DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-10-57453/312-10-57453/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2012-05-03

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-57453 Tsiviilasi Agrochema Eesti OÜ hagi Sergei Murašov vastu 2 210.94 euro väljamõistmiseks Sergei Murašov vastuhagi Agrochema Eesti OÜ vastu 543.25 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsiooniko...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-57453 Tsiviilasi Agrochema Eesti OÜ hagi Sergei Murašov vastu 2 210.94 euro väljamõistmiseks Sergei Murašov vastuhagi Agrochema Eesti OÜ vastu 543.25 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 2 754.19 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. juuni 2011. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Murašovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja, vastuhagis hageja): Sergei Murašov (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) Vastustaja (hageja, vastuhagis kostja): Agrochema Eesti OÜ (registrikood: 11139178; asukoht: Jõgeva Turu 7a), esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak

RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 13. juuni 2011 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud Sergei Murašovi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Agrochema Eesti OÜ esitas 17.11.2010. a Tartu Maakohtule hagi Sergei Murašov vastu 34 593.75 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 13.07.2010. a kostjaga teravilja müügilepingu AL-22-/2010, kus müüjaks oli kostja ning ostjaks hageja. „FCA müüja“ tarnetingimuste kohaselt oli hageja kohustuseks tagada transport ning kostja kui müüja kohuseks tagada kauba laadimine hageja transpordivahendile. Hageja esitas kostjale 08.10.2010. a nõude 13.07.2010.a müügilepingu alusel teravilja üleandmiseks. Kostja keeldus teravilja müügilepingu lisas kokku lepitud viljakoguse hageja transpordivahendile laadimise tähtpäeva määramisest ning igasugusest vilja tarnimisest. Kuna leping on täitmata täies mahus, sest kostja keeldus vilja üleandmisest, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvina 34 593.75 krooni, mis moodustab 25% täitmata lepingu mahust ehk 138 375 kroonist. Hageja oli seisukohal, et leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 08.10.2010. a, mil kostja keeldus igasugusest müügilepingu täitmisest. Kostja on olnud viivituses 08.10.2010-17.11.2010. a (41 päeva). Intressimäär on 0,022 % päevas, seega intressi summa on 315.19 krooni. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 34 593,75 krooni, viivis summas 315,19 krooni, viivise VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni ning panna kõik menetluskulud Sergei Murašovi kanda.

Hageja (vastuhagis vastukostja) ei tunnistanud vastuhagi ja palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole lepingut rikkunud, kostja on teadlikult hilisemalt võtnud positsiooni, justkui ta mõistis mõistet „müügihind“ kui „miinimumhind“ ja seetõttu keeldunud lepingu täitmisest.

Kostja 17.12.2010. a vastuses (tl 30-33) leidis, et hageja pole teraviljatootja suhtes järginud Euroopa Liidus toimivaid häid äritavasid. Samuti leidis kostja, et müügileping tuleb

tunnistada õigustühiseks. Hageja pole kohelnud teraviljatootjat kui võrdväärset partnerit ja pole leidnud võimalust ja soovi, et ka teraviljatootja saaks võimalikult väärilist hinda oma toodangu eest.

Sergei Murašov esitas 18.03.2011. a vastuhagi (tl 63-69). Sergei Murašov leidis, et Agrochema Eesti OÜ on tekitanud temale kahju summas 543.25 eurot. Pooled pidid valima ühe kolmest lepingus sätestatud hinnakujundusmehhanismist, millest vaid üks eeldas konkreetse summa fikseerimist – lepingu p 4.1.1., mille kohaselt lepitakse kokku miinimumhinnas. Kuna Agrochema Eesti OÜ nõue ei olnud kooskõlas lepingu p-dega 4.1.1 ja 4.1.4, keeldus S. Murašov vilja tarnimisest enne vilja lõpliku müügihinna fikseerimist. Agrochema Eesti OÜ tegevusest sai S. Murašov kahju 4 500 EEK, kuna olukorras, kus kostja oleks enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, oleks hageja saanud vilja eest 2 500 EEK/tonn. Lepingu kohaselt kohustus Agrochema Eesti OÜ ostma vilja 75 tonni, seega on kahju 4 500 EEK = 287.60 eurot. Lisaks tekitas Agrochema Eesti OÜ käitumine S. Murašovile täiendavalt kahju 4 000 EEK, kuna lepingu järgi pidi viljale järgi tulema Agrochema Eesti OÜ, kuid uue müügilepingu alusel pidi vilja viima uue ostja asukohta (Valga) S. Murašov. Seega on Agrochema Eesti OÜ tekitanud S. Murašovile kahju kokku 8 500 EEK = 543.25 eurot, mille palus kohtul Agrochema Eesti OÜ-lt S. Murašovi kasuks välja mõista.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 13.06.2011. a otsusega Agrochema Eesti OÜ hagi Sergei Murašovi vastu ja mõistis välja Sergei Murašovilt leppetrahvi summas 2 210.94 eurot, viivise perioodi 08.10.2010 – 17.11.2010. a eest 20.14 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.11.2010. a kuni põhinõude (2 210.94 eurot) täitmiseni Argochema Eesti OÜ kasuks. Kohus jättis Sergei Murašovi vastuhagi Agrochema Eesti OÜ vastu rahuldamata.

Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel on 13.07.2010. a sõlmitud teravilja müügileping AL-22-/2010 (tl 10-13), millega S. Murašov kohustus müüma Agrochema Eesti OÜ-le teravilja. Leping ei sisaldanud endas müügihinda, vaid lepingus olid ettenähtud müügihinna hinnakujundusmehhanismid – vilja müük kas miinimumhinnaga, arvestusliku hinnaga või fikseerimata hinnaga (lepingu p 4.1.1- 4.1.3). Vastavalt p-le 4.1.4 valivad pooled kokkuleppel ühe p-des 4.1.1-4.1.3 sätestatud hinnakujundusmehhanismist ning sätestavad selle lepingu lisas. Pooled sõlmisid lisa nr 1 (tl 14-17), milles leppisid kokku vilja kvaliteeditingimused ja lisa nr 2 (tl 18-19), milles leppisid kokku vilja konkreetsed kogused ja hinnad. Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas lisas nr 2 on sätestatud vilja müügihind või miinimummüügihind. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja viitas asjaolule, et viljaostulepingu lisas nr 2 sätestasid pooled miinimumhinna ning pidid sõlmima veel täiendava kokkuleppe lõpliku müügihinna fikseerimiseks, millest hageja kostja sõnul keeldus. Esiteks ei ole kostja esitatud kohtule selliseid tõendeid, millest nähtuks, et hageja ja kostja oleks pidanud täiendavaid läbirääkimisi lõpliku müügihinna osas ning et hageja oleks keeldunud täiendava kokkuleppe sõlmimisest. Teiseks on viljaostulepingu lisas nr 2 sätestatud, et nimetatud lisas on vilja konkreetsed kogused, hinnad ja tarneperiood. Lisas nr 2 ei ole viidet ühelegi müügihinna hinnakujundusmehhanismile viljaostulepingu punktidest 4.1.1-4.1.3, vaid on juba sätestatud müügihind ise. Kui pooled oleks soovinud kasutada

kindlat hinnakujundusmehhanismi, oleksid nad sellele viidanud. Lisa nr 2 sätestab aga konkreetse müügihinna, mis viitab asjaolule, et tegemist ei ole miinimumhinnaga, mis muutub vastavalt turuhinnale. Seega oli kohus seisukohal, et pooled ei valinud viljaostulepingu lisas nr 2 ühtegi hinnakujundusmehhanismi, vaid sätestasid konkreetse müügihinna, mis oli määratud lõplikuks müügihinnaks. Kolmandaks on viljaostulepingu lisa nr 2 allkirjastatud mõlema poole poolt ning kumbki pool ei ole esitanud vastuväidet, nagu ei oleks sellist lepingu lisa sõlmitud. Eeltoodust lähtudes oli kohus seisukohal, et vilja müügihinnaks pidi olema 1845 EEK/tonn, mis oli lõplik müügihind, mitte aga miinimumhind. Lepingu p 1.1 kohaselt kohustus S. Murašov Agrochema Eesti OÜ-le üle andma vilja ning tegema võimalikuks selle omandi ülemineku Agrochema Eesti OÜ-le. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei andnud vilja hagejale üle leides, et müügihind on suurem kui 1845 EEK/tonn. Lepingu lisa nr 2 punkti 8.3 järgi on müüja poolt lepingust tuleneva mistahes mitterahalise kohustuse rikkumisel ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 25% täitmata lepingu mahust. Viljaostulepingu nr AL-22-/2010 lisa nr 2 järgi oli nisu müügihinnaks 1845 EEK/tonn, ning müüdava kauba koguseks 75 tonni. Kuna leping on täitmata täies mahus, sest kostja keeldus vilja üleandmisest, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvina 34 593,75 EEK, mis moodustab 25% täitmata lepingu mahust ehk 138 375 EEK.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 114 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. 18.10.2010. a nõudekirjaga (tl 20-21) palus hageja tasuda kostjal leppetrahv summas 34 593.75 EEK Agrochema Eesti OÜ-le hiljemalt 10 päeva jooksul nõudekirja kättesaamisest. Kostja ei täitnud hageja nõuet. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Antud juhul oli tarnetingimusena märgitud tarnimise ajaks periood 01.08.2010 – 30.11.2010. Agrochema Eesti OÜ esitas 08.10.2010. a S. Murašovile nõudekirja teravilja laadimiseks Agrochema Eesti OÜ transpordivahendile (tl 22). S. Murašov keeldus ning esitas samal päeval Agrochema Eesti OÜ-le ultimaatumi (tl 24). 18.10.2010. a esitas Agrochema Eesti OÜ S. Murašovile nõudekirja leppetrahvi tasumiseks. Kohus leidis, et Agrochema Eesti OÜ on leppetrahvi nõudmisest teatanud S. Murašovile mõistliku aja jooksul, seega on Agrochema Eesti OÜ-l jätkuvalt õigus nõuda leppetrahvi. Ülaltoodust lähtudes oli kohus seisukohal, et S. Murašov on põhjendamatult jätnud Agrochema Eesti OÜ-le tarnimata teravilja ning Agrochema Eesti OÜ-l on õigus nõuda leppetrahvi summas 34 593.75 EEK, s.o 2 210.94 eurot. Kostja ei ole taotlenud leppetrahvi vähendamist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise nõudmise eeldused on antud juhul täidetud. S. Murašovilt tuleb välja mõista viivis perioodi 08.10.2010-17.11.2010. a eest 315.19 EEK, s.o 20.14 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis tuleb välja mõista ka alates hagiavalduse esitamisest.

S. Murašovi vastuhagi aluseks on asjaolu, et Agrochema Eesti OÜ on keeldunud lõpliku müügihinna fikseerimisest ning S. Murašov pidi otsima viljale uue ostja. Kuna kohus leidis, et lõplik müügihind oli fikseeritud viljaostulepingu lisas nr 2 ja S. Murašov on põhjendamatult jätnud Agrochema Eesti OÜ-le tarnimata teravilja, siis tuleb S. Murašovi vastuhagi kahju 543.25 euro nõudes jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Sergei Murašov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta rahuldamata Agrochema Eesti OÜ hagi ja rahuldada Sergei Murašovi vastuhagi. Apellant palub menetluskulud jätta Agrochema Eesti OÜ kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) rahuldas maakohus ebaõigesti vastustaja hagi. Maakohus on otsuste tegemisel rikkunud VÕS § 29, mis reguleerib lepingute tõlgendamist. Rikkumine seisneb nimetatud normi täielikult kohaldamata jätmises (TsMS § 631 lg 2);

2) rõhutas apellant oma 08.10.2010. a ultimaatumis (vastustaja hagiavalduse lisa nr 3) vajadust fikseerida lõplik müügihind ning vastustaja väljendas oma 08.10.2010. a ja 18.10.2010. a nõudekirjades (vastustaja hagiavalduse lisad 2 ja 4) apellandile selgelt, et nõuab vilja hinnaga 1845 kr/t ning seega oli edaspidiste läbirääkimiste võimatus ilmselge;

3) on kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata ka VÕS § 29 lg 5 p 6, mille kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda tavadest;

4) on kohus jätnud tähelepanuta ka apellandi väited, mille kohaselt on vastustaja käitunud vastuolus TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega;

5) kuna VÕS § 111 lg 1 andis apellandile õiguse keelduda vilja üleandmisest, siis polnud vilja üleandmise kohustus sissenõutav ning seega ei saanud apellant seda kohustust ka rikkuda;

6) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna on otsuses leidnud, et pooled ei valinud viljaostulepingu lisas nr 2 ühtegi hinnakujundusmehhanismi (otsuse lk 6);

7) on maakohus moonutanud faktilisi asjaolusid. Maakohus on seeläbi rikkunud TsMS § 436 lg-t 4, kuna on hinnanud lepingu punktis 4.1.1. sätestatud hinnakujundusmehhanismi erinevalt lepingu sõnastusest ning poolte ühisest arusaamast selle kohta;

8) jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata apellandi vastuhagi. Maakohtu vastuhagi rahuldamata jätmise põhjendusest lähtuvalt kuuluks vastuhagi rahuldamisele, kui tuvastataks, et poolte vahel sõlmitud lisas nr 2 ei fikseeritud teravilja lõplikku müügihinda, vaid miinimumhind;

9) on apellandile kahju tekkimine piisavalt tõendatud, kuna apellant on esitanud kahjunõude vaid summas 543,25 eurot, kuid tegelikkuses tekkis vastustaja tegevuse tulemusena apellandile kahju oluliselt suuremas ulatuses: vilja turuhinna muutumisest tekkinud kahju

summas 287,60 eurot; vilja transportimise tulemusena tekkinud kulutused kütusele summas 450 eurot; apellandi ajakulu seoses viljale uue ostja leidmisega ja vilja transportimisega (vähemalt 3 tööpäeva).

Sergei Murašov esitas 09.04.2012. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt ei ole apellant ja vastustaja vormistanud lepingu lisa, millega muudeti lepingut. Lepinguga lubatud hinnakokkulepete analüüsimisel tuleb lähtuda vaid lepingust.

Apellant esitas 09.04.2012. a ringkonnakohtule täiendavad tõendid: AS Oilseeds Trade töötaja M.F. 04.04.2012. a e-kiri; AS Oilseeds Trade töötaja M.F. 04.04.2012. a e-kirja manuses olnud fail „Oilseeds leping (1-2).jpg); AS Oilseeds Trade töötaja M.F. 04.04.2012. a e-kirja manuses olnud fail „Oilseeds leping (2-2).jpg. Nimetatud tõendid on vajalikud, kuna nendega soovib apellant ümber lükata vastustaja 28.07.2011. a menetlusdokumendi p-s 18 olnud väiteid, mille kohaselt puuduvad tõendid selle kohta, et apellandi ja AS Oilseeds Trade vahel 07.09.2010. a sõlmitud lepingut reaalselt täideti ja et nimetatud lepingu lisaks olnud tabel ei tõenda turuhinda. Nimetatud tõendid ei olnud võimalik esitada esimese astme menetluses, kuna AS Oilseeds Trade töötajad ei reageerinud apellandi päringutele ning esmakordselt vastati apellandi juristi e-mailile aprillis 2012. a.

Agrochema Eesti OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et lisas 2 ei leppinud pooled kokku lõplikus müügihinnas (apellatsioonkaebuse punktid 1.1-1.22);

2) on apellant jätnud tähelepanuta asjaolu, et olemuselt on 13.07.2010. a müügilepingu näol tegemist müügi raamlepinguga, millega pooled leppisid kokku erinevad võimalused tulevikus tarnete hinna ja kvaliteedinõuete määramiseks (vastustaja 04.04.2011.a seisukoht punkt 8). Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et samas ei keelanud 13.07.2010. a müügileping samaaegselt raamlepinguga kokku leppida koheselt ka konkreetsetes tarnetingimustes ehk müügihinnas (ehk siis nö lõplik müügihind p 4.1.4 tähenduses). Apellandi viited VÕS § 29 rikkumisele apellatsioonkaebuse punktides 1.9-1.16 on seega täiesti alusetud;

3) jäävad vastustajale tervikuna arusaamatuks apellandi viited vastustaja väidetavale hea usu põhimõttega mittekooskõlas olevale käitumisele;

4) ei ole vastustaja kordagi väitnud, et 13.07.2010. a lepingu lisale nr 2 oleks pidanud järgnema veel üks kokkulepe hinna osas;

5) on alusetud ka apellandi viited tavalise viljamüügi praktikale ja 13.07.2010. a müügilepingu seostele. Apellant ei ole käesoleva hetkeni ühelgi adekvaatsel viisil tõendanud praktikat ja tavasid: vastustaja on korduvalt rõhutanud, et praktikat ja tavasid ei saa tõendada pooltevahelisele lepingule ja paljasõnalistele viidetele tuginedes;

6) on maakohus õigesti jätnud rahuldamata apellandi vastuhagi. Vastuhagi kuulub rahuldamata jätmisele juba tulenevalt asjaolust, et lepingut on rikkunud apellant, mitte vastustaja. Apellant ei ole asja menetlemise käigus esimeses astmes esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et lepingut nr L5-1/-254 ka reaalselt täideti ega tõendeid transpordikulude kohta (04.04.2011.a menetlusdokumendi punkt 16e, 21.04.2011.a menetlusdokumendi punkt 2 d,

24.05.2011.a kohtuistungil sedastatu, istungiprotokolli lk 4). On tõendamata, kas apellandile vastuhagi lisas nr 2 toodud müügilepingu nr L5-1/-254 alusel on raha üldse üle kantud. Kuigi apellant on väitnud, et nisu turuhind oli kolmanda isikuga lepingu sõlmimise ajaks vähenenud 2500 kroonilt 2400 kroonile, ei ole esiteks turuhind millegagi tõendatud ning teiseks ei saa apellant tõsikindlalt väita, milline olnuks tegelikkuses poolte kokkulepe hinna osas, kui lepingu lisas nr 2 sätestatu ei oleks olnud lõplik hinnakokkulepe. Samuti ei tõenda turuhinda apellandi 18.03.2011. a menetlusdokumendile lisatud allkirjastamata Exceli tabel, kuna ei ole võimalik aru saada, kelle poolt on see allkirjastamata tabel koostatud (24.05.2011.a kohtuistung, protokoll lk 4);

7) on vastustaja seisukohal, et apellant on tekitanud olukorra, kus ta on sõlminud lõpliku müügihinnaga kokkuleppe, kuid seejärel avastanud, et ta saab võõrandada vilja kõrgema hinnaga kolmandale isikule ning seda võimalust kasutanud, nõudes nüüd asendustehinguga tekitatud kahju (vastustaja 04.04.2011.a menetlusdokumendi punkt 16b). Vastustaja ei nõustu apellandi apellatsioonkaebuse punktis 2.4 esitatud seisukohaga, et apellandile kahju tekkimine on ka piisavalt tõendatud pelgalt põhjusel, et apellant on esitanud kahjunõude väiksemas summas kui tegelikult tekkinud kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi, tuvastanud faktilised asjaolud ning ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme. Pooled olid menetluses esindatud õigusteadmistega esindajate poolt ning puudub alus kohtule ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. 7. Apellant on vaidlustanud kohtulahendi hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellandi väiteid hagi rahuldamise kohta. 7.1. Apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud poolte vahel 13.04.2010 sõlmitud teravilja müügilepingut AL-22-/2010 ja selle kahte lisa (Lisa nr 1 ja Lisa nr 2), ei ole õige. Asja materjalidest nähtub, et lepingu p 4.1 kohaselt määratakse vilja kokkuostuhind kindlaks vastavalt tingimustele, milles lepitakse kokku lepingu lisades. Lepingu p-s 4.1 on fikseeritud erinevad võimalikud hinnakujundusmehhanismid, kuid seal ei ole fikseeritud kokkulepitud hinda. Teravilja müügihind on kirjas lepingu lisas nr 2 p-s 4.2, mille kohaselt käesolevas lepingus sätestatud hinnad ei sisalda käibemaksu ja nisu müügihind on 1845 krooni tonn (lk 18). Kuna leping oli sõlmitud, siis tekkis kostjal kohustus lepingut täita. Kui kostja leidis, et kokkulepitud hind ei ole kohane või ei ole lõplik, siis ainuüksi see asjaolu ei olnud piisav alus keelduda lepingu täitmisest. Poolte kirjavahetus kinnitab, et hageja lähtus hinnast 1845 kr tonn, kostja väited, et lepingu hinnas ei olnud pooled üldse kokkuleppele jõudnud, on tõendamata. 7. 2. Apellant viitab VÕS § 29 lg 5 p-le 6, mille kohaselt tuleb eeldusel, et lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, lepingut tõlgendades muuhulgas arvestada tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab väite või vastuväite esitanud pool seda tõendama. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised olid tavad või milline praktika oli poolte vahel välja kujunenud.

Apellandi väide, et poolte tahe ei olnud lepingu sõlmimisel kokku leppida müügihinda, ei ole tõendatud. Hageja on seisukohal, et pooled leppisid hinna kokku ja märkisid hinna lepingu lisas. Kostja ei ole oma seisukoha, et hinnas kokkulepe puudus ja lisas märgitud hind ei ole lepingule kohaldatav, tõendamiseks tõendeid esitanud. 7. 4. Apellandi väide, et hageja on käitunud TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus, ei ole õige. Ringkonnakohus märgib, et leping sõlmiti n.ö ette, st ajal, mil pooltele ei olnud teada, milliseks kujuneb viljasaak, kvaliteet ja turuhind. Seega jagasid pooled riski, et kokkulepitud hind võib olla turuhinnast kas kõrgem või madalam. Sellise lepingu sõlmimine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kostja ei ole tõendanud, et ta sõlmis lepingu ebasoodsatel asjaoludel, sellisel juhul oleks kostja lepingust vabanemiseks pidanud tegema lepingu tühistamise avalduse. Asjaoludest nähtub, et hageja ei olnud ka ainus, kellega kostja sai lepingut sõlmida, kuna kostja väitel müüs ta vilja soodsama hinnaga teisele ostjale. Ringkonnakohus märgib, et kuna leping oli hageja ja kostja vahel kehtivalt sõlmitud, seda ei olnud tühistatud ega lõpetatud, siis ainuüksi soodsama pakkumise saamine ei olnud piisav alus kostjal lepingu täitmisest keeldumiseks. 7.5. Apellandi väide, et hageja ei olnud vaidluse tekkimise ajaks kostjale allkirjastatud lepingut tagastanud, ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja ei vaidlusta seda, et tema allkirjastas lepingu 13.07.2010 ja hageja kinnitab, et sel kuupäeval jõudsid pooled lepingutingimustes kokkuleppele, siis tuleb lugeda leping sõlmituks VÕS § 9 lg 1 alusel 13.07.2010. Asjaolu, et lepingu kirjalik dokument võidi edastada hiljem, ei muuda lepingu sõlmimise aega ega sisu. 7.6. Apellandi väide, et tal oli lepingu täitmisest alus keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel, ei ole õige. Apellant ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, milliseid vastastikuseid kohustusi hageja rikkus, mis andnuks kostjale õiguse täitmisest keelduda. 8. Ringkonnakohus leiab, et apellandi väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada vastuhagi rahuldamata jätmise osas. 8.1. Apellant ei ole vastuhagis toonud esile ega tõendanud asjaolusid, et hageja rikkus lepingut ja selle rikkumise tulemusena tekkis kostjal kahju. Apellant ei ole tõendanud ka asjaolu, et keskmine turuhind oli oluliselt kõrgem lepingu sõlmimise ajal, s.o 13.07.2010.

