2-12-12454/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2012.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-12454

Tsiviilasi

MN pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik MN(isikukood XXX, elukoht XXX)

Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper

Kohtuistungi toimumise aeg

24. aprill 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MN pankrotiavaldus.

2. Kuulutada välja MN(isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 4. mail 2012.a kell

9.00.

3. Nimetada MN pankrotihalduriks Peeter Sepper (OÜ Haldur, asukoht Kotzebue

9, 10402 Tallinn, tel 6270 444, 50 54 013, faks 6270 456, e-post

peeter.sepper@haldur.eu).

4. Määrata MN võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22. mai 2012.a algusega

kell 14.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Määrata MN ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 480 eurot, millele

lisandub sotsiaalmaks 158,40 eurot, kokku 638,40 eurot (kuussada

kolmkümmend kaheksa eurot) 40 senti ning hüvitada ajutise halduri vajalike

kulutuste katteks 89,86 eurot (kaheksakümmend üheksa eurot) 86 senti (sisaldab

käibemaksu).

8. Välja mõista MN Peeter Sepperi kasuks ajutise halduri tasu 638,40 eurot ning

ajutise halduri kulutuste hüvitis 89,86 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

MN esitas 27.03.2012 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse aluseks on

asjaolu, et tõsise terviserikke tagajärjel tekkinud 100% töövõime kaotuse tõttu ei suuda

võlgnik töötada. Laekuv sotsiaaltoetus ja invaliidsuspension kokku summas 290 eurot kuus ei

kata kohustusi võlausaldajate ees. Harju Maakohtu 29.03.2012 määrusega võttis kohus

avalduse menetlusse ja nimetas MN ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter Sepper esitas 18.04.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandest nähtuvalt

on MN ainsaks sissetulekuks sotsiaaltoetus ja invaliidsuspension kokku 290 eurot kuus. Muu

vara peale isiklike tarbeesemete puudub. Võlgnikul on liisingulepingust tulenev kohustus

Swedbank Liising Aktsiaseltsi ees summas 758,41 eurot. Väikelaenu osas summas 2 639,12

eurot on võlgnikule võimaldatud maksepuhkus 6 kuud, mille vältel ta peab maksma intressi

44 eurot kuus, sissenõutavaks muutunud kohustust intressi kuumakse osas tekkinud ei ole.

Võlgniku potentsiaalseks kohustuseks on õppelaenu käendus. Ta on ka kaaslaenajaks

kolmanda isiku eluasemelaenule. Mõlemat rahalist kohustust täidetakse kohustatud isikute

poolt vastavalt lepingute tingimustele ning nõudeid võlgniku vastu esitatud ei ole. Seega on

võlgniku suhtes sissenõutavaks muutunud nõudeid summas 758,41 eurot. Väikelaenulepingut

ei ole pank üles öelnud, liisingulepingust tulenev lõplik nõue ei ole selge. Võlgnikul

pankrotimenetluses realiseeritavat vara ega pankrotivarasse laekuvat vara/raha ei ole, mistõttu

ta ei suuda tasuda sissenõutavaks muutunud kohustust. Võlgnik kinnitab - ja see on ka tema

varalisest olukorrast ja tervislikust seisundist tulenevalt ilmne - et edaspidi ta panga ja

Swedbank Liising Aktsiaseltsi ees olevaid rahalisi kohustusi täita ei suuda, s.o. möönab

lähitulevikus saabuvat alalist maksejõuetust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varast

ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

on see suutmatus alalise iseloomuga, seega on välja kujunenud võlgniku alaline

maksejõuetus. Alalise maksejõuetuse põhjustas 01.05.2011 töövõimelisuse täielik kaotus

üldhaigestumise tagajärjel. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise või

tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kuigi kohustuste kogusumma on väike, möönab

võlgnik, et ta ei suuda täita lähiajal sissenõutavaks muutuvaid rahalisi kohustusi, s.o. tegemist

on ka PankrS § 31 lg-s 3 sätestatud tulevikus tõenäoliselt tekkiva maksejõuetusega. Võlgnik

on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele

vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning

palus MN pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 480

eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 158,40 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks

89,86 eurot (koos käibemaksuga).

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja MN pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 3 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik,

kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnikul pankrotimenetluses realiseeritavat vara ega pankrotivarasse laekuvat vara ei ole,

mistõttu ta ei suuda tasuda sissenõutavaks muutunud kohustust summas 758,41 eurot. Kuigi

kohustuste kogusumma on väike, möönab võlgnik, et ta ei suuda lähiajal sissenõutavaks

muutuvaid rahalisi kohustusi oma varalisest ja tervislikust seisundist tulenevalt täita.

Võlgniku alalise maksejõuetuse põhjustas 01.05.2011 töövõimelisuse täielik kaotus

üldhaigestumise tagajärjel.

Kohus leiab, et kuna MNv ara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ja on tõenäoline, et ta

ei suuda lähiajal sissenõutavaks muutuvaid rahalisi kohustusi oma varalisest ja tervislikust

seisundist tulenevalt täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang

vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine

haldur ei ole tuvastanud PankrS 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti

väljakuulutamata jätmise. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et MN pankrot

tuleb välja kuulutada.

Kohus leiab, et kuna MN puudub vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise

pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on

esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus MN pankroti välja.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 6 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 480 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 158,40 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast

80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 89,86

eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on

mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväidet esitanud. PankrS § 150 lg

kohaselt

kui

pankrotiavaldus

rahuldatakse,

tasutakse

pankrotimenetluse

kulud

pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 638,40 eurot ning

kulutuste hüvitis 89,86 eurot Peeter Sepperi kasuks välja mõista võlgnikult, MN.

Viivi Villemson