3-11-2160/40 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2160 Haldusasi Andrus Eriku kaebus Tallinna Vangla 6. detsembri 2011. a toimingu (kaebaja 16. novembri 2011. a taotluse tagastamine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata 16. novembri 2011. a taotlus uuesti läbi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrus Eriku apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: Andrus Erik Vastustaja: Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Andrus Eriku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-11-2160 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 4. juunil 2012. a. Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ida-Viru Maakohtu 16. detsembri 1996. a otsusega mõisteti Andrus Erik süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 101 p 7, § 139 ja § 195 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Kohtla-Järve Linnakohtu 20. detsembri 1996. a otsusega mõisteti A. Erikule karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust KrK § 197 järgi. Nende kohtuotsuste alusel Harju Maakohtu poolt moodustatud uut liitkaristust muudeti 7. märtsil 2003. a Ida-Viru Maakohtu poolt. A. Erik vabanes vangistusest tingimisi enne tähtaega 11. veebruaril 2008. a katseajaga 2 aastat 10 kuud ja 19 päeva. Pärnu Maakohtu 10. novembri 2010. a

3-11-2160

2(5) otsusega tunnistati Andrus Erik süüdi kuriteos karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja karistati teda vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati karistust Ida-Viru Maakohtu poolt 16. detsembril 1996. a mõistetud vangistuse kandmata osa 2 aasta 10 kuu ja 19 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 aastat 4 kuud ja 19 päeva. Karistuse algust arvestati kahtlustatavana kinnipidamise päevast 12. novembrist 2009. a.

2. Kinnipeetav A. Erik soovis 20. mail 2011. a esitatud avalduses Tallinna Vanglale teavet tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise (elektroonilise valve kohaldamisega) kuupäeva arvutamise kohta. 16. juuni 2011. a kirjaga nr 1-13/22528-1 vastas vangla A. Erikule, et kohtul tekib õigus otsustada kaebaja suhtes tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega 22. jaanuaril 2013. a. Vangla selgitas, et Ida-Viru Maakohtu otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi esimese astme kuriteos ning katseajaga ennetähtaegse vabastamise aja arvutamisel tuleb lähtuda KarS § 76 lõikest 2. A. Eriku järgmise pöördumise peale 18. juulil 2011. a esitatud vastuses nr 1- 13/22528-3 selgitas vangla, kuidas nimetatud kuupäev on arvutatud: karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtub, et kui süüdlasele on mõistetud liitkaristus teise astme kuriteo ja tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, lähtutakse ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel KarS § 76 lõike 2 sätetest. 29. juulil 2011. a esitas A. Erik vangla 18. juuli 2011. a vastuse peale vaide, mis jäeti 31. augusti 2011. a vaideotsusega nr 1-13/32263-1 rahuldamata.

3. 16. novembril 2011. a esitas A. Erik Tallinna Vanglale taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 alusel ning andis samas nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks.

4. Tallinna Vangla 6. detsembri 2011. a kirjaga nr 6-3/48894-1 tagastati kaebaja taotlus põhjendusel, et täitmata on seadusest tulenevad eeldused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tallinna Vangla 23. detsembri 2011. a vaideotsusega nr 1-13/52549-1 jäeti kaebaja vaie nimetatud kirja peale rahuldamata.

5. Algselt Tallinna Vangla kohustamise nõudes arvutada tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kuupäeva elektroonilise valve kohaldamisega KarS § 76 lg 1 alusel halduskohtule esitatud kaebuse muutmise järel taotles Andrus Erik halduskohtult Tallinna Vangla toimingu (6. novembri 2011. a taotluse tagastamine) õigusvastasuse tuvastamist ja vastustaja kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja 16. novembri 2011. a taotlus. Kaebuse põhjendused: 1) vangla arvutas kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaliku kuupäeva välja valesti ning tagastas seetõttu õigusvastaselt kaebaja taotluse ja nõusoleku. Vangla ei saa nimetatud kuupäeva arvutada KarS § 76 lg 2 alusel, kuna ta ei kanna karistust esimese astme kuriteo sooritamise eest, vaid teise astme kuriteo eest. Seega tuleks vanglal arvutada nimetatud kuupäev KarS § 76 lg 1 alusel. Seaduse kommentaaril puudub õigusjõud ning sellele ei saa tugineda; 2) KarS § 65 lg 2 on vastuolus põhiseadusega, kuna selle sõnastus ei ole üheselt mõistetav. Viidatud säte ei võimalda liitkaristuseks mõista samaliigilisi põhikaristusi. Tuginedes KarS § 64 lg-le 2, 4 ja 5 ei saa kohus samaliigilisi põhikaristusi (vangistusi, v.a. eluaegne vangistus) üheks liitkaristuseks mõista. Samaliigilisi põhiskaristusi võimaldab üheks liitkaristuseks mõista hoopis KarS § 64 lg 1, mida kohus ei saa järgida vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule; 3) KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna Pärnu Maakohus mõistis kaebajale karistuse teise astme kuriteo eest, siis vastavalt KarS § 4 lg-le 4 ei muuda eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ära kandmata karistuse osa astet (teist astet

