2-11-39108/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2012. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-11-39108

Tsiviilasi E T ja M T hagi J T vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E T (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja M T (isikukood XXX; elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja G T (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja J T (isikukood XXX; elukoht XXX), tema lepinguline esindaja jurist Vladimir Kuznetsov. kohtuistungi toimumise aeg

10.aprill 2012.a. Kohtuistungil osalesid hagejate esindaja G T, kostja J T ja tema esindaja Vladimir Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista J T igakuine elatis 180 (üks sada kaheksakümmend) eurot tütardele E T (sündinud XXX.a) ja M T (sündinud XXX.a.) nende ülalpidamiseks, alates 22.08.2011.a kuni XXX.a. ja sealt edasi 90 (üheksakümmend) eurot M T kuni XXX.a.

3. Välja mõista J T tagasiulatuvalt perioodi 22.08.2010.a.-22.08.2011.a. eest elatis tütardele E T ja M T summas 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.

4. G T on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2(4) Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused Hagejate seaduslik esindaja G T esitas 22.08.2011.a. Harju Maakohtule hagi J T vastu elatise nõudes. Pooltel on kaks ühist last: E T, sündinud XXX.a. ja M T, sündinud XXX.a. 2008.a. alates elavad laste vanemad eraldi ja tütred elavad koos emaga. Paari viimase aasta jooksul on laste isa lapsi rahaliselt minimaalselt toetanud ja sellest laste ülalpidamiseks ei piisa. Laste vajadused kuus on ca 360 eurot. Leiab, et kostja peaks kandma pool igakuistest laste vajadustest. Taotleb: - kostjalt välja mõista igakuine elatis 180 eurot kuus kummalegi lapsele alates hagi esitamisest. Kohtuistungil hageja nõuet vähendas ja taotleb välja mõista elatis seaduses sätestatud minimaalsuuruses. - kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist summas 2160 kummalegi lapsele. Kohtuistungil täpsustas nõuet: jääb selle nõude juurde, kui kohus mõistab elatise välja alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse. Kui kohus mõistab elatise välja minimaalsuuruses, siis loobub elatise nõudest tagasiulatuvalt.

Kostja vastus Kostja ei nõustu hageja väidetega. Vaidleb vastu elatise nõudele tagasiulatuvalt. Väidab, et on sularahas andnud laste emale igakuiselt keskmiselt 4000 krooni kuus. Sai oma äris suurte kaotuste osaliseks ning selle tagajärjel halvenes tema tervis. Omab töövõimekaotuse 80% ulatuses, elab vaid pensionist, mille suuruseks on 195,96 eurot. Faktiliselt on oma ema ülalpidamisel. Teisest abielust on 13-aastane poeg J T, keda on kohustatud samuti ülal pidama. Poja emaga on saanud kokkuleppele ja teeb pojale kulutusi riiete ostmiseks igakuuliselt vähemalt 32 euro ulatuses. Seepärast ei suuda maksta tütardele nõutud suurusega elatist. Väidab, et abielu ajal on panustanud ühisvarasse suures ulatuses ja kogu vara on jäänud hagejate esindajale. Kostja asub seisukohale, et suudab kummagi tütre ülalpidamiseks maksta 50 eurot kuus.

Kohtuotsuse põhjendused J T ja G T on kaks ühist tütart: E T, sündinud XXX.a. ja M T, sündinud XXX.a. 2008.a. alates elavad tütred koos emaga. Vanematel on lapse ühine hooldusõigus. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kui kohus mõistab elatise välja alla minimaalsuuruse, siis soovib hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis

3(4) ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad taotlevad laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmist isalt seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kostja laste vajadusi ei vaidlusta. Laste vajadusi arvestades on nõue õigustatud. Kostja on tõendanud, et peale hagejate on tema ülalpidamisel eelmisest abielust sündinud alaealine poeg J T. Eeltoodut arvestades lasub kostjal käesolevalt kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kostja on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 809104, millest nähtub, et J T on osaliselt töövõimetu kestusega 08.11.2011.a. kuni 30.11.2013.a., töövõime kaotuse protsent 80. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on pensioni suuruseks 195.96 eurot. Kostja on sellega tõendanud oma töövõime osalist kaotust. Kohus leiab, et töövõimetus on mõjuvaks põhjuseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3 kohaselt on osaliselt töövõimetu isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Seega eeldatakse, et osalise töövõime kaotuse puhul on isik siiski võimeline ka tööga elatist teenima. Arvestades, et J T on kolme alaealise lapse isa, kellel on kohustus kanda laste ülalpidamise ja kasvatamisega seotud vajalikke kulutusi, tuleb tal leida võimalusi töötamisega oma sissetuleku suurendamiseks. Laste ema, G T, töötab kahel töökohal: juursurina ilusalongis ja koristajana korteriühistus (t.l.42) ning on seni pidanud üksi toime tulema kahe lapse ülalpidamisega. Hagejate esindaja väitel on isa korraldanud lastele väljasõite Narva-Jõesuu SPA-sse, mis on nõudnud kulutusi ühe kuu elatise suurusjärgus. Väidet kostja ei ole vaidlustanud. Nimetatud asjaolu viitab kostjal täiendavate sissetulekute olemasolule, mida hagejal võimalik teiste tõenditega tõendada ei ole. Kostja viited tema panustamisest abielu ühisvarasse jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei ole asjakohased laste ülalpidamiskohustuse vaidluse lahendamisel. Eeltoodut hinnates leiab kohus, et kostja varalist seisundit arvestades elatise väljamõistmine minimaalsuuruses kahjustaks kostja enese tavalist ülalpidamist või osutuks kostja kolmas laps vähem kindlustatuks, kui elatist saavad tütred. Nimetatud asjaolu on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kuid peab kõiki käsitletud asjaolusid arvestades põhjendatuks määrata elatise suuruseks 90 eurot kuus. PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist aasta enne elatisnõude avalduse kohtule esitamist s.o. alates 22.08.2010.a. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud laste ülalpidamiskohustuse täitmist nimetatud kuupäevast alates. Elatise suurus kahele tütrele tagasiulatuva aasta eest moodustab (2x12x90) 2160 eurot.

4(4) Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik