõlas kehtestatud nõuetega. Kuivõrd tegu on seadusega ja selle alusel antud määrustega kehtestatud haldusmenetluse toiminguga, saab oma vastuses neile tugineda ja nende abil argumenteerida. Kaebuse esitaja ise esitab põhiseaduse, seaduste refereeringuid, osundamata konkreetsetele sätetele. Nimetatud kinnitab, et tegu on pigem õigusliku vaidlusega, palju on isikul võimalik tutvuda jälitustoimikus sisalduva teabega. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette erikorda jälitustegevuse kohtulikuks kontrolliks, seega kaebus peab vastama kaebuse üldnõuetele. HKMS § 15 lg 3 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma (vastu) väiteid. Kaebuse esitaja argument, et tal on tekkinud kahtlus jälitustegevuse õigusvastasuses, kuna talle ei ole võimalik seaduse alusel näidata kogu jälitustoimikut, ei ole piisav. Kahtluse aluseks saab olla mingi konkreetne faktiline asjaolu, millele kaebuse esitaja ei osunda. HKMS ja JTS näevad ette haldusorgani, mitte selle ametniku vastutust tegevuse või tegevusetuse eest. Kaebuse esitaja JTS § 17 ja Tutvumise korra § 2 tõlgendus ning vastustaja seisukohtade interpretatsioon ei ole kooskõlas seadusest arusaamisega. Vastustaja ei ole väitnud, et tegu on alternatiividega, vaid õiguslike alustega, mille valikul tuleb lähtuda asjaolust, kas konkreetsest haldusmenetluse toimingust on võimalik kohe teavitada või esinevad teavitamata jätmise alused. Vastustajale ei ole arusaadav, kas kaebuse esitaja on muutnud oma arvamust põhjendatud huvi osas. Kaebuse 4. lehel märgitakse: „Oma kaebuses ei ole ma palun garanteerida seda, ei minu suhtes ei viidaks tulevikus läbi jälitustoimingid”. 25.02.2011 kaebuse 10.ndal lehel märgitud „..toimingu õigusvastaseks tunnistamise eesmärgiks on välistada oht, et politsei poolt korratakse kaebuses pikalt käsitletud õigusrikkumist ning samuti nõuda edaspidi minule tekitatud mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel”. Kuivõrd „põhjendatud huvi” on sisustamata õigusmõiste, on kohtu kui vastustaja praktikas esinenud juhtumeid, kus isikutel on raske määratleda tuvastuskaebuse esitamise huvi. Riigikohus on sisustanud põhjendatud huvi preventiivsete või rehabiliteeriva eesmärgina. Vastustaja selgituste kohaselt on jälitustegevust puudutavate juhtumite puhul pooled ebavõrdsed, üks pool ja kohus omavad tunduvalt rohkem infot kui isik, kelle huve ja õigusi nende toimingutega rikutakse. Nii aasta lõpuni kehtinud kui ka uus HKMS ei näe erisusi taoliste kaebuste esitamisel, kaebus peab vastama üldnõuetele, muuhulgas ka kaebuse põhjendatuse ja tõendatuse seisukohalt. Vastustaja ei nõustu sellega, et Politseija Piirivalveameti ja prokuratuuri vastused, mis on antud seonduvalt kriminaalmenetlusega, tõendavad Lääne prefektuuri ametnike toimingute õigusvastasust. Tegemist on teise asutuse antud vastusega, millest tulenevalt ei saa väita, et Lääne Prefektuur on toiminud seadusevastaselt. Põhjendatud huvi võib olla preventiivne, kuid peab kaitsma konkreetse isiku huve. See kuidas ja mil moel tulevikus toimitakse sõltub väga erinevatest asjaoludest, mis ei tähenda automaatselt, et isiku suhtes toimitakse õigusvastaselt. Käesoleval juhul ei saa rääkida varalise või mittevaralise kahju tekkimisest. Teatis, mis oli esitatud

3-11-466

7

vastustaja poolt on kooskõlas kehtivate nõuetega oma sisult ja mahult. Teatist vaadates on näha, et prefektuur on toiminud õiguspäraselt ning vastus on koostatud lähtudes kehtivast seadusest. Prefektuuril ei ole võimalust algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet, et kontrollida, kas seadused vastavad põhiseadusele või mitte. Kaebuse esitajal on võimalus pöörduda õiguskantsleri poole, samuti põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Teatis on tehtud vastavalt kehtivale korrale, kord ei näe ette, et viivitustest tuleks teatada. Prokuratuur ja Politseija Piirivalveamet ei ole Lääne prefektuur. Tuleb eristada jälitustegevust kriminaalmenetluseja haldusmenetluse raames. HKMS ei näe ette erinõudeid selliste kaebuste lahendamisel kus pooled on ebavõrdsed, vastustaja esindajal ja kohtul on toimiku kohta rohkem informatsiooni kui kaebajal, pooled ei ole võrdsed. Politseiametnike poolt pannakse kuritegusid toime, kuid sellest ei saa teha automaatselt järeldust, et kõigi isikute suhtes on toimingud õigusvastased.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatavate toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Esitatud taotlus on kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 6 lg 3 p 1. Kaebus on esitatud 25.02.2011 vastustaja 01.01.2010-24.04.2010 toimingutele. Seega on kaebus esitatud § 9 lg 5 sätestatud tähtaja jooksul. Tuvastamiskaebuse menetlemise üks eeldustest on põhjendatud huvi olemasolu. Põhjendatud huvina toob kaebaja kaebuses esile õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju esitamise nõude ning preventiivse eesmärgi. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Lääne Prefektuur edastas kaebajale teate tema suhtes jälitustoimingute teostamise kohta ajavahemikul 01.01.2010-20.04.2010 (tl 27). Teate kohaselt toimus jälitustoimingute teostamine kaebaja kasutuses oleva mobiiltelefoni kõneeristuse alusel andmete kogumise teel.

Kaebaja tugineb kaebuses esitatud väidetes tema suhtes kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoimingute läbiviimise kohta Politseija Piirivalveameti vastusele kaebaja teabenõudele, Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastusele kaebaja avaldusele kaebaja suhtes jälitustoimingute läbiviimise kohta KrMS alusel, Politseija Piirivalveameti vastusele kaebaja avaldusele kaebaja suhtes jälitustoimingute läbiviimise kohta KrMS alusel (tl 13-14, 19-20, tl 24-25). Kaebaja esitas 08.12.2010 avalduse, milles palus teatada, kas tema suhtes on Lääne Prefektuur teostanud 2010 aastal jälitustoiminguid (tl 11). Politseija Piirivalveameti teabeturbebüroo vastuses kaebaja teabenõudele tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korda ning selgitatakse, et kord ei anna alust kaebajat teavitada sellest, kas tema suhtes on jälitustoiminguid teostatud või mitte (tl 13). Kaebaja poolt Lääne Ringkonnaprokuratuurile avalduse aluseks on KrMS § 121 lg 1 ning prokuratuur on vastuse koostamisel lähtunud nimetatud sätte alusel esitatud taotluse olemasolu tuvastamisest ning teatanud kaebajale, et taolist taotlust prokurörile esitatud ei ole (tl 17, 19). Politseija Piirivalve peadirektori poole pöördudes on kaebaja tuginenud oma avalduses ja selles esitatud küsimustes Lääne Prefektuuri vastusest järeldatud teadmisele, et tema suhtes peab toimuma kriminaalmenetlus (tl 22).

3-11-466

8

Politseija Piirivalveameti peadirektori vastuses on juhitud kaebaja tähelepanu sellele, et Politseija Piirivalveameti teabeturbebüroo vastuskiri ei sisalda teavet selle kohta, kaebaja suhtes on 2010 aastal kriminaalmenetlus algatatud ja jälitustoiminguid tehtud, vaid on selgitatud seoses jälitustegevusega teabenõudele vastamise korda. Samuti on viidatud Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastusele, mille kohaselt KrMS § 121 lg 1 alusel ei ole prokurörile taotlust esitatud (tl 24-25). Hinnates nimetatud vastuste sisu, on vastuste koostamisel lähtutud kaebaja avaldustes toodud väidetest selle kohta, et tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Vastustes on tuginetud erinevate õigusaktide sätetele sh KrMS sätete, kuid viidatud vastused ei kinnita kaebaja suhtes kriminaalmenetluse algatamist, vaid selgitavad jälitustoimingu osas teabe edastamise korda. Kuna kaebaja ei ole käesolevas asjas vaidlustanud eelpool toodud vastuseid, ei anna kohus õiguslikku hinnangut nimetatud vastuste sisule.

Kaebaja on kaebuses seisukohal, et tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ja antud kriminaalmenetluse raames teostatud jälitustoiminguid. Jälitustegevuse seaduse (JTS) § 2 eristab jälitustegevuse teostamist käesoleva seaduse ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel. JTS § 7 lg 1 alusel on jälitusasutustel õigus teostada käesoleva seaduse §-s 12 ja kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud tingimustel ja korras jälitustoiminguid. Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord. Jälitustoimingutega tõendeid kogumine toimub kriminaalmenetluses KrMS 3. peatüki 8. jaos sätestatud tingimustel ja korras. Kohtu poolt vaadeldud ja uuritud jälitustoimikus kogutud tõendite kohaselt toimus vaidlusalusel juhul jälitustoimingute teostamine jälitustegevuse seaduse alusel väljaspool kriminaalmenetlust, seetõttu ei ole alust kontrollida jälitustegevuse läbiviimist kaebuses käsitletud KrMS sätetest.

Kaebaja taotles vastustajalt temaga puutumuses oleva jälitustoimiku välja nõudmist (tl 43). Kohus ei pidanud nimetatud taotluse rahuldamist esitatud kujul põhjendatuks ning tutvus vahetult enne kohtuistungit vaidlusaluseid toiminguid kajastava jälitustoimikuga Lääne Prefektuuri ruumides (tl 65).

JTS § 12 lg 1 p 1 alusel on jälitusasutusel õigus teostada järgmisi jälitustoiminguid: 1) andmete varjatud kogumine jälitustegevuses osalevate ja sellesse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras kaasatud isikute poolt; 2) võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ning esmauuringud; 3) varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine; 4) isikusamasuse varjatud tuvastamine; 5) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine. Lähtudes eeltoodust on Lääne Prefektuuril õigus jälitustoiminguga koguda andmeid kõneeristuse alusel.

Kooskõlas JTS § 10 lg 1 alustatakse jälitustegevust ajendi olemasolu korral pädeva ametniku otsusega, mille aluseks on vastav taotlus, korraldus või päring. Lähtudes käesoleva paragrahvi lg 2 ei ole lg 1 nimetatud taotlus nõutav, kui jälitusmenetluse alustamise otsus võetakse vastu jälitusasutuse juhi või tema volitatud ametniku algatusel või jälitusasutuse juhi korraldusel.

3-11-466

9

Vaidlusalusel juhul on jälitustoimikus JTS § 10 lg 1 kohane taotlus kaebaja suhtes jälitustegevuse alustamiseks. Taotluses on toodud JTS § 9 lg 1 sätestatud ajend jälitustegevuse alustamiseks. Jälitustegevust alustatakse JTS § 101 kohaselt vastava otsuse alusel. Otsusele toodud nõuded on sätestatud paragrahvi lg 1. Kohtu poolt vaadeldud ja uuritud jälitustoimikus on otsus jälitusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes. Otsuses on täidetud otsuse vorminõuded ja märgitud jälitusmenetluse alustamise ajend koos viitega jälitustegevuse seadusele ning otsus sisaldab jälitusmenetluse alustamise vajaduse motiive.

Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine on reguleeritud JTS §-s 17. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt teatab jälitustoimingu teinud asutus käesoleva seaduse § 12 1. ja 3. lõikes nimetatud jälitustoimingust viivitamata isikule, kelle suhtes on toiming tehtud, ning isikule, kelle perekonnavõi eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud. Jälitusasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsuse alusel võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teatamata. Kohtu poolt vaadeldud ja uuritud jälitustoimikus on otsus jätta jälitustoimingust kaebajale teatamata. Nimetud otsuses on viidatud teatamata jätmise alusena JTS § 17 toodud punktile.

Jälitustegevuse seaduse § 1 lg 2 alusel kohaldatakse käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Arvestades jälitustegevuse seaduse § 5 lg 1 sätestatud jälitustegevuse põhimõtted, mille kohaselt lähtutakse jälitustegevuses seaduslikkuse, avalikkuse ja salajasuse ühendamise põhimõttest ning nimetatud seaduse § 172 jälitustegevuse andmetega tutvumise korrale esitatavaid nõudeid, tuleb jälitustoiminguga andmete kogumisel, kogutud andmete ja jälitustoimikuga tutvustamisel arvestada käesoleva seaduse erisustega ning seetõttu ei kuulu jälitustoimingust teatamisel ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisel kohaldamisele HMS sätted haldusmenetluse läbiviimise, haldusmenetluses kogutud andmetega ja koostatud toimikuga tutvumisel.

Lähtudes jälitusseaduse § 17 lg 1, jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise korra § 2 teatab jälitustoimingu teinud asutus isikule tema suhtes jälitustoimingu tegemistest. Nimetatud korra § 2 lg 3 alusel tuleb isikule edastatavas teates märkida: 1) jälitustoimingu teostamise aeg; 2) jälitustoimingu sisu; 3) jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaeg; 4) jälitustoiminguga kogutud andmeid tutvustava asutuse aadress; 5) jälitustoimiku säilitamise tähtaeg; 6) isiku avalduse esitamise tähtaeg soovi kohta tutvuda tema kohta jälitustoiminguga kogutud materjalidega; 7) isiku avalduse esitamise tähtaja ennistamise kord; 8) vajadusel isikule andmete tutvustamisest keeldumise alused; 9) isiku õigus esitada jälitusasutuse tegevuse peale vaie või kaebus «Jälitustegevuse seaduse» §-s 18 sätestatud korras. Lääne Prefektuuri poolt 17.01.2011 koostatud teatises on toodud jälitustoimingu teostamise aeg, toimingu sisu, jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaeg ja tutvustava asutuse aadress, jälitustoimiku säilitamise tähtaeg, isiku avalduse esitamise tähtaeg soovi kohta tutvuda tema kohta jälitustoiminguga kogutud materjalidega, isiku avalduse esitamise tähtaja ennistamise kord, selgitatud on isiku õigust esitada jälitusasutuse tegevuse peale vaie või kaebus «Jälitustegevuse seaduse» §-s 18 sätestatud korras (tl 27).

3-11-466

10

Lähtudes eeltoodust vastab Lääne Prefektuuri poolt kaebajale edastatud teatis õigusaktidega sätestatud nõuetele.

Lähtudes JTS § 17 lg 2 võimaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikul soovi korral tutvuda tema kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga ja jälituse tulemusena saadud foto, filmi, helivõi videosalvestisega või muu teabetalletusega. Kohtu poolt vaadeldud ja uuritud jälitustoimikus asuvate tõendite kohaselt võimaldati kaebajal tutvuda tema suhtes jälitustoiminguga kogutud materjaliga: kaebaja kasutuses oleva mobiiltelefoni kõneeristusega. Lähtudes viidatud sättest ei ole isikul lubatud tutvuda jälitustoimikuga kogu ulatuses, vaid isikul on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Seega puudub kaebajal õigus tutvuda jälitustoimikuga kogu ulatuses ning seetõttu on põhjendatud kõneeristuse kohta koostatud materjalide eraldi tutvustamine. Kaebaja kohta kogutud mobiiltelefoni kõneeristus 33 leheküljel oli jälitustoimikus, mille leheküljed olid numereeritud. Toimikus asus ka teave kaebajaga peetud kirjavahetuse kohta ning kaebajale jälitustegevusega kogutud andmete tutvustamise protokoll. Selleks, et tutvustada kõneeristuse kohta kogutud materjale ei pea jälitustoimikut lahti võtma ja nimetatud materjali tutvustamiseks toimikust eraldama. Õigusaktidest ei tulene nõuet esitada isikule tutvumiseks jälitustoimikus asuvat algdokumente/algteavet. Jälituse tulemusena saadud materjalides sisalduvat teavet on võimalik tutvumiseks esitada muu teabetalletusena (näiteks valguskoopia, väljavõte vmt).

Jälitustoimikut peetakse JTS § 104 lg 2 alusel siseministri poolt määrusega kehtestatud korras. JTS § 104 lõike 2 alusel on siseministri poolt 01.11.2004 vastu võetud määrus nr 59 jälitustoimiku pidamise korra kohta. Lähtudes korra § 2 on jälitustoimik jälitustoimingutega kogutud teabe süstematiseeritud digitaalne või paberkandjal vormistatud kogum. Kooskõlas jälitustoimiku pidamise korra § 3 koosneb jälitustoimiku number 10-kohalisest numbrist, kus kaks esimest näitavad aastat, kolm järgmist jälitusasutuse koodi ning viis viimast jälitustoimiku järjekorra numbrit. Jälitustoimikutel võib kasutada tingnimetusi. Korra § 4 kohaselt avatakse jälitustoimik jälitusmenetluse alustamise otsusega vastavalt «Jälitustegevuse seaduse» § 101 lõikele 1. Kohtu poolt vaadeldud ja uuritud jälitustoimik oli vormistatud paberkandjal. Toimik oli täidetud vormikohaselt. Toimikus oli lehekülg toimikuga tutvunud ametnike andmetega ning sisukord, kus kajastusid kogutud dokumendi järjekorra number, dokumendi nimetus ja lehekülje number, kus nimetatud dokument asub. Kohus ei tuvastanud vastuolu/puuduseid jälitustoimiku aasta, jälitusasutuse koodi, jälitustoimiku numbri osas. Jälitustoimikul oli kasutatud tingnimetust. Toimikus oli JTS § 10 lg 1 nimetatud otsus jälitusmenetluse alustamise kohta. Lähtudes eeltoodust oli jälitustoimingutega kogutud teave süstematiseeritud paberkandjal jälitustoimikus, jälitustoimik oli numereeritud, jälitustoimiku avamiseks oli nõuetekohane otsus.

Kaebaja väidetel ei tohi politsei isikute suhtes teostada meelevaldselt jälitustegevust, vaid seadusega lubatud juhtudel ja ulatuses. Lähtudes põhiseaduse § 11 tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Jälitustegevuse tingimused ja korra sätestab jälitustegevuse seadus. Kaebaja suhtes jälitustoimingute läbiviimiseks on jälitustoimikus vastav taotlus, otsus jälitustegevuse teostamise kohta, jälitustegevuse käigus kogutud materjalid (kõneeristus 33 lehekülge), jälitustegevuse protokoll, otsus jälitustoimingutest kaebajale teatama jätmiseks. Tulenevalt

3-11-466

11

eelpool tuvastatud asjaoludest ei tuvastanud kohus menetlus-ja vorminõuete rikkumisi kaebaja suhtes teostatud jälitustoimingute läbiviimisel. Hinnates jälitusmenetluse alustamise ajendit oli antud juhul jälitustegevus vajalik jälitustegevuse seaduse § 1 lg 1 punktis 1 loetletud ülesannete täitmiseks.

Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei ole kaebus põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusosalised taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud ei ole. Seega tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Annika Vendik Kohtunik