3-11-2160

3(5) esimeseks), vaid pikeneb üksnes vangistuse aeg. Karistuse mõistnud kohus aga leiab, et kaebaja kannab karistust nii esimese kui teise astme kuriteo eest. Vangla raskendab kaebaja karistust, muutes uue, teise astme kuriteo eest mõistetud karistuse esimeseks astmeks. Vangla toiming on vastuolus KarS § 5 lg-ga 3, kuna see keelab raskendada karistust tagasiulatuvalt.

6. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja arvestuste kohaselt avaneb kaebajal tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega 22. jaanuaril 2013. a ning tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus 15. veebruaril 2014. a. Kaebajale mõistetud 6 aasta 4 kuu ja 19 päevane vangistus algas 12. novembril 2009. a ning pool tema karistusajast saab kantud 3 aasta 2 kuu ja 9 päeva pärast ehk 22. jaanuaril 2013. a. Kaks kolmandikku kaebaja karistusajast saab kantud 15. veebruaril 2014. a.

7. Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 alusel edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt KarS §-s 76 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel. VangS § 76 lg 4 alusel kehtestab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 18. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 5 lg 1 p-de 1-3 kohaselt kui kinnipeetav võetakse vanglasse vastu, arvutab vangla arvestusosakond välja ja teeb kinnipeetavale, välja arvatud vangistuse ositi kandmise korral, viie tööpäeva jooksul allkirja vastu teatavaks karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva; kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine; kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. Viidatud korra § 14 lg 2 alusel võib kinnipeetav esitada arvestusosakonnale nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega mitte varem kui kolm kuud enne selle määruse § 5 lg 1 p-s 3 nimetatud õiguse tekkimist; 2) karistuste liitmine ei muuda seda, millise astme kuriteo eest karistus on määratud. A. Erik kannab liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel, so nii esimese kui teise astme kuriteo eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna kaebuse esitaja on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises, kuulub tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaegade arvestamisel kohaldamisele KarS § 76 lg 2 p 1. Kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega tekib 22. jaanuaril 2013. a; 3) kui seadusandja reguleeriks vaidlusaluse olukorra nii, nagu kaebaja seda tõlgendada soovib, siis võiks esimese astme kuriteo toimepanemise eest vanglakaristust kandvad süüdimõistetud hakata vanglas toime panema teise astme kuritegusid, et saada kiiremini ennetähtaegselt vabanemise võimalus. Kaebaja seisukoht on ilmselt ekslik; 4) Tallinna Vangla ei ole kaebajale karistusi määranud, neid liitnud või muutnud ega saagi seda teha. Kaebaja suhtes tehtud kohtuotsused kriminaalasjades on jõustunud ning neid ei saa halduskohtus vaidlustada;

3-11-2160

4(5) 5) kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ei ole vastuolus põhiseadusega. KarS § 65 lg 2 esimene lause pole käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuv.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Andrus Eriku apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 2012. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kuna apellant kannab karistust nii esimese kui ka teise astme kuriteo eest, siis tuleb tema suhtes kohaldada KarS § 76 lõikeid 1 ja 2, sest uuele karistusele summeeritud osa muudab vaid karistuse pikkust, mitte aga raskusastet (KarS § 4 lg 4). KarS § 76 ei sätesta, kuidas tuleb toimida juhul, kui liitkaristus on mõistetud erineva raskusastmega kuritegude eest. Apellandil on esimese astme kuriteo eest mõistetud ärakandmata karistusaeg lühem teise astme kuriteo eest mõistetud karistuse ajast. Halduskohus pole selgitanud, miks apellandi olukorda halvendatakse; 2) halduskohtu toodud näide, et kui esimese astme kuriteo eest süüdimõistetud kinnipeetav paneb vanglas toime teise astme kuriteo, siis tekiks tal ennetähtaegse vabanemise võimalus varem, on absurdne, sest ennetähtaegne vabanemine ei toimu automaatselt, vaid kohtu poolt langetatud otsuse alusel, mille tegemisel võetakse arvesse konkreetseid asjaolusid; 3) KarS § 65 lg 2 on asjassepuutuv norm kaebuse lahendamisel. Selle sätte kohaselt kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. KarS § 64 lõigetest 2, 4 ja 5 nähtub, et kohus ei saa mõista liitkaristuseks samaliigilisi põhikaristusi, nagu seda kohustab KarS § 65 lg 2. Seda võimaldab vaid KarS § 64 lg 1. KarS § 65 lg 2 ei võimalda liita ka kuritegude raskusastmeid ega katta kergemat astet raskemaga, nagu seda on teinud Tallinna Vangla. Säte tuleb seetõttu tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta asja lahendamisel kohaldamata; 4) Uue kuriteo eest Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistust on suurendatud ärakandmata karistuse osa võtta. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et ärakandmata osa oleks pööratud täitmisele, nagu seda on selgitatud karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes.

9. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) halduskohus on seaduse norme õigesti kohaldanud; 2) arusaamatuks jääb apellandi mõttekäik seoses KarS § 65 lg-ga 2, mis sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Nimetatud säte kehtestab nõuded pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusele. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine, mistõttu ei ole selles osas KarS § 65 lg 2 asjassepuutuv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus määras käesolevas asjas asja läbivaatavaks kohtukoosseisuks tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi tööjaotusplaanist kohtunikud Oliver Kase, Viive Ligi ja Lauri Madise. Tulenevalt kohtunik Lauri Madise korralisest puhkusest asendab teda asja lahendamisel tööjaotusplaanist tulenevalt kohtunik Kaire Pikamäe.

3-11-2160

5(5) 11. Halduskohus viitas õigesti VangS § 76 lõikele 1, mille kohaselt tuleb kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks esitada vanglal kohtule sättes nimetatud dokumendid, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel. Menetlusosalised ei vaidlusta halduskohtu pädevust asja lahendada ning ka halduskohus pidas ennast asja lahendamiseks pädevaks kohtuks. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui sama paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Täitmiskohtunik saab tuvastada, kas vangla on kinnipeetava enne tähtaega vabastamise tähtaega arvutanud õigesti, st tõlgendanud KarS § 76 lõikeid 1 ja 2 õigesti, ning juhul, kui kohtu arvates on seda tehtud ekslikult, siis jätta taotluse läbi vaatamata. Juhul aga, kui vangla ei nõustu taotlust kohtule edastama, ei näe kriminaalmenetluse seadustik täitmiskohtunikule võimalust vangla kohustamiseks sellise toimingu sooritamiseks. Seega ei ole seadusandja soovinud allutada taoliste vaidluste lahendamist maakohtutele. 12. Halduskohus leidis õigesti, et KarS § 65 lg 2 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Küsimus sellest, kas maakohus on liitkaristuse mõistmisel eksinud või mitte, st KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse õigesti mõistnud, pole käesoleva asja lahendamisel oluline. Liitkaristuse mõistmine toimus jõustunud kohtuotsusega ning halduskohus ei saa asuda maakohtu otsust ümber hindama ega tuvastama selle õigusvastasust. Halduskohtu pädevuses ei ole mõistetud karistuste muutmine ega liitkaristuste mõistmine. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et KarS § 65 lg 2 ei keela samaliigiliste karistuste liitmist ega piira liitkaristuste mõistmist nende juhtumitega, mida on reguleeritud KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5. 13. Apellant kannab vanglas karistust nii esimese kui teise astme kuriteo eest. Liitkaristuse mõistmise regulatsioon ei anna võimalust eristada karistuse kandmise ajal perioodi, mil apellant kannab karistust esimese astme kuriteo eest, mille kandmisest ta oli enne tähtaega tingimisi vabastatud, kuid mis pöörati Pärnu Maakohtu otsusega täitmisele, kui selle võrra suurendati teise astme kuriteo eest mõistetud karistust, perioodist, mil apellant kannab karistust teise astme kuriteo eest. Ekslik on apellandi arusaam, kui ta leiab, et liitkaristuse mõistmisel kannab ta karistust vaid teise astme kuriteo eest, sest selle eest mõisteti ta süüdi hiljem. Liitkaristuse mõistmine ja esimese astme kuriteo eest mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra teise astme kuriteo eest mõistetud karistuse suurendamine KarS § 65 lg 2 alusel ei ole karistuse raskendamine KarS § 4 lg 4 tähenduses. 14. Kuna apellant kannab seega karistust jätkuvalt ka esimese astme kuriteo eest, ei ole lubatud tema vabastamine varem kui KarS § 76 lõikes 2 nimetatud ajal. Selle sätte kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtajal, kui sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaeg pole veel saabunud, isiku vabastamine pole selle sätte kohaselt lubatud. 15. Kuna eeltoodust tulenevalt oli vangla toiming, mille kaebaja halduskohtus vaidlustas, õiguspärane, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Halduskohus jõudis asja lahendamisel õigele järeldusele.

Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask