2-11-55358/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-55358

Otsuse kuupäev 03.mai 2012.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi

Hagi hind DA hagi J A`i vastu elatise nõudes.

1 800 eurot

Menetlusosalised

Menetluse liik Hageja DA (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja KA (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Oksana S Kostja J A (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Jelena M

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Mõista välja J A`ilt DA kasuks igakuine elatis summas 150 eurot perioodil 01.04.2012- 30.09.2012.

Mõista välja J A`ilt DA kasuks igakuine elatis summas 167 eurot alates 01.10.2012.a kuni DA täisealiseks saamiseni.

Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja KA arveldusarvele nr XXXXXXXX AS-is SEB Pank.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

2

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust hageja. Lapse vanemate abielu lahutati XXX.a. Laps jäi elama ema juurde. Kostja on lapse ülalpidamist vabatahtlikult toetanud minimaalselt ja ebaregulaarselt. Lapse ülalpidamiseks kulub keskmiselt 415,71 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 200 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja täpsustuse kohaselt loobub ta kulutuste nõudmisest tantsuringile ja logopeedile, kuna õpetajad keelduvad tõendit esitamast. Samas on hageja ja Tallinna XXX vahel 01.03.2012.a sõlmitud leping õpingute alustamiseks ABC-koolis alates 01.10.2012.a Õppemaksu suurus on 25 eurot. Samas juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja saab augustis 6 aastaseks ja läheb järgmisel aastal kooli, mistõttu tema kulutused suurenevad veelgi.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Pärast abielu lahutamist maksab kostja vabatahtlikult ja regulaarselt hageja ülalpidamiseks hageja pangakontole 150 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja omab omapärast ettekujutust suhetest, mis tema arvates peaksid kujunema hageja, hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel. Hageja seaduslik esindaja elab vabaabielus mehega, kellelt sünnitas veel ühe tütre ja leiab, et kõikide küsimustega, mis on seotud hageja kasvatamise ja tema kuludega peab tegelema hagejaga seadusliku esindaja uus perekond. Kostja katsed kooskõlastada küsimusi, mis on seotud hageja igapäevase eluga ja selleks tehtavate rahaliste kuludega hindab hageja seaduslik esindaja tungimisena tema isiklikku ellu ja keeldub neid küsimusi arutamast. Saanud hagiavalduse koos lisadega pandi kostja hageja seadusliku esindaja poolt tehtud kulutuste fakti ette. Kostja leiab, et hageja toodud kulusid on võimalik vähendada. Kostja ei vaidle vastu, et eluasemekulude ja lasteaiatasu ning lasteaia fonditasude suurusele, kuid on seisukohal, et toidukulud, riiete ja jalanõude kulud, meelelahutusele, hügieeni, ravimite, mänguasjade ja raamatute kulu on peaks olema väiksem ning turvatooli ja huvialaringide ning logopeedi tasu on põhjendamatu. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 150 eurot otsuse tegemisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse kohaselt sündis J A`il ja KA`l XXX.a tütar DA. Asjas puudub vaidlus, et laps elab emaga.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6)

3 Asjas puudub vaidlus, et kostja on hagejale selgitusega “ülekanne” kandnud 09.07.2011.a 156 eurot (tlk 120) ja 11.08.2011.a 155 eurot (tlk 126), selgitusega “ülekanne septembri eest” 01.10.2011.a 135 eurot (tlk 131), selgitusega “ülekanne” 10.10.2011.a 150 eurot (tlk 135), 10.11.2011.a 150 eurot (tlk 139), 09.12.2011.a 150 eurot, 11.01.2012.a 150 eurot (tlk 154), 11.02.2012.a 150 eurot (tlk 154), 09.03.2012.a 150 eurot (tlk 155).

Hageja tugineb asjas sellele, et kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust alaealise lapse suhtes, kuna ei ole elatist tasunud lapse emale. Seega on poolte vahel vaidlus selles kas kostja on täitnud oma kohustuse kohaselt. Kohustuse täitmist elatise tasumisel on põhjalikult käsitlenud EV Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-3-07. Asjaolu, et viidatud lahendis kehtivad seisukohad on kooskõlas ka käesoleval ajal kehtiva PKS-s sätestatuga on EV Riigikohus osundanud lahendis nr 3-2-1-172-11, p 10. Kohustuse täitmist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega saab võlaõigusseaduse üldosa kohaldada lisaks võlaõigusseaduses sätestatud lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele ka muudele seaduse alusel tekkinud kohustustele, sh perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustustele niivõrd, kuivõrd perekonnaseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna perekonnaseadus ülalpidamiskohustuse täitmist täiendavalt ei reguleeri, tuleb selles küsimuses lähtuda võlaõigusseaduse regulatsioonist. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama paragrahvi 4. lõike järgi eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud. Lahendades vaidlust selle üle, kas vanem on täitnud oma ülalpidamiskohustust, tuleb lähtuda VÕS § 76 lg-st 3 ja muu hulgas selgitada, kas ülalpidamiskohustus täideti õigele isikule. Perekonnaseaduses ei ole otseselt sätestatud ka seda, kes on õigustatud ülalpidamiskohustuse täitmist vastu võtma, st kellele tuleb maksta lapse ülalpidamiseks raha, et kohustus oleks täidetud õigele isikule. PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt peab lapsega koos elav vanem elatist kasutama lapse huvides. Sellest sättest tulenevalt tuleb järeldada, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Samas on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et lapsel, s.o alla 18-aastasel füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud

4 vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Käesolevas asjas väidab hageja, et hageja seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut kostjale tasuda elatis hageja arvele. Tuleb siiski arvestada, et õigustatud vanemal on võimalik ülalpidamiskohustuse täitmine lapsele hiljem heaks kiita. Heakskiit kui tahteavaldus ei pea seejuures olema tingimata väljendatud sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama. Hageja väidete kohaselt hageja seaduslik esindaja kostja poolt elatise tasumist hageja kontole heaks kiitnud ei ole. Hageja seaduslik esindaja avaldas 10.04.2012.a toimunud kohtuistungil (tlk 197), et kostja poolt tasutud elatisesummasid hageja arvel enam ei ole, sest hageja ema on need lapse huvides ära kasutanud. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et tegudega, mille kohaselt kasutati kostja poolt hageja kontole kantud summasid hageja ülalpidamiseks, on ülalpidamiskohustuse täitmine hageja kontole hageja ema poolt heaks kiidetud. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt. Hageja nõuab elatise tasumist 200 eurot, kostja on kirjaliku vastuse kohaselt nõus tasuma 150 eurot.

Hageja on asjas tuginenud sellele, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja hageja ülalpidamiseks 2200 eurot ja suurte ostude kulutused jagatakse omavahel. Kostja sellise kokkuleppe olemasolu ei tunnistanud, väites, et poolte vahel oli kokkulepe 2200 krooni tasumiseks. Kuna sellesisulised tõendid puuduvad on kohus seisukohal, et hageja väited vanemate vahelise kokkuleppe kohta elatise summas 2200 euro tasumiseks on tõendamata.

Hageja on asjas osutanud, et kostja sissetulek ~800 eurot kuus võimaldab hageja nõutud suuruses elatist tasuda. Kostja tööanda palgatõendi kohaselt (tlk 119) moodustab tema sissetulek keskmiselt ~800 eurot kuus.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei võinud 2011.a alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 139,01 eurot ja alates 2011.a 145 eurot.

Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-7-05 väljendatud arvamus, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Seega tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi. Õigustatud isiku vajadused võivad viidata sellele, et elatis tuleb välja mõista suuremas summas, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Õige ei ole aga hageja seisukoht, mille kohaselt sõltub lapse vajaduste suurus muu hulgas sellest, mida vanemad on suutelised lapsele

5 lubama. Kõigepealt tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel peab kindlaks määrama kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Seejärel, arvestades mh kulutuste suurust ja vanemate varalist seisundit, peab otsustama, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja eluasemekulud moodustavad 19,38 eurot, lasteaiatasu on 75,22 eurot, lasteaia fonditasu on 2,92 eurot, ujula tasu 4 eurot. Huvialaringide ja eratundide tasu kuludest hageja loobus. Poolte vahel on vaidlus toidukulude, riiete jalanõude, meelelahutuse, hügieeni ja ravimite, raamatute ja mänguasjade kulude suuruse osas.

Arvestades asjaolu, et hageja käib lasteaias on kohus seisukohal, et 90-100 eurot nagu pooled toidukuludena on märkinud on mõistlik suurus. Kohus on seisukohal, et mõistlikuks kuluks ei saa pidada hageja väidetud kulusid riietele ja jalanõudele igakuiselt summas 70,83 eurot. Asja materjalidele lisatud ostutehinguid kajastavatest tõenditest nähtub, et hagejale on väidetavalt 2011.a jaanuaris ostetud 4 jopet (sh Polarn O. Pyret kauplusest 16.01.2012 kell 17:18:16 jope summas 44,50 eurot ja püksid summas 39,50 eurot; 16.01.2012, kell 19:02:26 jope summas 44,50 eurot (tlk 12) ning 16.01.2012 kell 14:12:41 jope maksumusega 39 eurot ja püksid maksumusega 24,75 eurot (tlk 53).14.01.2012.a on Sportland Eesti AS-ist ostetud jope maksumusega 71,97 eurot (tlk 53). Jope on ostetud ka 09.09.2011.a maksumusega 62,59 eurot (tlk 54). Väide, et hageja mõistlike vajaduste hulka kuulub 5 jope ostmine vähem kui poole aasta jooksul, sh 4 jope ostmine 3 päeva jooksul ei ole kohtu arvates veenev. Hageja on esitanud riiete ja jalanõude kulu erinevate esemete lõikes (tlk 39), kuid kohtu arvates ei ole hageja arvestanud sellega, et iga aasta ei ole vaja kogu garderoobi välja vahetada. Seda eiole vajalik teha isegi siis kui tegemist on kasvava lapsega. Piisavalt mõistlikuks kuluks tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetud kulu riietele ja jalanõudele summas 55 eurot igakuiselt. Kohus on seisukohal, et 5 aastasele lapsele igakuiselt meelelahutusele kulutatud summa kokku üle 45 euro ei ole samuti mõistlik. Kohtu arvates on ebaveenev, et laps käib keskmiselt igal nädalal mõne sõbra sünnipäeval. Hageja on märkinud, et igakuiseks kulutuseks on minimaalselt 4 sõbra sünnipäevakingitused. Aastas peale jaotatuna oleks see minimaalselt (12x4)= 48 sõbrale kingitused, mida ei saa pidada kindlasti mõistlikuks kuluks. Hageja on märkinud, et sünnipäeva tähistamine ja mängutoas ja lasteaias maksab keksmiselt 19,17 eurot kuus aasta peale jaotatuna. Hageja on asjas esitanud tõendi, mille kohaselt kulus lastetoa üüritasule sünnipäevaks 49 eurot (tlk 208) ning tordile, jookidele ja nõudele kokku ~41 eurot (tlk 209). Kokku moodustab see 90 eurot, mis aasta peale jaotatuna moodustab 7,5 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et kostja ei vaielnud vastu ujulakuludele, mida saab samuti meelelahutuse kuludeks pidada on kohus seisukohal, et mõistlik kulu meelelahutusele sh sõprade sünnipäevade kulud on 20 eurot igakuiselt (sellele lisandub ujula kulu 4 eurot kuus). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole veenvalt tõendanud väidetud suuruses ravimitele tehtavaid kulutusi so igakuiselt 3,33 eurot. Asjas puuduvad igasugused väited selle kohta, et laps on haiglane ja/või põeb mingit kroonilist haigust. Sellest tulenevalt ei saa mõistlikuks lugeda näiteks kulusid Zyrtec`ile, mis teadaolevalt on allergiaravim (tlk 50). Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks terve, korralikult toituv laps (toidukulud kuus eeltoodu alusl 90-100 eurot) tarvitama täiendavalt vitamiine, kalamaksaõli ja toidulisandeid (Linex Forte). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hügieenikuludele ja ravimitele on mõistlik summa kulutada kokku 10 eurot igakuiselt. Ülejäänud kuludele mänguasjad, sporditarbed, transport jm taoline, on kohtu arvates mõistlik kulutada 25 eurot kokku.

Seega moodustavad lapsega kooselava vanema mõistlikud kulud käesoleval ajal lapsele igakuiselt umbes ~300 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kohus lahendanud lapse

6 vanemate vahelise vaidluse, milline peaks olema lapse ja isa vaheline suhtlemise kord. Kohus arvestab ka sellega, et vähemalt mingi osa ajast veedab laps isa juures, mille tõttu tekib kostjal samuti kulusid toidule, meelelahutusele jne.

Hageja on palunud elatise välja mõista hagiavalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 14.11.2011.a. Asja materjalidest nähtub, et alates novembrist 2011 on kostja hageja ülalpidamiseks tasunud elatist igakuiselt 150 eurot. Seega on kostja oma kohustuse, tasuda hageja ülalpidamiseks elatusraha eeltoodu alusel, kohaselt täitnud.

Hageja on oma nõuet põhjendanud ka asjaoluga, et alates oktoobrist 2012 läheb hageja eelkooli. Selle eest tuleb tasuda tasu 25 eurot kuus. Samuti tekivad täiendavad kulud siis kui laps läheb kooli. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 204-205 ) kohaselt alustab hageja õpinguid oktoobrist 2012.a eelkoolis. Eelkooli igakuine tasu moodustab 25 eurot kuus.

Üldreeglina arvestab kohus elatise väljamõistmisel lahendi tegemise aja kulusid. Arvestades hageja vanemate vahelisi keerulisi suhteid, asjaolu, et kostja oli nõus 10.04.2012.a. toimunud istungil sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt tasub ta elatist 167 eurot on kohus seisukohal, et mõistlik on esitatud eekooli lepingut arvestades alates oktoobrist 2012.a elatise hulka ka kostja osa õppeteenuse tasust. Õppeperiood kestab piiratud aja s.o 01.01.2012-30.04.2013.a, kuid kohus arvestab 17 euro täiendava igakuise kulu väljamõistmisel ka sellega, et vajalik on soetada õppevahendeid eelkoolis käimiseks. Hageja viited sellele, et elatis peaks olema kõrgem, kuna laps saab juba järgmisel aastal koolikohuslaseks ei ole põhjendatud. Lapse koolimineku ajaks langeb ära kohustus tasuda lasteaiatasu, mille arvelt saab tekkinud koolikulusid katta.

Käesolevas asja on tõendamist leidnud, et hagi nõude ajal on kostja oma kohustust elatist maksta täitnud kohaselt. Kostja on isa palunud kirjalikus vastuses temalt välja mõista 150 eurot. Kostja elatise tasumisest nähtub, et hagi esitamisele eelnenud perioodil vähemalt ühel korral tasus ta elatise hilinenult( 2011.a septembrikuu elatise oktoobris).

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 369 järgi võib esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates aprillist 2012.a igakuiselt 150 eurot ja alates oktoobrist 2012.a elatis 167 eurot. Aprillist tuleb elatis välja mõista seetõttu, et kohtutoimikus puudub tõend elatise tasumise kohta aprillis ning 10.04.2012.a toimunud istungil väitis hageja seaduslik esindaja, et kostja ei ole ülekannet veel teinud.

Vastavalt hageja täpsustatud taotlusele tuleb elatis tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust, vaidluse asjaolusid ning seda, et hageja ei nõustunud kostja poolt

7 istungil pakutud kompromissiga, leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda, lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Krista Kirspuu Kohtunik