Hageja on esitanud leppetrahvi nõude tuginedes Lepingu lisa p-le 8.3. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja nimetab lepingut nr AL-22/2010 raamlepinguks, siis nimetatud lepingu suhtes saab kohaldada tüüptingimuste regulatsiooni, kuid lepingu lisasid tuleb käsitleda kui erikokkuleppeid, seega on tegemist kehtiva kõrvalkohustusega. Apellant ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saanuks maakohus asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav, mis välistanuks VÕS § 160 alusel hageja nõude. Apellant ei ole menetluse käigus esitanud ka nõuet leppetrahvi vähendamiseks ning ei ole esitanud asjaolusid, mis oleksid andnud aluse VÕS § 162 lg 1 järgi leppetrahvi vähendada. Lepingu lisa 2 p 5.1 kohaselt oli kostjal õigus lepingut täita perioodil 01.08.2010 – 30.11.2010 (lk 18). Hageja esitas hagi 17.11.2010, see tähendab, et hagi kõrvalkohustuse nõudes esitati enne lepingu täitmise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus leiab, et kohustus oli muutunud sissenõutavaks, kuna kostja teatas hagejale 08.10.2010, et ta oli müünud vilja kolmandale isikule, millest hagejal oli õigus järeldada, et kostja lepingut täita ei kavatse. Kuna hageja on tõendanud, et kostja rikkus lepingut, leppetrahv on muutunud sissenõutavaks ja leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul, siis rahuldas maakohus põhjendatult hagi.

10. Ringkonnakohus märgib, et puudub alus uute tõendite juurdevõtmiseks TsMS § 652 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Apellant esitas apellatsioonkaebuse 07.07.2011. Apellatsioonkaebuses ei esitanud apellant taotlusi tõendite esitamiseks (lk 140-149). Apellant esitas uued tõendid 09.04.2012 koos vastusega apellatsioonkaebuse vastusele põhjendusega, et neid ei olnud võimalik esitada maakohtus, kuna AS Oilseeds Trade vastasid alles aprillis 2012 . Apellant ei ole esile toonud asjaolusid, mis takistas tal maakohtus TsMS § 236 lg 2 alusel esitada taotlust tõendi kogumiseks. 24.05.2011 kohtuistungil kinnitasid pooled, et nad ei soovi asja sisulise arutamise osas täiendusi esitada. Pooled ei esitanud taotlusi seoses tõendite kogumisega (lk 113). Apellant ei ole ka apellatsioonkaebuses märkinud, et ta ei saa jätkuvalt tõendeid esitada põhjusel, et need ei ole talle kättesaadavad. Ringkonnakohus jätab eeltoodud alustel tähelepanuta apellandi poolt 09.04.2012 esitatud uued tõendid. 11. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi