Legislator Case Law & Legislation
2-11-42808/13 AI generated

2-11-42808/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-11-42808/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

2-11-42808/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
objection to debt enforcement forfeiture agreement validity of arbitration clause provisional setting aside of opposition third-party claim procedure in attachment revocation of the composition agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

04. mai 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-11-42808 AS Viljandi Centrum versus Ergo Kindlustus AS hagimenetlus kaasomandi jagamiseks Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja (vastuhagis kostja) AS Viljandi Centrum (registrikood 10373185; aadress Tallinna 24, Viljandi 71013) esindajad vandeadvokaat Mart Sikut (info@sikutiab.ee) vandeadvokaadi vanemabi Maili Kalmus Kostja (vastuhagis hageja) Ergo Kindlustus AS (registrikood 10017013; aadress A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn 11316) esindaja Ivo Viires (ivo.viires@ergo.ee)

RESOLUTSIOON

Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Poolte vahel on 24.04.2012 sõlmitud notariaalne asjaõiguslik leping, mille kohaselt on Hageja omandanud Kostjalt kinnisasja, asukohaga Ilmarise tn 1, Viljandis (kinnistusraamatu registriosa number 537839, katastriüksuse number 89708:002:0200, sihtotstarve ärimaa 100%) kaasomandis oleva osa, muutudes sellega kinnisasja Ilmarise tn.1, Viljandi linn ainuomanikuks. Kinnistusraamatusse on tehtud vastav kanne.

2. Poolte vahel on sõlmitud p. 1 nimetatud kinnistule üürileping, mille kohaselt eksisteerivad Hageja kui kinnisasja omaniku ja Kostja vahel üürilepingust tulenevad suhted.

3. Lähtudes käesoleva kompromissi p.1 ja 2 sätestatud asjaoludest puudub Hagejal alus ja vajadus jätkata menetlust esitatud hagieseme suhtes, mistõttu esitab Hageja käesoleva kompromissi raames hagist loobumise avalduse.

4. Kostja on menetluse käigus loobunud vastuhagist.

5. Pooled on kokku leppinud, et mõlema poole menetluskulud, s.h. Hageja kulutused õigusabile ning Kostja poolt kantud kõik võimalikud kulud jäävad nende endi kanda.

6. Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele edasikaebuse esitamise tähtaega vastavalt TsMS § 632 lg.4 sätetele ja määravad apellatsioonitähtajaks 3 (kolm) päeva.

2

7. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 palub Hageja tagastada kompromissi kinnitamisel 50% tema poolt tasutud riigilõivust Hageja arvelduskontole.

8. Kooskõlas TsMS 150 lg.2 p.2 palub Kostja tagastada kompromissi kinnitamisel 50% tema poolt tasutud riigilõivust vastuhagi esitamisel Kostja arvelduskontole.

9. Pooled avaldavad käesolevaga, et nad on teadlikud menetluse lõpetamisega kaasnevatest tagajärgedest. Täiendavad otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 798,89 eurot Viljandi Centrum AS-i kontole nr 10302011921002 AS-s SEB Pank, mis laekus Viljandi Centrum AS-i kontolt nr 10302011921002 AS-s SEB Pank 07.09.2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699;

2.2 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 319,55 krooni Ergo Kindlustus AS kontole nr 10022080504002 AS-s SEB Pank, mis laekus Ergo Kindlustus AS-i kontolt nr 10022080504002 AS-s SEB Pank 11.10.2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699;

2.3 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.4 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.5 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 4 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja pooled taotlevad tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7).

3 Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 07.09.2011 tasutud riigilõivust 1597.79 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 798,89 eurot. Kostja 11.10.2011 tasutud riigilõivust 639,11 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 319,55 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Silvi Maiste

Kohtunik