2-12-8297/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-12-8297

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

02. mai 2012. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-8297 Tsiviilasi Hxxxxx Oxxx avaldus eestkostetava nimel tehingute tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Hxxxxx Oxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik: KxxxxxSxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Ärakuulamise aeg 24.04.2012

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Hxxxxx Oxxx avaldus.

2. Anda nõusolek Hxxxxx Oxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) eestkostetava Kxxxx Sxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) nimel tema ema, xxxxxxxxxx. a surnud Sxxxx Sxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) järelt pärandvarana vastu võetud xxxxxx Põllumajanduse osaühingu (registrikood 10023686) osa müümiseks ning selleks vajaliku müügilepingu sõlmimiseks.

3. Hxxxxx Oxxxx kanda xxxxxxxPõllumajanduse osaühingu osa müümisel saadud sissetulekust 1/3 suurune Kxxxx Sxxxxxxxxkuuluv osa Kxxxx xxxxxx pangakontole nr 221043728322 AS-is Swedbank.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Kxxxx Sxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 25.56 eurot.

Avalduse asjaolud Hxxxxx Oxxxesitas 27.02.2012.a kohtule avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse põhjal on avaldaja täisealise Kxxxx Sxxxxx eestkostja.

Avaldaja soovis kohtult nõusolekut müüa Kxxxx Sxxxxx nimel olev xxxxxx Põllumajanduse osaühingu (registrikood 10023686) osa, nimiväärtusega 3120 eurot. 12.03.2012. a esitas Hxxxxx Oxx kohtule avalduse täienduse. Avaldaja selgitas, et eestkostetav Kxxxx Sxxxx päris osaühingu osa, mida müüa soovitakse, enda ema Sxxxx Sxxxxxxx. Avaldaja palus kohtul anda nõusolek osaühingu müümisel saadav raha jagada kolmeks. Sellest üks osa jääks Kxxxx Sxxxxxxx ning ülejäänud osad avaldaja Hxxxxx Oxxxxx ja Mxxxx Vxxxxxxxxxx (Oxx), kes on surnud Sxxxx Sxxxxx vend ja õde. Avaldaja väitel kuulus osaühingu osa avaldaja, SxxxxxSxxxxx ja Mxxxx Vxxxxxxxx emale Hxxxx Oxxxxx. Osaühingu osa kirjutati Sxxxx Sxxxx nimele, tegelikult on see avaldaja, Sxxxx Sxxxx ja Mxxxx Vxxxxxxxx ühisvara. Avaldaja kinnitas, et osaühingu müügist saadava raha jaotamine selliselt ei kahjusta Kxxxx Sxxxxx huve. Avaldaja on kohtu poolt määratud tema eestkostjaks ning hoolitseb tema toimetuleku ja heaolu eest. Ärakuulamisel esitas avaldaja kohtule täiendavad tõendid, millest nähtus, et Hxxxx xxxx pärijateks olid võrdsetes osades tema kolm last.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud avalduse ja selle lisad, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 29.10.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-32926 on määratud Hxxxxx Oxxxtäisealise Kxxxx Sxxxxx, sündinudxxxxxxxxxxx. a, eestkostjaks kuni 30. oktoobrini 2012. a. Avaldaja soovis saada kohtu nõusolekut eestkostetava nimel osaühingu osa müüa. PkS § 188 lg 1 p 8 kohaselt on eestkostetava nimel väärtpaberite võõrandamiseks vajalik kohtu nõusolek.

Esitatud tõendite alusel tuvastas kohus, et Kxxxx Sxxxxx ema, Sxxxx Sxxxx on surnud xxxxxxxxxx.a. Jõgeva notar kaja Tenisson on 16.02.2012. a tõestanud Kxxxx Sxxxxx avalduse Sxxxx Sxxxxx pärimismenetluse algatamiseks (tl 16-17). Avalduse põhjal on Kxxxx SxxxxxSxxxx Sxxxxxxainuke teadaolev pärija, kes on pärandi vastu võtnud. Avaldusest nähtub, et pärandajast SxxxxxSxxxxxxx jäi järele pärandvarana muu hulgas xxxxxx Põllumajanduse osaühingu osa. Esitatud tõenditest nähtub, et xxxxxx POÜ juhatuse liikme poolt on 23.02.2002.a väljastatud tõend (t lk 4) selle kohta, et nimetatud osaühingu osa suurusega 3120 eurot kuulub Sxxxx Sxxxxxxx. Samas nähtub avaldaja poolt kohtule esitatud tõenditestosaühingu asutamisleping koos osatähe märkimise nimekirjaga (t lk 23), et algselt kuulusxxxxxxx POÜ osa suurusega 18900 krooni HxxxxxOxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel on Hxxxx Oxx surnud xxxxxxxxxx.a ja tema vara pärijateks on 20.05.1994.a pärimismenetluse algatamise avalduse ja 19.07.1994.a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (t lk 24, 25) kohaselt tema lapsed Sxxxx Sxxxx, Mxxxx Vxxxxxxxxja Hxxxxx Oxx. Pärimine toimus võrdsetes mõttelistes osadesseega iga pärija 1/3 suuruses mõttelises osas kogu varast. Avaldaja ei esitanud tõendeid selle kohta, kuidas sai kogu xxxxxx POÜ osa vaid ühe pärija, Sxxxx Sxxxxx, nimele. Avaldaja selgituse kohaselt ei ole nimetatud osa pärimise kohta eraldi dokumenti vormistatud. Kuna Hxxxx Oxxx surma ajal kehtinud TSK § 536 lg 1 p 1 ja 551 lg 2 teise lause ja lg 5 kohaselt pärisid Hxxxx Oxxx lapsed kogu tema vara, sh ka xxxxxx POÜ osa võrdsetes mõttelistes osades, ei olnud kogu osa kirjutamine vaid ühe pärija, Sxxxx Sxxxxx, nimele õiguspärane. Nimetatud osa kuulub pärimise tulemusel võrdsetes mõttelistes osades Hxxxxx Oxxxxx, Mxxxx Vxxxxxxxxxx ja Sxxxx Sxxxxxxx. Kuna Sxxxx Sxxxx on surnud, on tema osa pärinud omakorda Kxxxx Sxxxx.

Kohus leiab siiski, et osaühingu osa on võimalik müüa ja müügi järel jagada saadud raha lähtudes Hxxxx Oxxxxpärijate pärandiosa suurusest.

Kohtu hinnangul on põhjendatud anda avaldajale nõusolek eestkostetava nimel tema poolt ema SxxxxxSxxxxx järelt päritud osaühingu osa võõrandamiseks. Eestkostja määramise menetluses on kohus kindlaks teinud, et Kxxxx xxxxxx on vaimuhaiguse tõttu piiratud teovõime, ta ei võimeline tegema iseseisvalt otsuseid tehingute tegemiseks. Seega ilmselt ei suuda Kxxxx Sxxxx pärandina vastu võetud osaühingu osa mõistlikult kasutada ega majandada.

PkS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. PkS § 186 lg 3 järgi võib kohus anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. Kohus peab lähtudes PkS § 183 lg 3 ja 193 lg 2 vajalikuks määrata, et avaldaja peab korraldama osaühingu osa müümisel saadavast summast KxxxxxSxxxxxxx kuuluva osa (1/3 müügihinnast) kandmise tema arveldusarvele. Avaldaja selgituse kohaselt kasutab ta nimetatud rahalisi vahendid Kxxxx Sxxxxx ülalpidamiskulude katteks (nt kütte ostmiseks).

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus tegi lahendi Kxxxx Sxxxxx huvides, seega jätab ka menetluskulud tema kanda. Avaldaja eest on tasutud avalduse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot. Avaldaja võib nõuda Kxxxx Sxxxxxxx nimetatud kulutuse hüvitamist PkS § 191 lg 1 alusel. Muid menetluskulusid ei ole teada.

Maimu Laumets Kohtunik